29.08.2014 Views

Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium

Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium

Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Joonis 3. <strong>Eesti</strong> elanikkonna jaotus kodakondsuse järgi (%) (2007)<br />

100%<br />

90%<br />

80%<br />

70%<br />

60%<br />

50%<br />

40%<br />

30%<br />

20%<br />

10%<br />

0%<br />

Välisriigi kodakondsus 0 7 8<br />

Määratlemata kodakondsus 32 13 9<br />

<strong>Eesti</strong> kodakondsus 68 80 83<br />

*Allikas: Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (2006)<br />

** Allikas: Rahvastikuregister (seisuga 02.01.2007)<br />

*** Allikas: Rahvastikuregister (seisuga 02.01.2008)<br />

1992* 1999* 2007**<br />

294. Arengukava “<strong>Eesti</strong> lõimu<strong>mis</strong>kava 2008–2013” üheks eesmärgiks on saavutada 2013.<br />

aastaks olukord, kus määratlemata kodakondsusega isikute osakaal <strong>Eesti</strong> elanike hulgas on<br />

püsivalt vähenenud. Lõimu<strong>mis</strong>kava kohta üldiselt vt artiklit 27.<br />

295. Mis puudutab kohtupraktikat kodakondsuse and<strong>mis</strong>est keeldu<strong>mis</strong>e kohta, siis Riigikohtu<br />

üldkogu on (nt 3. jaanuari 2008 otsuses 3-3-1-101-06 jt) asunud seisukohale, et rahvusvaheline<br />

õigus jätab iga riigi otsustada kodakondsuse saa<strong>mis</strong>e täpsed tingimused ning naturalisatsiooni<br />

korras kodakondsuse omanda<strong>mis</strong>e tingimused määrab riigi kodakondsuspoliitika, mille<br />

kujundamine on Riigikogu pädevuses. Põhiseadus ei näe põhiõigusena ette subjektiivset õigust<br />

omandada kodakondsus naturalisatsiooni teel. Kodakondsuse omanda<strong>mis</strong>t ja kaota<strong>mis</strong>t<br />

reguleerivate normide kehtesta<strong>mis</strong>el peab aga seadusandja arvestama põhiseaduses sätestatud<br />

põhiõiguste ja -vabadustega. Olulisteks põhiõigusteks, mida seadusandja kodakondsuse<br />

reguleeri<strong>mis</strong>el peab arvestama, on võrdsuspõhiõigus ja diskrimineeri<strong>mis</strong>e puudumine.<br />

296. Välismaalaste <strong>Eesti</strong>sse saabu<strong>mis</strong>e, <strong>Eesti</strong>s viibi<strong>mis</strong>e, ela<strong>mis</strong>e ja tööta<strong>mis</strong>e ning<br />

välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid reguleerib välismaalaste seadus. Välismaalaste<br />

seaduse kohaselt tagatakse <strong>Eesti</strong>s viibivale välismaalasele <strong>Eesti</strong> kodanikuga võrdsed õigused ja<br />

vabadused, kui põhiseaduses, muudes seadustes või <strong>Eesti</strong> välislepingutes ei ole sätestatud<br />

teisiti. Välismaalasele tagatakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja<br />

rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused. Samas on <strong>Eesti</strong>s viibiv välismaalane<br />

kohustatud järgima <strong>Eesti</strong> põhiseaduslikku korda ning täitma <strong>Eesti</strong> õigusakte.<br />

297. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse and<strong>mis</strong>e seadusega antakse rahvusvaheline kaitse<br />

välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või kelle<br />

suhtes on tuvastatud, et ta kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset<br />

vajavate isikute kategooriasse.<br />

47

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!