Parim Toiduaine 2006

jaanipäevaabc 

20. juuni 2006 

Kontuur Leo Burnett 

Šokolaadigrill. Meie julgesime teha, sina julge proovida.

SL ÕHTULEHT Teisipäev, 20. juuni 2006 jaanipäevaabc 3 

SISUKORD 

4–11 Jaaniaja 

üritused kogu Eestis 

Kus toimuvad jaanituled sellel 

pikal nädalavahetusel 

12–15 Aasta kõige 

maagilisem ja 

romantilisem õhtu 

Meie praegused jaanikombed 

on esivanemate aegsetega 

rohkem seotud, kui me arvatagi 

oskame 

16–17 Enne mõtle, 

kui süütad jaanitule 

Tuletegemine pole igal pool lubatud 

20–23 Seltskondlik 

nauding, mis tekitab 

sõltuvust 

Mille peal mida grillida 

24–27 Järgmise 

hommiku söök 

Võileibu tehes saavad lapsed 

rakendada oma fantaasiat 

28–29 Joogid 

suvepeole 

Mustikavahujook on eestimaine leiutis, 

aga janu kustutab ikkagi vesi 

30 Suvise lemmikmagustoidu 

jäätise väärikas lugu 

Balbiino tähistas 10. sünnipäeva, aga Eestis tehakse 

jäätist tööstuslikult juba aastast 1936 

Arno Saar, Mati Hiis, 

Tiina Kõrtsini 


väljaandja SL Õhtuleht AS 

internet http://www.sloleht.ee 

aadress 10 502 Tallinn pk. 106 

reklaam 6 144 096 

faks 6 144 050 

projektijuhid Eha Laanepere 

eha.laanepere@sloleht.ee, 

Margit Sprengk (reklaam) 

margit.sprengk@sloleht.ee 

trükk Kroonpress AS

4 jaanipäevaabc 

SL ÕHTULEHT Teisipäev, 20. juuni 2006 

Jaaniaja 

üritused 

üle Eesti 

Arno Saar, 


HARJUMAA 

20.–23. JUUNI 

Aegviidu 210. aastapäeva tähistamine 

Aegviidu vallas 

22. juuni 

Jaanitantsud kell 19 Pelgulinna 

rahvamajas. Duo Tiit ja Valter, 

puhvet (pilet 40 kr) 

Lehmja tammikus jaanituli 

Sigula küla rahvatantsupidu 

kell 16 Tudupeksi platsil 

Raasikul jaanituli ja rahvajooks 

kell 18 

Kernu valla jaanituli kell 22 paisjärve 

ääres 

23. JUUNI 

Haabersti ja Mustamäe linnaosa 

jaaniõhtu kell 19 Rocca al 

Mare vabaõhumuuseumis. Kell 19 

külaväljakul tsaariaegne jaanilaupäev 

Leigaritega, Kerase küüni 

juures eestiaegne võidupühaaktus 

ja jaanipidu koos Margus Veenre 

ja Tarmo Kivisillaga, Rusi talu lähedal 

nõukogudeaegne jaanilaupäev 

koos ansambliga Törts, kiigeplatsil 

tänapäevane jaanilaupäev. Ansambel 

Kukerpillid, mõistatustega jalutusrada, 

Kolga talus lasteõu (piletid: 

lapsele 2 kr, õpilasele/tudengile/pensionärile 

40 kr, täiskasvanule 

80 kr, perele 170 kr) 

Põhja-Tallinna jaaniõhtu Stroomi 

rannas. Kell 18 lasteprogramm 

koos Frediga, jaanituli süüdatakse 

kell 20.45, ansambel Lehmakommionud 

Lasnamäe jaaniõhtu kell 20 Paevälja 

platsil (tühermaa Narva mnt. 

150/90 vastas). Lõbus konkurss, 

ilutulestik, ansamblid Kandali, Iris, 

Meie Mees, Banda Dominasa. Lõke 

süüdatakse kell 22 

Laulasmaal jaaniõhtu kell 20. 

Õhtujuht Jaan Kirss, ansambel 

Kirss N’Garden, jaanituli korvpalliplatsi 

kõrval, väligrill, hotellis 

majutuse eripakkumised 

(info www.laulasmaa.ee) 

Kolga mõisa õues vabaõhuetendus 

kell 20. Ansambel Kukerpillid. 

Harju XI maakaitsepäev Kuusalu 

vallas 

Kehras kodukandipäev 

Loo jaanisimman kultuurikeskuses 

Kiili-Nabala jalgpallivõistlus 

Nabala staadionil 

Nabala 

jaaniõhtu 

Kiili jaaniõhtu 

Paekna jaaniõhtu 

Paldiski jaanipäev 

Muula 

mägedes 

Oru 

jaanituli 

mõisa pargis 

Saue jaaniõhtu jaanituleplatsil 

Kose jaanituli kell 19 lauluväljakul. 

Toomas Anni ja Heldur Jõgioja 

Viimsi valla jaanipidu kell 18 

Viimsi vabaõhumuuseumis. 

Ansambel L’Dorado 

24. JUUNI 

Kose-Uuemõisa jaanipäev kell 19 

laululaval. Üllar Jörberg 

Prangli saare jaanipidu rahvamajas 

HIIUMAA 

22. JUUNI 

Kõrgessaare valla jaanituli 

Suuremõisa jaanituli 

23. JUUNI 

Kassari jaanituli kiigeplatsil 

Kärdla jaanituli 

Lauka jaanituli 

Sõru sadamas puulaevade kokkutulek, 

rammumehe valimine, 

simman. Ansambel Untsakad 

Emmaste rammumees 

Palade jaanituli 

IDA-VIRUMAA 

22. JUUNI 

Jõhvi jaanituli kell 19 

Neptuni keskuses 

Kiviõli jaanituli kell 21 

kiigeplatsil 

Mäetaguse jaanituli kell 

21. Ansambel Kuutaga 

Purtse jaanituli kell 21 

männikus. Väikeste Lõõtspillide 

Ühing 

Püssi jaanituli kell 19 kultuurimaja 

pargis 

Voka jaanituli kell 21 Voka alevikus 

23. JUUNI 

Narva jaanituli kell 21 linnuse 

õuel 

Aseri jaanituli kell 21 rahvamaja 

juures. Ansambel NNB. 

Avinurme jaanipidu kell 21 vanas 

rahvamajas 

Iisaku jaanituli kell 21 lauluväljakul. 

Ansambel 5 Minus 

Kohtla valla jaanituled kell 

21 Kaasikaia, Ontika, Peeri, Kohtla, 

Kabelimetsa, Täkumetsa, Vitsiku ja 

Kukruse külades 

Kohtla-Järve linnaosade jaanituled 

kell 19 

Kohtla-Nõmme jaanituli kell 21 

Maidla jaanituli kell 21 Kulja künkal 

Narva-Jõesuu jaanituli kell 21 sadamas 

Saka küla jaanituli kell 21 

Sillamäe jaanituli kell 21.00 

Toila jaanituli kell 21 

24. JUUNI 

Järve külas kell 21 

Valaste külas kell 21 

Sonda valla jaanipäev 

Lohusuu valla jaanipäev rahvamajas 

JÕGEVAMAA 

22. JUUNI 

Jõgeva linna jaanituli kell 20 kultuurikeskuse 

pargis. Lasteprogramm, 

isetegevuslaste kontsert, 

ansambel Võru Velled 

Hullu Krahvi jaanituli kell 20 Saare 

mõisas. Ansamblid Seelikukütid 

ja PS Troika, Hull Krahv - Margus 

Jaanovitš, Rummu Jüri - Mati Tikk, 

südaööl ilutulestik 

Jaanisimman kell 21 Kasepää 

laululaval. Ansambel Pohmell, jaanimängud 

ja -tantsud 

Siimustis jaaniõhtu kell 19. Võrkpalliplatsi 

avamine, ansambel Felix 

Band, Siimusti kapell 

Lustivere jaanipidu kell 20 paisjärve 

ääres. Piirkonna küladevahelised 

spordivõistlused ja mängud, 

ansambel Kondor 

23. JUUNI 

Maakonna võidutule süütamine 

ja Jõgeva maleva kaitseliidu paraad 

kell 13 Torma vallas Kõnnu 

mälestussamba juures. Ansambel 

Lindpriid, Jõgeva maleva kaitseliidu 

orkester, maavanem Aivar Kokk annab 

üle peaministri annetatud mastivimplid 

ning maakonna võidutule 

omavalitsustele ja külaseltsidele 

Vaiatu pargis jaaniõhtu kell 21. 

Ansambel Teine Mees, õhtujuht 

Poriküla Miili, jaanivõistlused, kaarikusõidud 

Pala valla päev ja jaaniõhtu kooli 

staadionil. Kell 18 küladevahelised 

rahvalikud võistlused, kell 20 Oskar 

Lutsu näitemäng «Pärijad», isetegevuslaste 

kontsert, ansambel C-duur 

Vaiga metsajaskar kell 20 Kassinurme 

mägedes. «Kalevipoja 

lood», jaanikombed 

JÄTKUB LK. 6



Pajusi pargis jaaniõhtu. Kell 18 

lastele «Fredi seiklused», kell 20 

isetegevuslaste kontsert, kell 21 

ansambel Viljandist 

Mustvee jaanituli kell 19 laululaval 

ja pargis. Ansambel Viiser, isetegevuslaste 

kontsert, rahvuslikud 

mängud, võistlused 

Põltsamaa jaaniõhtu kell 21 lauluväljakul. 

Ansambel Nukker Kukeke, 

tantsurühm Virmalised, segaansambel, 

Setu selts Kullõkesõ 

Palamusel Tõnissoni rammumehe 

konkurss ja lastevõistlused 

kell 12 laululaval. Jaanituli kell 20 

(ansambel Visiit, isetegevuslaste 

kontsert, disko) 

Puurmani jaaniõhtu kell 15 Ülejõe 

pargis ja staadionil. Kell 15 neidude-naiste 

jalgpallimatšid, kell 16 

poissmeeste-naisemeeste jalgpallimatšid, 

kell 20 jaanimängud, kell 

22 jaanitule süütamine, ansambel 

President, kell 24 ilutulestik 

Tabivere pargis jaaniõhtu kell 14. 

Lastele «Fredi show», võidutule altari 

avamine vallamuuseumis, 

spordivõistlused, isetegevuslaste 

kontsert, ansambel Mini-Jeti, DJ 

Imre Tõekalju 

24. JUUNI 

Maarja-Magdaleena jaanipäev 

kell 20 Maarja laululaval. Isetegevuslaste 

kontsert, jaanimängud, 

ansambel Vanker 

JÄRVAMAA 

22. JUUNI 

Türi jaanipidu lauluväljakul 

Paide jaanipidu vallimäel 

LÄÄNEMAA 

22. JUUNI 

Lihula jaaniõhtu kell 20 kõlakojas. 

Sportlik jõukatsumine, tantsuansambel 

Sõprus, trummishow, ansambel 

Kirss N’Garden, õhtujuht 

Jaan Kirss (kuni kella 22 tasuta, hiljem 

25 kr, info 47 78 191) 

Ridala valla jaanituli kell 18 

Parilas vana koolimaja hoovis. Ansambel 

Pankrott (lasteprogramm 

algab kell 16) 

23. JUUNI 

Haapsalu jaanisimman Topufest 

2006 kell 17 Aafrika rannas. Ansambel 

Vanaviisi, lapsi lõbustavad 

Limpa ja Fredi, rahvatantsijad, 

suur lihagrillimine, täiskasvanute 

õllemängud, ICE T-shirt võistlus, 

öölaulupidu, õhtujuht Raigo Kimmel, 

tule merel süütab A Le Coq 

(info 1182, www.topufest.com) 

Haapsalu jaanituli piiskopilinnuses 

Hanila valla jaaniõhtu kell 20 

Ridase vabaõhuplatsil. Rahvatantsurühm 

Haniale, rahvatantsuansambel 

Kevade Pärnumaalt, ansambel 

Kahur & Roos, DJ Cozzo 

24. JUUNI 

Oru valla jaanituli kell 20 Linnamäe 

pargis. Ansambel Veel Kord 

Saaremaalt 

LÄÄNE-VIRUMAA 

22. JUUNI 

Roela jaanipidu kell 21 lauluväljakul. 

Kontsert, naljamängud, näomaalingud 

lastele, ansambel Tarmo 

Lahul Spordivõistlused ja jaanituli 

kell 15 Lahu kooli pargis 

Laekveres jaanipäeva kribukrabu 

laat kell 16 staadionil. Käsitöö 

töötoad, tränituba «Ostan, 

müün ja vahetan», oksjonihaamrit 

hoiab Margus Abel, laadakontsert, 

jõukatsumised, lastele batuut, jaanituli, 

ansambel 

Mesikäpp 

Pajustis 

jaaniõhtu 

kell 20 

lauluväljakul. 

Tiina 

Kõrtsini 

Ansamblid Explode ja Särtsakad 

Seeniorid, «Laulge kaasa», mängud, 

tantsuks Ma&W disko 

Tamsalu jaanipäev kell 20. Mängud, 

jõukatsumised, kultuurimaja 

taidlejad, tantsuks Juhan Aare ja 

ansambel Apelsin 

Haljala jaanituli kell 20 

Simuna jaaniõhtu kell 20. Näitetrupi 

etendus «Hani suvilas», rahvatantsu 

ja rahvamuusika simman, 

Margus Abel, ansambel Pihlapojad 

Sõmeru valla jaanituli kell 22 

Kaarlis. Ansambel Vint 

Porkuni jaanituli kell 21 

Kaieallikal. Ansambel Apelsin 

23. JUUNI 

Kadrina jaanipäev kell 15 lauluväljakul 

(elektriautod lastele), meelelahutusprogramm 

kell 18 (batuut 

liumäega, taidlusprogramm, maskott 

Triibu, ansambel Mini-MTJ, 

kõhutantsijad, show-tantsijad, õhtujuht 

Argo Ralja) 

Kunda rannas jaanituli kell 19. 

Ansambel Hellad Velled 

Sõmeru jaanituli kell 20. Ansambel 

Pihlapojad ja Margus Abel 

Vihula valla jaanipäev kell 19 

Palmse mõisas 

Viru-Nigulas kogu pere jaaniõhtu 

kell 18 muuseumi pargis (võistlus-, 

laulu- ja ringmängud lastele, 

grillimine kohapeal), võidupüha 

tähistamine Kaitseliidu Viru-Nigula 

rühma osavõtul kell 21 Vabadussamba 

juures (Aseri ja Viru-Nigula 

ühendatud puhkpilliorkester, 

tule süütamine muuseumi pargis) 

Viru-Nigula valla jaanituli kell 21 

Koila linnamäel (vihma korral Habeme 

baaris). Jõu- ja osavusmängud, 

küpsetamise võimalus, ansambel 

KV BAND 

Väike-Maarja jaaniõhtu kell 20 

Müürikul, isetegevuslaste kontsert, 

mängud, ansambel Kõva Mees, 

disko 

24. JUUNI 

Rakvere jaaniõhtu kell 21 Vallimäel. 

Norra lauljad, ansamblid 

Justament ja Kuldne Trio 

Altja kõrtsi kiigeplatsil jaaniõhtu 

kell 20 

Rakke jaanipäev kell 15 staadionil 

(rattasõit noortele), kell 17 jalgpall 

«Siin ja sealpool raudteed», kell 21 

süüdatakse Rakke mäel jaanituli, 

Rakke suveteatris ansambel Hoia 

ja Keela 

Sõmeru valla jaanituli kell 20 

Vaekülas. Ansambel Detail 

Tapal suure suve sõnajalasimman 

kell 20 Valgejõe saarel. Ansamblid 

Valuveljed ja Untsakad 

Tudu pargis jaanituli kell 20 

Võsu Jaani jaanilaat kell 10 

Võsu lõkkeplatsil 

PÕLVAMAA 

23. JUUNI 

Laheda valla jaaniõhtu kell 21 

Tilsis Kõrbjärve juures 

Ahjas jaanisimman pargis 

6. JUULI 

Värskas vana jaanilaupäiv 

Setu talumuuseumis 

7. JUULI Seto jaanipidu kell 21 

Käre külaplatsil 

8. JUULI Treski jaanituli Värskas 

PÄRNUMAA 

22. JUUNI 

Pärnu linna jaanituli kell 18 Niidu 

aasal. Rongkäik, rahvalikud tantsud 

folkloorirühmadelt, laulud, 

spordivõistlused 

Kaisma rammumees ja rammunaine 

Kaisma vallas. Ansambel Vint 

Are valla jaaniõhtu Are pargis. 

Ansambel Variant 2 

Audru valla jaaniõhtu kell 20 Aruvälja 

rahvamaja õuel. Ansambel 

Aimar Pihlak Band 

Audru valla jaaniõhtu kell 20 Lindi 

aasal. Ansambel Tuulelõõtsutajad 

Paikuse valla jaanituli kell 20 jaanitule 

platsil. Murumängud lastele, 

heakorrakonkursi võitjate autasustamine, 

taidlejate kontsert, ansambel 

Vanker 

Saarde valla jaaniõhtu kell 20 

Peebu järvel. Seltskondlikud mängud, 

ansambel Igatahes 

Tali valla jaanituli kell 16. Võrkpallija 

naisekandmisvõistlus, õllejooks, 

köievedu, võistlused lastele, esinevad 

Tali pruudid, neidude tantsutrupp, 

ansamblid U-duur ja Nööp 

Tootsi valla jaaniõhtu kell 20 lauluväljakul. 

Peaesineja Marco, ansambel 

Rukkilill, memmede tantsuansambel 

Kanarbik, Tootsi põhikooli 

tantsutüdrukud, mängud, 

jõukatsumised, ühislaulmine 

Varbla valla jaanituli kell 21 Mõtsu 

pargis. Naisansambel Midrilind, 

rahvatantsurühm Härmalõng, võistlused 

lastele, ansambel Ergo Band 

Vändra valla jaaniõhtu kell 20 

Pärnjõe küla pargis. Mängud, 

võistlused, tants hommikuni 

23. JUUNI 

«Tere, Pärnu suvi!» kell 15 Vallikääru 

aasal. Rongkäik kesklinnast 

Vallikääru aasale, folkloorikava 

«Esivanemate jälgedes», müstiline 

tule ja vee etendus, ansamblid 

Justament, Supernova, Mr 

Happyman, Black Velvet, Smilers 

ning Ly Lumiste ja Mari-Leen 

Kilingi-Nõmmel mälestusminutid 

kell 10 lipuväljakul, hommikukohv 

eakatele vallakodanikele ja taidlejate 

kontsert kell 10.30 suveaias, 

spordiprogramm kell 20 suveaias, 

jaanituli kell 21 (taidlejate 

kontsert, ansambel Onupoeg) 

Häädemeeste vallas Kabli jaanituli 

kell 19 (mängud, kontsert, 

tantsuks mängib Ahto), sportlikud 

mängud ja taidlejate jaanikontsert 

kell 20 suveaias (tantsuks mängib 

Marek Kukk) 

Kihnu valla jaaniõhtu tantsu ja 

lauluga kell 21 rahvamajas. 

Ansambel Kihnu Poisid 

JÄTKUB LK. 8

Osta Selverist 16.-24. juunini 

vähemalt 590 krooni eest ja Selver teeb Sulle jaanijoogid välja! 

Sul on kolm 

kihisevat valikut: 

Joogid saad kätte infoletist ostutseki ettenäitamisel 

kuni 24. juunini. 

5 pudelit Limpa limonaadi või 

4 purki Saku Originaal õlut (4,6%) või 

3 purki Fizz Summer Party siidrit (4,7%)



Kalev 

Lilleorg 

Lavassaare 

valla jaanituli 

kell 21 kultuurimaja 

õuel. Mängud, Ervin Lillepea 

Raeküla rahva jaanituli kell 20 

rannas Hirve tänava pikendusel. 

Folkloorirühmad, tantsuks ansambel, 

spordivõistlused 

Rääma jaanituli kell 20 Nooruse 

Maja suveaias. Mängud, laulud, 

ansambel Arest 

Surju valla jaanituli kell 21 pargis. 

Isetegevuslased, tantsuks ansambel 

Tõstamaa valla jaaniõhtu rahvaliku 

kontserdiga kell 21. Ansambel 

Teine Käik 

Varbla valla jaaniõhtu kell 21 

puhkeküla telkimisplatsil. «Varbla 

suve 2006» avamine, rahvatantsijad, 

ansamblid Midrilind ja 

Mosyuito, keskööl ilutulestik ja 

showtantsugrupp Shaka-boom 

Vändra alevi jaanituli kell 20 pargis. 

Puhkpilliorkester, hobuste kadrill, 

külalised Õnne tänavalt, ansambel 

Weekend 

Are valla jaanipidu kell 20 Are 

pargis 

24. JUUNI 

Audru vallas rahvalike jõukatsumiste 

ja mängudega jaanipäev 

kell 20 Audru pargis (ansambel 

Seljanka), kell 20 Jõõpre rahvamaja 

õuel (ansambel Nukker 

Kukeke) 

Tõstamaa valla jaanituli Selistes 

Varbla valla jaanipäev Saulepi 

kiigeplatsil 

RAPLAMAA 

22. JUUNI 

Kehtna jaanipidu 

Valgu jaanipidu mõisapargis 

23. JUUNI 

Võidupäeva tähistamine Järvakandi 

lasteaed-algkooli pargis 

Kabala jaanituli kell 20 laululaval 

Kohila rahvuslik jaanik Kohilas 

Märjamaal jaanilaat ja -pidu 

lauluväljakul 

24. 

JUUNI 

Järvakandi 

jaanituli kell 

21 rahvamaja vabaõhulaval. 

Ansambel Hellad Velled, 

rahvalikud jõukatsumised, puhvet 

(info 48 94 719) 

Eidapere jaanipidu Kassivõllimäel. 

Kell 18 lastemängud ja võrkpallivõistlus. 

Kell 19 lahtised karikavõistlused 

naisekärutamises 

(info 52 07 852, 53 421 469), õnneloos, 

mängud, õhtujuht Raimo 

Aas, ansambel Spido, karaoke, 

DJ Enn 

Kohila valla jaanituli Sutlemal 

SAAREMAA 

22. JUUNI 

Kaarma maalinnal pidulik võidutule 

süütamine ja etendus 

«Vabaduse leek» kell 21, rahvalik 

kontsert, jaanituli kell 22, saluut 

kell 24 

Pärsama kultuurimaja aias 

jaanituli 

Sakla kiigeplatsil jaanituli 

Pöide maalinnusel jaanipäev 

23. JUUNI 

Kuressaares võidupüha tähistamine 

kell 8 Vabadussõja ausamba 

juures 

Võidupüha mereparaad kell 

12.45 Saaremaa sadamas 

Kontsertetendus «Koidu ja 

Hämariku kohtumine» kell 21 

Kuressaare rannapargis, ansambel 

Veel Kord 

«Salme suvi» kell 15 kiigeplatsil. 

Külade spordimängud, jaanipidu 

ansambliga Jeerum Lustiverest 

Hellamaa jaaniõhtu 

Kärla pargis jaaniõhtu 

Lümandas jaaniõhtu. Ansambel 

Kama2 

Mustjalas jaaniõhtu. Ansambel 

Paradise Sound 

Orissaare jaaniõhtu kell 20 Illiku 

laiul. Tantsuks mängib A. Tomsosn 

Valjala maalinnal jaaniõhtu 

Laimjala jaaniõhtu pargis 

Viki jaaniõhtu 

24. JUUNI 

Eiklas jaanituli 

Kaarma valla külade päev 

Randveres 

Laimjalas jaanituli. Ansambel 

Vanaviisi 

Oitmel jaanituli 

Orissaare valla jaanituli kell 

20 Rannakülas. Mängud ja 

tants 

Orissaare valla jaanituli kell 

21 Tagaverel. Mängud, tantsuks 

mängib ansambel 

Salme näiteringi etendus Aino 

Kallase «Batsheba Saaremaal» 

kell 16 Ansekülas Matsi talu 

rehalas 

TARTUMAA 

22. JUUNI 

Rõngu valla jaanituli kell 20 

Valgutas 

Tartu valla jaanituli Kukulinnas. 

Võistlused, rahvalikud mängud, 

taidlejad, Rock Hotel 

Tähtvere valla jaanituli kell 20 Ilmatsalus. 

Õhtujuht Sven 

Sumberg, ansambel Vimka 

Jaanilood Raadi mõisapargis. 

Jaanipäeva kombed, laulud ja 

mängud 

Valguta jaanipidu 

23. JUUNI 

Tartu jaanituli laululaval 

Elva jaanipidu kell 21 laululaval. 

Laulustuudio The Voices, Üllar 

Jörberg, ansambel Tuulest Viidud 

Luunja jaaniõhtu laululaval. Ansambel 

PS Troika 

Vara valla jaanituli Koosa külas. 

Kell 17 mängud ja võistlused lastele, 

kell 19 sportlikud jõukatsumised 

täiskasvanutele, kell 21 tule 

süütamine, ansambel IVA 

Rahinge küla jaanituli kell 20 järve 

ääres. Seltskondlikud mängudtantsud 

Rõngu valla jaanituli Hiugemäel. 

Valla isetegevuslased, tantsurühm 

Hopson, jaanituli süüdatakse kell 

22, ansambel Tuulelõõtsutajad 

Vara valla Välgi piirkonna jaanituli 

kell 19 Hiiemäel. Puhvet, ansambel 

Abasol 

Laeva kooli spordiplatsil jaaniõhtu 

kell 20. Ansambel Vix-projekt, 

köievedu, sangpomm, saapavise, 

laululapsed, rahvatantsijad 

Võnnu jaaniõhtu 

24. JUUNI 

Tartumaa külavanemate suvepäev 

kell 12 Vorbusel 

Vorbuse küla jaanituli kell 20 

mõisapargis 

VALGAMAA 

22. JUUNI 

Valga jaanituli laululaval 

23. JUUNI 

Jaanikese jaanituli Jaanikese 

puhkekeskuses. Rock Hotel ja Ivo 

Linna 

Pühajärve jaanipidu laululaval 

24. JUUNI 

Ümber Pühajärve jooks Otepääl 

Põhajärve pargis 

VIILJANDIMAA 

22. JUUNI 

Abja jaanituli 

23. JUUNI 

Viljandi jaanituli kell 19 Kirsimäel 

Mõisaküla jaanituli kell 21. Ansambel 

Dolore, lastele sportlikud 

mängud 

Karksi vallas Karksi 10. jaanilaada 

avamine kell 11, 29. jaanijooks 

ümber Karksi-Nuia paisjärve 

kell 18, Lilli jaaniõhtu kell 

20, Polli jaanituli kell 20, Karksi 

jaanituli kell 21 

XI Õisu mõisapäev. Kell 15 sport, 

taidlus. Kell 21 süüdatakse jaanituli, 

ansambel Marco 

Kärstna jaanituli kell 20 Kabelimäel. 

Mängud, isetegevus, lõvijooks, 

köievedu, tants, jaanilaulude 

laulmine 

Suure-Jaani muusikafestival 

2006 kell 21 lauluväljakul 

23.–24 JUUNI 

Vanajalgratta kokkutulek Mulgimaal 

24. juuni 

Karksi vallas Tuhalaane jaanipäev 

kell 16, jaanituli kell 20 

25. juuni 

Kärstnas Kabelimäe mängude 

rannavolle turniir kell 11, 

petangiturniir kell 13 

VÕRUMAA 

22. JUUNI 

Antsla jaanituli laululaval 

Tsolgo jaanituli vabaõhulaval 

Haanja valla jaanituli kell 21 

Rogosi mõisa pargis Ruusmäel. 

Ansambel Vanaviisi 

23. JUUNI 

Võru linna jaanituli Kosel 

Tupsununnu pubi juures 

Tsooru IX kodukandipäev kell 

11.30 Antsla vallas Tsooru rahvamaja 

juures, Tsooru rammumees 

2006, jaanisimman kell 21 

Meremäe valla jaanituli 

Vastseliina jaanituli 

Metsavenna talus jaaniõhtu 

Misso jaaniõhtu 

Lasva jaaniõhtu 

Kääpa jaanituli laululaval 

Kuningamäe jaanituli 

24. JUUNI 

Misso vallas jooks ümber Pulli 

järve kell 20, jaanisimman kell 21 

Misso laululaval 

Rõuge valla jaanituli Järvesaare 

laululaval 

7. JUULI Vana jaanipäev 

Jaanikivi juures Miikses

10 SL ÕHTULEHT Teisipäev, 20. juuni 2006 


Haljala 

Kadrina 

Iisaku 

Väike-maarja 

Võnnu 

VÄRSKA 

Tilsi 

Misso 

Tabivere 

Orissaare 

Kärla Kaarma 

Eikla 

Oitme 

Ridala 

Oru 

Kiili 

Raasiku 

Kehtna 

Valgu 

MÄRJAMAA 

Sutlepa 

Kabala 

Eidapere 

Are 

Pärnjõe 

Kaisma 

Kabli 

Tali 

Saarde 

Paikuse 

Surju 

Kärstna 

Abja 

Tuhalaane 

Jaanikese 

Pühajärve 

Rõngu 

Valguta 

Koosa 

Vara 

Kukulinn 

Vorbuse 

Rahinge 

Ilmatsalu 

Laeva 

Puurmani 

Siimusti 

Sõmeru 

Pajusti 

Roela 

Laekvere 

Tudu 

Maidla 

Purtse Saka Valaste 

Kohtla 

Järve 

Sonda 

Avinurme 

Mäetaguse 

Aseri 

Toila 

Voka 

Lohusuu 

Torma 

Kasepää 

Luunja 

Ahja 

Laimjala 

Tagavere 

Randvere 

Pöide 

Mustjala 

Pärasma 

Hellamaa 

Lümanda 

Viki 

Valjala 

Sakla 

Mõtsu 

Palamuse 

Pala 

Altja 

Lahu 

Porkuni 

Viru-nigula 

Vaeküla 

Vaiatu 

Pajusi 

Lustivere Kassinurme Vastseliina 

Kose 

Kose-Uuemõisa 

Rakke 

Tõstamaa 

Kihnu 

Seliste 

Lindi 

Varbla 

Saulepi 

Audru 

Aruvälja 

Kõrgessaare 

Lauka Palade 

Suuremõisa 

Kassari 

Emmaste 

Sõru 

Simuna 

Rõuge 

Lehmja 

Sigula 

Prangli 

Laulasmaa 

Nabala 

Paekna 

Oru 

Ruusmäe 

Tsooru 

Lasva 

Tsolgo 

Kääpa 

Meremäe 

Miikse 

Kohila 

Järvakandi 

Tootsi 

Vändra 

Aegviidu 

Võsu 

Lavassaare 

Kohtla-Nõmme 

TARTU 

TALLINN 

NARVA 

PÄRNU 

Kohtla-Järve 

VILJANDI 

Sillamäe 

RAKVERE 

VÕRU 

Maardu 

KURESSAARE 

VALGA 

Jõhvi 

HAAPSALU 

PAIDE 

Kiviõli 

Tapa 

Paldiski 

Türi 

Jõgeva 

Elva 

PÕLTSAMAA 

Saue 

Kunda 

KÄRDLA 

Narva-Jõesuu 

Kehra 

Kilingi-Nõmme 

Karksi-Nuia 

Püssi 

Mustvee 

Tamsalu 

Lihula 

Antsla 

Suure-Jaani 

Mõisaküla 

Eestis süüdatakse 

jaanituled... 

Arno Saar, Graafika: Ingvar Meen



6 x Arno Saar 

Aasta kõige maagilisem 

ja romantilisem õhtu 

Jaaniõhtu on moodsal 

ajal küll rohkem romantilise 

kui maagilise 

tähendusega, aga on 

jäänud eestlaste jaoks 

kõige tähtsamaks 

pühaks jõulude järel. 

«Jaaniõhtu tähistamise kombestikus 

on säilinud mõndagi 

neist aegadest, kui eestlased 

olid metsarahvas,» rõõmustab 

Rocca al Mare vabaõhumuuseumi 

teadur Maret Tamjärv 

traditsioonide püsimise üle. 

Kuigi jaanipäev on algupäralt 

kristlik püha – Ristija Johannese 

sünnipäev –, on see meie 

jaoks rohkem looduse kui ristiusuga 

seotud pidupäev. 

Tuli tõi õnne ja 

kindlustas viljasaagi 

Jaanipäev on eestlaste jaoks 

üks rikkalikuma kombestikuga 

pühasid. Omal ajal oli jaanitulel 

maagiline tähendus – ta 

kaitses põlde, et tuleks rikkalik 

viljasaak. 

Jaanituli hoidis ka tulekahju 

eest. Suits tervendas ja puhastas, 

kinkides inimestele tervist 

ja õnne. Eks see oli midagi sarnast, 

nagu tänapäeva inimesele 

kindlustusleping – sestap oli 

jaanikul käimine lausa kohustuslik. 

«Säilinud on manamisi, mis 

peab juhtuma nendega, kes küla 

jaanitulele kohale ei tule,» ütleb 

Maret Tamjärv. 

«Kes ei tule jaanitulele, selle 

odrad olgu ohakased, kaerad 

kasteheinas!» 

«Kes ei tule jaanikule, saagu 

mardini magama, ristipäini ringutama!» 

Vägikaika- ja köievedu. 

Kivitõstmine, mille tänapäevasemad 

variandid on sangpommitõsted 

ja õllekasti hoidmised. 

Võidujooks, kusjuures 

väledamate jalgadega näitsikud 

saavad kõige enne mehele. 

Kotisjooks. 


Jaaniõhtul läbi aegade armastatud 

jõu- ja osavuse katsumised 

"Tagumine paar välja!" 

Võiduronimine posti otsa 

pandud auhinna järele. 

Öö poole, kui lõke hakkab juba 

kustuma, üle tule hüppamine. 

Allikad: Maret Tamjärv ja 

peojuht Jaan Vahar 

«Kes ei tule jaanitulele, see 

kodus kolletagu, seina ääres 

seenetagu!» 

Jaanituld on tehtud küll maha, 

küll ridva otsa, rannarahvas 

on ka vanu paate põletanud. 

Mil moel tuld ka ei tehtud, on 

ikka midagi lõkkesse viskamiseks 

kaasa võetud, näiteks villatuust 

või peotäis vilja. 

«See on jälg iidsest ohverdamiskombest,» 

sõnab Maret 

Tamjärv ja soovitab igaühel ka 

sel jaaniõhtul midagi omalt 

poolt lõkkesse visata – sobib 

näiteks kas või peotäis oksarisu. 

Seda tehes tuleks mõelda 

oma salasoovile ja võib ju juhtuda, 

et toodud tuleohver aitab 

sel täide minna. 

Millest kõneleb 

armukask? 

Maagiline tervist toov ülesanne 

oli täita ka kiikumisel, mis on 

tänapäevalgi populaarne. Poisid 

ehitasid jaanitule lähedale 

kiige, tüdrukud tõid ehitajatele 

kingitusi ja ehtisid kiike. 

Jaanipäeval toodi kindlasti 

ka kased tuppa, tihti voodipeatsisse, 

kaskedega ehiti ka väravaid 

ja neid pandi laudaukse 

kõrvale. Meheleminekueas tüdrukud 

magasid ikka õue peal 

aidas või magamiskambris, kuhu 

siis noormees, kes neiule silma 

heitis, ukse taha oma armukase 

poetas. Kui tüdruk puu 

tuppa viis, oli see julgustav 

märk, kui ära põlgas, polnud 

rohkem mõtet selle neidisega 

armuasju ajada. Kosjas korvi 

saamine oli nimelt nii suur häbi, 

et maksis ainult kindla peale 

minna. Armukask oligi üks 

hea maakuulamise võimalus. 

JÄTKUB LK. 14

On vaid üks 

SCOTTISH LEADER 

Rahvusvaheliselt tunnustatud viski Scottish Leader 

jääb meelde oma sügava, rikka maitsega. Seda viskit 

on kõrgelt hinnanud asjatundjad mitmesugustel 

mainekatel konkurssidel ning armastanud inimesed 

maailma eri paigus. Scottish Leader on eelistatud 

bränd ka Baltikumis, seejuures eriti just Eestis. 

Tegelikult tähendab aga Scottish Leader enamatki 

kui lihtsalt maitseomadusi. Juba aastaid on ta kandnud 

kõikjale maailma tõelist Šoti vaimu – tema 

looduse ilu, tema ajaloo erilist hingust ja tema 

elanike sisemist jõudu. Pudeli etiketil kasutatud Šoti 

kunstniku Andrew Taylori õlimaalilt meile vastu 

vaatav võimsa isahirve kujutis annab edasi kogu 

Scottish Leaderi brändi põhiväärtused: vapper, uhke, 

tugev, sõltumatu… 

Nüüd on Scottish Leader oma viskipudeli tarbija ette 

toonud uue, täiustatud disainiga – ühtaegu suurejoonelises, 

ent samas siiski soojas ja sügavas tonaalsuses. 

Kelle maitse igatseb jõulist hingestatust, leiab 

Scottish Leaderi näol enesele väärika kaaslase.



Tulemuseta 

manitsused talupoegade 

aadressil 

Kuigi armukase ukse taha sokutamise 

komme on meile võõraks 

jäänud, soovitab Maret 

Tamjärv kased lihtsalt pidulikkuse 

ja lõhna pärast tuppa tuua. 

Ja kui jaaniajal lilli vaasi tuua, 

siis mitte majesteetlikke roose, 

vaid oma käega korjatud metsalillekimbuke. 

Taimedel aasta kõige 

võimsam vägi 

Sest jaaniajal on maagiline vägi 

kõigil neil metsataimedel, 

mis just suvisel pööripäeval on 

oma võimsuse ja õitsemise tipul. 

Õige ravivägi on peidus 

just jaanipäeva paiku korjatud 

ravimtaimedes. Kui heinategu 

algas jaanipäeval, siis sai selle 

aasta hein eriti vägev. Aasalillede 

järgi saab ennustada ja punuda 

neid 

pärgadeks, 

millega 

end 

jaanipeole 

minnes 

ehtida. 

Üks 

imeline 

asi, mille 

nimel 

tasub pingutada, 

on sõnajalaõie leidmine. Õigupoolest 

pidi seda ennevanasti 

otsimas käima ihuüksi salaja 

pimedas metsas, kus seda valvas 

sada kuradit. Kes hirmust 

võitu sai ja võluõie üles leidis, 

sai kõikide lukkude lahtitegemise 

võime, selgeks linnukeele 

ja muidu rikkaks ja õnnelikuks. 

Hiljem muundus see tava 

armunud paaride romantikaks. 

Poiss pidi peitma jaaniusse 

põõsa alla või tegema muid 

imevigureid, et oma lemmiktüdruk 

metsa meelitada. 

Jaanipäeva hommikul aga tuleks 

paljajalu kasteses rohus 

käia, et tervis aasta läbi hea 

oleks. 

Jaaniõhtu kombestik 

on muidugi oma maagiast 

paljuski kaotanud, 

aga võib-olla me 

ei teadvustagi endale, 

kui palju sellest on 

siiski alles. «Pillimäng, 

laul, tants, 

mängud ja kõikvõimalikud 

jõu- ja osavuse 

katsumised on 

alati jaanitule juurde 

kuulunud,» ütleb 

Maret Tamjärv. «Ja 

ohtralt sööki ja 

õlut.» 

«Iga aeg lisab 

oma jooni, aga jaaniõhtu 

on ikka seesama 

rõõmus pidu,» 

ütleb Maret 

Tamjärv. Näiteks 

kivitõstmised 

asendusid juba 

nõukogudeaegsetel 

kolhoosijaanipidudel 

sangpommitõstmistega. 

Nii nagu vanasti, 

ei hoita ka nüüd söögi 

ega õlle arvelt kokku. Kuigi 

juba 16. sajandi Balthazar 

Russowi kroonika sisaldas 

õige hullu hurjutamist prassivate 

talupoegade aadressil, 

pole ka hilisemad manitsejad 

suutnud inimesi jaaniõllest 

võõrutada. 

Õhtu, mis ei jäta 

kedagi ükskõikseks 

Nagu vanasti, süüdatakse ka 

praegu nii tagasihoidlikke 

omaperejaanitulesid kui ka 

korraldatakse külades jaanisimmaneid. 

Lisandunud on organiseeritud 

meelelahutuspeod 

eeskava, puhveti ja bändidega. 

Need suurpeod sobivad ka 

Maret Tamjärve meelest jaaniõhtu 

mõtte ja vaimuga väga 

hästi kokku: «Kui palju meil 

neid pidusid, kus kokku tullak-


15 x Arno Saar 

se ning muusikast ja tantsimisest 

rõõmu tuntakse, ikka on. 

Jõulud on ju kodukeskne püha.» 

Küsimus on vaid selles, 

kas just tissimissi valimise laadis 

üritusi peaks jaanitule juures 

pidama. 

«Jaanipäev on ikka olnud 

helge ja rõõmus suve alguse 

suurpüha, segatud looduse salapärase 

vägevuse, tule maagia, 

tunnete ja romantikaga. Külmaks 

ja ükskõikseks ei jäta see 

kindlasti kedagi,» usub Maret 

Tamjärv. 

Eri ajastute jaanikombed 

vabaõhumuuseumis 

Rocca al Mare vabaõhumuuseumis 

on juba kaua aastaid 

linnarahvale 

jaanituld 

tehtud. 

Sel aastal 

saavad 

jaanipeolised 

osa 

nelja eri 

ajastu – 

tsaari, 

Eesti vabariigi, 

nõukogude 

ja 

tänapäeva 

jaanitulest. Selle kaudu 

saab näha, et igal ajal on olnud 

tõesti omad kombed ja rõhuasetused, 

kuid kõigil neil on ka 

suur ühisosa, mis 

on jõudnud meieni rohkem kui 

sajandi tagant. 

Eha Laanepere 

Jaanipäev 

on ka Jaani 

nimepäev 

Vanasti peeti Jaane jaanipäeva 

hommikul meeles hommikuse 

üleslaulmisega, mille 

peale nimepäevaline pidi lauljaid 

millegi maitsvaga kostitama 

või neile midagi kinkima. 

Tehti ka igasugu trikke, näiteks 

seoti Jaan öösel vargsi 

voodi külge kinni. 

Maret Tamjärv soovitab toreda 

Jaani nimepäeva tähistamise 

kombe uuesti üles soojendada. 

Nii et pange kõrva 

taha, kui teie sõprade hulgas 

on Jaane! 

www.altia.ee



Mõtle enne jaanitule süütamist, 

kas koht on ikka sobiv 

Jaaniõhtul süüdatakse 

peaaegu igas vallas ja 

külas ühised jaanituled, 

aga kas igaüks võib 

teha lõket ka oma 

koduaias või lõbutseda 

seltskonnaga suvalises 

looduskaunis kohas? 

Tallinna munitsipaalpolitsei 

direktor Tiit Kivikas ütleb, et 

temale meeldiks, kui sel õhtul 

kogunetaks pigem ametlike 

jaanitulede äärde. Tallinnas on 

need samad kohad, kus neid 

juba aastaid on korraldatud. 

Tallinnas lubatakse jaaniõhtul 

leebemat suhtumist 

Kui varem lubati kevadel põletada 

talvest jäänud oksi ja 

muud risu, siis praegu ei tohi ilma 

Tallinna keskkonnaameti 

loata tuld teha isegi mitte oma 

isiklikul maalapil. Keskkonnaameti 

nõusolekut on vaja küsida 

eraldi iga kord, kui lõke kavatsetakse 

süüdata. «Vajadusel 

teame siis, kuhu abi saata,» 

põhjendab nõuet Tiit Kivikas. 

Samas möönab ta, et jaaniõhtul 

ei suudeta kätt ette panna 

inimeste ürgsele tuletegemise 

soovile. 

Sestap suhtutakse vähemalt 

jaaniõhtul eramaal leegitsevatesse 

tulukestesse mõistvalt, 

kui tuletegemise nõuetest on 

kinni peetud. Jälgida tuleks, et 

tuul ei saaks keerutada sädet 

katuseräästasse või mõne muu 

tuleohtliku sihtmärgi külge. Ei 

tohi põletada autokumme ega 

prügi. 

Igal juhul peaks käepärast 

olema veeämber või mõni tõhusam 

tulesummutamise vahend. 

«See, et enda ega naabrite vara 

ohtu ei satuks, jääb tuletegijate 

südametunnistusele,» möönab 

Tiit Kivikas. 

Tiit Kivikase kinnitusel 

sõidab jaaniõhtul ringi munitsipaalpolitsei 

patrull, kes 

ohtlikke tulekoldeid märgates 

kindlasti sekkub. 

Kes aga otsustab seltskonnaga 

Tallinnas riigi- või võõrale 

eramaale lõket tegema 

minna, siis teadku, et selliste 

kaasinimeste varaga riskeerijatega 

räägib patrull õige 

kurja juttu. Ka ei taha munitsipaalpolitsei 

näha jaanitulesid 

magalarajoonides korrusmajade 

naabruses. 

Pärnu jaanituledel hoiab 

silma peal päästeamet 

«Pärnus ei ole eraldi reguleeritud 

koduaias lõkke tegemist, 

jälgida tuleb päästeameti nõudeid,» 

ütleb Pärnu linna avalike 

suhete nõunik Signe 

Leesmann. 

Lõke ei tohi olla majadele väga 

lähedal ega kergestisüttivate 

Head grillimist! 

Lõkkeks nimetatakse vaid 

maapinnal põlema süüdatud 

süttivast puitmaterjalist kuhja. 

Loomulikult võib aga igaüks 

rahulikult õues grillseadmel 

grillida ja jaaniõhtust rõõmu 

tunda. Tallinna munitsipaalpolitsei, 

Tiit Kiivikas 

asjade 

läheduses. Vältida tuleb tule levikut. 

Lõke peab olema ohutu 

suurusega. Lahtist tuld ei tohi 

jätta valveta. Ei tohi põletada 

ohtlikke aineid, plahvatusohtlikke 

esemeid ega jäätmeid. Lõket 

ei tohi teha selleks mitte ettenähtud 

kohtades ega häirida tuletegemisega 

naabreid. 

Riiklikel looduskaitse- ja 

metsaaladel tohib lõket teha 

vaid selleks ette nähtud kohtades. 

Pärnu linnas jälgib jaanitule 

süütamisi päästeamet. 

Eha Laanepere 

Teekond algab Elke Autost 

Elke Auto ootab sind sel kevadel ja suvel! 

Kui soojemate aegade saabudes tuleb sul tahtmine veidi aktiivsemalt tegutseda, siis paki varustus kokku ja siir 

loodusse, sest kodumaa jõed on ilmselt juba sama kannatamatud kui sa ise. Elke Autost leiad vajaliku sõiduvah 

ja tipptasemel hoolduse, et reis igati korda läheks. Elke Autost on mõnus alustada iga pikemat teekonda!

SL ÕHTULEHT Teisipäev, 

jaanipäevaabc 17 

Lõke lubatud ainult keskkonnaameti 

teadmisel 

Tallinna haldusterritooriumil on keelatud 

põletada kulu, jäätmeid (prahti) ning teha 

lõket ilma keskkonnaameti kooskõlatuseta. 

Avaliku lõkke tegemisel peab selle korraldaja 

informeerima Tallinna abitelefoni 

1345 ning teavitama lõkke tegemise 

täpse asukoha ning vastutava isiku 

kontaktandmed. 

Allikas: Väljavõte 

Tallinna heakorra eeskirjast 

LEEKIDE MÄNG: 

Tundke jaaniõhtust 

rõõmu, ainult täitke ohutusnõudeid. 

Joosep Martinson, 


www.elkeauto.ee 

du 

endi



Kiirelt grillima! 

Kas te ei raatsi kuidagi kaunist 

suveaega igasugu marinaadide 

valmistamise peale 

raisata, vaid ihkate kiiresti õue 

grillima ja maitseelamust nautima? 

Just teile on poodides 

olemas suur valik grill-liha 

pooltooteid. 

KARNI DELIKATESS-ŠAŠLÕKK 

kujutab endast väherasvast 

sealiha, 

mis on marineeritud 

mahedas pipramarinaadis. 

Tasasel 

tulel küpsetades 

tulevad esile 

kodumaise sealiha paremad 

maitseomadused. Mahe pipramaitse, 

mis suud ei põleta. 

Maitseb hästi grillkastmetega. 

KARNI BARBEQUE 

GRILL-LIHA – 

väherasvased seakaelakarbonaadilõigud 

parasjagu 

vürtsikas marinaadis. 

Küpsetamisel 

saavutab punakaspruuni 

värvuse, grillisõpru 

hullutava aroomi ja täiusliku 

maitse. Sobib mahedate grillkastmetega. 

SLÕL 

1. Kui palju tuleb külalisi? 

2. Kes nad on – naised, mehed, 

lapsed? 

Selveri Köögis 

uued suvetooted 

Selveri Köök pani müüki 

51 uut suvetoodet – salateid, 

pagari- ja kondiitritooteid, 

magustoite ning valmistoite. 

Uuenes ka peolauamenüü. 

Selveri Köögi juhataja Reet 

Rumi sõnul on uute toodete seas 

neli eelmise suve tipptoodet ja 

seitse uut Saleneja sarja toodet: 

«Suvel on köögilaual hinnatud eelkõige 

kerge ja tervislik söök ning 

siis kasvab tavaliselt köögiviljast ja 

rohelisest valmistatud söökide tarbimine. 

Salatitest on eelistatud 

kokteil-, toor- ja köögiviljasalatid. 

Sellest lähtusime ka uue tootevaliku 

koostamisel.» 

Uute valmistoitude hulgas on 

kapsakotletid, kapsavorm, taimetoitlase 

risoto ja Saleneja kalkuniköögiviljavokk 

nuudlitega. Salatitest 

leiab Selveritest nüüd lillkapsasalati, 

grillilisandi dipikastmega, 

Selver 

VAJALIK TEADA ENNE PEOTOIDU PLANEERIMIST 

3. Kui kaua pidu kestab? 

4. Kas eelistate laua taga istumist 

või rootsi lauda? 

Muhu salati kodujuustuga ning 

kokteilsalati tuunikala ja kodujuustuga. 

«Kondiitritoodete ja magustoitude 

uudismenüüs kasutasime esmakordselt 

põnevate toorainetena 

sojakohupiima, sojajogurtit ja astelpaju,» 

lausus Reet Rum. Selveri 

kokkade oskusi saab hinnata, kui 

osta Saleneja maasika-sojajogurtikooki 

või kohupiimavahtu astelpajuga. 

Tõelistele maiasmokkadele 

sobivad aga pannkoogitort ja iirise-banaanikook. 

«Köögitoodetest on aastatega 

saanud Selveri keti lahutamatu 

osa,» ütles A-Selveri juhataja Ain 

Taube. «Usume, et Selveri Köögi 

tooted on võitnud klientide südamed 

just tänu rikkalikule ja põnevale 

tootevalikule.» 

Järgmine suurem Selveri Köögi 

menüüuuendus tuleb sügisel. 

SLÕL 

5. Inimene sööb õhtu jooksul umbes 

500 grammi toitu; salateid arvestatakse 

enamasti 150–200 

grammi ühele inimesele. Selver 

Ciabatta 

Itaallaste lemmikleib ciabatta 

tähendab tõlkes tuhvlit või vana 

tuhvlit. Oma naljaka nime on ta 

saanud erilise kuju tõttu. Ciabatta 

sobib suurepäraselt suppidega, kuid 

tänu õhulisele koostisele on ciabattast 

valmistatud täidisleivad ideaalsed ka 

hommikusöögiks või piknikule ehk 

grillipeole. 

Nõuanne: kergelt röstitult, vähese 

oliivõliga piserdatult ja küüslauguga 

kokkuhõõrutult lausa unelm! Sobib 

suppide kõrvale kui ka täidetud 

leibade valmistamiseks.




KARNI 

NATURAAL- 

SED GRILL- 

VORSTID 

sea- ja lambasooles 

on 

valmistatud 

kvaliteetsest 

lihast heade kodumaiste traditsioonide 

järgi. Kiiresti valmivad 

vorstid sobivad ideaalselt suvisele 

peole. Grillvorstikesed 

juustuga on väikesed ja suupärased 

poolsuitsugrillvorstid, 

mis maitsevad head nii külmalt 

kui ka kuumalt, nii õllega kui 

ka ilma. Sobivad kõhutäiteks 

nii kontorisse kui ka matkale 

ja on tugitoolisportlaste lemmikud. 

OSKARI 

TULINE 

ŠAŠLÕKK 

on vürtsikas 

marinaadis 

sealihašašlõkk, 

millele on lisatud 

küüslauku, musta 

pipart ja sinepiseemneid. 

TALLEGGI 

KLASSIKALINE 

GRILLVORST 

KANALIHAST – 

esimene grillvorst 

Talleggi 

sortimendis. 

Grillvorsti maitseaine 

sisaldab sinepit 

ja vürtsiekstrakte. 

Maitseainebukett 

on sama, mida 

kasutatakse Saksa 

õllekultuuris populaarsete 

valgete 

vorstikeste 

valmistamisel. 

SLÕL 

Karni, Oskar, 

Tallegg 

Grillimine – nauding, 

mis tekitab sõltuvust 

Grillimine on äärmiselt 

inspireeriv tegevus – ohtralt 

grilltooteid, väheke võlukunsti, 

pisut kannatust – 

ja valmibki hõrk grillroog. 

Ilmtingimata tuleb kasuks 

päikesepaisteline ilm, hea 

seltskond, maitsev vein 

või õlu ja mõnus muusika. 

Sellistel hetkedel tundub 

elu täiuslik! 

Grillimise algtõed on enamikul 

teada, kuid on olemas 

palju nippe, kuidas 

muuta liha, kala 

jm. grillides veelgi 

maitsvamaks ja 

hõrgumaks. Oma 

teadmisi ja kogemusi 

täiendades 

saavutame 

järjest parema 

grillimistunnetuse 

ja -oskuse. 

Parim tulemus 

puusöegrillil süte kohal 

Kõige rohkem kasutatakse erinevaid 

puusöegrille: grillikarpe, kohvergrille, 

kuppelgrille ehk ufosid, 

lahtisi grille ja paikseid grilliahjusid. 

Parima tulemuse saab, kui grillida 

puusöegrillil hõõguvate süte 

kohal. Kusjuures suletud kaanega 

grillides on toidu valmimisaeg lühem 

ning asendamatu söearoom ja 

suitsune maitsehõng tulevad tugevamalt 

esile. Reguleeritava kõrgusega 

grillirest võimaldab grillida õrnemat 

liha madalamal ja sitkemat 

kõrgemal kuumusel. Nii saab ka 

edukamalt liha n.-ö. ehmatada ja 

järelküpsetada. 

Gaasigrillidest võiks eelistada 

laavakividega grilli, sest laavakivid 

hõõguvad ega lase intensiivsel leegil 

tekkida. Kivi tõmbab kuumuse 

endasse ja jaotab seda ühtlaselt. 

Laavakivid võiks kord aastas välja 

vahetada või umbes iga kümnenda 

grillimise järel läbi keeta, sest kividele 

tilkuv rasv kipub põlema minema. 

Samas on nii kergem ahju 

puhastada, sest rasv jääb kivide 

külge ega määri. Gaasigrillide plussid 

on mugavus, puhtus ja palade 

valmimise kiirus, miinus aga puusuitsulõhna 

puudumine. 

Peale puusöe- ja gaasigrilli on olemas 

ka elektrigrillid. 

Paljudel 

grillidel 

on 

ka keetmiskoht 

ja tööpind, 

kus saab valmistada 

lisandeid, kastmeid 

jms. On olemas 

ka spetsiaalsed 

grillipannid, millel 

saab liha praadida. 

JÄTKUB LK. 22 

GRILLIMEISTER: Enn 

Tobreluts, Rakvere lihakombinaadi 

tootejuht ning 

raamatute «Grillimine ja 

barbeque» ja «Liharaamat» 

autor. Mati Hiis

SL ÕHTULEHT Teisipäev, 20. juuni 2006 jaanipäevaabc 21



Tulemuseks on ilus vöödiliselt 

pruunistunud liha, mis sarnaneb 

välimuselt grill-lihaga. 

Parima tulemuse annab malmist 

grillipann, kus liha küpseb 

ühtlaselt ja jääb mahlane. Enne 

liha pannile panemist tuleb 

malmpann korralikult üles 

kuumutada ja määrida kergelt 

toiduõliga. Seejärel keerake 

kuumus madalamaks ja asetage 

liha pannile – see võiks katta 

pannist umbes kaks kolmandikku. 

Grillipann sobib väga 

hästi ka puu- ja köögiviljade 

pruunistamiseks. 

Peale grilli on vaja 

ka varustust 

Grillivarustuse hulka kuuluvad 

peale grilli enda: süsi või puit, 

süütematerjal, tikud, grillitangid, 

foolium ja vesi vm. abinõu 

leekide kustutamiseks. Vaja läheb 

ka ahjuroopi süte segamiseks, 

traatharja grilliresti puhastamiseks, 

grillipintslit ja vardaid 

šašlõki või lisandite jaoks. 

Head on kandilise ristlõikega 

metallvardad, mis juhivad hästi 

soojust ega lase lihal pöörelda. 

Kui kasutate puuvardaid, 

tuleb neid kindlasti enne vees 

Näpunäiteid 

grillimiseks 

Vooderdage grilli lõkkekauss 

fooliumiga, nii tekib suurem kuumuspeegeldus 

ja pärast on grilli ka 

kergem puhastada. Kohtadesse, 

kus lõkkekausil on õhuavad, tuleb 

torgata augud ka fooliumisse. 

Kõige puhtama maitseelamuse 

annab tule süütamine ilma süütevedelikuta. 

Kasutage väikesi puupilpaid, 

paberit, toiduõli jms. 

Grillimise alustamiseks paraja 

kuumuse kindlaks tegemiseks 

hoidke kätt resti kohal 10 sentimeetri 

kõrgusel sütest. Õige aeg 

on käes, kui suudate seal kätt 

hoida 3–4 sekundit. Kui suudate 

kätt hoida kauem, on kuumus 

leotada. Liha ei jää varraste külge 

kinni, kui määrida neid enne 

toiduõli või küüslauguga. 

Kindlasti ei tohi liha keeramiseks 

kasutada kahvlit, mis 

jätab lihasse augud. Aukudest 

voolab maitsev lihamahl välja 

ja liha jääb kuivem. Parem kasutada 

liha ja ka teiste toiduainete 

pööramiseks grillitange. 

Grillimistarvikute nimekirja 

veel liiga väike; kui vähem, siis juba 

liiga suur. 

Grilli võiks jagada mõtteliselt 

pooleks – üks osa on kuumem, teine 

jahedam. Nii saate edukamalt 

grillida erineva küpsusastmega tooteid 

ja jätta peaaegu valmis palad 

jahedamasse ossa järelküpsema. 

Kui kuumus läheb liiga suureks 

ja lihast eralduv rasv läheb sütel 

põlema, tuleb leek summutada. 

Selleks kasutage vett või mõnda 

söödavat, aga mittepõlevat vedelikku. 

Huvitava maitse ja hõngu 

saamiseks võib leegi summutamiseks 

kasutada õlut või veini. Leeki 

saab summutada ka kaane pealepanemise 

ja märja lepapuust saepuruga, 

mis tekitab ka lisasuitsu. 

Sütele pandud maitsetaimed 

võib lisada traatkorvid ehk paarisrestid, 

mis hoiavad õrnemat 

liha ja kala kindlalt paigal, samuti 

kuumuskindlad ahjukindad, 

põlle ja majapidamispaberi. 

Suurte lihatükkide jaoks kuluvad 

ära ka liha sisetermomeeter, 

vajadusel lihanuga, kokanuga 

ja lõikelaud. 

Enn Tobreluts, Rakvere 

lihakombinaadi liha tootejuht 

(rosmariin, tüümian ehk aedliivatee, 

basiilik jne.) või oksakesed ja laastud 

(kirss, vaarikas, kadakas, õunapuu 

jne) annavad roale huvitava 

maitsenüansi. Põlemise aeglustamiseks 

ja suitsu tekitamiseks võiks 

laaste ja ürte enne vees leotada. 

Maitsesuitsu andmiseks võib 

grillimise ajal raputada sütele kohvi- 

või teepuru, samuti kuivatatud 

peeneks hõõrutud ürte. Seejärel 

asetage grillile kaas peale, et maitsesuits 

saaks grillitavasse toitu imbuda. 

Keerulisem võimalus on teha 

fooliumist kauss, panna sinna 

veidi vett ja ürte ning asetada see 

sütele. Kui grill on kaanega, võib 

kausi panna grilliresti peale. Vee 

auramisega saate juurde lisaniiskust 

ja head suitsuaroomi. Väga 

head aroomi annab sütele aseta- 

Mida grillida? 

Grillimiseks on parim mõningase 

rasvasisaldusega väikesetükiline liha. 

Enim grillitav tükiliha on seakaelakarbonaad 

(ühtlaselt läbikasvanud 

mahlane liha), mis on parim 

nii šašlõkiks kui ka grill-lihaks. Grillimiseks 

sobivad väga hästi ka 

seasise- ja välisfilee, peekon 

ning loomulikult eestlaste üks lemmikuid 

searibi. Suurepärase grill- 

Wõro 

soovitused: 

Grillimisel aseta väiksemad ja kiiremini läbiküpsevad vorstid sütele lähemale, kuumemale alale, 

pikemat küpsemisaega nõudvad aga kaugemale. Pigem olgu küpsetamisel kuumus madalam ja aeg 

pikem. Ära viska grillile olmeprügi! Ära küpseta leegi, vaid süte kohal! 

Lepapuudega või kuivanud vaarikavartega saab küpsetis mõnusa suitsumaitse. Grillimisel annab 

hää aroomi, kui süte pääle asetad terve küüslaugu või miskit muud sarnast. 

Maitsesuitsu andmiseks sobib kasutada ka ürte, kohvi- või teepuru. 

Kes eelistab lõpptulemusena nautida mahlasemat pala, 

see pidagu meeles, et lihale ja vorstile piisab 

küpsetamise käigus vaid ühekordsest 

ringikeeramisest. Ole mõistlik ja kannatlik 

meister, grillimise käigus ära torgi 

lihatükki või vorstijuppi pidevalt noa 

või kahvliga, sest nõnda jookseb 

lihamahl välja ja tulemus jääb 

kuiv ning maitsetu. Vaata 

rohkem: www.woro.ee 

Tule Eesti Lihaküpsetamise 

Karikavõistlustele, info: 

www.barbecue.ee


tud terve küüslauk. Saab kasutada 

ka märja saepuruga täidetud roostevabast 

terasest karpi, mis pannakse 

grillile süte kõrvale, et lisada 

valmivale toidule suitsumaitset. 

Enne grillimist laske lihal või 

kalal seista tund aega toasoojas. 

Kui liha pole valmistatud õlimarinaadis, 

pintseldage seda enne 

grillimist mõlemalt poolt toidu- või 

grillõliga, et vältida kuivamist ja 

grilliresti külge kinni kõrbemist. 

Spetsiaalsed grillõlid annavad lihale 

ilusa välimuse ning hõrgu maitse. 

Rasvasemat liha ei ole vaja 

täiendavalt õliga määrida. 

Grillimise viimastel minutitel või 

serveerimisel võib liha ilusama läike 

ja huvitavama maitse saamiseks 

võõbata glasuuriga. Enamik 

grillglasuure sisaldavad veidi mett 

või suhkrut. Kuna suhkur karamellistub 

kuumuses, saab glasuurimisega 

anda lihale või vorstile ilusa 

kuldpruuni varjundi. Kuid liiga vara 

ärge glasuurima hakake, sest see 

võib ajada liha kõrbema ja rikkuda 

maitse. Valige glasuur, mis maitselt 

sobib kasutatud marinaadiga. 

Enne grillimist on kasulik marinaadis 

liha majapidamispaberiga 

natuke tupsutada või lasta lihal nõrguda, 

et üleliigne marinaad ei tilguks 

sütele. Väga märg liha ei 

pruunistu hästi, vaid hakkab aurustuvas 

niiskuses hauduma. Samas 

pole vaja liha pinda ka päris kuivaks 

pühkida. Samuti võiks lihalt 

eemaldada suuremad maitseainetükikesed, 

sest need võivad minna 

põlema ja anda lihale mõru maitse. 

Väljaulatuvad kondid, näiteks 

karreel, võib katta fooliumiga. Välisfilee 

kamar ja rasvaääris lõigake 

mõnest kohast katki, et liha ei tõmbuks 

kaardu. Samas ei tohi teha 

ülearu sisselõikeid, muidu jookseb 

lihamahl välja ja roog jääb tuim. 

Parima tulemuse saavutamiseks 

grillige kõigepealt lihalõiku kuumal 

temperatuuril umbes 1 minut kummaltki 

poolt. See "ehmatab" lihamahlad 

kinni. Pärast seda keerake 

lihalõigul külge ainult üks kord, sest 

liigne liigutamine teeb grillpala kuivaks 

ega saa ka ilusat grillimustrit. 

Kui liha on küps, laske sel 5–10 

minutit kinnikaetud kausis «tõmmata», 

et lihamahlade liikumine 

peatuks. Kuid ärge laske sel liigselt 

jahtuda, vaid sööge kuumalt. 

Mati Hiis 

roa saab lambakarreest ja -ribist, 

samuti veise-, vasika- või ulukilihast. 

Sobilikud on ka seasabad, 

seajalad ja seakõrvad ning sea-, 

veise-, vasika- ja lambamaks. 

Väga maitsev ja populaarne on 

keefirimarinaadis šašlõkk, proovige 

näiteks toodet, mis on saanud 

Eesti parima lihatoote tiitli. 

Keefir annab hõrku maitset ja ühtlasi 

muudab liha pehmemaks. 

Ka linnulihast šašõkk ja grillpalad 

on populaarsed, seda eriti kaalulangetajate 

seas. Suurepärased on 

grillitud broilerikoivad, -kintsud, - 

tiivad ja -rinnafilee. Ka kalkunikintsuliha 

ja -rinnafilee on vallutanud 

paljude grillimeistrite südamed. 

Grillvorstide grillimine on tõeliselt 

lihtne ja nauditav tegevus. Eriti 

populaarseks on muutunud tooreste 

ehk naturaalsete šašlõkivorstide 

grillimine. 

Kaladest on armastatuimad forell 

ja lõhe (enamasti juba fileerituna). 

Väga maitsvad on ka grillitud 

lest, ahven, räim, haug, koha, 

siig, latikas jne. Eksootilisematest 

mereandidest kindlasti angerjas, 

silm, merivähk, suured 

krevetid, kalmaar, tuunikala jne. 

Puu- ja köögiviljadest sobivad 

lõikudena grillimiseks väga hästi 

baklažaan, suvikõrvits, paprika ja 

ananass. Tervena fooliumis grillituna 

on väga maitsvad õun, aprikoos, 

mango, apelsin, pirn, sibul, 

küüslauk, tomat, porgand, kaalikas 

ja kartul. Väga populaarsed 

on ka grillitud banaan ja maisitõlvik. 

Grilli fooliumalusel saab valmistada 

sooje võileibu, lavašši jms. 

Maitsvad on ka grillitud šampinjonid 

jm. seened, kuid enamik seeni 

tuleb enne kupatada. 

Enn Tobreluts

24 




TALLEGGI KANALIHAVARDAD 

BARBEQUE MARINAADIS on 

esimene varrastatud 

kanalihatoode 

Eesti turul. Kanaliha 

on vormitud 

grillvorsti sarnaseks 

ning marineeritud 

mahedalt 

vürtsika barbeque 

marinaadiga, mis 

sisaldab pipart, köömneid, sellerit 

ja küüslauku. Bambusvardad 

teevad küpsetamise õige mugavaks 

– käed ja riided jäävad määrimata 

ning näpud kõrvetamata. 

Kanalihavarrastega saavad ka 

lapsed iseseisvalt hakkama. 

TALLEGGI KANAFILEE PÄIKSE- 

LISES SUVEMARINAADIS – 

samas marinaadis 

on saadaval ka 

kana poolkoivad ja 

pooltiivad. Päikseline 

suvemarinaad 

sisaldab paprikat, 

sibulat, valget ja 

musta pipart, rosmariini, 

vürtspipart 

ja kaneeli. Mahedamaitseline 

marinaad sobib kõigile pereliikmetele. 

OSKARI 

ARGENTIINA 

GRILL. Seakaelakarbonaad 

kuivas 

tšilli-paprikamitme 

vürtsi segu 

sisaldavas 

marinaadis. 

OSKARI KEBA- 

BI-VORSTID 

MARINAADIS 

on naturaalses 

lambasooles 

eelküpsetatud 

vürtsikad vorstikesed. 

Marinaadi 

on lisatud 

ketšupit. 

Nitritivaba! 

RAKVERE JAHIMEHE 

GRILL-LIHA saab grillides 

mõnusalt mahlane, hõrgult 

seenemaitseline 

ja kergelt 

vürtsikas. 

SLÕL 

2 x Tallegg, 

2 x Oskar, 

Rakvere 

Lihakombinaat 

Marianne Loorents 

Järgmise 

hommiku 

teema – 

võileivad 

«Võileivad on meie 

peres jaanipäevahommikune 

teema – 

ja ega ma ei kujuta hästi 

ette ühtki perenaist, kes 

viitsib pärast lõkketule 

ääres veedetud ööd 

veel uhket sööki tegema 

hakata,» ütleb internetiveebi 

Femme toimetaja 

Ethel Lillemägi. 

Tema ja ta tütarde Elise (14) ja 

Irise (4) nobedate näppude all 

valmisid mõned võileivad, et 

julgustada kõiki perenaisi suvel 

pere toitmise kohustusse 

kergemal käel suhtuma kui 

muidu. 

Sest kaua see ilus aeg ikka 

kestab ja korralikku sööki jõuab 

siis vaaritada küll ja küll, kui 

kurjad ilmad jälle tuppa nelja 

seina vahele sunnivad. 

JÄTKUB LK. 26

UUTE TOODETE KONKURSI 

PARIM TOIDUAINE 2006 VÕITJAD 

Eesti Toiduainetööstuse Liidu korraldatud XII uute toodete konkursi “Parim 

Toiduaine 2006” võitjad. Konkursil osales kokku 137 toodet 34 ettevõttest. 

PARIM TOIDUAINE 2006 

PARIM ALKOHOOLNE 

JOOK 2006 

Saku Kuld 

Saku Õlletehase AS 

PARIM 

PAGARI TOODE 

2006 

Tallinna teraleib 

AS Leibur 

PARIM TOIT 

TERVISELE 2006 

Aura õunaastelpajunektar 

AS A. Le Coq 

Tartu Õlletehas 

PARIM LIHATOODE 2006 

Keefirimarinaadis šašlõkk 

AS Rakvere Lihakombinaat 

UUS TOODE 

VÄIKEETTEVÕTTELT 


PARIM 

PIIMATOODE 2006 

BONO Luxus vahvli 

ja kirsi tükkidega 

glasuurkohuke 

OÜ Nantecom 

PARIM MITTE ALKOHOOLNE 

JOOK 2006 

Aura Active õuna-kirsi-aroonia 

mahlajook 

AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 

PARIM KÖÖGIVILJA- 

TOODE 2006 

Felix Kerge borš 

AS Põltsamaa Felix 

PARIM KALATOODE 2006 

Külmsuitsu lõhefileetükk 

PARIM KASTE 2006 

AS Spratfil 

Tooteseeria Maitseõlid: 

taluvõi-, küüslaugu-, 

basiiliku maitseline 

AS Werol Tehased 

www.toiduliit.ee 

PARIM KONDIITRI TOODE 


„Kalev” valge šokolaad 

õhitud riisi ja mustikatükkidega 

AS Kalev



Ethel ise pole tulihingeline 

võileivasõber, pigem armastab 

toite kõigest, mida merest saab 

püüda. Isegi oma jaaniõhtukülalistele 

tavatseb ta kala grillida. 

Ja igasugu vahemerelist päritolu 

toit on just see, mis talle 

meeldib. Neil on kodus näiteks 

pastamasin, mis sugugi nurgas 

tolmu ei kogu, vaid usinalt tööd 

teeb! 

Ja koduköögis valmivad brüleekreemid 

ja carpaccio’d – see 

on tõepoolest söömisele ja söögitegemisele 

pühendunud 

perekond. 

Ainult musta leiba pole Ethel 

vahemerelisest menüüst üle 

võtnud, see on nende peres ikka 

vana hea ja eestimaine. 

Aga võileiva tegemise hood 

käivad neil peal enamasti siis, 

kui on suvi ja on võtta rohkelt 

rohelist. 

Kui näiteks tuleb tingimata 

vorstivõileibu teha, mida Ethel 

eriti ei armasta, siis teeb ta halva 

mängu juures hea näo ja lisab 

ta sinna vähemalt rohkesti 

salatit. Et oleks võimalikult tervislik. 

Väike Iris, kes hoolega toorjuustu 

saia peale määrib, annab 

samuti teada, et temale meeldivad 

kõige rohkem sellised võileivad, 

kus on tomatit ja kapsast. 

«Kapsaks kutsub ta salatilehti,» 

lisab emme tõe huvides. 

«Ja talle tõesti meeldib võileibu 

meisterdada, ta teeb neid kodus 

lausa imekspandava kannatlikkusega.» 

Iga võileiva ehteks on aga vutimunad. 

«Need võiks kas või 

iga võileiva peal olla, sest täidavad 

kõiki nõudeid, mida ma 

ühele toiduainele esitan: on tervislikud, 

toitainete poolest väärtuslikud 

ja ilusad,» kiidab 

Ethel. Eha Laanepere 

IRISE OMA STIIL: Võõpa Hagari ciabatta’le 

rohkelt Merevaiku, kaunista kirsstomati ja salatilehetükkidega. 

Täname Šoti klubi 

Head sõbrad on seltskond, kellega pidu 

läheb alati käima, aga hea vein on nagu sõber, 

kes alati sobib seltskonda. 

Head veinid heasse seltskonda! 

MEHINE VÕI- 

LEIVAKLASSI- 

KA: Määri 

Hagari rukkileivale 

Lemmiku 

majoneesi, 

kata salatilehtede 

ja 

Rakvere 

suitsutatud 

veisesingiviiludega, 

kaunista 

punase 

sibula rõngaste, 

poolitatud kirsstomatite, 

mustade oliivide ja tilliga. Samad komponendid 

või nende variandid sobivad hästi ka Fazeri karaski peale. 

8 x Marianne Loorents


ETHELI VÕTAN-KAASA-VÕILEIB: 

Lõika Hagari Suur Rukkiring veerandikeks, 

määri mõlemale poolele Merevaigu 

sulatatud juustu, alumisele pane salatilehti, 

õhuke juustuviil, lõik Maksi & 

Mooritsa toorsuitsu seljafileed, poolitatud 

kirsstomateid, veel kord salatilehti ja 

lõpuks kata teise leivapoolikuga. 

ETHELI VÄHI- 

SABASUU- 

PISTE: Määri 

Fazeri rukkiröstsaiale 

õhuke 

kiht Lehtsala 

majoneesi 

Lemmik, 

kata 

rohkete salatilehtedega, 

võõpa veel 

kord kergelt 

üle majoneesiga, 

kõige peale pane 

aga vähisabad ning i-le 

täpiks pool vutimuna ja tillioks. 

ELISE LÕHESAI: Määri Hagari 

ciabatta’le Merevaigu sulatatud juustu, 

pane sellele salatilehti ja lõhefilee ning 

kaunista sidrunilõigu ja tilliga. 

SÖÖGITEGEMISELE 

PÜHENDUNUD PERE: Irise, 

Elise ja Etheli jaoks on võileibade 

tegemine käkitegu. 

Kavala 

perenaise 

võileivanipid 

Lastepidudel on võileivad enam-vähem kindla 

peale minek. Laste võileivad on mõttekas teha kahe 

leivakääru vahele, sest siis muutuvad need nende 

silmis automaatselt hamburgeriteks ja lähevad eriti 

hästi peale. 

Kui oled valmis vorpinud terve kuhja kaunikujulisi 

maitsvaid võileibu, siis on täiesti kindel, et taldrik tühjeneb 

kosmilise kiirusega. Õigem on panna lauale 

eraldi leib ja katteained – siis jätkub seda kraami 

kauemaks. 

Lapsed saavad võileibu tehes rakendada oma 

fantaasiat palju paremini kui näiteks putru keetes. 

Kui paned võileivale katte alla tavalise salatilehe, 

siis näeb see parem välja ja maitseb ka paremini. 

Kui laod leivale hunniku rasvast vorsti, saad ülirammusa 

suutäie. Kui aga paned sellele õhukese 

kihi lahjat majoneesi, salatilehe, tomatit, kurki ja 

ühe õhukese vorstiviilu, siis ei saa keegi arugi, et 

tegelikult on seal liha vähe ja tegemist on tervisliku 

kõhutäiega.



Ehedad kuivad kodumaised 

Lahjade alkohoolsete 

jookide sarjas Fest on 

nüüd kuiva õunasiidri 

kõrval saadaval kaks 

uudistoodet. Need on 

naturaalsest mahlast 

kääritatud pirni- ja mustikajook. 

«Tarbijad on esimese kodumaise 

kuiva siidri hästi vastu võtnud, 

edust innustatuna otsustasime 

suviste kergete kuivade 

alkohoolsete jookide valikut 

laiendada,» ütles Põltsamaa Felixi 

juhataja Anti Orav. 

Festi toodetega pakub Põltsamaa 

Felix alternatiivi magusatele 

aromatiseeritud siidritele. 

«Sarnaseid kuivasid ja ehedaid 

jooke nagu Festi sarjas, Eesti 

turul teisi ei ole,» kinnitas ettevõtte 

juhataja. 

Põltsamaa Felixi endine juhataja 

ja praegune veininõustaja 

Andres Koern lisas, et eesmärk 

oli teha alkohoolse joogi 

sari just neist andidest, mis kasvavad 

Eestis: «Kergem oleks ju 

olnud võtta aluseks viinamarjad, 

aga see ei oleks haakunud meie 

filosoofiaga.» 

Nii mustika-, pirni- kui ka õuna-Fest 

sobivad kas iseseisvaks 

joogiks või kergetesse kokteilidesse, 

eriti hästi harmoneeruvad 

need salatite ning kanalihaga. 

Andres Koern soovitab üllatada 

külalisi näiteks sellise 

seltskonnajoogiga: pange suurde 

kaussi tükeldatud pirne, virsikuid, 

õunu, maasikaid, melonit 

vm., kallake peale sorts punast 

veini ja pudel pirni-Festi. 

Restorani Vertigo peakokk 

Imre Kose lisab, et pirni-Festi 

kõrvale võiks pakkuda suupisteid, 

mis aitavad joogi maitsetel 

paremini esile tulla ja vastupidi 

– suupiste ja jook võiksid 

üksteist täiendada. Näiteks kui 

tavapäraselt on parma sink mähitud 

melonitüki ümber, siis 

võiks pirnijoogi kõrval meloni 

asemel olla pirn. Suupistest 

võiks tiku läbi pista ja maasika 

kõige tippu torgata. 

Sobib ka näiteks hanemaksapasteediga 

suupiste, mille pisut 

magus maitse on heas tasakaalus 

Festi kuiva pirnijoogi mõrkja 

maiguga. 

Mustika-Festi võib aga kallata 

pisukese koguse mustasõstralikööri 

peale, väike maasikas 

ka sisse, ja tulemus on täiesti 

uue maitsenüansiga kerge kokteil. 

«Kuiva alkohoolse mustikajoogi 

lõhn ei pea olema pealetungiv 

nagu mustikamoosil,» 

selgitab Andres Koern uue toote 

omadust. «Kes ei tea, et see 

on mustikas, võib arvata, et 

jook on viinamarja baasil tehtud. 

Just selline kergus oligi 

eesmärk.» 

Eestimaa vanim Põltsamaa 

veinitööstus on kodumaist veini 

valmistanud alates 1920. aastast. 

Põltsamaa veinitööstuse 

tuntuimad tooted on magusad 

puuvilja-marjaveinid Põltsamaa 

Kuldne ja Põltsamaa 

Tõmmu. 

Eha Laanepere 

EHTNE JA EESTIMAINE: Andres 

just neist andidest, mis kasvavad 

Janu kustutab ikkagi vesi 

A Le Coq 

Kuigi pudelivee joomise komme 

jõudis Eestisse võrreldes 

muu maailmaga alles hiljuti, 

on eestimaalased selle omaks 

võtnud. Seitsme aastaga on 

veetarbimine meil enam kui 

kahekordistunud: 1998. aastal 

joodi 15,7 miljonit, eelmise aasta 

lõpus aga juba 38,2 miljoni 

liitrit pudelivett aastas. 

Sellega on meist saanud suurimad 

pudelivee joojad Põhjamaades, 

sest tarbime seda inimese 

kohta peaaegu 30 liitrit 

aastas. Järgnevad Rootsi 24, 

Taani 20 ja Soome 16 liitriga. 

Kuid tähelepanuväärne on ka 

see fakt: kuigi on ju üldteada, et 

vesi on tervisele palju kasulikum 

kui karastusjoogid, ostetakse 

viimaseid endiselt rohkem 

kui vett. Rootslased, taanlased 

ja soomlased joovad igal 

aastal karastusjooke 70 liitrit inimese 

kohta ehk 3-4 korda rohkem 

kui pudelivett. Eestlased 

joovad karastusjooke mõned 

liitrid enam kui pudelivett. 

Eestlaste veejoomise harjumuse 

suurenemist on põhjustanud 

järgmised suundumused: 

üha rohkem tarbijaid eelistab 

kraaniveele pakendatud pudelivett; 

aina rohkem hinnatakse 

vee puhtust, maitset ja koostist; 

inimesed on aru saanud 

vee vajalikkusest ja järgivad 

soovitust tarbida vähemalt liitri 

vedelikku päevas; pudelivee 

valik on mitmekordistunud. 

40 protsenti Eestis müüdud 

pudeliveest on maitsestatud, 30 

protsenti maitsestamata, 27% 

tarbijatest eelistab juua gaseeritud 

vett. SLÕL 

VALIGE PUDELIVETT SELLE 

OMADUSTE JÄRGI 

Vitamiinidega rikastatud vesi 

Peale hea maitse sisaldab marjavõi 

puuviljamaitseline vesi ka rohkelt 

vitamiine. Eks ikka selleks, et 

saada kätte igapäevane vitamiinivajadus, 

mida meie toidulaud alati 

ei võimalda. 

Magustatud vesi Konkurentsirohkel 

veeturul on müügile ilmunud 

near water – iseseisev tootegrupp 

vee ja karastusjookide vahel. Õrna 

magusa puuvilja- või marjamaitsega 

near water on palju kalorivaesem 

kui tavaline karastusjook. Näiteks 

100 milliliitrit granaatõunalitšimaitselist 

Aura Plusi annab vaid 

9 kalorit. Magustatud veed on suurepärased 

janukustutajad neile, kes 

seni on pidanud kalorite pärast karastusjooke 

vältima. 

Mineraalidega rikastatud vesi 

Lisaks looduslikele mineraalvetele 

on poelettidel saadaval mineraalsooladega 

pudelivett. Tootjad lisavad 

kaevuveele mineraalsoolasid 

vastavalt inimese igapäevavajadusele, 

kuid mitte rohkem, kui seda 

on looduslikus vees. Kergelt soolaka 

maitsega mineraalvesi sisaldab 

kas kaltsiumi, naatriumi, magneesiumi, 

kaaliumi või siis neid 

kõiki. Näiteks pooleliitrine mineraalvesi 

Aura Mineral annab 75 

protsenti inimese ööpäevasest mineraalainete 

vajadusest. Selline 

vesi on hea janukustutaja ja sobib 

hästi kehalise koormuse korral organismist 

higistamisega väljutatud 

soolavarude taastamiseks. 

Salendava toimega vesi Uus 

trend! Näiteks Aura Plusi granaatõuna-litši 

ja meloni maitsega veele 

on lisatud tuntud kaalualandajat L- 

karnitiini. See täidab olulist osa organismi 

ainevahetuses, aidates 

muuta rasvhappeid energiaks. 

Maksimaalselt avaldub L-karnitiini 

kaalu alandav toime koos mõõduka 

füüsilise koormusega. L-karnitiin 

parandab treeningu ajal ka lihaste 

varustamist hapnikuga ja lühendab 

füüsilisele pingutusele 

järgnevat taastumisperioodi. 

Allikas: A. Le Coq


joogid suvisele peole 

RAKVERE 


Koern ütleb, et eesmärk oli teha Festi alkohoolse joogi sari 

Eestis. 2 x Põltsamaa Felix 

Fest on parim 

jahutatult 

Madala, 4,5protsendise 

alkoholisisaldusega Festi 

sarja jooke on soovitatav 

serveerida jahutatult 

temperatuuril 6–8 

ºC. 

Jook on villitud 750 

ml suurusesse unikaalse 

keermega korgiga 

klaaspudelisse, 

mis võimaldab pudelit 

lihtsalt avada ja sulgeda. 

Õuna- ja pirni-Fest 

maksavad poes orienteeruvalt 

49 krooni 

ning mustika-Fest 64 

krooni. 

AMERICAN GRILL- 

RIBI on suitsuhõnguline, 

kergelt magusvürtsikas 

ehk 

siis ehtsa ameerikaliku 

grillribi maitsega. 

RAKVERE ŠOKO- 

LAADIGRILL on 

ainulaadne toode 

– vorstikesed 

šokolaadilisandiga. 

Mõeldud 

trendikale 

tarbijale, kes otsib 

uusi huvitavaid 

maitseelamusi 

ja armastab 

eksperimenteerida. 

RAKVERE KEEFIRIMARI- 

NAADIS ŠAŠLÕKK 

– suvehitt, mis oli 

Rakvere müügitabeli 

tipus nii 

mullu suvel kui 

ka selle aasta 

mais. Pärjatud 

auhinnaga «Parim 

lihatoode 

2006». SLÕL 

3 x Rakvere



Põneva ajalooga 

suvemagustoit 

Kui jaaniaja lemmikroog 

on šašlõkk, siis lemmikmagustoit 

on kindlasti 

jäätis. Balbiino võõrustas 

oma kümnenda sünnipäeva 

puhul suurt hulka 

lapsi ja täiskasvanuid, 

kes nautisid ilusat 

ilma, ETV mudilaskoori 

esinemist ja muidugi 

megakogustes jäätist. 

Ja peoplatsil liikus ringi 

ka üks vahva vanahärra 

Evald Rooma, 94 

(pildil), kes kõigile huvilistele 

lahkesti jäätisemuuseumi 

tutvustas. 

Tema on see mees, kunagi 

laste seas tuntud kui onu 

Eskimo, kes asutas Eesti esimese 

jäätisetööstuse aastal 1936. 

Jäätist võeti kulbiga 

Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, 

Paldiski mnt 27/29, Tallinn 10612 

«Muuseas, mu daamid ja härrad, 

jäätise tootmine kui niisugune 

pole mitte minu leiutatud. Jäätist 

toodeti juba tuhat aastat tagasi, 

seda pakuti ka tol ajal mõneski 

kohvikus,» räägib ta. «Ainult et 

mina sain noores eas aru, et jäätis 

on üks tulutoov ettevõte. Mina 

olen see mees, kes ettevõtet 

kogu Eesti peale laiendas.» 

Suurtootmine sai alguse sellest, 

et Evaldi tädi vaatas kokaraamatust 

järele koorejäätise, 

munajäätise ja šokolaadijäätise 

retsepti. Koore ja piima segust 

tehti jäätis valmis väikeses katlas, 

pastöriseeriti niimoodi, et see 

põhja ei kõrbeks ja jahutati maha. 

Seejärel sai hangitud pisike 

Husqwarna käsi-jäätisemasin. 

«Valmis jäätisemassi võeti 

katlast kulbiga,» naerab Evald 

Rooma – sest siinsamas Balbiino 

jäätisetehases on kõik viimseni 

ära mehhaniseeritud. Kulbiga 

tõsteti jäätisemass silindritega 

nõusse, mille ümber hoidsid jää 

ja sool 20kraadist külma. 

Ega jää ja sool eriti kaua külma 

hoida suutnud, aga õnneks 

polnud pikka säilitamist tarviski 

– jäätis oli ju haruldane kaup. 

Viimne kui jäätisetuutu hinnaga 

10 senti tükk osteti kibekähku 

ära ja samadesse kastidesse 

pandi järgmine päev juba uus 

jäätis. Ja kastid, need olid nõuetekohaselt 

kaetud, sest tervisekaitse 

eeskirjad olid, nii uskumatu 

kui see ka ei ole, juba tollal 

väga ranged. 

Imeasi – külmetuskapp 

«Jäätisekaste veeti, teate, 

hobusega laiali. Esimesed 

kogused, mis 

Elvas toodeti, said hobukoorma 

peale laaditud 

ja Otepää turule 

viidud. Aga kuna mina 

olen auto- ja tehnikamees, 

siis muretsesin varsti endale 

auto,» jätkab Evald Rooma. Sellest 

autost on jäätisemuuseumi 

seina peal piltki olemas: «See 

oli järelmaksu peale ostetud 

Sevrolett!» Ja kui jäätisetööstus 

edasi arenes, hakati jäätisekoormaid 

laiali vedama ka rongi ja 

autobussidega. Bussid tuli Evaldil 

hiljem loovutada Nõukogude 

riigile. 

Tehnika arenes juba tollal väga 

kiiresti. Väike ime jäätisetööstuse 

jaoks oli esimene 

külmkapp: «Mulle toodi külmetuskapp, 

mis – kujutage ette – 

näitas 40 kraadi külma! Ja mina 

solgutan jää ja soolaga.» Aga 

selle imeasja hind olla olnud 

150 000 krooni ehk pool auto 

hinda. «Seda oli küll palju, aga 

siiski tasus see mul ära. Tootmine 

muutus kiireks, paari tunni 

jooksul 300–400 pulgajäätist, 

nõudmine kasvas ka kohe,» jagab 

Evald Rooma selgitusi. 

Tarmuka vanahärra kohta räägib 

Balbiino kvaliteedi- ja arendusjuht 

Merike Pärn, et tal on 

praegugi Elva lähistel oma jäätiseputka. 

Tooraine saab ta 

Balbiinost, valmistab oma 

friiseriga ja müüb kohapeal. Nii 

Näidustus: Pankrease eksokriinsest alatalitusest tingitud seedehäired. 

Annustamine: Söögi ajal 2 – 4 kaetud tabletti. Tähelepanu! Tegemist 

on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat 

infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel 

pidage nõu arsti või apteekriga. 

et lausa 

Balbiino 

koostööpartner. 

Hoolimata väärikast 

vanusest juhib 

mees endiselt autot. Tegijal 

juhtub – vanahärral oli hiljuti 

avarii, talle sõideti kõrvalteelt 

sisse. Tema ei jäänud süüdi. 

Tänapäevane Balbiino on aga 

ülitäpselt funktsioneeriv tööstus. 

Kui ostate Balbiino jäätise, 

siis võite olla täiesti kindel, et 

sööte just täpselt sellise rasvaprotsendi 

ja muude parameetritega 

maiust kui pakendil kirjas. 

Selle tagab mitmekordne 

kontrollsüsteem. 

Eha Laanepere 

Seedida aitab 

GRILLIÕHTUTE 

KÕHUABI! 

Kas olete söögi 

järel kogenud kõhus 

rasket ja ebamugavat tunnet? 

2 x Mati Hiis 

Jäätisekokteilide 

retseptid 

ÕNNELIK ÕUN 75 g 

Balbiino õunajäätist, 175 g 

õunasiidrit 

MEELETU MARI 100 g 

Balbiino metsamarja jogurtijäätist, 

100 g metsamarjajogurtit, 

25 g külmutatud vaarikaid 

Segada blenderis. Serveerida 

ilukõrre või kokteilisegajaga. 

Seedehäirete põhjuseks võib olla seedeensüümide ebapiisav hulk. 

Mezym forte (pankreatiin) koostises olevad ensüümid osalevad toidu 

põhikomponentide, rasvade, valkude ja süsivesikute, seedimises.

Parim Toiduaine 2006

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?