Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
eemalda<strong>mis</strong>eks nõuti luba, kuulub loa alusel kaevanda<strong>mis</strong>el saadud kaevis maavara<br />
kaevandajale, ilma loata kaevanda<strong>mis</strong>el saadud kaevis kuulub riigile.<br />
8. Metsaseaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine.<br />
Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse,<br />
uuene<strong>mis</strong>võime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi<br />
vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.<br />
9. Keskkonnavastutuse seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju välti<strong>mis</strong>t ja tekitatud<br />
kahju heasta<strong>mis</strong>t, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab.<br />
Artikkel 2. Inimõigused ja nende kaitse, mittediskrimineerimine<br />
Rahvusvaheliste lepingutega ühinemine<br />
10. <strong>Eesti</strong> ühines ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti surmanuhtluse<br />
kaota<strong>mis</strong>t käsitleva teise fakultatiivse protokolliga 30. jaanuaril 2004.<br />
Muudatused õigusaktides<br />
11. Pakti artikli 2 rakenda<strong>mis</strong>ega seotud <strong>Eesti</strong> <strong>Vabariigi</strong> põhiseaduslik raa<strong>mis</strong>tik ei ole<br />
muutunud sellest ajast, kui <strong>Eesti</strong> esitas enda pakti täit<strong>mis</strong>e teise aruande.<br />
12. 1. juuli 2008. aasta seisuga on võrdse kohtle<strong>mis</strong>e seadus Riigikogu menetluses.<br />
Seaduseelnõu eesmärgiks on tagada isikute kaitse diskrimineeri<strong>mis</strong>e eest rahvuse (etnilise<br />
kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse ja veendumuste, puude ja seksuaalse sättumuse<br />
alusel.<br />
13. Ohvriabi seadus jõustus 1. veebruaril 2004. Seaduse ohvriabiteenuse peatükk jõustus 1.<br />
jaanuaril 2005 ja samast kuupäevast alustas tööd 35 asjaomase koolituse läbinud<br />
ohvriabitöötajat. Ohvriabi on avalik teenus, mille eesmärk on säilitada või parandada ohvri<br />
toimetulekuvõimet. Ohvriabi hõlmab ohvri nõusta<strong>mis</strong>t ja abista<strong>mis</strong>t asutustega suhtle<strong>mis</strong>el.<br />
2005. aastal oli pöördu<strong>mis</strong>i ohvriabitöötajate poole kokku 3005. 841 juhul oli pöördu<strong>mis</strong>e<br />
põhjuseks perevägivald, 278 korral vägivalla all kannatanud lapsed, 386 korral olid pöördujaks<br />
eakad. Seitsmel korral aitasid ohvriabitöötajad politseinikel viia kätte surmateateid.<br />
14. 2006. aastal oli pöördu<strong>mis</strong>i ohvriabitöötajate poole kokku 3333. 964 juhul oli<br />
pöördu<strong>mis</strong>e põhjuseks perevägivald, 283 korral olid pöördujaks lapsed, kes kannatasid vägivalla<br />
all, ning 315 korral oli tege<strong>mis</strong>t füüsilise vägivalla juhtumiga (juhtumid, <strong>mis</strong> ei ole seotud<br />
perevägivallaga).<br />
15. Ohvriabitöötajate läbiviidav esmane psühholoogiline nõustamine ei ole paljudel juhtudel<br />
piisav ja suurem osa ohvritest vajab pikaajalist professionaalset nõusta<strong>mis</strong>t, <strong>mis</strong> ei ole paljudele<br />
abivajajatele selle kõrge hinna tõttu kättesaadav. Seetõttu sätestati 1. jaanuaril 2007 jõustunud<br />
ohvriabi seaduse muudatustega ohvriabiteenuse raames psühholoogilise abi kulutuste<br />
hüvita<strong>mis</strong>e võimalus <strong>mis</strong> tahes süüteo ohvrile ja tema perekonnaliikmetele, kelle toimetulek on<br />
ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu langenud.<br />
16. Kuriteoohvritele makstavat hüvitist makstakse kuriteo tagajärjel tekkinud raske<br />
tervisekahjustuse, vähemalt kuus kuud kestva tervisehäire või ohvri surma korral. Ohvriabi<br />
3