Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
687. Ühiskonnaõpetuse õpetajatega on viidud ja viiakse läbi eesti keele koolitus ning<br />
lisakoolitus ja ümberõpe ühiskonnaõpetuses ning teises keeles õpeta<strong>mis</strong>e metodoloogias.<br />
Avalda<strong>mis</strong>el on õppe- ja õpetajate materjalid ning üheks eesmärgiks on tihendada kontakte<br />
eestikeelsete ja venekeelsete koolide õpetajate vahel.<br />
688. Riik korraldab ja rahastab eesti keele õpeta<strong>mis</strong>t eriõppeainete õpetajatele, kellel puudub<br />
kõrgetasemeline keeleoskus. Koolitus on tasuta. Õpetajatel, kellel puudub vastav eesti keele<br />
oskus eesti keeles õpeta<strong>mis</strong>eks, on võimalus õpetada põhikooliastmes.<br />
689. <strong>Vabariigi</strong> Valitsuse 26. juuni 2008 määrus „Avalike teenistujate, töötajate ning<br />
füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasuta<strong>mis</strong>e nõuded“ täpsustab<br />
keeleoskusnõudeid avalikele teenistujatele ja erasektori töötajaile. Määruse eesmärgiks on viia<br />
keeleoskustasemed vastavusse Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe<br />
raamdokumendiga. Määrus tagab võõrkeelte hinda<strong>mis</strong>el ühtsuse ja läbipaistvuse ning võimaldab<br />
inimesel paremini võrrelda enda keeletaset teiste Euroopa riikidega. Määrust võib nimetada ka<br />
Euroopa integratsiooni üheks osaks.<br />
Etniliste rahvusgruppide lastele emakeele ja rahvuskultuuri õpetamine<br />
690. <strong>Eesti</strong> üldhariduskool on mitmerahvuseline kool. <strong>Eesti</strong> koolides õppivate eesti ja vene<br />
keelest erineva emakeelega laste arv pole eriti suur, kuid kasvab vähehaaval, eriti suurema<br />
muulaskonna kontsentratsiooniga piirkondades. <strong>Eesti</strong> ja vene keelest erineva koduse keele<br />
(emakeele) õppi<strong>mis</strong>e võimaluste loo<strong>mis</strong>e eest kannab hoolt peaasjalikult pere, peret toetavad<br />
rahvuskultuuriseltsid, eriti pühapäevakoolide kaudu.<br />
691. Riigikogus teadvustatud eesti keelest erineva emakeelega õpilaste keele- ja kultuuriõppe<br />
vajadus formaalhariduse tasandil tõi kaasa põhikooli- ja gümnaasiu<strong>mis</strong>eaduse täienda<strong>mis</strong>e<br />
sättega, <strong>mis</strong> tähtsustas keele- ja kultuuriõppe võimalused eesti õppekeelega koolis. 2003. a tehti<br />
põhikooli- ja gümnaasiu<strong>mis</strong>eadusesse muudatused, mille tulemusena sätestati, et kõigile<br />
põhiharidust omandavatele õpilastele (sõltumata kooli õppekeelest), kelle emakeel ei ole kooli<br />
õppekeel, loob kool koostöös riigi ja valla või linnaga võimalused oma emakeele õppi<strong>mis</strong>eks ja<br />
rahvuskultuuri tundmaõppi<strong>mis</strong>eks.<br />
692. Rahvusrühmade lastele emakeele õppe võimalda<strong>mis</strong>el on oluline esile tuua <strong>Vabariigi</strong><br />
Valitsuse määrust nr 154 „Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli<br />
õppekeel, oma emakeele õppi<strong>mis</strong>eks ja rahvuskultuuri tundmaõppi<strong>mis</strong>eks võimaluste loo<strong>mis</strong>e<br />
tingimused ja kord“. Määrus laieneb õpilastele, kes kodus lapsevanemaga räägivad keelt, <strong>mis</strong> on<br />
vähemalt ühe lapsevanema emakeel. Koolil on kohustus võimaldada põhiharidust omandavatele<br />
õpilastele vähemalt kahe õppetunni ulatuses nädalas valikainena keele- ja kultuuriõpet juhul, kui<br />
selleks on kooli direktorile esitanud vähemalt kümme sama emakeelega õpilase lapsevanemat<br />
asjaomase taotluse.<br />
693. Hetkel korraldab keele- ja kultuuriõpet Sillamäe linn ukrainlastele Sillamäe Kannuka<br />
Koolis. Praeguseks on emakeele ja kultuuri õppi<strong>mis</strong>t 2 koolitunni ulatuses valikainena taotlemas<br />
ka Tartus elavad leedulased. Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi itaallastest õpilased on samuti<br />
väljendanud soovi oma emakeelt õppima hakata.<br />
694. Samal ajal takistavad vähemusrahvuste laiemat keele ja kultuuri õppi<strong>mis</strong>t mitmed<br />
faktorid. Näiteks on vähemusrahvuste esindajad hajutatud ning ei ela samas piirkonnas,<br />
111
Change language