Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
põhiõigused, mida haldus- ega halduskohtumenetluses pole ette nähtud. Oluline koht selliste<br />
kriminaalmenetluslike garantiide hulgas on põhiseaduse (PS) § 22 lõikes 2 sätestatud ja süütuse<br />
presumptsiooni ühe elemendina käsitataval põhimõttel, mille kohaselt ei pea isik<br />
kriminaalmenetluses tõendama oma süü puudu<strong>mis</strong>t. Samuti on isikul kriminaalmenetluses PS §<br />
22 lõike 3 järgi õigus keelduda ütluste and<strong>mis</strong>est enda või oma lähedaste vastu. Kuna<br />
maksumenetluslik ja kriminaalmenetluslik tõenda<strong>mis</strong>koor<strong>mis</strong> on erinevad, siis erinevalt<br />
maksukohuslasest maksumenetluses ei ole kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses<br />
tulenevalt KrMS § 7 lõikest 2 kohustatud esitama tõendeid selle kohta, et kulutused on tehtud<br />
varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel.<br />
354. 5. oktoobri 2007 otsuses (kriminaalasi 3-1-1-50-07) rõhutas Riigikohus, et süütuse<br />
presumptsiooni kohaselt tõlgendatakse süüdistatava kasuks üksnes kõrvaldamata kahtlus,<br />
sõltumata sellest, kas kahtlus on küllaldane või mitte.<br />
355. 18. detsembri 2007 otsuses (kriminaalasi 3-1-1-85-07) on Riigikohus siiski kinnitanud,<br />
et kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse<br />
kinnita<strong>mis</strong>eks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrolli<strong>mis</strong>eks.<br />
Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega<br />
loo reaalset võimalust nende väidete kontrolli<strong>mis</strong>eks, pole alust rääkida süüdistusversiooni<br />
suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.<br />
Artikli 14 lõige 3. Miinimumgarantiid<br />
356. Asjassepuutuvad põhiseaduse paragrahvid on nimetatud esimese aruande punktis 124 ja<br />
KrMK paragrahvid teise aruande punktides 527–540. Alates 1. juulist 2004 kehtib teises<br />
aruandes viidatud KrMK asemel KrMS, isiku garantiisid ei ole uue seadustikuga muudetud.<br />
Artikli 14 lõike 3 punkt a – teavita<strong>mis</strong>kohustus<br />
357. KrMS § 9 lõige 2 sätestab, et kohtu vahista<strong>mis</strong>otsustus tehakse vahistatule viivitamata<br />
teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil.<br />
358. KrMS § 10 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel, kuid see võib<br />
menetlusosaliste nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. Menetlusosalisele<br />
ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Kui süüdistatav ei valda<br />
eesti keelt, edastatakse talle süüdistusakti tekst tõlgituna emakeelde või keelde, mida ta valdab.<br />
359. KrMS § 339 kohaselt loetakse kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikku<strong>mis</strong>eks, kui<br />
kriminaalasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda.<br />
360. KrMS § 33 lõike 2 kohaselt selgitatakse kahtlustatavale viivitamata tema õigusi ja<br />
kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu suhtes. Ülekuula<strong>mis</strong>e võib edasi lükata, kui<br />
kahtlustatava tervise seisund ei võimalda tema kohest ülekuula<strong>mis</strong>t ning kui see on vajalik<br />
kaitsja ja tõlgi osavõtu taga<strong>mis</strong>eks.<br />
Artikli 14 lõike 3 punkt b – kaitseõigus<br />
361. KrMS § 43 kohaselt võivad kriminaalmenetluses kaitsja valida kahtlustatav ja<br />
süüdistatav kas isiklikult või teise isiku vahendusel. Kaitsja määrab uuri<strong>mis</strong>asutus, prokuratuur<br />
või kohus, kui:<br />
57
Change language