Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
seisundi, töötajate huvide esinda<strong>mis</strong>e või töötajate ühingusse kuulu<strong>mis</strong>e, poliitiliste vaadete või<br />
erakonda kuulu<strong>mis</strong>e, usuliste või muude veendumuste tõttu.<br />
75. Ebavõrdse kohtle<strong>mis</strong>e keelust on lubatud alljärgnevad erandid:<br />
1) eeliste andmine raseduse, sünnituse ja alaealiste või töövõimetute täisealiste laste ning<br />
töövõimetute vanemate eest hoolitse<strong>mis</strong>e tõttu;<br />
2) eeliste andmine töötajaid esindavasse ühingusse kuulu<strong>mis</strong>e või töötajate huvide esinda<strong>mis</strong>e<br />
tõttu;<br />
3) eeliste andmine puudega töötajale, sealhulgas puudega töötaja erivajaduste jaoks sobiva<br />
töökeskkonna<br />
loo<strong>mis</strong>t;<br />
4) isiku soo, keeleoskuse, vanuse või puude arvestamine töölevõt<strong>mis</strong>el, tööülesannete and<strong>mis</strong>el<br />
või ümber- ja täiendusõppe võimalda<strong>mis</strong>el, kui see on oluline ja määrav kutsenõue, <strong>mis</strong> tuleneb<br />
kutsetegevuse laadist või sellega seotud tingimustest;<br />
5) töötajale usuliste vajaduste rahulda<strong>mis</strong>eks sobiva töö- ja puhkeaja võimaldamine.<br />
76. Töölepingu seaduse kohaselt on keelatud töötaja või töölesoovija otsene ja kaudne<br />
ebavõrdne kohtlemine. Otsene ebavõrdne kohtlemine leiab aset, kui ühte töölesoovijat või<br />
töötajat koheldakse halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist töölesoovijat või<br />
töötajat samalaadses olukorras. Kaudne ebavõrdne kohtlemine leiab aset, kui väliselt neutraalne<br />
säte, kriteerium või tegevus seab töötajad või töölesoovijad, võrreldes teiste töötajate või<br />
töölesoovijatega, ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel või<br />
kriteeriumil on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavuta<strong>mis</strong>e<br />
vahendid on asjakohased ja vajalikud.<br />
77. Juba eespool mainitud Riigikogu menetluses oleva soolise võrdõiguslikkuse<br />
seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja <strong>Eesti</strong> <strong>Vabariigi</strong> töölepingu seaduse muut<strong>mis</strong>e seaduse<br />
eelnõu näeb ette mõningate naiste ja meeste tööalast võrdset kohtle<strong>mis</strong>t reguleerivate sätete<br />
muut<strong>mis</strong>e või täienda<strong>mis</strong>e.<br />
78. Muuhulgas keelatakse tööleotsijalt ja töölesoovijatelt soolise kuuluvusega seotud<br />
asjaoludega seotud andmete küsimine. Üks olulisemaid muudatusettepanekuid on veel <strong>Eesti</strong><br />
<strong>Vabariigi</strong> töölepingu seaduse sätte kehtetuks tunnistamine, mille alusel on <strong>Vabariigi</strong> Valitsus<br />
oma määrusega kehtestanud loetelu rasketest ja tervistkahjustavatest töödest, kus naiste<br />
töötamine on keelatud ning sanitaar- ja olmeteeninda<strong>mis</strong>ega seotud allmaatööde loetelu, kus<br />
naiste töötamine on lubatud.<br />
Soolise võrdõiguslikkuse osakond ja Sotsiaalministeeriumi arengukava 2009–2012<br />
79. Nagu <strong>Eesti</strong> teises raportis märgitud on Sotsiaalministeeriu<strong>mis</strong> soolise võrdõiguslikkuse<br />
osakond, kus töötab praegu 7 inimest, nendest kaks kuuluvad 2007. aastal loodud perepoliitika<br />
üksusesse. Sotsiaalministeeriumi arengukava 2009–2012 kohaselt on ministeeriumi üheks<br />
eesmärgiks vähendada lõhet meeste ja naiste palkades. Palgavahe on üks põhilisi soolise<br />
võrdõiguslikkuse indikaatoreid, <strong>mis</strong> peegeldab soolist tasakaalu ning sugude erinevat<br />
väärtusta<strong>mis</strong>t, stereotüüpidest tulenevaid elu- ja arenguvõimalusi. Kui 2006. aastal oli palgalõhe<br />
25,4%, siis sihttase aastaks 2012 on 23%.<br />
80. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika prioriteetideks on soolise võrdõiguslikkuse<br />
edendamine ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaienda<strong>mis</strong>e koordineerimine, lähisuhtevägivalla<br />
enneta<strong>mis</strong>e ja tõkesta<strong>mis</strong>e arengukava elluviimine ning inimkaubitse<strong>mis</strong>e vastu võitlemine.<br />
13
Change language