Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2007. a<br />
Murru Ämari Tallinn Tartu Viljandi Harku<br />
Kokku 383 151 105 22 5 7<br />
256. Vanglakorraldus ja ametnikud. Vanglaametnike erialast etteval<strong>mis</strong>tust viib läbi<br />
Sisekaitseakadeemia. Sisekaitseakadeemia on õppeasutus, kus toimub kõikide<br />
sisejulgeolekuasutuste ametnike erialane etteval<strong>mis</strong>tus. Vanglaametnike erialane etteval<strong>mis</strong>tus<br />
toimub nii kutseõppe kui ka kõrgharidusõppena. Vanglaametniku kutseõppe peavad läbima kõik<br />
valvurid ja vanemvalvurid. Kutseõppe kestus on üks õppeaasta. Õppeaastast pool kulub<br />
teoreetilisele õppele Sisekaitseakadeemias ning pool praktilisele õppele vanglas.<br />
Korrektsioonialase rakendusliku kõrgharidusõppe peavad läbima I ja II klassi<br />
vanglainspektorid (inspektor, spetsialist, peaspetsialist, korrapidaja, osakonna juhataja) ning<br />
peainspektorid (vangla direktor ja direktori asetäitja). Õpe kestab kolm aastat, millest 2/3 on<br />
teoreetiline ja 1/3 praktiline väljaõpe.<br />
257. Ametnikud, kellel puudub vanglasse tööle tulekul erialane väljaõpe, läbivad tööle tulekul<br />
vanglas kohapeal baasväljaõppe. 2007. aasta sügisest hakati tsentraalset baasväljaõpet läbi viima<br />
samuti Sisekaitseakadeemias. Baasväljaõppe pikkuseks on kaks nädalat. Vanglaametnike<br />
täiendusõppe läbivii<strong>mis</strong>eks koostatakse iga aasta vanglateülene koolitusplaan, milles<br />
arvestatakse erinevate ametnike gruppide koolitus- ja täiendusõppe vajadust. Spetsiifilist<br />
täiendusõpet viivad suures osas läbi vanglasüsteemi ja Justiitsministeeriumi ametnikud,<br />
juhti<strong>mis</strong>alast vm täiendusõpet viivad läbi erinevad koolitusfirmad.<br />
258. Vanglaametniku distsiplinaarvastutus. Vanglaid kontrollivad erinevad riiklikud<br />
institutsioonid. Tulenevalt põhiseaduse §-st 15 on igaühel õigus pöörduda kohtusse oma õiguste<br />
või vabaduste rikku<strong>mis</strong>e korral. Lisaks kohtutele kontrollib vanglaid ka Justiitsministeerium,<br />
kelle haldusalasse vanglad kuuluvad, samuti Haridus- ja Teadusministeerium<br />
(haridusküsimused) ning Sotsiaalministeerium (arstiabi küsimused) oma teenuste valdkonnas.<br />
Kontrolli teostab ka õiguskantsler, kontrollides, kas riigiasutus järgib isikute põhiõigusi ja<br />
vabadusi ning hea halduse tava. Ühiskondlikku kontrolli teostavad vanglate juurde loodud<br />
vanglako<strong>mis</strong>jonid ja samuti ka meedia. Seega, kui kinnipeetav leiab, et tema õigusi on rikutud,<br />
on tal õigus esitada kaebus vastavale kontrollorganile. Lisaks teostavad eeltoodud<br />
kontrollorganid, v.a kohus, kontrolli ka omal initsiatiivil. Nii leidis näiteks õiguskantsler oma<br />
16.04.2007 kontrollkäigul Murru vanglasse spetsiaalsed kambrid, <strong>mis</strong> ei vastanud kambri<br />
nõuetele, kuid mille puhul võis kahtlustada, et neid kasutati distsipliini meetmetena.<br />
Õiguskantsler tegi vanglale vastava märkuse, millele vangla vastas, et nad on kõnealusesse<br />
ruumi paigutanud riiulid.<br />
259. Vanglaametnikele laieneb nii distsiplinaar- kui ka kriminaalvastutus. Vangistusseaduse §<br />
250 kohaselt võib distsiplinaarsüüteo toime pannud vanglaametnikule määrata erinevaid<br />
distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, ametipalga vähendamine 10 kuni 50 protsenti kuni<br />
kolmeks kuuks või teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.<br />
260. Karistusseadustiku (KarS) alusel on kriminaalkorras karistatav nii kinnipeetava,<br />
arestialuse või vahistatu ebaseaduslik kohtlemine kui ka võimuliialdus. KarS § 324 kohaselt on<br />
kinnipida<strong>mis</strong>koha ametnikule, kui ta oma ametiseisundit ära kasutades alandab kinnipeetava,<br />
arestialuse või vahistatu inimväärikust, diskrimineerib neid või piirab ebaseaduslikult nende<br />
õigusi, ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. KarS § 291 kohaselt on<br />
ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva, erivahendi või vägivalla ebaseadusliku<br />
kasuta<strong>mis</strong>e eest ette nähtud rahaline karistus või ühe- kuni viieaastane vangistus.<br />
41
Change language