Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
lisaks soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevale hüvitisele ka muu eriseaduse alusel<br />
ettenähtud hüvitist.<br />
65. Lisaks kohtule on võimalik menetlus voliniku või õiguskantsleri juures ning see<br />
menetlus ei nõua rahalist panust. Kohtusse pöördu<strong>mis</strong>el tuleb tõesti kanda teatud kulusid, kuid<br />
vajaduse korral on võimalik taotleda õigusabi ja kui otsus tehakse hageja kasuks, mõistetakse<br />
kostjalt välja kohtukulud. Voliniku arvamus ei oma erinevalt kohtuotsusest otsest õiguslikku<br />
jõudu, ning volinik ei saa kedagi kohustada diskrimineerivat käitu<strong>mis</strong>t lõpetama või<br />
diskrimineeri<strong>mis</strong>e eest hüvitist maksma. Samas peaks voliniku arvamuse olemasolu andma<br />
ohvrile kindlama tunde kohtusse pöördu<strong>mis</strong>eks, et kaebus või hagi ei ole ilmselgelt<br />
põhjendamatu.<br />
Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu<br />
66. Soolise võrdõiguslikkuse seadus näeb ette Sotsiaalministeeriumi juures asuva soolise<br />
võrdõiguslikkuse nõukogu loo<strong>mis</strong>e. Kuigi nõukogu ei ole veel loodud, peaks sellest organist<br />
saama soolise võrdõiguslikkuse küsimustes nõuandev kogu. Nõukogu kinnitab soolise<br />
võrdõiguslikkuse poliitika üldsuunad; nõustab <strong>Vabariigi</strong> Valitsust soolise võrdõiguslikkuse<br />
edenda<strong>mis</strong>e strateegias; esitab <strong>Vabariigi</strong> Valitsusele oma seisukoha ministeeriumide esitatud<br />
riiklike programmide vastavuse kohta soolise võrdõiguslikkuse seadusele ning teeb ettepanekuid<br />
soolise võrdõiguslikkuse edenda<strong>mis</strong>ega seotud küsimustes. Nõukogul on õigus oma ülesannete<br />
täit<strong>mis</strong>eks moodustada ekspertko<strong>mis</strong>jone ja töögruppe ning viia läbi uuringuid.<br />
Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edenda<strong>mis</strong>e kohustus<br />
67. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt peavad riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste<br />
asutused soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama, muutes vajaduse<br />
korral tingimusi ja asjaolusid, <strong>mis</strong> takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavuta<strong>mis</strong>t. Riiklikke,<br />
piirkondlikke ning institutsioonilisi strateegiaid, poliitikat ja tegevuskavasid planeerides, ellu<br />
viies ja hinnates peavad riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused lähtuma naiste ja meeste<br />
erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama sellega, kuidas rakendatud ja<br />
rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.<br />
68. Seaduses on sätestatud kohustused ka tööandjatele, haridus- ja teadusasutustele ning<br />
koolitusega tegelevatele institutsioonidele. Haridus- ja teadusasutused ning koolitusega<br />
tegelevad institutsioonid peavad tagama naiste ja meeste võrdse kohtle<strong>mis</strong>e kutsenõusta<strong>mis</strong>el,<br />
hariduse omanda<strong>mis</strong>el, eri- ja kutsealasel täienda<strong>mis</strong>el ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav<br />
õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse<br />
kaota<strong>mis</strong>ele ja võrdõiguslikkuse edenda<strong>mis</strong>ele.<br />
69. Seaduses on toodud erandjuhud, <strong>mis</strong> vastavad küll soolise diskrimineeri<strong>mis</strong>e<br />
tundemärkidele, kuid <strong>mis</strong> on teatud põhjustel õigustatud. Otseseks või kaudseks sooliseks<br />
diskrimineeri<strong>mis</strong>eks ei loeta sätteid, <strong>mis</strong> sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja<br />
sünnita<strong>mis</strong>ega, kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtesta<strong>mis</strong>t ainult meestele või ainult<br />
naiste või ainult meeste vastuvõt<strong>mis</strong>t mittetulundusühingu liikmeteks, kui see tuleneb ühingu<br />
põhikirjast. Samuti ei loeta diskrimineeri<strong>mis</strong>eks erinevat kohtle<strong>mis</strong>t isiku soo tõttu töö saa<strong>mis</strong>el<br />
või selleks vajaliku koolituse võimalda<strong>mis</strong>el, kui sugu on teatud kutsetegevuse olemuse või<br />
sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav nõue ning sellise erineva kohtle<strong>mis</strong>e eesmärk<br />
on õigustatud ja nõue proportsionaalne eesmärgiga. Diskrimineeri<strong>mis</strong>eks ei peeta ka soolist<br />
11
Change language