Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kohalda<strong>mis</strong>el on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse<br />
soovi, kui tema arengutase seda võimaldab.<br />
634. Lapsele antav eesnimi võib koosneda kuni kolmest lahju kirjutatud nimest või<br />
sidekriipsuga seotud kahest nimest ning peab vastama headele kommetele. Võõrkeelse eesnime<br />
korral peab eesnimi vastama vastava keele reeglitele. Eesnimeks ei või anda numbreid,<br />
mittesõnalisi tähiseid ega üksiktähti.<br />
635. Õigus kodakondsusele. Kodakondsuse küsimusi reguleerib endiselt 1. aprillil 1995.<br />
aastal jõustunud kodakondsuse seadus. Võrreldes eel<strong>mis</strong>e aruandega on täiendatud<br />
kodakondsuse seaduse regulatsiooni, millal on võimalik omandada eesti kodakondsust sünniga<br />
(§ 5).<br />
636. Lapsendatu loetakse <strong>Eesti</strong> kodakondsuse sünniga omandatuks, juhul kui lapsendaja oli<br />
lapse sündi<strong>mis</strong>e ajal <strong>Eesti</strong> kodakondsuses ja laps ei ole muu riigi kodakondsuses või on<br />
tõendatud, et ta vabastatakse muu riigi kodakondsusest seoses <strong>Eesti</strong> kodakondsuse<br />
omanda<strong>mis</strong>ega. Kui lapsendaja ei olnud lapse sünni ajal <strong>Eesti</strong> kodanik, kuid omandab<br />
kodakondsuse hiljem, siis antakse lapsendatule kodakondsus arvates sellest päevast, mil<br />
lapsendajast sai <strong>Eesti</strong> kodanik. Mõlemal juhul peab lapsendaja esitama kirjaliku taotluse<br />
kodakondsuse omanda<strong>mis</strong>eks.<br />
637. Alla 18-aastane isik on vabastatud riigilõivu tasu<strong>mis</strong>est <strong>Eesti</strong> kodakondsuse saa<strong>mis</strong>eks<br />
esitatava sooviavalduse läbivaata<strong>mis</strong>e eest (riigilõivuseadus § 36).<br />
638. Oma eel<strong>mis</strong>tes lõppjäreldustes soovitas komitee julgustada vanemaid taotlema laste eest<br />
<strong>Eesti</strong> kodakondsust. Vastavalt komitee soovitusele korraldas Rahvastikuministri Büroo uuringu<br />
(kvalitatiivne uuring, mille käigus tehti 10 süvaintervjuud peredes, kus mõlemad vanemad on<br />
määratlemata kodakondsusega), mille eesmärgiks on selgitada, miks vanemad, kes kasvatavad<br />
kuni 15-aastaseid määratlemata kodakondsusega lapsi, kellel on õigus taotleda <strong>Eesti</strong><br />
kodakondsust lihtsustatud korras, ei ole seda teinud. Uuring val<strong>mis</strong> 2008. aastal ning selle<br />
tulemuse võib kokku võtta selliselt, et tuleb tõhustada teavitustegevusi, ja selgitada veel,<br />
millised nõuded on (lastele lihtsustatud korras kodakondsuse taotle<strong>mis</strong>eks) ning milliseid<br />
eeliseid see annab. Viimane otsepostitus kõigile määratlemata kodakondsusega inimestele leidis<br />
aset 2006. Riik peab perioodiliselt kordama informatsiooni kodakondsuse taotle<strong>mis</strong>e tingimuste<br />
kohta.<br />
639. Rahvastikuministri Büroo eestveda<strong>mis</strong>el andis Siseministeerium määratlemata<br />
kodakondsusega isikute vähenda<strong>mis</strong>e projekti raames välja voldiku, milles selgitatakse lastele<br />
lihtsustatud korras kodakondsuse taotle<strong>mis</strong>e tingimusi. Voldikut jagatakse maavalitsuste kaudu<br />
kohalikes omavalitsustes lapse sünni registreeri<strong>mis</strong>el. Voldikule on lisatud tagastatav<br />
teavitusleht, millega inimene kinnitab, et ta on informatsiooni kätte saanud ning et ta annab loa<br />
endaga ühendust võtta ning nõu anda, kuidas vajalikud dokumendid vor<strong>mis</strong>tada. Esialgne<br />
tagasiside on Rahvastikuministri Büroo sõnul olnud positiivne, ka lapsevanemad ise on<br />
otsustanud pärast lapsele <strong>Eesti</strong> kodakondsuse vor<strong>mis</strong>ta<strong>mis</strong>t taotleda <strong>Eesti</strong> kodakondsust.<br />
640. Kodakondsuse seaduse § 13 lõike 4 alusel on saanud kodakondsuse 9619 isikut (KMA<br />
andmed 14.01.2008 seisuga). Nende isikute all peetakse silmas alla 15-aastaseid alaealisi, kes on<br />
sündinud <strong>Eesti</strong>s pärast 26. veebruari 1992. aastal ning kellele taotlevad kodakondsust tema<br />
vanemad, alaealist üksi kasvatav vanem või lapsendaja, kes sooviavalduse esita<strong>mis</strong>e hetkeks on<br />
elanud <strong>Eesti</strong>s seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel<br />
102
Change language