Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Allikas: Siseministeerium, Rahvastikuregister<br />
649. Aastal 2008 oli 83,8%-l rahvastikust <strong>Eesti</strong> kodakondsus, 8,2%-l mõne teise riigi<br />
kodakondsus ning 8% rahvastikust oli määratlemata kodakondsusega.<br />
650. Aastal 1992 ei olnud umbes kolmandik <strong>Eesti</strong> rahvastikust oma kodakondsust<br />
määratlenud. Kodakondsust ei saa kellelegi peale sundida ning igaühel on õigus valida<br />
kodakondsusjärgne riik. <strong>Eesti</strong> valitsus julgustab määratlemata kodakondsusega isikuid <strong>Eesti</strong><br />
kodakondsust taotlema. 1993.–1998. aastani läbiviidud kampaania käigus omandasid mitmed<br />
neist elanikest <strong>Eesti</strong> kodakondsuse ning teised omandasid mõne teise riigi kodakondsuse. Selle<br />
tulemusena on määratlemata kodakondsusega isikute arv <strong>Eesti</strong>s vähenenud 32%-lt 1992. aastal<br />
8,2%-ni 2008. aasta juulis.<br />
651. Perioodil 1992–2008 on 147 559 isikut omandanud <strong>Eesti</strong> kodakondsuse naturalisatsiooni<br />
korras, kasutades erinevaid võimalusi. Enamik neist isikutest omandasid <strong>Eesti</strong> kodakondsuse<br />
1990ndate aastate jooksul (üle 110 000 isiku ajavahemikul 1992–2000).<br />
652. <strong>Eesti</strong> ühine<strong>mis</strong>el Euroopa Liiduga 2004. aasta maikuus said <strong>Eesti</strong> kodanikud<br />
automaatselt ka Euroopa Liidu kodanikeks. See suurendas suurel määral huvi <strong>Eesti</strong><br />
kodakondsuse vastu, eriti noorte hulgas. Sama ajal muudeti kodakondsusseadust ja nähti ette<br />
lühem menetle<strong>mis</strong>e tähtaeg. Nende põhjuste koosmõjus tõusis 2004. aastal naturalisatsiooni<br />
korras <strong>Eesti</strong> kodakondsuse omandanud isikute hulk eelneva aastaga võrreldes peaaegu<br />
kahekordseks.<br />
653. Naturalisatsiooni korras <strong>Eesti</strong> kodakondsuse omandanud isikute arv<br />
1992 – 5 421 2000 – 3 425<br />
1993 – 20 370 2001 – 3 090<br />
1994 – 22 474 2002 – 4 091<br />
1995 – 16 674 2003 – 3 706<br />
1996 – 22 773 2004 – 6 523<br />
1997 – 8 124 2005 – 7 072<br />
1998 – 9 969 2006 – 4 753<br />
1999 – 4 534 2007 – 4 228<br />
654. 2005. aasta novembris projekti “Määratlemata kodakondsusega isikute integratsiooni<br />
toetamine <strong>Eesti</strong>s” raames läbiviidud uuring näitas, et 61% määratlemata kodakondsusega<br />
isikutest soovisid saada <strong>Eesti</strong> kodanikeks, 13% soovisid Vene Föderatsiooni kodakondsust ja<br />
6% mõne teise riigi kodakondsust, samal ajal kui 17% neist isikutest aga ei olnud huvitatud<br />
ühegi riigi kodakondsusest ning olid rahul oma praeguse olukorraga. Uuring näitas, et isiku<br />
sünnikoht mängib olulist rolli isiku kodakondsuse eelistuste puhul. 73% isikutest, kes olid<br />
sündinud <strong>Eesti</strong>s, soovisid ka <strong>Eesti</strong> kodakondsust, kuid <strong>Eesti</strong> kodakondsust eelistasid vähem kui<br />
pooled neist isikuist, kes olid sündinud mujal. Mida vanem isik, seda suurem on tõenäosus, et ta<br />
ei ole huvitatud ühegi riigi kodakondsuse omanda<strong>mis</strong>est. Uuring viidi läbi Euroopa Liidu<br />
Üleminekutoetuste programmi raames.<br />
655. Tallinna Linnavolikogu 12. jaanuari 2005 otsusega nr 297 moodustati Tallinna<br />
Linnavalitsuse juurde rahvusvähemuste konsultatiivnõukogu. Tallinna Konsultatiivnõukogul on<br />
105
Change language