Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Artikkel 1. Õigus loodusvaradele ja ressurssidele<br />
1. Üldine seadusandlik taust on kajastatud <strong>Eesti</strong> poolt ÜROle 2001. aastal esitatud muudetud ja<br />
parandatud CORE-dokumendis. Esimeses (CCPR/81/Add.5.; edaspidi ”esimene <strong>aruanne</strong>”) ja<br />
teises (CCPR/C/EST/2002/2; edaspidi ”teine <strong>aruanne</strong>”) aruandes on kajastatud õigusakte,<br />
praktikat ja muid asjaolusid. Käesolevas aruandes antakse ülevaade arengust, <strong>mis</strong> on toimunud<br />
pärast eel<strong>mis</strong>e aruande esita<strong>mis</strong>t.<br />
2. <strong>Eesti</strong> säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030 „Säästev <strong>Eesti</strong> 21” kiideti Riigikogus<br />
heaks 14. septembril 2005. “Säästev <strong>Eesti</strong> 21” määrab kindlaks <strong>Eesti</strong> riigi ja ühiskonna<br />
arenda<strong>mis</strong>e eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna<br />
arengu kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut<br />
kindlaksmääravate dokumentidega. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest<br />
konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja <strong>Eesti</strong> traditsiooniliste<br />
väärtuste säilita<strong>mis</strong>ega. Üldise arengusuunana nähakse ette riigi liikumine tead<strong>mis</strong>põhise<br />
ühiskonna suunas.<br />
3. “Säästev <strong>Eesti</strong> 21” määrab aastani 2030 kindlaks <strong>Eesti</strong> pikaajalised arengueesmärgid:<br />
- <strong>Eesti</strong> kultuuriruumi elujõulisus<br />
- Inimese heaolu kasv<br />
- Sotsiaalselt sidus ühiskond<br />
- Ökoloogiline tasakaal<br />
4. Strateegia esitab iga eesmärgi komponendid, soovitava seisundi aastaks 2030, eesmärgi<br />
saavuta<strong>mis</strong>e põhimehhanismid, indikaatorid ning võimalikud ohud. Strateegia pikaajalisi<br />
eesmärke peavad erinevad valdkonnad oma lühemaajaliste strateegiliste dokumentide<br />
koosta<strong>mis</strong>el arvesse võtma ning kõigi eesmärkide täit<strong>mis</strong>t peab saama jälgida.<br />
5. Looduskaitseseadus jõustus 1. mail 2004 ning selle eesmärk on 1) looduse kaitsmine selle<br />
mitmekesisuse säilita<strong>mis</strong>e, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja<br />
seenestiku liikide soodsa seisundi taga<strong>mis</strong>ega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku<br />
looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasuta<strong>mis</strong>e säästlikkusele<br />
kaasaaitamine (§ 1).<br />
6. Loodust kaitstakse looduse säilita<strong>mis</strong>e seisukohalt oluliste alade kasuta<strong>mis</strong>e piira<strong>mis</strong>ega,<br />
kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja<br />
mineraalide eksemplaridega tehtavate toimingute reguleeri<strong>mis</strong>ega ning loodushariduse ja<br />
teadustöö soodusta<strong>mis</strong>ega. Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu<br />
põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste<br />
rakenda<strong>mis</strong>e võimalusi (§ 2).<br />
7. Maapõueseaduse § 1 lõige 1 sätestab maapõue uuri<strong>mis</strong>e, kaits<strong>mis</strong>e ja kasuta<strong>mis</strong>e korra ning<br />
põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik<br />
kasutamine. Seaduse § 4 sätestab põhimõtted, <strong>mis</strong> puudutavad omandit maavarale. Aluspõhja<br />
maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda<br />
(ravimuda) kuuluvad riigile ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Riigile kuuluval<br />
kinnisasjal ja siseveekogus asuv maavara kuulub riigile. Riigi omandis olevad maavarad ei ole<br />
looduslikul kujul tsiviilkäibes. Kui riigile kuuluva maavara looduslikust seisundist<br />
2
Change language