Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
seaduse alusel hüvitati kuni 2007. aasta alguseni 70% tekkinud tegelikust varalisest kahjust,<br />
kuid mitte rohkem kui 50 000 krooni. 2007. aasta alguses jõustus ohvriabi seaduse muudatus,<br />
mille alusel tõsteti hüvitise suurust 70%-lt 80%-ni vägivallakuriteoga tekitatud kahjust ning<br />
suurendati hüvitise piirmäära 50 000 kroonilt 150 000 kroonini. Hüvitise suuruse määra<strong>mis</strong>e<br />
aluseks olevast kahjust arvatakse maha kõik summad, mida hüvitise taotleja on<br />
vägivallakuriteost põhjustatud kahju tõttu saanud või on õigustatud saama muust allikast (nt<br />
ravikindlustushüvitised, riiklikud ühekordsed toetused, elatusrahad teiste seaduste alusel) kui<br />
kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult.<br />
17. Kui 2005. aastal oli kuriteoohvritele makstud hüvitis kokku 1 027 200 krooni ning<br />
toetusesaajaid oli kokku 252 isikut, siis 2006. aastal oli kuriteoohvritele makstud hüvitis<br />
1 180 600 krooni ning toetusesaajaid kokku 285 isikut.<br />
18. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond on korraldanud teabepäevi politseinikele,<br />
kohtunikele ja prokuröridele, inimestele, kes puutuvad otseselt ohvritega kokku. 2007 aastal<br />
korraldati 4 teabepäeva. Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud koostöökokkulepe Politseiametiga,<br />
mille eesmärgiks on järjepideva koostöö tegemine, politseiametnike poolt ohvrite<br />
informeerimine ohvriabiteenuse olemusest ja selle sisust, ühine ennetustegevus ja<br />
ohvriabiteenust puudutavate ühisseminaride ja infopäevade korraldamine ning kuriteoohvrite<br />
toeta<strong>mis</strong>e ühtse süsteemi loomine <strong>Eesti</strong>s. Üldsuse informeerimine ohvriabiteenusest toimub nii<br />
meedia vahendusel kui ka koostöövõrgustikuga kohtu<strong>mis</strong>tel.<br />
19. Samas on MTÜ Ohvriabi kritiseerinud ohvriabi seadust selles suhtes, et ei ole suudetud<br />
avalikkust piisavalt informeerida õigusest hingeabile, hüvitistele ja nõusta<strong>mis</strong>ele. MTÜ<br />
seisukoha kohaselt näitab seda vähene väljamakstud hüvitiste arv võrreldes toimepandud raskete<br />
isikuvastaste kuritegudega, s.t ohvrite arv, kellel peaks olema õigus toetust taotleda, on<br />
tunduvalt suurem, kui on esitatud taotlusi.<br />
Arengusuunad kohtuotsustes<br />
20. Kohtutel on õiguste ja vabaduste taga<strong>mis</strong>el oluline roll ning seda eriti juhul, kui<br />
seadusandja ei ole piisavalt taganud põhiõiguste kaitset. Järgnevalt on kirjeldatud mitmeid<br />
otsuseid, mil kohtud on pidanud põhiõigusi tagama situatsioonis, kus seadusandja on jätnud<br />
selle tegemata. Enamasti puudutavad need kaasused kaebeõiguse loo<strong>mis</strong>t kohtute poolt.<br />
21. Riigikohus on viimaste aastate lahendites korduvalt rõhutanud, et põhiseaduse § 14<br />
kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine lisaks seadusandlikule ning täidesaatvale võimule ka<br />
kohtuvõimu ülesanne. Põhimõtteline oli Riigikohtu üldkogu Brolexi otsus (3-3-1-38-00),<br />
millega see põhimõte sätestati. Enne Brolexi kaasust ei saanud kohtupraktika kohaselt kaebust<br />
politsei ebaseadusliku tegevuse peale näiteks esitada.<br />
22. Samuti on olulised Riigikohtus taasavatud menetlused asjades, kus Euroopa Inimõiguste<br />
Kohus oli leidnud, et <strong>Eesti</strong> on rikkunud Euroopa inimõiguste konventsiooni sätteid. Riigikohus<br />
avas menetluse õiguste kaitseks hoolimata asjaolust, et tolleaegne seadus otsest võimalust<br />
selleks ette ei näinud. Riigikohus asus enda lahendis (3-3-2-1-04) seisukohale, et olukord, kus<br />
halduskohtule esitatud kaebust, milles väidetakse põhiõiguste rikku<strong>mis</strong>t, pole sisuliselt läbi<br />
vaadatud, on põhiseaduse § 15 jätkuv ja iseenesest oluline rikkumine ning juhul, kui<br />
seadusandja pole kehtestanud tõhusat ja lünkadeta põhiõiguste kaitse mehhanismi, peab<br />
kohtuvõim tulenevalt põhiseaduse §-st 14 tagama põhiõiguste kaitse. 16. mail 2008 tunnistas<br />
4
Change language