Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
59. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbivii<strong>mis</strong>eks, kui ta<br />
leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda soo tõttu diskrimineerinud.<br />
Lepitusmenetlus on vabatahtlik ning seega ei ole poolel, kelle tegevuse peale kaevatakse,<br />
kohustust menetluses osaleda. Kuid kui mõlemad pooled on menetluses osalenud ning<br />
õiguskantsler on kinnitanud poolte kokkuleppe, on see mõlemale poolele täit<strong>mis</strong>eks kohustuslik.<br />
Seni ei ole õiguskantsler alustanud ühtegi lepitusmenetlust soolise diskrimineeri<strong>mis</strong>e alusel.<br />
Põhjusteks võivad olla, et inimesed teavad sellest võimalusest vähe, ei taha oma probleeme<br />
avalikustada ning samuti on võimalik, et inimesed ei saa aru, et neid on sooliselt<br />
diskrimineeritud.<br />
60. Lisaks lepitusmenetlusele analüüsib õiguskantsler, kuidas mõjutab õigusaktide<br />
kohaldamine ühiskonna liikmete seisundit, teavitab riigiasutusi ja asjast huvitatud isikuid<br />
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtle<strong>mis</strong>e põhimõtte rakenda<strong>mis</strong>est, teeb ettepanekuid õigusaktide<br />
muut<strong>mis</strong>eks, arendab võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtle<strong>mis</strong>e põhimõtte järgi<strong>mis</strong>e huvides<br />
koostööd üksikisikute ja juriidiliste isikute vahel ning edendab ise kõnealust põhimõtet koostöös<br />
teiste isikutega.<br />
Tõenda<strong>mis</strong>kohustus<br />
61. Soolise diskrimineeri<strong>mis</strong>e tõendamine on üksikisikule raske, kuna sageli on keeruline<br />
tõendada, et isik on asetatud ebasoodsamasse olukorda tema soolise kuuluvuse tõttu. Soolise<br />
võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt on tõenda<strong>mis</strong>kohustus osaliselt pandud isikule, kelle vastu on<br />
esitatud hagi, kaebus või avaldus soolise diskrimineeri<strong>mis</strong>e keelu rikku<strong>mis</strong>e asjas. Isik, kes<br />
arvab, et teda on diskrimineeritud, peab esmalt oma väidete tõenda<strong>mis</strong>eks esitama fakte, mille<br />
alusel võib oletada/eeldada, et on toimunud kas otsene või kaudne diskrimineerimine. Seejärel<br />
peab isik, kelle vastu hagi, kaebus või avaldus on esitatud, selgitama, et tema toimi<strong>mis</strong>viisil on<br />
olnud mingi muu aktsepteeritav põhjus, <strong>mis</strong> ei ole tingitud soolisest kuuluvusest.<br />
Tõenda<strong>mis</strong>kohustus läheb seega pärast diskrimineeri<strong>mis</strong>e vaidluse tekki<strong>mis</strong>t üle isikule, keda<br />
kahtlustatakse diskrimineeri<strong>mis</strong>es. Kui isik ei selgita oma käitu<strong>mis</strong>e või langetatud otsuse<br />
põhjusi ega motiive, võrdsustatakse see diskrimineeri<strong>mis</strong>e omaksvõtuga.<br />
62. Jagatud tõenda<strong>mis</strong>kohustust ei kohaldata halduskohtu- ja kriminaalmenetluses.<br />
Kahju hüvitamine<br />
63. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel võib kannatanud isik nõuda kahju hüvita<strong>mis</strong>t ja<br />
kahju tekitava käitu<strong>mis</strong>e lõpeta<strong>mis</strong>t. Kannatanu võib nõuda, et talle makstaks rikku<strong>mis</strong>ega<br />
tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Hüvitise suurust määrates arvestab<br />
kohus muu hulgas diskrimineeri<strong>mis</strong>e ulatust, kestust ning laadi. Samuti võtab kohus arvesse<br />
seda, kas rikkuja on diskrimineerivad asjaolud kõrvaldanud või mitte. Isikul on kahju<br />
hüvita<strong>mis</strong>e nõude esita<strong>mis</strong>eks aega üks aasta, arvates päevast, mil ta sai või pidi saama teada<br />
kahju tekki<strong>mis</strong>est.<br />
64. Soolise diskrimineeri<strong>mis</strong>e juhtudel võib tugineda ka näiteks töölepingu seaduse,<br />
palgaseaduse või töö- ja puhkeaja seaduse sätetele. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel võib<br />
töötaja nõuda hüvitist kahju tekita<strong>mis</strong>e eest, kui tööandja ei ole kinni pidanud võrdse<br />
tasusta<strong>mis</strong>e nõudest või kui tööandja muul moel rikkus võrdse kohtle<strong>mis</strong>e põhimõtet, <strong>mis</strong> on<br />
sätestatud teistes seadustes. Teiste seaduste alusel võib isik nõuda hüvitist teist liiki kahjude<br />
eest, näiteks selle eest, et ta sai ettenähtust vähem palka või et tööandja rikkus muul moel mõnda<br />
teises seaduses sätestatud soolise diskrimineeri<strong>mis</strong>e keeldu. Sellisel juhul võib nõuda kohtus<br />
10
Change language