Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
660. Finantseerimine aastateks 2004–2007 (tuhandetes <strong>Eesti</strong> kroonides)<br />
Finantseeri<strong>mis</strong>allikas 2004 2005 2006 2007 Kokku<br />
Riigieelarve 4489 4533 6250 7200 22472<br />
Sh Integratsioon<br />
1110 300 900 900 3210<br />
Sihtasutus<br />
Haridus- ja<br />
595 400 1500 1650 4145<br />
Teadusministeerium<br />
Riigikantselei 2700 3500 3700 4500 14400<br />
<strong>Vabariigi</strong> Presidend<br />
Kantselei<br />
80 150 150 150 530<br />
KOKKU 4489 4533 6250 7200 22472<br />
Integratsiooniprogrammi 2004–2007 alamprogrammide tegevuskavad<br />
661. Kultuurielus ja kultuuriloo<strong>mis</strong>el osale<strong>mis</strong>eks ei esine rahvuselisi, rassilisi või teistel<br />
tunnustel põhinevaid piiranguid. Kõik vähemusrahvuste ühingud ja kollektiivid võivad taotleda<br />
oma tegevuseks toetusi võrdsetel alustel. Riik toetab rahaliselt vähemusrahvuste kultuuriühendusi<br />
oma eelarvest.<br />
662. <strong>Eesti</strong> riik toetab järjepidevalt vähemusrahvuste kultuuritegevust. Kuni 2004. aastani<br />
toimus vähemusrahvuste kultuuriühenduste, ühingute, assotsiatsioonide, kunstiseltside ja<br />
kollektiivide rahastamine pea<strong>mis</strong>elt Kultuuriministeeriumi eelarvest. Alates 2004. aastast on<br />
riigieelarves rahvastikuministri real vahendid vähemusrahvuste kultuuriühingute jaoks. Kõik<br />
vähemusrahvuste kultuuriühingud, kes on kantud registrisse, võivad esitada taotluse toetuse<br />
saa<strong>mis</strong>eks. Toetuse määra<strong>mis</strong>el antakse eelis neile organisatsioonidele, kes on taotluse saatnud<br />
mõne rahvuskultuuriühenduste katusorganisatsiooni kaudu. Katusorganisatsioonid aitavad<br />
toetuskomiteel teha objektiivsemaid otsuseid, andes esialgse hinnangu oma<br />
liikmesorganisatsioonide toetuse taotlustele ning katusorganisatsioonide kaudu jõuavad ka<br />
liikmesorganisatsioonide probleemid paremini kohalike ja riiklike valitsusasutusteni. Samal ajal<br />
võib märkida, et toetust on määratud ka väga väikeste vähemusrahvuste kultuuriühendustele ja<br />
kollektiividele.<br />
663. 2007. a tagati baasfinantseerimine Integratsiooni Sihtasutuse kaudu.<br />
Baasfinantseeri<strong>mis</strong>eks eraldatud 35 051 313 krooni jagati kahes taotlusvoorus. Vastavalt<br />
Integratsiooni Sihtasutuse hinda<strong>mis</strong>ele said baasfinantseeri<strong>mis</strong>e 155 organisatsiooni. Sarnaselt<br />
varasematele aastatele eraldati oluline osa baastoetustest. Toetust said 18 katusorganisatsiooni.<br />
Integratsiooni Sihtasutus eraldas 2007. a toetusi kahe projektide esita<strong>mis</strong>e vooruga 29 projektile<br />
üldsummas 600 000 krooni. Konkursi eesmärk oli toetada rahvuskultuuriseltside ja<br />
kunstikollektiivide tegevuse kaudu etniliste vähemuste keele ja kultuuri säili<strong>mis</strong>t.<br />
664. Hoolimata ametiasutuste püüetest julgustada vähemusrahvusi (uuesti) looma<br />
kultuuriautonoomiaid, on kultuuriautonoomia seaduse rakendamine olnud problemaatiline<br />
tulenevalt erinevatest põhjustest. Alles 2004. aastal asutas esimene vähemusrahvuste grupp –<br />
ingerisoomlased – oma kultuuriautonoomia. 2007. aasta veebruaris toimusid eesti-rootslaste<br />
kultuurinõukogu vali<strong>mis</strong>ed ning nad asutasid kultuuriautonoomia <strong>Eesti</strong>s.<br />
107
Change language