Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium

Artikkel 14. Võrdsus kohtute ees
Artikli 14 lõige 1. Võrdsus kohtute ees
340. Asjassepuutuvad põhiseaduse paragrahvid, mis käsitlevad võrdsust kohtute ees ning
kohtute pädevust, sõltumatust ja erapooletust, on nimetatud esimese aruande punktides 119–121
ja 130–131 ning teise aruande punktis 490.
341. Eespool viidatud uue KrMS § 4 kohaselt kehtib kriminaalmenetlusõigus võrdselt kõigi
isikute kohta, v.a seaduses sätestatud erandid.
342. KrMS § 376 sätestab süüdistusakti koostamise erikorra, mille kohaselt Vabariigi
Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja
riigikohtuniku kohta saab süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu
koosseisu enamuse nõusolekul. Õiguskantsleri kohta saab süüdistusakti koostada ainult
Vabariigi Presidendi ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Kohtuniku kohta
saab süüdistusakti koostada ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.
Ka asjaomaste menetlustoimingute tegemiseks on ette nähtud erikord.
343. TsMS § 7 kohaselt on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja
kohtu ees võrdsed. See põhimõte kehtib ka halduskohtumenetluses.
344. Kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused on sätestatud kohtute seaduses.
Kohtute seaduse § 2 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda
õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud
õigusemõistmise häirimisele.
345. Kohtute seaduse § 3 sätestab kohtuniku sõltumatuse põhitagatised: kohtunik nimetatakse
ametisse eluajaks; kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel; esimese ja teise
astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult
Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul; ning Riigikohtu
kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri
ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
346. Info kohtute sõltumatuse ja erapooletuse kohta on antud dokumentides “Answers to the
Questionnaire of the Human Rights Committee on ICCPR (leheküljed 39–41:
„Independence of the judicary”); „Answers of the Estonian Delegation to additional
questions to the Human Rights Commitee from 21 March 2003” (leheküljed 1–7).
347. Põhiseaduse § 24 kohaselt ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega
määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise
juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma
istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste
perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise
huvid. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või
kannatanu huvid nõuavad teisiti. Asjaomased erandid menetluse (istungi) kinniseks
kuulutamiseks on sätestatud kohtumenetluse seadustikes.
348. KrMS §-d 11 ja 12 sätestavad kohtuistungi avalikkuse üldpõhimõtte ning selle piiramise
alused. Avalikkuse põhimõte toimib kohtulahendi kuulutamisel piiranguta, välja arvatud juhul,
55