Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
673. 2004. aasta jaanuaris võttis <strong>Vabariigi</strong> Valitsus vastu <strong>Eesti</strong> riikliku arengukava Euroopa<br />
Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006, <strong>mis</strong><br />
muu hulgas käsitles ka töötuseküsimusi.<br />
674. Alates 2004. aastast võib <strong>Eesti</strong> prioriteetsemateks tegevusteks saada toetust EL<br />
struktuurifondidest. <strong>Eesti</strong> riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks<br />
programmdokumendi kohaselt toetab Euroopa Sotsiaalfond inimressursi arenda<strong>mis</strong>t. Kuigi<br />
puuduvad otsesed eraldi meetmed vähemusrahvuste toetuseks, toimib nende olukorra<br />
parenda<strong>mis</strong>e toetamine eelkõige meetme „Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet<br />
tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” kaudu. Meetme eesmärgiks on arendada<br />
inimressurssi ja tõsta selle konkurentsivõimelisust tööturul haridus- ja koolitussüsteemi<br />
täiusta<strong>mis</strong>e kaudu, luues elukestva õppe keskkonna ja võimaldades koolita<strong>mis</strong>t. Teine selline<br />
meede on „Võrdsed võimalused tööturul”, <strong>mis</strong> on suunatud ennetama ja leevendama<br />
tööpuudust, vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, suurendades sotsiaalset kaasatust.<br />
675. Riikliku integratsiooniprogrammi raames oli 2004.–2007. aasta tegevuskavade üheks<br />
eesmärgiks parendada teistest rahvustest töötute ja töötajate tööalase eesti keele oskust<br />
kombineerituna riigikeele oskusega, <strong>mis</strong> võimaldaks neil paremini tööturul hakkama saada.<br />
Teine lõimu<strong>mis</strong>kava (2008–2013)<br />
676. Rahvastikuminister on koostöös kodanikuühiskonna ning ekspertidega ette val<strong>mis</strong>tanud<br />
uue lõimu<strong>mis</strong>kava aastateks 2008–2013. Valitsus kinnitas kava 10. aprillil 2008.<br />
677. Lõimu<strong>mis</strong>kava vaatleb integratsiooni kui olulist küsimust, <strong>mis</strong> hõlmab tervet ühiskonda.<br />
Kava eesmärk on saavutada olukord, kus kõik <strong>Eesti</strong> alalised elanikud, olenemata nende<br />
rahvuslikust päritolust, tunnevad end <strong>Eesti</strong>s kindlalt, oskavad riigikeelt, jagavad põhiseaduses<br />
sätestatud väärtushinnanguid ning on võimelised osalema riigi sotsiaalses, majanduslikus ja<br />
kultuurielus. Igaühele on tagatud õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri.<br />
678. Lõimu<strong>mis</strong>e eesmärk on tugevdada ühtse <strong>Eesti</strong> riigi identiteeti, arendada <strong>Eesti</strong> püsielanike<br />
jaoks riigi ühistähendust, <strong>mis</strong> põhineb <strong>Eesti</strong> kui demokraatliku õigusriigi põhiseaduslikel<br />
väärtustel, <strong>Eesti</strong> kodanikuks ole<strong>mis</strong>e väärtusta<strong>mis</strong>el ning igaühe panuse tunnusta<strong>mis</strong>el<br />
ühiskonna arenda<strong>mis</strong>se, aktsepteerides samal ajal kultuuride erinevust.<br />
679. Integratsiooni vaadeldakse kui kahepoolset protsessi. Edukas lõimumine sõltub eestlaste<br />
ja teiste <strong>Eesti</strong>s esindatud rahvusrühmade vahelisest kontaktide astmest. Siiani on lõimumine<br />
jäänud pigem riigi tegevusvaldkonda ning kohalike omavalitsuste roll on jäänud<br />
tagasihoidlikuks. Eesmärgiks on tuua välja integratsiooni regionaalsed erinevused ja tugevdada<br />
koostööd kohalike omavalitsustega.<br />
680. Lõimu<strong>mis</strong>poliitika nurgakiviks on vajadus vähemusrahvuste aktiivsemaks<br />
julgusta<strong>mis</strong>eks sotsiaalses ja poliitilises elus osale<strong>mis</strong>eks ning suuremat rõhku pannakse<br />
võrdsele kohtle<strong>mis</strong>ele.<br />
681. Lõimu<strong>mis</strong>kava seab endale eesmärgiks jõuda aastaks 2013 olukorda, kus:<br />
109