Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
212. Alusetult vabaduse võt<strong>mis</strong>ega tekitatud kahju hüvitab riik eeltoodud isikule, sõltumata<br />
ametiisiku süüst.<br />
213. Seaduse § 3 kohaselt tekib hüvitise taotle<strong>mis</strong>e õigus isikul kas õigeksmõistva<br />
kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühista<strong>mis</strong>e või muut<strong>mis</strong>e otsuse või menetluse<br />
lõpeta<strong>mis</strong>e määruse jõustu<strong>mis</strong>e või ametiisiku poolt isiku vabasta<strong>mis</strong>e otsuse tege<strong>mis</strong>e päevast.<br />
214. Seaduse § 5 kohaselt makstakse isikule hüvitist seitsme päevamäära (päevapalga)<br />
suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Päevamäära<br />
(päevapalga) arvuta<strong>mis</strong>e aluseks on isiku vabasta<strong>mis</strong>e otsuse (määruse) jõustu<strong>mis</strong>e päeval<br />
kehtinud <strong>Vabariigi</strong> Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Päevamäära (päevapalga) suurus<br />
määratakse kindlaks kuupalga alammäära jaga<strong>mis</strong>el 30-ga, murdosa arvestamata. Vabaduse<br />
võt<strong>mis</strong>t vähem kui 24 tunniks loetakse üheks ööpäevaks. Sellise hüvitise maks<strong>mis</strong>ega loetakse<br />
isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võt<strong>mis</strong>e tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud<br />
mittevaraline kahju. Otsese varalise kahju eest hüvitise kindlaksmäära<strong>mis</strong>el kohaldatakse<br />
riigivastutuse seaduse sätteid. Kui isik, kellelt oli vabadus alusetult võetud, on tasunud õigusabi<br />
eest, hüvitatakse talle õigusabi eest tasutu määra järgi, <strong>mis</strong> on kehtestatud advokaadile uurija või<br />
kohtu määra<strong>mis</strong>el kriminaalasjas kaitsjana osale<strong>mis</strong>e eest tasu<strong>mis</strong>eks.<br />
215. Riigivastutuse seaduse (jõustunud 1. oktoobril 2002, 18. novembri 2006 redaktsioonis)<br />
§ 8 lõike 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord,<br />
milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.<br />
216. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt<br />
tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvi<strong>mis</strong>ele. Rõhutame, et isegi kui eraldi seadusega ei<br />
ole mingi kahju hüvita<strong>mis</strong>e korda ette nähtud, siis Riigikohus on sedastanud, et kahju<br />
hüvita<strong>mis</strong>e nõude võib esitada ka õiguse üldpõhimõtetele ja põhiseaduse §-le 25 toetudes (6.<br />
juuni 2002 otsus kohtuasjas 3-3-1-27-02).<br />
Artikkel 10. Kõikidel isikutel, kellelt on võetud vabadus, on õigus humaansele kohtle<strong>mis</strong>ele<br />
ja inimväärikuse austa<strong>mis</strong>ele<br />
217. Põhiseaduse § 18 kohaselt ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt<br />
kohelda ega karistada. Seda põhimõtet tuleb järgida ka kinnipeetavate suhtes.<br />
218. 1. detsembril 2000 jõustunud vangistusseaduse (VangS) § 6 lõike 1 kohaselt on<br />
vangistuse täidevii<strong>mis</strong>e eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitu<strong>mis</strong>ele ja<br />
õiguskorra kaitsmine. VangS sätestab nii vangistuse, aresti kui ka eelvangistuse täidevii<strong>mis</strong>e<br />
korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse mõiste ja tingimused.<br />
219. <strong>Eesti</strong>s on seisuga aprill 2008 viis tegutsevat vanglat: Tallinna, Tartu, Murru, Viru ja<br />
Harku. Kambersüsteemile üleminekut alustati Tartu Vangla raja<strong>mis</strong>ega, 2008. aastal avati Viru<br />
Vangla. 2012. aastaks, pärast Tallinna Vangla uute hoonete valmi<strong>mis</strong>t ning Tallinna ja Harku<br />
vangla liit<strong>mis</strong>t, jääks <strong>Eesti</strong>sse neli vanglat: Tallinna, Tartu ja Viru vangla piirkondlike kuni<br />
1000-kohaliste kambervanglatena ning Murru Vanglas jääksid karistust kandma kinnipeetavad,<br />
kel ei ole probleeme allu<strong>mis</strong>ega karistuse täidevii<strong>mis</strong>e protsessile. Pärast seda, kui vangide arv<br />
on vähenenud, on võimalik Murru Vangla kui viimane laagervangla sulgeda.<br />
33
Change language