Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium

a. eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel
paranenud. Võrdluseks: 2005. aastal hindas 22% 15-74 aastastest muukeelsetest
elanikest enda keeleoskust heaks, keskmiseks 25%, napiks 29%, puuduvaks 24%;
b. kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused
eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on
vähenenud. Võrdluseks: 2007. aastal ei olnud 65% eestlastest ja 39% teistest
rahvustest inimestest praktiliselt omavahelisi kontakte; ning 12% eestlastest ja 1%
teistest rahvustest inimestest kuulus kodanikuühendustesse;
c. määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt
vähenenud. Võrdluseks: 2007. aastal moodustasid määratlemata kodakondsusega
isikud: 9% Eesti elanikkonnast;
d. valdav osa eri rahvustest Eesti elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riiki Võrdluseks:
2007. aastal arvas: 28% eestlastest ja 82% teistest rahvustest inimestest arvab, et
teistest rahvustest inimeste suurem osalus majanduses ja poliitikas on Eestile kasulik;
e. enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot eestikeelse
meedia kaudu ja usaldab seda. Võrdluseks: 2005. aastal kasutas eestikeelset meediat:
26% teistest rahvustest inimestest;
f. erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud.
Võrdluseks: 2007. aastal oli juhtide ja tippspetsialistide osakaal eestlaste seas 31% ja
teiste rahvuste seas 19% ; oskus- ja lihttööliste osakaal eestlaste seas 35% ja teiste
rahvuste 53%, 2005. aastal oli teiste rahvuste ekvivalentnetosissetulek eestlaste omast
14% madalam.
Üleminek osalisele eestikeelsele õppele
682. Osaline eestikeelse aineõppe edendamine vene õppekeelega koolides toetab Eesti
Vabariigi hariduspoliitikat, mis muu hulgas sätestab ülemineku alustamise kakskeelsele
gümnaasiumiharidusele alates 2007. aastast. Üleminek ei puuduta kutseõppeasutusi ja
eragümnaasiume. Üleminekut osalisele eestikeelsele aineõppele koordineerib Haridus- ja
Teadusministeerium. Kakskeelsele õppele üleminekut toetab keelekümblusprogramm, sest
kümbluse kui teises keeles õppimise metoodika on kasutusele võtnud juba kolmandik
venekeelsetest koolidest.
683. Üleminek osalisele eestikeelsele õpetamisele venekeelsete koolide gümnaasiumiastmes
algab esimesel gümnaasiumiaastal 10. klassis. Igal aastal lisatakse alates 10. klassist
õppekavasse üks eestikeelne õppeaine. Üleminek gümnaasiumiastmes on paindlik ja reformi
lõppedes õpetatakse 60% õppeainetes eesti keeles. Üleminek ei puuduta põhiharidust.
684. 2007. aastal õpetati venekeelsetes koolides eesti keeles ühte õppeainet – eesti kirjandust.
Edaspidi lisanduvad ühiskonnaõpetus (2008), muusikaõpetus ja geograafia (2009) ja Eesti
ajalugu.
685. Ülemineku kord ja ajakava kinnitatakse koolide õppekavades ja oluline on, et õpilastel
on ülevaade kogu gümnaasiumiastme õppekavast, kui nad selles astmes õpinguid alustavad.
686. Eesti kirjanduse õpetajad on läbinud metodoloogilise lisakoolituse Eesti kirjanduse
õpetamiseks ja teises keeles õpetamiseks. Välja on antud spetsiaalne käsiraamat, CD, sõnastik ja
metodoloogilised materjalid õpetajatele, hetkel on ettevalmistamisel spetsiaalsed töölehed
uusima Eesti kirjanduse kohta.
110