TASUTA - Tallinna noorte infokeskus
TASUTA - Tallinna noorte infokeskus
TASUTA - Tallinna noorte infokeskus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>TASUTA</strong><br />
POINT / NR 3<br />
9 / VEEBRUAR / 2007<br />
RAHVUSVAHELINE<br />
NOORTEVAHETUS? KAS<br />
TÕESTI KA MULLE? / LK 5<br />
Programmi Euroopa<br />
Noored kaudu on noorel<br />
võimalik reisida teise<br />
maailma otsa, leida<br />
palju uusi tutvusi ning<br />
õppida tundma erinevaid<br />
kultuure.<br />
NOORTE RIIGIKOGU<br />
SEAB VÄLJAKUTSE<br />
ÜHISKONNATEADLIKELE<br />
NOORTELE / LK 4<br />
17.-18. veebruaril koguneb <strong>Tallinna</strong> 101 noort<br />
tegijat üle kogu Eesti, et anda riigiasjadele nooruslik<br />
kurss.<br />
KOOLIRAADIOST RAADIO 2<br />
REPORTERIKS / LK 4<br />
Noor raadioreporter<br />
Margus Kamlat töötab<br />
praegu Raadio 2s, kuid<br />
tema karjäär sai alguse<br />
hoopis kooliraadiost. Intervjuus<br />
räägib Margus<br />
karjääri teemadel.
2<br />
POINT / NR 3 9 / VEEBRUAR / 2007<br />
TOIMETUS<br />
Visake hängimine<br />
ja tšillimine peast<br />
Viimasel ajal olen hakanud<br />
mõtlema, miks küll tänapäeva<br />
<strong>noorte</strong>le meeldib niisama linnas<br />
hängida ja tšillida. Oleks ju otstarbekam<br />
midagi harivat ja kasulikku<br />
teha. Miks raisata aega ja<br />
raha Viru keskuses šoppamisele,<br />
kui võiks hoopis panustada enda<br />
tulevikku?<br />
Minust on mõttetult ringijõlkumine<br />
kaarega mööda läinud.<br />
Põhjuseid selleks on kaks. Esiteks<br />
polnud minu teismeliseajal<br />
niisuguseid võimalusi nagu tänapäeval<br />
(pean silmas kõikvõimalikke<br />
kaubanduskeskusi) ning<br />
teiseks pole mul kunagi olnud<br />
aega, et millegi sellisega üldse<br />
tegeleda. Juba pisikesest peale<br />
olen leidnud omale pidevalt tegevust<br />
ning ütlust «mul on igav»<br />
kuuleb minu suust harva. Ning<br />
kui hakkabki igav, siis leian kohe<br />
uue ja huvitava tegevuse või projekti,<br />
mille kallal nokitseda.<br />
Olen teinud sporti, laulnud,<br />
tantsinud, mänginud pilli, osalenud<br />
aktiivselt mitmesugustes<br />
organisatsioonides, viinud läbi<br />
kõikvõimalikke projekte ja palju<br />
muud sellist. Seda kõike olen teinud<br />
omast vabast tahtest, keegi<br />
pole mind selleks sundinud ega<br />
suunanud. Ka pole ma mitte millestki<br />
ilma jäänud. Pidudel sai<br />
käidud ning poisse taga aetud...<br />
Leian, et palju tegemine pole<br />
patt. Pigem on see õnn ja rõõm.<br />
Tänu oma aktiivsusele olen läbi<br />
käinud nii tulest kui veest, kuid<br />
see-eest saanud kaasa kopsaka<br />
kogemustepagasi ning tuttavaid<br />
üle kogu maailma. Olen laiendanud<br />
silmaringi, kogunud teadmisi<br />
ja lihvinud oskusi kõikvõimalikes<br />
valdkondades. Olen vastu võtnud<br />
pea kõik pakkumised, mis minu<br />
teele on ette jäänud ning ei pea<br />
seda hetkekski kahetsema.<br />
Tänu sellele olen nüüd tugevam,<br />
targem ja osavam ning valmis<br />
lendama üha kõrgemale ja<br />
kaugemale... Sinna, kus on minu<br />
suurimad unistused ning kõrgeimad<br />
eesmärgid.<br />
Siinkohal soovitan teil, noored,<br />
olla julged osa võtma kõikvõimalikest<br />
üritustest ja tegemistest,<br />
mis teid vähegi huvitavad. Jah,<br />
alguses on sees pabin, et mina ei<br />
oska ning mis ma seal ikka teen.<br />
Olge mureta, see läheb mõne<br />
hetkega üle, kui tunned, millist<br />
energiat ning rõõmu saab aktiivsest<br />
osalemisest! Ja mis peamine:<br />
saate tugeva aluse oma<br />
tulevikule. Seega visake peast<br />
hängimine ja tšillimine ning asuge<br />
tegutsema!<br />
Point toimetus<br />
TRIIN REBANE<br />
<strong>noorte</strong>leht@taninfo.ee<br />
Point peatoimetaja: Triin Rebane<br />
triinrebane@taninfo.ee<br />
Pointi kirjutasid:<br />
Anne-Mai Angerjärv, Mart<br />
Valner, Eliis Vennik, Ingrid<br />
Heinala, Maria Viidalepp, Karin<br />
Pool, Eva Saar, Liina Luhats,<br />
Triin Tuulik, Mirjam Jänes.<br />
Kõik ettepanekud, uudised,<br />
ideed, arvamused, kommentaarid<br />
ning kaastööd on<br />
oodatud e-posti aadressile<br />
<strong>noorte</strong>leht@taninfo.ee.<br />
Ajalehe Point väljaandmist<br />
toetavad <strong>Tallinna</strong> spordi- ja<br />
noorsooamet, <strong>Tallinna</strong> noorsootöökeskus<br />
ja Postimees.<br />
Artur Sadovski<br />
TALLINNA NOORTEAASTA 2007<br />
VEEBRUARI KAVA<br />
> M I S V Ä R K O N ? <<br />
13. veebruar Malevafilmi esilinastus Kinomajas kella 17–20<br />
14. veebruar Sõbrapäeva kontsert Cafe Bassos kell 19<br />
15. veebruar Filmikunsti Neljapäevad Nukufilmi Lastestuudios kella 13–16<br />
15. veebruar Fookus <strong>Tallinna</strong> Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus kella 15–17<br />
15. veebruar Tantsukonkurss Merivälja koolis kell 17<br />
17. veebruar Eesti Õpilasmaleva lauluvõistlus 2007 Club Venuses kella 17–21<br />
17.-18. veebruar Parle Noorte Riigikogu kella 13–16<br />
19. veebruar Mess «Kõik on enda teha!» Viru keskuses kella 15–19<br />
21. veebruar <strong>Tallinna</strong> Noorteaasta 2007 ja klubi Prive esitlevad: «Heroes of Hip-Hop» kell 23<br />
22. veebruar Filmikunsti Neljapäevad Nukufilmi Lastestuudios kell 13–16<br />
MÄRTSI KAVA<br />
3. märts Postimehe lisas Hip! rubriik «Noor arvab!»<br />
8. märts Soengute tegemise konkurss Merivälja koolis<br />
11. märts Just for Fun club Prive’s kella 17–21<br />
15. märts Fookus <strong>Tallinna</strong> Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus kella 15–17<br />
Lisaks: Noorteleht Point ja palju muud huvitavat!<br />
NOORTE ENDA LOODUD MOOD<br />
TALLINNA KAUBAMAJA VAATEAKNALE!<br />
<strong>Tallinna</strong> Noorteaasta 2007 raames<br />
on <strong>noorte</strong>l moeloojatel võimalik<br />
näidata oma loomingut<br />
FIBITi lavalaudadel. Kõigist soovijatest<br />
valib žürii välja parimad,<br />
kelle kollektsioonid pääsevad edasi<br />
Viru keskuse moeürituste sarja<br />
FIBIT. Noorte disainerite kollektsioone<br />
esitletakse 11. märtsil kevadise<br />
moeürituse FIBIT ajal.<br />
TALLINNA NOORTEAASTA 2007 KUUDE TEMAATIKA:<br />
Jaanuar HOOG SISSE!<br />
Veebruar OSALEMISLUST!<br />
Märts OLEN MOES!<br />
Aprill VÕLUV HELI!<br />
Mai SILMAD LAHTI!<br />
Juuni LAVAMAAGIA!<br />
Juuli SUVI LINNAS!<br />
August NÄRVIKÕDI!<br />
September JÕUAN ROHKEM!<br />
Oktoober TEEN ÄRA!<br />
November PILT PILDIS!<br />
Detsember SÜDAMEHÄÄL!<br />
Молодежная мода в витрине<br />
Дома торговли<br />
С трудом верится в том, что мода, созданная молодыми, может<br />
украшать витрины Таллиннского Дома торговли, но это факт!<br />
В рамках молодежного года 2007 молодые дизайнеры моды<br />
получат возможность показать свое творчество на подиуме<br />
FIBIT. На шоу будет выбран лучший «Молодой дизайнер<br />
моды», кроме того Дом торговли назовет своего любимца.<br />
В апреле работа «Любимца Kaubamaja» будет выставлена в<br />
витрине универмага. Главным критерием оценки станет не<br />
только эстетика, но и товарный вид одежды.<br />
Üritusel kuulutatakse välja parim<br />
«Noor moelooja» ning lisaks<br />
valib <strong>Tallinna</strong> Kaubamaja välja<br />
«kaubamaja lemmiku».<br />
Tundub küll uskumatu, et <strong>noorte</strong><br />
loodud mood kaunistab <strong>Tallinna</strong><br />
Kaubamaja vaateaknaid, aga<br />
see on täiesti tõsi! «Kaubamaja<br />
lemmiku» töö on imetlusobjektis<br />
<strong>Tallinna</strong> Kaubamaja vaateakendel<br />
aprillikuus. Nende põhiliseks<br />
hindamiskriteeriumiks on lisaks<br />
rõivaste esteetilisusele rõivaste<br />
kaubanduslikkus.<br />
<strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooameti<br />
noorsootöö osakonna juhataja<br />
Ilona-Evelyn Rannala sõnul<br />
on huvi <strong>noorte</strong>aasta ja FIBITi<br />
koostöös toimuvale <strong>noorte</strong> moeloojate<br />
võistlusele olnud väga<br />
Märksõna: sport<br />
Märksõna: osalemine<br />
Märksõnad: kujutav kunst ja disain<br />
Märksõna: muusika<br />
Märksõnad: Euroopa Liit ja keskkond<br />
Märksõnad: tants ja teater<br />
Märksõnad: suvi ja vaba aeg<br />
Märksõna: ekstreemsport<br />
Märksõnad: tervis ja turvalisus<br />
Märksõnad: innovatsioon ja ettevõtlus<br />
Märksõnad: meedia, film ja foto<br />
Märksõna: väärtused<br />
suur. «Kuna paljud noored väljaspool<br />
<strong>Tallinna</strong> on avaldanud<br />
pettumust, et üritus on eelkõige<br />
mõeldud <strong>Tallinna</strong> <strong>noorte</strong>le, siis<br />
tegime järeleandmisi ning ootame<br />
ka väga häid töid <strong>noorte</strong>lt, kes<br />
ei ela <strong>Tallinna</strong>s,» ütles Rannala.<br />
Lisainformatsioon: www.tallinn.<br />
ee/<strong>noorte</strong>aasta.<br />
EVA SAAR<br />
KIIRELT<br />
«Noor arvab!»<br />
«Noor arvab!» ilmub iga kuu<br />
esimesel laupäeval Postimehe<br />
lisas Hip!, kus <strong>noorte</strong>l kirjutajatel<br />
on võimalik avaldada mõtteid ja<br />
arvamusi <strong>Tallinna</strong> Noorteaasta<br />
(NOA) 2007 kuude temaatikast<br />
lähtudes.<br />
Arvesse lähevad tööd, mis on<br />
saadetud eelneva kuu 25. kuupäevaks<br />
(näiteks märtsi artikkel<br />
hiljemalt 25. veebruariks) aadressile<br />
andri.maimets@postimees.<br />
ee. Professionaalidest koosnev<br />
žürii valib iga kuu kõikide laekunud<br />
tööde hulgast välja kolm<br />
lugu, millest parim ilmub Postimehe<br />
lisas Hip! ning kõik kolm<br />
Hip!-i elektroonilises väljaandes<br />
www.hip.ee.<br />
Jaanuarist kuni juunini ning<br />
juulist kuni detsembrini välja<br />
valitud parimad kirjutajad konkureerivad<br />
kahele praktikandi<br />
kohale Postimehe ajakirjaniku<br />
õpetliku silma all. Lisaks kingib<br />
Postimees võistlejatele Postimehe<br />
tellimusi, sooje fliise ja palju<br />
muud ajakirjanikutööks vajaminevat.<br />
«Noor arvab!» rubriigi osavõtu<br />
tingimused:<br />
• Osa võivad võtta kuni 26-aastased<br />
noored.<br />
• Kirjutaja ei tohi töötada professionaalse<br />
ajakirjanikuna.<br />
• Autor tohib esitada ainult enda<br />
kirjutatud originaallugusid.<br />
• Töö teema on vastavuses NOA<br />
2007 kuude temaatikaga (näiteks<br />
veebruar on osalemiskuu<br />
ja pealkiri „Osalemislust!”).<br />
• Töö esitatakse hiljemalt eelneva<br />
kuu 25. kuupäevaks aadressile<br />
andri.maimets@postimees.ee.<br />
«Noor arvab!» rubriigi pealkirjad<br />
kattuvad <strong>noorte</strong>aasta kuude temaatikaga.<br />
Lisainformatsioon aadressilt<br />
<strong>noorte</strong>aasta@tallinnlv.ee või<br />
andri.maimets@postimees.ee.<br />
www.taninfo.ee<br />
Iga neljapäev saad oma mailbox´i taninfo uudiskirja, mis<br />
sisaldab päevade kaupa ära jagatud järgmise nädala<br />
<strong>noorte</strong>sündmusi <strong>Tallinna</strong>s.<br />
Lisaks pealkirjadele on juures ürituse lühikirjeldus ja<br />
kontakt, kust konkreetsemat info uurida.<br />
Ole kursis, mis <strong>Tallinna</strong>s toimub!
POINT / NR 3 9 / VEEBRUAR / 2007 3
4<br />
POINT / NR 3 9 / VEEBRUAR / 2007<br />
KARIN POOL<br />
Eesti Vabariigi 89. sünnipäeva lähenedes<br />
peaksid ka noored pöörama<br />
rohkem tähelepanu oma riigi<br />
arengule ja ühiskonnas toimuvale.<br />
Eesti Vabariik on juba väärikas<br />
vanuses ning siin on sündinud ja<br />
kasvanud palju kõrgete vaimuannetega<br />
ja elus kaugele jõudnud<br />
inimesi.<br />
Usun, et ühe riigi suurimaks<br />
rikkuseks on tema inimesed. Nii<br />
võib üht rahvust hinnata selle<br />
kõige eredamate esindajate järgi.<br />
Mina tahan Eesti 89. iseseisvuspäeva<br />
eel kirjutada neist eestlastest,<br />
kelle järgi meid maailmas<br />
teatakse ja hinnatakse. Valisin<br />
nendeks silmapaistvateks rahvuskaaslasteks<br />
Sir Arvi Hillar Parbo,<br />
Eri Klasi, Lennart Meri ja Hanna-<br />
Liina Võsa. Neli Eesti suurnime,<br />
kes on teinud ilma äris, muusikas,<br />
poliitikas ja teatris.<br />
Sir Arvi Hillar Parbo<br />
Neist <strong>noorte</strong>le võib-olla kõige<br />
vähem tuntud Sir Arvi Hillar<br />
Parbo tähistas 10. veebruaril oma<br />
81. sünnipäeva. Arvatavasti on ta<br />
üks rikkamaid<br />
eesti rahvusest<br />
mehi maailmas.<br />
Ta on olnud<br />
pea kogu<br />
oma elu tegev<br />
mäetööstuses,<br />
juhtinud ettevõtteid<br />
töötajaskonnaga<br />
17 ja 50 000 inimest<br />
ning pälvinud esimese eestlasena<br />
kuninganna Elisabeth II-lt sööri<br />
tiitli.<br />
Juba lapsena käis ta sõpradega<br />
Lasnamäel fossiile korjamas ja<br />
aina kasvav huvi mäeasjanduse<br />
vastu viis ta Austraaliasse, kus<br />
lihtsast kivimurru- ja vabrikutöölisest<br />
sai Austraalia suurima ettevõtte<br />
juhatuse liige ning võtmeisik<br />
Austraalia ja Jaapani äritegevuse<br />
koordineerimises.<br />
Arvi Parbo ja tema eestlannast<br />
abikaasa Saima Sootsi perekonnast<br />
on sirgunud kolm last ja<br />
kuus lapselast, kes kõik peavad<br />
end rahvuselt eestlasteks. Nii on<br />
> A R V A M U S <<br />
PALJU ÕNNE, EESTI RAHVAS!<br />
selle, suurema osa oma elust Rohelisel<br />
Mandril elanud ja tegutsenud<br />
eestlase Sir Arvi Hillar Parbo<br />
edulugu heaks eeskujuks kõigile<br />
ärimaailmas õnne proovivatele<br />
eestlastele.<br />
Eri Klas<br />
Muusikamaailmas on eestlastele<br />
selget eeskuju näidanud Eestist<br />
pärit dirigent Eri Klas. Ema poolt<br />
juudi päritolu<br />
maestro on<br />
öelnud, et peab<br />
end viletsaks<br />
juudiks, sest<br />
peale sugulusside<br />
me ei seo<br />
teda juudi rahvusega<br />
miski.<br />
Vä lismaal orkestreid juhatades<br />
esindab ta vaid üht riiki – Eestit.<br />
Klas on teeninud leiba rahvusooperis<br />
Estonia üle 40 aasta ja<br />
peab Eesti suurimaks rikkuseks<br />
laulupidusid. Hoolimata sagedastest<br />
välisreisidest pakib Klas<br />
kohvri vaid selleks, et see kodus,<br />
Eestis, varsti jälle lahti pak kida.<br />
Eri Klas on suurepärane eeskuju<br />
<strong>noorte</strong>le, kes näevad välismaal<br />
enese arendamiseks rohkem võimalusi<br />
kui Eestis. Ta on öelnud,<br />
et välismaal saavutavad edu vaid<br />
vähesed, ja soovitab alati <strong>noorte</strong>l<br />
pärast katsetamist koju tagasi<br />
pöörduda.<br />
Hanna-Liina Võsa<br />
Üks välismaal tõelise tähelennu<br />
teinud Eesti noor on <strong>Tallinna</strong><br />
külje alt Viimsist pärit Hanna-<br />
Liina Võsa. Sarnaselt Eri Klasiga<br />
on Hanna-Liina kaua ja kaugel<br />
ära olnud, kuid leiab alati aega<br />
koju tulla ja kodumaal kontserte<br />
anda.<br />
Verinoore ja kogenematu tüt<br />
a r l a p s e n a<br />
leidis ta tee<br />
Ameerikasse,<br />
õppis poolteist<br />
aastat muusikalinäitlejaks<br />
ja tegi seejärel<br />
h ä m m a s t a v a<br />
näitlejadebüüdi<br />
USAs, mängides muusikalis<br />
«Grease» üht peaosa. Hanna-Liina<br />
on selle muusikali ringreisidega<br />
läbi rännanud pool maailma,<br />
ent see ei ole andnud talle veel<br />
vajalikku, et Ameerikas läbi lüüa.<br />
Kodumaal on ta tegija, ent nagu<br />
Hanna-Liina isegi tõdenud on:<br />
«New Yorgis läbilöömiseks peab<br />
olema annet ja välimust ja õnne ja<br />
tutvusi, aga neist üksi on vähe.»<br />
Sihikindlusest ja pretensioonikusest<br />
Viimsist pärit noorel näitlejannal<br />
puudu ei tule, nii et kõigi<br />
eelduste kohaselt peaks Ameerika<br />
läbilöömise kuldreegel, mis väidab,<br />
et ilma hullumeelsena paistva<br />
enesekindluseta ei tasu läbilööki<br />
proovidagi, Hanna-Liina puhul<br />
kehtima küll.<br />
Lennart-Georg Meri<br />
Mees, kelle eluloole mõeldes<br />
ei teki läbilöögivõimes ja täieliku<br />
edu saavutamises kahtlustki, on<br />
76-aastaseks elanud Lennart-<br />
Georg Meri. Üheksa aastat Eestit<br />
juhtinud mees, kes valdas lisaks<br />
eesti keelele viit võõrkeelt, on saanud<br />
17 riigilt aumärgi ning muude<br />
tunnustuste hulgas valiti ta 1998.<br />
aastal ka aasta eurooplaseks.<br />
Lisaks Lennart Meri silmapaistvatele<br />
saavutustele poliitikas<br />
on ta kirjutanud 11 raamatut,<br />
tõlkinud erinevate maailmakirjanike<br />
teoseid ning toonud kinoekraanile<br />
viis täispikka filmi. Ta on<br />
nimetatud nelja ülikooli audoktoriks<br />
ning kuulus oma eluajal<br />
mitmetesse liitudesse ja ühingutesse.<br />
See on mees, kelle üle on põhjust<br />
uhke olla kõigil eestlastel.<br />
Tema panus Eesti taasiseseisvumisse<br />
ja Eesti<br />
riigi arengusse<br />
on olnud mitmekülgne<br />
ja<br />
märkimisväärne.<br />
Kulub palju<br />
aega, enne kui<br />
mõnel teisel<br />
Eesti riigitegelasel<br />
on ette näidata samasuguseid<br />
saavutusi ja tegusid, nagu<br />
saatis korda suur poliitik ja kirjamees<br />
Lennart-Georg Meri.<br />
Olles meie kaasmaalaste edu<br />
tunnistajateks, tunnustades<br />
nende saavutusi ja õppides nende<br />
kogemustest, näeme, kuhu on<br />
meil eestlastena võimalik jõuda.<br />
Me lendame just nii kõrgelt ja<br />
nii kaugele, kui ise soovime. Seda<br />
loomulikult alati eestlasteks<br />
jäädes, sest eestlane olla on uhke<br />
ja hea!<br />
Meeleolukat Eesti Vabariigi<br />
aastapäeva teile, kallid kaasmaalased!<br />
NOORTE RIIGIKOGU SEAB VÄLJAKUTSE<br />
ÜHISKONNATEADLIKELE NOORTELE<br />
TRIIN TUULIK<br />
17.-18. veebruaril – ajal, mil praegune<br />
Riigikogu koosseis on otsi<br />
kokku tõmbamas ning jääb ootama<br />
uute aegade, uute tegijate ja mõtete<br />
saabumist – kogunevad <strong>Tallinna</strong>s<br />
101 noort tegijat üle kogu Eesti, et<br />
anda riigiasjadele nooruslik kurss.<br />
Noorte riigikogu on kahepäevane<br />
<strong>noorte</strong>parlamendi sessioon,<br />
kus simuleeritakse vabariigi parlamendi<br />
tööprotsesse ja töötatakse<br />
välja seaduseelnõud kümnes<br />
Eesti ühiskonnale olulises küsimuses.<br />
Eesti ettevõtete vähene<br />
tootlikkus, mittekodanike võrdne<br />
osalus ühiskonnas, Eesti välispoliitika<br />
Venemaa suunal – nende<br />
ja paljude teiste probleemide valguses<br />
otsitakse võimalusi, kuidas<br />
tagada Eesti riigi jätkusuutlikkus<br />
ka tulevikus.<br />
Eesmärgiks on juhtida <strong>noorte</strong><br />
tähelepanu vajadusele ühiskonnas<br />
aktiivsemalt kaasa rääkida ja<br />
anda oma hääl riigikogu valimistel<br />
märtsis, aga ka näidata avalikkusele,<br />
et noored on üks väike,<br />
arukas ja ettevõtlik grupp ühiskonnas,<br />
kes tahab ja oskab oma<br />
riigi asjades kaasa mõelda ning<br />
vajalikke tegusid teha.<br />
Noorte riigikogu patroon on<br />
õiguskantsler Allar Jõks. Üritus<br />
toimub <strong>Tallinna</strong> Noorteaasta<br />
programmi osaluskuu raames,<br />
seda toetavad <strong>Tallinna</strong> spordi- ja<br />
noorsooamet ning hasartmängumaksu<br />
nõukogu.<br />
Sessioon on üles ehitatud Eesti<br />
parlamendi struktuuri ja töövõtete<br />
eeskujul, ent seda on mõneti<br />
lihtsustatud, võimaldamaks kahe<br />
päeva jooksul läbi käia olulisimad<br />
osad riigikogu igapäevatööst. Lühidalt<br />
jaguneb <strong>noorte</strong> riigikogu<br />
töö nelja etappi:<br />
1. ettevalmistus – kaks nädalat<br />
enne ürituse toimumist avanevad<br />
Parle.ee-s erifoorumid, kus noored<br />
saavad teemade osas esimesi<br />
mõtteid vahetada ning materjale<br />
jagada. Aruteludesse on oodatud<br />
sekkuma ka oma ala eksperdid ja<br />
teised huvilised.<br />
2. komisjonitöö – <strong>noorte</strong> riigikogu<br />
esimene päev on pühendatud<br />
meeskonnatööle, mille käigus<br />
valmivad ettepanekud <strong>noorte</strong> riigikogu<br />
täiskogul menetlemiseks.<br />
Komisjone abistavad nõunikud ja<br />
eksperdid.<br />
3. täiskogu istung – teisel päeval<br />
menetletakse komisjonide pakutud<br />
seaduseeelnõusid n-ö esimesel<br />
lugemisel, misjärel toimub<br />
avalik hääletus.<br />
4. tagasiside ja <strong>noorte</strong> riigikogu<br />
ideede edasikandmine – sessioonil<br />
vastuvõetud eelnõud esitatakse<br />
presidendile, riigikogule ja<br />
valitsusele, diskussiooni jätkamiseks<br />
on kõigil asjaosalistel ning<br />
huvitatutel võimalik kohtuda<br />
Parle.ee-s ja uutes projektides, et<br />
saadud kogemusi edasi arendada.<br />
Noorte riigikogu korraldab<br />
MTÜ Tegusad Eesti Noored<br />
(TEN). TEN on <strong>noorte</strong>parlamentide<br />
läbiviimisel pika kogemusega,<br />
olles pakkunud koostöö ja<br />
arutelu platvormi erinevas vanuses<br />
ning eri taustaga <strong>noorte</strong>le üle<br />
kogu Eesti.<br />
TENi uusim algatus on <strong>noorte</strong><br />
aktiivsele mõttevahetusele ja ettevõtlikkusele<br />
suunatud Parle.ee<br />
internetikeskkond, sellega seonduv<br />
koostöö ning <strong>noorte</strong>le suunatud<br />
üritused, millest esimene on<br />
<strong>noorte</strong> riigikogu.<br />
Info ja kandideerimine <strong>noorte</strong><br />
riigikogu kodulehel www.parle.<br />
ee/riigikogu.<br />
Молодежный парламент бросает вызов<br />
17-18 февраля, когда нынешний состав парламента будет<br />
подводить итоги, в Таллинн со всей Эстонии съедутся<br />
молодые. 101 представитель молодежи зададут молодежный<br />
курс государственным делам!<br />
TALLINNA LINNA NOORTENÕUKOGU –<br />
PEALINNA NOORTE OSALUSE LIPULAEV<br />
Kui te seni olete arvanud,<br />
et igasugused komisjonid,<br />
ümarlauad ja nõukogud<br />
on vaid poliitikute ning<br />
ametnike pärusmaa, siis<br />
te eksite.<br />
TRIIN TUULIK<br />
<strong>Tallinna</strong> linna <strong>noorte</strong>nõukogu<br />
aseesimees<br />
Eesti Noorteühenduste Liit,<br />
Tegusad Eesti Noored<br />
Gerd Tarand<br />
Noored aktivistid ei oota, et midagi tehtud saaks - nad teevad ise.<br />
<strong>Tallinna</strong> linna <strong>noorte</strong>nõukogu on<br />
linnajuhtide ja <strong>noorte</strong> esindajate<br />
kohtumispaik, kus koos arutatakse<br />
noori puudutavaid küsimusi<br />
ning tehakse linnavalitsusele<br />
ettepanekuid noorsoovaldkonna<br />
kujundamiseks.<br />
Noortenõukogu sündis 2004.<br />
aasta kevadel, kui leiti, et linn<br />
vajab noorsootööl eri poolte tihedamat<br />
koostööd, seejuures peeti<br />
eriti vajalikuks kaasata noori endid<br />
– on ju nemad selle koostöö<br />
tulemustest kõige enam mõjutatud.<br />
Nii otsustatigi, et linnavalitsuse<br />
juurde moodustatakse alaline<br />
<strong>noorte</strong>teemaline komisjon,<br />
kus pooled liikmetest esindavad<br />
linnavõimu ja -ametnikke, teine<br />
pool aga noori.<br />
Paljud tollal alustanud liikmed<br />
on nõukogus aktiivsed tänaseni,<br />
aidates tagada töö järjepidevust<br />
ning kindlustades, et säiliksid<br />
väljakujunenud tavad ja põhimõtted.<br />
Näiteks on saanud kombeks, et<br />
kuigi komisjoni esimees on põhimääruse<br />
kohaselt <strong>Tallinna</strong> linnapea,<br />
siis aseesimees valitakse<br />
kindlasti <strong>noorte</strong> seast.<br />
Noortenõukogu on tänaseks<br />
tegutsenud juba peaaegu kolm<br />
aastat. Selle aja jooksul on aidatud<br />
ellu viia mitmeid olulisi<br />
projekte.<br />
Näiteks toimus 2006. aasta sügisel<br />
<strong>noorte</strong>nõukogu toel juba teist<br />
korda järjest <strong>Tallinna</strong> NoorteÖÖ,<br />
lisaks on kaardistatud <strong>Tallinna</strong>s<br />
tegutsevad aktiivsed <strong>noorte</strong>ühendused<br />
ja nende vajadused, <strong>noorte</strong>nõukogu<br />
osaleb aktiivselt <strong>noorte</strong>valdkonna<br />
tunnustuskonkursi<br />
«Suured teod» võitjate valimises,<br />
alustati <strong>noorte</strong>ühenduste aastatoetuse<br />
jagamist ning suurendati<br />
tänavuses linnaeelarves <strong>noorte</strong>ühendustele<br />
mõeldud projektitoetuste<br />
fondi.<br />
Jooksvaid küsimusi on olnud<br />
tunduvalt rohkem, olgu tegemist<br />
mõne vajaliku <strong>noorte</strong>uuringu või<br />
huvitegevuse võimaluste parandamisega<br />
jms. Noortenõukogu<br />
liikmed esindavad <strong>Tallinna</strong> linna<br />
ka mitmetes rahvusvahelistes<br />
võrgustikes ja üritustel.<br />
Tallinn osaleb aktiivselt näiteks<br />
Euroopa Liidu Pealinnade<br />
Liidu <strong>noorte</strong>võrgustikus, Läänemere<br />
Linnade Liidu <strong>noorte</strong><br />
koostöövõrgustikus ja Läänemere<br />
Riikide Subregionaalse Koostöö<br />
Organisatsioonis.<br />
Praegu tegutseb <strong>noorte</strong>nõukogu<br />
juures töögrupp, mille ülesandeks<br />
on kevadeks välja töötada<br />
tegevuskava ja struktuur, et<br />
2007. aasta sügisel võiks <strong>Tallinna</strong>s<br />
taas tööd alustada <strong>noorte</strong>volikogu.<br />
Noortevolikogust saaks linnavolikogu<br />
juurde kuuluv ametlik<br />
nõuandev organ, mille põhifunktsiooniks<br />
oleks kaasa rääkida noori<br />
puudutavate õigusaktide menetlemisel.<br />
Aktiivselt käib koos ka <strong>Tallinna</strong><br />
Noorteaasta 2007 korraldustoimkond,<br />
kes nõustab spordi- ja<br />
noorsooametit <strong>noorte</strong>aasta programmi<br />
osas.<br />
Ka on alustatud <strong>Tallinna</strong> Noorte<br />
Foorumi projektiga – see on<br />
kõigile pealinna <strong>noorte</strong>le avatud<br />
üritustesari, mille esimesed kohtumised<br />
toimuvad juba sel sügisel.<br />
Noortenõukogus on tõstatatud<br />
ka <strong>noorte</strong>ühenduste maja<br />
küsimus, selles osas valmib Eesti<br />
Noorteühenduste Liidu poolt<br />
lähemal ajal terviklikum kontseptsioon<br />
idee teostamiseks.<br />
Veel on plaanis organiseerida<br />
olulisemate <strong>noorte</strong>ga seotud<br />
asutuste juurde rattahoidlad, et<br />
soodustada <strong>noorte</strong> sportlikku<br />
eluviisi jpm.<br />
Kui sinul on hea mõte, ettepanek<br />
või soovitus, mida <strong>noorte</strong>nõukogu<br />
saaks sinu ja teiste<br />
<strong>noorte</strong> heaks linnas korda saata,<br />
võta meiega kindlasti ühendust!<br />
Kõigi <strong>noorte</strong>nõukogu liikmete nimed<br />
ja kontaktandmed on olemas<br />
<strong>noorte</strong>nõukogu kodulehel www.<br />
tallinn.ee/<strong>noorte</strong>noukogu, kuhu<br />
paneme üles ka oma koosolekute<br />
kokkuvõtted.<br />
Lisainfot saad liitudes Eesti<br />
Noorteühenduste Liidu meililistiga<br />
või lugedes <strong>Tallinna</strong>s ilmuvaid<br />
<strong>noorte</strong>- ning linnaosalehti,<br />
kus meie tegemisi kajastatakse.
POINT / NR 3 9 / VEEBRUAR / 2007 5<br />
Hiljuti sai avalikkus kuulda<br />
haridus- ja teadusministeeriumi<br />
plaanist viia<br />
alates 2008. aastast kõik<br />
Eesti keskkooliõpilased<br />
tutvuma Euroopa pealinnade<br />
kunstimuuseumide<br />
ja kultuuriväärtusega.<br />
MIRJAM JÄNES<br />
> V Ä L I S S I L M <<br />
RAHVUSVAHELINE NOORTEVAHETUS?<br />
KAS TÕESTI KA MULLE?<br />
Kaarle: Noortevahetustel<br />
käimine on maailma kõige<br />
muhedam töö<br />
Programmiga Euroopa Noored<br />
tegeleb Eestis Euroopa Noored<br />
Eesti büroo, mille kontor asub<br />
küll <strong>Tallinna</strong>s, kuid mille töötajad<br />
on telefoni ja e-posti vahendusel<br />
kättesaadavad kõikidele, kes tahavad<br />
oma ideedele esmast tagasisidet<br />
või juba paika pandud projektiplaanile<br />
kommentaare.<br />
Programmil on aastas viis taotlustähtaega,<br />
mil võetakse vastu<br />
toetusetaotlusi ning eraldatakse<br />
<strong>noorte</strong>gruppidele oma projektide<br />
elluviimiseks rahalist toetust.<br />
Kui tahaksite teha OMA projekti<br />
sel suvel, tasub mõttetööga juba<br />
praegu peale hakata, sest järgmine<br />
taotlustähtaeg – 1. aprill – ei<br />
ole enam kaugel.<br />
Lisaks korraldab Euroopa Noored<br />
Eesti büroo kõikidele projektitegijatele<br />
ettevalmistavaid koolitusi,<br />
nii et üksinda ei jää oma<br />
plaanidega keegi. Võtke julgelt<br />
ühendust ja lugege järgmistest<br />
Pointidest lähemalt ka programmi<br />
Euroopa Noored teiste võimaluste<br />
kohta.<br />
Lisainfoks vaata: http://euroopa.noored.ee.<br />
Kaarle Kannelmäe<br />
on<br />
rahv usvahelistest<br />
<strong>noorte</strong>vahetustest<br />
osa võtnud<br />
mitu korda.<br />
Tema rännakud<br />
on teda<br />
v a h e t u s t e<br />
kaudu viinud<br />
Hispaaniasse, Prantsusmaale,<br />
Portugali, Inglismaale ja Kariibi<br />
mere saarele Martinique. Lisaks<br />
on ta korraldanud kaks rahvusvahelist<br />
<strong>noorte</strong>vahetust Eestis.<br />
Kuidas leidsid enda jaoks Euroopa<br />
Noored ning rahvusvahelise<br />
<strong>noorte</strong>vahetuse?<br />
Kui alustada päris algusest,<br />
siis leidis Euroopa Noortega sarnase<br />
organisatsiooni rahastatav<br />
projekt kõigepealt mind. Prantsusmaal<br />
õnnestus bändiga teha<br />
rahvusvahelist muusikat. Siis<br />
läksin ma tööle Viimsi <strong>noorte</strong>keskusesse.<br />
Mingi hetk tekkis minul ja<br />
<strong>noorte</strong>l mõte teha Viimsis Prantsusmaa<br />
muusikavahetusega sarnane<br />
üritus.<br />
Et Viimsi valla noorsootöötajal<br />
on hea kontakt ühe rahvusvahelise<br />
noorsootöövõrgustikuga<br />
Contact-2103, leidsime hõlpsasti<br />
ka partnerid Portugalist, Belgiast,<br />
Rumeeniast, Kreekast ja<br />
Hispaaniast ning projekt sai Eesti<br />
Euroopa Noorte büroosse sisse<br />
antud. Juhtus nii, et Euroopa<br />
Noored aksepteerisid projekti ja<br />
rahvusvaheline muusika ja teatri<br />
noorsoovahetus läkski lahti.<br />
Pärast seda Eestis toimunud<br />
projekti korraldasid Portugali<br />
noored omakorda noorsoovahetuse,<br />
meidki kutsuti sinna. Ja nii<br />
saigi alguse tihe noorsoovahetuste<br />
periood.<br />
Mis on tavaliselt sinu eesmärk<br />
noorsoovahetustel?<br />
Enamikul noorsoovahetustel<br />
olen olnud liider ning minu eesmärgiks<br />
olnud see, et asi korralikult<br />
sujuks, programm toimiks<br />
jne.<br />
Et noorsoovahetus on märksa<br />
pikem protsess kui lihtsalt lennukile<br />
või rongile istumine ja<br />
nädalaks teiste <strong>noorte</strong>ga möllu<br />
panema sõitmine, kaasneb iga<br />
noorsoovahetusega ettevalmistus<br />
ja kindel programm, mida kohal<br />
olles täita tuleb.<br />
Iga partnerriik peab oma osa<br />
ette valmistama.<br />
Loomulikult kannavad kõige<br />
suuremat korralduskoormat korraldajariigi<br />
noored ja organisatsioon,<br />
aga iga partnerriik annab<br />
programmi sujuvale kulgemisele<br />
oma osa.<br />
Minu eesmärk ongi see, et «minu»<br />
noored seda protsessi mõistaks<br />
ja saaks noorsoovahetusest<br />
võimalikult palju.<br />
Oled juba päris vana, mida<br />
saad noorsoovahetustest?<br />
Võib-olla on see üllatus, aga<br />
noorsoovahetusest võib osa võtta<br />
kuni 25-aastane noor. Noorteliidril<br />
otseselt vanusepiirangut ei ole.<br />
Noorteliidrina vahetustel käies<br />
teen ma oma tööd. Kuigi see on<br />
maailma kõige muhedam töö, on<br />
see ikkagi töö, mis loob oma kohustused<br />
ja vastutuse. :)<br />
Sinu parimad mälestused?<br />
Parimad mälestused on nendest<br />
noorsoovahetustest, kus<br />
ma ise noorena, mitte liidrina,<br />
kaasas olin. Palju uusi tuttavaid,<br />
meeletult kogemusi, eksootilised<br />
paigad jne. Noorsoovahetus on<br />
eelkõige kultuuriline õppetund,<br />
millised on teistest rahvustest<br />
noored, kuidas nad elavad, millised<br />
on nende kombed jne.<br />
Sel moel tahetakse tagada enamatele<br />
<strong>noorte</strong>le võrdsed võimalused<br />
enda kunstiajalooliseks harimiseks<br />
ja silmaringi laiendamiseks<br />
ning – eks tegelikult ka lihtsalt<br />
reisimiseks.<br />
Soovimata siinkohal ministeeriumi<br />
plaani kuidagigi kiita või<br />
laita, on hea meel elada teadmises,<br />
et õnneks ei pea Eesti noored<br />
erinevate Euroopa rahvaste kultuuripärandi<br />
ja sealse eluoluga<br />
tutvumiseks ootama nende plaanide<br />
teostumist või mitteteostumist.<br />
Võimalused puutuda kokku<br />
<strong>noorte</strong>ga teistest Euroopa riikidest,<br />
õppida tundma nende kultuuri<br />
ja arusaamu ning avastada<br />
koos uusi paiku on tänaselgi päeval<br />
Eesti noorele olemas, ilma et<br />
selleks peaks arvestama suurte<br />
rahaliste väljaminekute või muude,<br />
vähestele kättesaadavate privileegidega.<br />
Nii on programmi Euroopa<br />
Noored rahastusel juba 1998. aastast<br />
alates olnud kõigil huvilistel<br />
<strong>noorte</strong>l (varem vanuses 15–25<br />
eluaastat, aga alates sellest aastast<br />
võivad projekti ette võtta kõik, kes<br />
on vanuses 13–25!) võimalik taotleda<br />
rahastust rahvusvahelise<br />
<strong>noorte</strong>vahetuse elluviimiseks.<br />
Selleks saab teha koostööd<br />
omaealiste <strong>noorte</strong>ga teistest riikidest<br />
ning käsitleda lisaks neile<br />
endile ühiselt huvi pakkuvaid teemasid.<br />
Tegemist pole klassiekskursiooni,<br />
keelekursuse, spordilaagri<br />
või festivaliga, vaid hoopis millegi<br />
enamaga. Noortevahetusel<br />
on voorusi, mida ei suuda ühes<br />
«pakis» pakkuda pea ükski teine<br />
ettevõtmine.<br />
Turistina välismaal liikudes<br />
märkad küll inimesi tänaval kõndimas,<br />
kuuled neid rääkimas võõrast<br />
keelt, kuid tegelikult näed seda<br />
kultuuri justkui klaasi tagant,<br />
mööda jalutades.<br />
Noortevahetus pakub aga<br />
võimalust saada päris sügavuti<br />
tundma teiste kultuuride iseärasusi:<br />
õppida tundma kõiki<br />
neid erinevate maade noori, kes<br />
on kokku tulnud, õppida nendega<br />
suhtlema, koos töötama. See<br />
pakub väga sageli kogemuse, et<br />
mul on sõbrad ka mitme tuhande<br />
kilomeetri kaugusel ning mul on<br />
alati põhjust nende juurde tagasi<br />
pöörduda.<br />
Rahvusvaheline <strong>noorte</strong>vahetusprogramm<br />
Euroopa Noored on<br />
<strong>noorte</strong> omaalgatuslik ettevõtmine,<br />
kus igal osalejal on hea võimalus<br />
end proovile panna ning ise<br />
kogeda ühe rahvusvahelise ürituse<br />
ettevalmistamist, elluviimist ja<br />
hindamist.<br />
Sageli tekitab <strong>noorte</strong>s hirmu sõna<br />
«projekt», sest just sedamoodi kutsutakse<br />
ka programmile Euroopa<br />
Noored esitatavat toetusetaotlust<br />
– kirjatükki, kuhu <strong>noorte</strong>grupp on<br />
kirja pannud, mida nad soovivad<br />
Kadri-Liis: See oli midagi,<br />
mida ma mitte kunagi ei<br />
taha ega suuda unustada!<br />
Mida soovitaksid uutele tulijatele?<br />
Mida on tarvis meeles<br />
pidada?<br />
Ole ise aktiivne ja kogu maailm<br />
on sulle avatud. Kui tahad minna<br />
noorsoovahetusele, võta ühendust<br />
<strong>noorte</strong>keskustega, nemad<br />
oskavad kindlasti aidata. Või kui<br />
sul on endal kamp, kellega minna,<br />
uuri Euroopa Noortest partnerotsinguid.<br />
K a d r i - L i i s<br />
Piirsalu sai<br />
esmase informatsiooni<br />
noor tevahetuste<br />
kohta<br />
oma healt sõbralt<br />
Kaarlelt.<br />
Noortevahetus<br />
on teda<br />
viinud päikeselisse<br />
Portugali ning ühe vahetuse<br />
on ta korraldanud ka ise Eestis,<br />
et Portugalis saadud sõbrad Eestisse<br />
külla kutsuda.<br />
Miks ostsustasid osaleda<br />
noorsoovahetusel?<br />
Miks mitte!?!?! Tundus, et hea<br />
võimalus! Miks mitte minna, kui<br />
kutse tuli usaldusväärselt inimeselt.<br />
Kus oma vahetusega käisid<br />
ja kuidas meeldis?<br />
Oma vahetusega käisime<br />
Portugalis, täpsemalt<br />
Montemor-o-Velhos, mis on hästi<br />
pisikene, kuid üliarmas linnake.<br />
Linn on nagu üks suur mägi,<br />
mis täis pisikesi majakesi, ja mäe<br />
tipus kaunis loss. Portugali noorsoovahetus<br />
andis meile tuule tiibadesse,<br />
inimesed olid nii soojad<br />
ja sõbralikud, polnud eriti raskusi,<br />
et jutule saada. :) Aeg-ajalt,<br />
kui vahetuses osalenutega kokku<br />
saame, meenutame ikka, kui lahe<br />
meil seal oli. Tegelikult lahkumiskurbus<br />
oligi see, mis pani meil<br />
mõtte tööle, et korraldada oma<br />
vahetus.<br />
Mida Portugali vahetus endast<br />
kujutas?<br />
Meie noosoovahetuse projekti<br />
teema oli «Noored meedias» või<br />
midagi taolist. Ülesandeks oli teha<br />
raadiosaade, telesaade ja veebikas<br />
– sellised, nagu need meile meeldiks.<br />
Vahetuse ajal olin mina raadiotiimis<br />
ja tegin raadiosaadet.<br />
Peale selle õige asja ajamist<br />
käisime ka päris tihti lossihoovis<br />
päevitamas, sõime, tegime tööd<br />
teha, kellega, millal ja miks. Ei midagi<br />
keerulisemat.<br />
Tehes seda kõike koos oma sõprade-kaaslastega,<br />
on alati võimalik<br />
<strong>noorte</strong>vahetuse ettevalmistuse ja<br />
korraldusega seotud ülesandeid<br />
jaotada ning rõõmustada koos tegutsemisest<br />
sellises kontekstis, nagu<br />
seda varem ei ole kogetud. Rääkimata<br />
seejuures koostööst erinevatest<br />
riikidest pärit <strong>noorte</strong> vahel,<br />
mis on ju rahvusvahelise <strong>noorte</strong>vahetuse<br />
üks peamisi eesmärke.<br />
Lisaks veel <strong>noorte</strong>vahetuses<br />
käsitletav teema, mida vahetuse<br />
raames saab enda jaoks selgemaks<br />
mõelda, kuuldes seejuures<br />
ka teiste arvamusi. Võimalus sättida<br />
<strong>noorte</strong>vahetuse programmi<br />
just selliseid tegevusi, mis tunduvad<br />
endale huvitavad ja paeluvad,<br />
olgu selleks siis arutelurühmad,<br />
kunsti- või teatritegemine, vabatahtlik<br />
töö või väitlus või sootuks<br />
midagi muud.<br />
Võimalus kutsuda programmi<br />
rahalisel toetusel partnergruppe<br />
külla Eestisse või reisida ise senitundmatutesse<br />
maadesse üle<br />
Euroopa.<br />
natuke ja igal õhtul läks kõvaks<br />
peoks... :p<br />
Iga õhtu oli erineva riigi rahvusõhtu,<br />
kus sai õppida tundma<br />
teiste riikide kultuuri. Tants ja<br />
trall kestis varajaste hommikutundideni.<br />
Millised on sellistes projektides<br />
osalevad noored?<br />
Tavaliselt on need noored väga<br />
aktiivsed ja avatud, kuid see<br />
pole reegel. Leidub ka häbelikke,<br />
kuid kes osalevad just enda<br />
proovilepaneku pärast. Et arendada<br />
silmaringi ja luua uusi tutvusi.<br />
Üldiselt jäävad projektiga seotud<br />
<strong>noorte</strong>st väga head ja toredad<br />
mälestused.<br />
Suudad sa kogetu paari lausega<br />
kokku võtta?<br />
See oli midagi, mida ma mitte<br />
kunagi ei taha ega suuda unustada.<br />
Ma sain palju häid tuttavaid ja<br />
uusi teadmisi. Hea oli teha midagi<br />
kasulikku ja huvitavat. Superluks<br />
igatahes!<br />
Ingvar: Noorsoovahetusel<br />
võib sind ees oodata<br />
absoluutselt kõik.<br />
Ingvar Arst on<br />
noor teva he -<br />
tusega käinud<br />
Inglismaal ja<br />
Moldovas.<br />
K i r j e l d a<br />
veidi noorsoovahetusi<br />
ja olukordi,<br />
mis ees võivad<br />
oodata.<br />
Esimesena käisin Inglismaal<br />
Cornwalli maakonnas koos oma<br />
sõpradega Viimsi koolist. Mind<br />
lummas sealne pügatud ja korrastatud<br />
maastik, mis oli kohati lausa<br />
rabav taamal paikneva Inglise<br />
kanaliga.<br />
Kümme päeva saime sisustada<br />
rahvusvahelise grupiga ekseldes<br />
ja filmides oma lühifilme, millest<br />
korraldati projekti lõpus filmiõhtu,<br />
kuhu olid kutsutud ka kohalikud.<br />
RAHVUSVAHELISES NOORTEVAHETUSES<br />
OSALENUD NOORTE KOMMENTAARID:<br />
Meid juhendas üks väga eriline<br />
boheemlaslikku laadi abielupaar,<br />
kel oli kõikvõimalikke teadmisi<br />
filmimisest ja monteerimisest.<br />
Täielikult teisest ooperist<br />
noorsoovahetus oli Moldovas,<br />
millest mul oli väga hea meel<br />
osa võtta.<br />
Sealne aeg ukrainlaste, rootslaste<br />
ja moldovlastega avas mu<br />
silmi ja tutvustas mulle kardinaalselt<br />
teistsugust maailma.<br />
Esiteks oli tunne, et olen sattunud<br />
ajamasinaga 15 aasta tagusele<br />
Venemaale, kus hobuveokid moodustavad<br />
liikluses ummikuid, mis<br />
vahelduvad Moskvitšide ja Žigulidega.<br />
Sealne infrastruktuur oli<br />
kümneid kordi viletsam sellest,<br />
mida oled harjunud nägema.<br />
Passi kaasaskandmine oli rangelt<br />
kohustuslik, vastasel juhul<br />
oleksid automaatidega politseinikud<br />
meid pokri viinud. Muidugi<br />
mitte juhul, kui me neile vähemalt<br />
sada taala pistist oleks andnud.<br />
Olukord oli pingeline ainult<br />
sellepärast, et asusime nukuriigi<br />
Transnistria piiri ääres.<br />
Vaatamata ebamugavatele elamistingimustele<br />
ja nigelale toidule<br />
olid noored ikkagi vahetud<br />
ja muutsid seal viibitud aja minu<br />
jaoks äärmiselt omapäraseks.<br />
Arutlesime teemal «Democracy<br />
is me» ning saime teada <strong>noorte</strong><br />
võimalustest nende kodumaal.<br />
Samuti rääkisime korruptsioonist<br />
ja üldistest poliitilistest olukordadest.<br />
Nautisime ohtrates kogustes<br />
kohalikke maitsvaid arbuuse,<br />
mille kilohind oli vaid üks kroon.<br />
Ühesõnaga – noorsoovahetusel<br />
võib sind ees oodata absoluutselt<br />
kõik.<br />
Mida ütleksid neile, kes tahaksid<br />
osaleda, kuid kahtlevad<br />
veel?<br />
Tagasi vaadates võin öelda,<br />
et sellised võimalused on kõige<br />
hinnalisemad neile, kes väärtustavad<br />
huvitavaid kogemusi,<br />
mis on vürtsitatud kultuuriliste<br />
eripärade ning ennenägematute<br />
paikadega.<br />
ANNE-MAI ANGERJÄRV<br />
Молодые узнают<br />
культуру других<br />
народов<br />
Действующая в рамках<br />
программы «Молодежь<br />
Европы» подпрограмма<br />
предлагает молодым<br />
в возрасте 13-25 лет<br />
познакомиться с культурой<br />
других народов. Для этого<br />
достаточно образовать<br />
группу в Эстонии, найти<br />
партнеров за границей,<br />
вместе с ними выбрать<br />
подходящую тему и<br />
разработать программу<br />
молодежного обмена.<br />
Группа в составе 16-60<br />
человек и вместе с ней<br />
молодежные работники<br />
отправляются в одну из<br />
европейских стран на<br />
6-21 день. При поддержке<br />
программы покрывается<br />
большая часть расходов,<br />
связанных с проектов.<br />
Не упускайте возможность<br />
увидеть мир, найти<br />
добрых друзей и<br />
приобрести неоценимый<br />
опыт международного<br />
сотрудничества с<br />
молодежью из других<br />
европейских стран!<br />
Программа «Молодежь<br />
Европы» предоставит тебе<br />
такую возможность.<br />
KIIRELT<br />
Kodumaad avastamas<br />
Koolivaheajalt Itaaliasse naasmine<br />
võtab alati natuke harjumist,<br />
nagu ka Eestisse tagasi tulemine.<br />
Poolteist aastat olen õppinud<br />
rahvusvahelises kolledžis, kuhu<br />
igal aastal valitakse Maarjamaaltki<br />
üks õpilane.<br />
Talvekuul, mille kodus veetsin,<br />
tuli Eestit külastama üks minu<br />
toakaaslastest, kes on pärit Tšiilist.<br />
Naljakas, kuidas iga asi, mida<br />
nii tavaliseks pidasin, uueks<br />
ja huvitavaks muutus. Kuna neiu<br />
elab Lõuna- Ameerika põhjaosas<br />
soojas kliimas, oli tema suurimaks<br />
sooviks näha lumesadu.<br />
Mägedes on Tšiilis lund küllaga,<br />
kuid mitte helvestena alla langemas.<br />
Iroonilisena oli see talv üks<br />
mustemaid, ning ealeski pole ma<br />
talve üle nii pettunud olnud.<br />
Ometigi läksime «eksootika»<br />
mõttes metsast jõuludeks kuuske<br />
tooma ning tõesti, ka tavalist<br />
samblalappi võis mu uus «õde»<br />
pikka aega uudistada, kuna meie<br />
metsadest oli ta sügavalt lummatud.<br />
Minu esimene kartus, et äkki<br />
ei leia ta maal tegevust, osutus<br />
tühiseks.<br />
Et elan <strong>Tallinna</strong> läheduses,<br />
käisime ennast ka linnas tuulutamas.<br />
Itaalias õppides ei osanud<br />
ma mõeldagi, mis võiks<br />
võõramaalasele Eesti väikeses<br />
pealinnas huvi pakkuda. Kuid<br />
sõbrannaga vanalinnas kolades<br />
avastasin <strong>Tallinna</strong> endalegi uuesti.<br />
Meie jässakad linnamüürid,<br />
Toompea hooned ja raekoda on<br />
piisavalt omapärased, et nende<br />
üle uhkust tunda.<br />
Nüüd, koolis tagasi olles,<br />
kuulen pidevalt oma toakaaslase<br />
nurinat, kuidas küll Lõuna-<br />
Euroopas musta leiba või kohukest<br />
pole! Olen Itaalias õppinud<br />
hindama asju, mida iseenesest<br />
mõistetavaks pidasin, puudutagu<br />
see perekonda, sõpru, toitu<br />
või keskkonda. Viimase aastaga<br />
olen näinud ma võrratuid ja imepäraseid<br />
vaatamisväärsusi, linnu<br />
ning inimesi üle Euroopa, kuid<br />
aina enam olen avastanud, et<br />
ehkki me nuriseme tihti, on Eestiski<br />
paljut, mille üle õnnelik olla.<br />
Iseasi, kas enne on tõesti vaja<br />
poolteist aastat välismaal elada,<br />
et mustast leivast, kohupiimast<br />
ja mulgikapsast rõõmu tunda?<br />
KÄTLIN SANDVIK
6<br />
POINT / NR 3 9 / VEEBRUAR / 2007<br />
> K A R J Ä Ä R J A R A H A <<br />
KOOLIRAADIOST RAADIO 2 REPORTERIKS<br />
ELIIS VENNIK<br />
Margus Kamlat on Raadio 2 noor<br />
reporter, kelle meediakarjäär sai<br />
alguse kooliraadiot tehes. Tänaseks<br />
on Margus pool aastat R2<br />
reportaaže teinud ja lähitulevikus<br />
ootavad teda veelgi vastutusrikkamad<br />
ülesanded. Oma tööd võtab<br />
ta tõeliselt hingega, huvi selle ala<br />
vastu on aastatega alateadvusesse<br />
juurdunud ning kohusetundliku<br />
inimesena oskab ta rasketestki olukordadest<br />
sujuvalt välja tulla.<br />
Mismoodi sattusid töötama<br />
meediasse?<br />
Kunagi, kui ma veel gümnaasiumis<br />
käisin, tegin kooliraadiot.<br />
Sealt jäi pisik külge ja mõtlesin,<br />
et sellega tahaks tulevikuski tegeleda.<br />
Kui kool lõppema hakkas,<br />
avastasin enda ahastuseks, et pedagoogikaülikooli<br />
raadio- ja telerežii<br />
pannakse kinni ja siis jäi see<br />
idee katki.<br />
Missugune inimene sobib<br />
meediatööle?<br />
Kõik algab sellest, et asi peab<br />
huvitama, kohe tõsiselt huvitama.<br />
Sellisel inimesel, kes tahab lihtsalt<br />
kuulsaks ja rikkaks saada, ei<br />
ole mõtet jamama hakata. Maast<br />
madalast peab huvi olema, asjadest<br />
peab ikka aru saama. Ja küllaltki<br />
palju peab ka vaeva nägema,<br />
ega keegi sülle ei hüppa, et oi kui<br />
tore, hakka aga tegema. Millegagi<br />
peab ise õigel hetkel silma jääma.<br />
Mis sind selle juurde tagasi<br />
viis?<br />
Kui läksin Haapsallu informaatikat<br />
õppima, tekkis koos mõne<br />
gümnasistiga mõte, et teeks mingit<br />
projekti. Mõte oli teha internetiraadiot,<br />
et noored saaksid kätt<br />
harjutada. Idee hakkas arenema<br />
ja käisime Eesti Raadios rääkimas,<br />
et sooviks koostööd teha.<br />
Kuidas see idee vastu võeti?<br />
Heidy (Purga – toim.) võttis<br />
meid kohe enda hõlma alla. See<br />
oli selline üllatav tunnustus, et<br />
niimoodi paugust kohe. Ei teagi,<br />
miks ta selle vastutuse endale<br />
võttis. Mais võttis ühendust, et<br />
ega ma ei tahaks suvel proovida<br />
midagi teha. See tööpakkumine ei<br />
olnud seotud küll selle internetiraadio<br />
projektiga, ent ka see läheb<br />
õige pea käiku.<br />
Kas Raadio 2 on sulle töö või<br />
pigem hobi?<br />
Kindlasti mõlemat, ühtaegu nii<br />
hobi kui ka töö.<br />
Kuidas on seotud sinu õpitav<br />
eriala ja raadios tehtav töö?<br />
Ega eriti olegi, erialavalik käis<br />
kuidagi kaootiliselt. Aga olen sellega<br />
igal juhul väga rahul. Raadiotöö<br />
võib iga kell otsa saada – lihtsalt<br />
öeldakse, et ära homme enam<br />
tule. Seepärast peab mingi muu<br />
asi kõrval olema, et päris nälga ei<br />
jääks.<br />
Missugune Eesti raadio hetkeolukord<br />
sulle paistab?<br />
Minu meelest on Eestis liiga<br />
palju selliseid nii-öelda lobaraadioid,<br />
mis hommikust õhtuni<br />
mingeid hitte mängivad. Minu<br />
arvates see ei ole eriti hea. Mina<br />
eelistan pigem sisulist poolt ja alternatiivsemaid<br />
variante, mida ka<br />
R2 pakub.<br />
Aga mis noori huvitab?<br />
Tegelikult kuulab Eesti noor<br />
reeglina raadiost muusikat, ega<br />
teda see diskussioon ühel või teisel<br />
teemal nii väga ei huvitagi.<br />
Kas R2 on <strong>noorte</strong> seas populaarne?<br />
Ma arvan, et noored ei ole seda<br />
veel päris leidnud, aga me pakume<br />
kindlasti midagi igale maitsele.<br />
Ma ise püüan küll võtta võimalikult<br />
<strong>noorte</strong>lähedasi teemasid.<br />
Alustasid kooliraadio projektiga<br />
ja tänaseks oled jõudnud<br />
Raadio 2. Millega sa seal<br />
tegeled?<br />
Ametlikult olen seal nüüd pool<br />
aastat seal tööl olnud: teen valdavalt<br />
reportaaže ja veebruarist tuleb<br />
uus saade, mida hakkan vedama.<br />
Kas sa olid lihtsalt nii hea, et<br />
läksid kooliraadiot tegema ja<br />
nüüd oled kohe päriselt seal<br />
tööl?<br />
Ei, ma ei usu, et ma nüüd nii<br />
hea olin. Ma ei oska tõesti öelda,<br />
miks just mina.<br />
Kas töö R2-s on vastutusrikkam?<br />
Jah, ikka kõvasti. Kooli ajal oli<br />
nii, et läks metsa, siis läks, mis<br />
seal ikka. Aga päris raadios puusse<br />
eriti ei või panna.<br />
On seda ette tulnud?<br />
Kusjuures ei olegi midagi väga<br />
hullu juhtunud. Otse ma saateid ei<br />
tee, see vähendab pisut riski. Aga<br />
eks on ikka juhtunud, et jookseb<br />
mõte kokku ja enam ei tule. Alguses<br />
oli eriti raske.<br />
Raadiotöös tuleb vist sedagi<br />
ette, et lindistus läheb kaduma<br />
või on kvaliteet liialt<br />
kehv.<br />
Tegelikult tuleb sellega seoses<br />
küll üks lugu meelde. Kui alles<br />
esimesi kuid R2 töötasin, saadeti<br />
mind Uuspõlluga lugu tegema.<br />
Mul tõmbas kohe krambi sisse, et<br />
esimene kord ja tuntud inimene...<br />
Sain selle materjali kätte küll, aga<br />
kuidagi väga lollisti oli pool teksti<br />
kaduma läinud.<br />
Siis ei jäänud muud üle, kui<br />
tuli seda materjali kõvasti lõigata<br />
– nimelt pidin enamiku juttu ümber<br />
tõstma ja enda lisaküsimused<br />
sisse lugema, et see loogiliselt<br />
kokku läheks.<br />
Kuidas Jan Uuspõld rahule<br />
jäi?<br />
Seda ei tea, ta vist õnneks ei<br />
kuulnud seda.<br />
Meediatöö on siiski üsna pingeline,<br />
kuidas sa seda tasakaalustad?<br />
Praegu ei ole veel eriti mingeid<br />
pingeid tunda saanud. Aga kui<br />
peaks tekkima, siis ujumine on<br />
hea tegevus lõdvestumiseks. Ujumine<br />
ja saunas käimine võtavad<br />
pingeid maha.<br />
Kas tulevikus tahaksid ka<br />
raadiosse jääda või kisub<br />
näiteks televisooni poole?<br />
Ei, televisiooni ma ei taha minna,<br />
raadio sobib mulle tunduvalt<br />
rohkem! Hea kirjutaja ma ka ei<br />
ole, ma teeksingi tööd pigem häälega.<br />
Ma ei ole eriti edev inimene,<br />
ei tahaks, et pilt juures oleks.<br />
Marguse igapäevaelu – töö ja hobi üheskoos.<br />
Из школьного радио в репортеры «Радио-2»<br />
Erakogu<br />
Маргус Камлат работает молодым репортером на «Радио-2»,<br />
его журналистская карьера началась со школьного радио. Уже<br />
полгода Маргус готовит репортажи для «Радио-2», впереди его<br />
ждут более ответственные задания. Маргус любит свою работу<br />
и относится к ней с душой. Будучи человеком ответственным,<br />
он всегда умеет найти выход из трудного положения. К счастью<br />
для себя Маргус нашел интересную работу, которая к тому же<br />
кормит его.<br />
KIIRELT<br />
Kuidas filmiprojektil<br />
läheb?<br />
Eelmise aasta lõpus hakkas<br />
Viimsi ja Kuressaare <strong>noorte</strong><br />
vahel idanema huvitav filmiprojekti<br />
idee.<br />
Uue aasta saabudes otsisime<br />
välja ka aktiivsed <strong>Tallinna</strong> noored,<br />
kes olid samuti kohe valmis<br />
kampa lööma ning nii nõu kui<br />
jõuga abiks olema.<br />
Kontaktid <strong>Tallinna</strong> <strong>noorte</strong>ga<br />
olid olemas eelnevatelt ühiskoolitustelt.<br />
Seal jäi aktiivse ja asjaliku<br />
noormehena silma Pavel<br />
Vassiljev, kellega ma Viimsi-poolse<br />
projektijuhina nüüd ühendust<br />
võtsin.<br />
Selgus, et sisetunne ei petnud<br />
mind ja Pavel oli mõttest vaimustuses.<br />
Kui <strong>noorte</strong>filmi projekti<br />
esialgne idee oli edasi antud,<br />
asus ta kohe infot ka teistele <strong>Tallinna</strong><br />
<strong>noorte</strong>aktiivide liikmetele<br />
jagama.<br />
Suures plaanis jagasime ära<br />
ka erinevad tööülesanded. Kuressaare<br />
<strong>noorte</strong> ülesandeks sai<br />
Ingrid Heinala juhtimisel tulevase<br />
filmi sisulise osaga tegelemine,<br />
käsikirja ettevalmistamine ja<br />
muu loo juurde puutuv.<br />
Viimsi ja <strong>Tallinna</strong> noored võtsid<br />
enda kanda tehniliste võimalustega<br />
tutvumise ja vajaliku<br />
aparatuuri ning spetsialistide<br />
leidmise.<br />
Seejuures on juba varakult vaja<br />
hakata ka rahastamisküsimustega<br />
tegelema.<br />
Esmalt on kavas tutvuda erinevate<br />
organisatsioonide ja projektidega,<br />
mis tegelevad vastava<br />
valdkonna rahastamisega, seejärel<br />
juba sobivatega edasist koostööd<br />
teha.<br />
Järgmiste sammudena peaks<br />
iga piirkondlik projektijuht oma<br />
tegevusvaldkonnas meeskonna<br />
moodustama ja tööd alustama.<br />
Kui juba asjad liikuma on<br />
läinud, on paras aeg teemakohaseks<br />
ühiskohtumiseks, kus<br />
asjaosalised saaks oma tegemistest<br />
ülevaate anda ning<br />
üheskoos tegevussuundi paika<br />
rihtida.<br />
LAURI HIRVESAAR<br />
NOORTEKOGU – MIS SEE ON?<br />
MART VALNER<br />
Noored Sotsiaaldemokraadid<br />
Noored Sotsiaaldemokraadid on<br />
Eesti vanim poliitiline ühendus,<br />
mis asutati juba 1992. aastal Tartus.<br />
Tegemist ei ole aga puhtpoliitilise<br />
ühenduse – vaid umbes 10%<br />
<strong>noorte</strong>kogu liikmetest on ka erakonna<br />
liikmed. Erakonda ei peagi<br />
aga kuuluma, et aidata midagi<br />
muuta Eesti poliitikas. Iga lihtliige<br />
võib pöörduda otse juhatuse poole<br />
mõne parandusettepanekuga, veelgi<br />
enam, tahtmise korral võib helistada<br />
otse sotsiaaldemokraatide<br />
saadikutele riigikogus, kes on väga<br />
avatud suhtumisega. Samuti saab<br />
probleemseid arutlusi alustada otse<br />
internetis. Ühiskonna valupunkte<br />
toovadki arutelule reeglina kas<br />
koostööpartnerid või <strong>noorte</strong>kogu<br />
liikmed, mitte keegi ei istu laua taga<br />
ning ei ime neid pliiatsist välja.<br />
Mis veel parem – erakond kuulab<br />
Sotsiaaldemokraadid<br />
President: Vallo-Andreas Hallik<br />
Asutatud: 1992<br />
Liikmeid: 1900<br />
Teesid: «JOKK OFF», «Tasuta<br />
kõrgharidus», «16-aastaselt<br />
otsustama», «<strong>noorte</strong>kroon»<br />
<strong>noorte</strong>kogu nii, et hea idee puhul<br />
võib nii mõndagi Eestis muuta.<br />
Üks unikaalne plaan, mida Noored<br />
Sotsiaaldemokraadid ajavad,<br />
on valimisea alandamine 16 aastale.<br />
«16-aastane suudab oma peaga<br />
otsustada küll,» ütleb noor-sotside<br />
peasekretär Gerd Tarand. Sellise<br />
seaduse vastu võtmine tekitaks<br />
Eestisse juurde kümneid tuhandeid<br />
valimisõigusega inimesi.<br />
Samuti räägitakse <strong>noorte</strong>kroonist<br />
– anda igale omavalitsusele<br />
iga lapse eest teatud summa,<br />
mida kulutataks vaid <strong>noorte</strong>keskustele,<br />
koolitusteks ning <strong>noorte</strong><br />
omaalgatuslike projektide peale.<br />
«Noored <strong>noorte</strong> jaoks,» kommenteerib<br />
Tarand.<br />
Noorte Sotsiaaldemokraatidega<br />
võib ühineda jagamaks sarnast<br />
maailmavaadet – võrdsed võimalused<br />
kõigile, tasuta kõrgharidus<br />
–, aga ka lihtsalt uute sõprade leidmiseks.<br />
Poliitilised vaated ei peagi<br />
tegelikult olema paduvasakpoolsed,<br />
organisatsiooni ridades on ka<br />
äärmiselt parempoolse maailmavaatega<br />
inimesi. Ühenduse sees<br />
olles on aja veetmise võimalusi<br />
piisavalt – alates koolitustest ja seminaridest<br />
nii Eestis kui välismaal<br />
ja lõpetades pidudega. Kusjuures<br />
poliitilisi seminare on vaid kord<br />
kuus. Samas ei pea noor-sotside<br />
üritustest osa saamiseks üldse olema<br />
organisatsiooni liige. Põhimõtte<br />
pärast ei korraldata kinniseid<br />
üritusi ning kõike saab vaatama<br />
tulla nii üksi kui sõpradega.<br />
Noorteühendusena on Noortel<br />
Sotsiaaldemokraatidel ka palju<br />
koostööpartnereid nii Eestis kui<br />
välismaal. Enim just õpilas- ja<br />
Noor-Isamaa<br />
Esimees: Hannes Klaas<br />
Teesid: «Haridus! Tervis! Noorte<br />
huvitegevus!», «Valimata jätmine<br />
on suurim kuritegu iseenda<br />
vastu!»<br />
Koduleht: http://isamaaliit.<br />
ml.ee/?id=30809<br />
üliõpilasorganisatsioonide seas,<br />
kes üritavad end loomulikult<br />
poliitikast distantseerida, aga<br />
võimalusel on siiski valmis koostööks.<br />
Noor-sotsidega liitumiseks<br />
tuleks täita kas avaldus kodulehel,<br />
saata e-kiri mõnele juhatuse<br />
liikmele või tulla organisatsiooni<br />
peakontorisse <strong>Tallinna</strong>s.<br />
Noor-Isamaa<br />
Kuigi Isamaa ja Res Publica on<br />
ühinenud uueks parlamendierakonnaks,<br />
ei ole erakondade <strong>noorte</strong>kogud<br />
seda veel teinud. Kui eelmisest<br />
Pointist sai lugeda, mille<br />
eest on väljas Res Publica noored,<br />
siis seekord tuleb juttu Noor-Isamaast.<br />
Noored isamaalased muretsevad<br />
esimese asjana ikka oma<br />
riigi pärast. Eesti riigi vaba<br />
arengu ja demokraatia kindlustamine<br />
on üks põhipunkte, mille<br />
eest <strong>noorte</strong>kogu seisab. Samuti<br />
<strong>noorte</strong> poliitiline harimine ning<br />
nende kaasamine poliitikasse.<br />
Kust mujalt isamaalised, demokraatiat<br />
hoidvad ja juba kogenud<br />
noored tulla saavadki kui <strong>noorte</strong>kogudest.<br />
Samuti paneb Noor-<br />
Isamaa rõhku välissidemetele<br />
Euroopa konservatiivsete ja<br />
kristlik-demokraatlike <strong>noorte</strong>organisatsioonidega.<br />
Tegemist siiski ei ole puht-poliitilise<br />
organisatsiooniga. «Ega<br />
üks tavaline poliitiline <strong>noorte</strong>kogu<br />
erinegi väga ühest <strong>noorte</strong><br />
MTÜst,» väidab Noor-Isamaa<br />
esimees Hannes Klaas. Põhilised<br />
märksõnad on siiski ju haridus,<br />
tervis ja <strong>noorte</strong> huvitegevus.<br />
Noortekogu liikmed tahavad kaasa<br />
aidata Eesti ühiskonna arengule.<br />
Kindlasti on mõni, kes soovib<br />
saada poliitikasse, on neid, kes<br />
tahavad arendada juhtimisoskust<br />
või lihtsalt veeta aega ennast harides.<br />
Kui aga valida, miks siis just<br />
Noor-Isamaa? Hannes Klaas:<br />
«Meie <strong>noorte</strong>kogus on ettevõtlikud,<br />
tublid, ausad ja ilusad liikmed<br />
:), kes hindavad koostööd<br />
ja vaimseid väärtusi ning tegutsevad<br />
ühiselt ühiste eesmärkide<br />
suunas. Need on täiesti tavalised<br />
inimesed, ehk veidi aktiivsema<br />
ellusuhtumisega kui keskmine<br />
Eesti noor.» Paljud noored liituvad<br />
Noor-Isamaaga, sest nad<br />
peavad oluliseks konservatiivseid<br />
vaateid ja põhimõtteid, tahavad<br />
aktiivselt ühiskonnaelus<br />
kaasa lüüa, olla paremini kursis<br />
meie poliitikas toimuvaga ning<br />
saada organiseerimiskogemusi<br />
ja uusi sõpru.<br />
Noor-Isamaaga liitumiseks tuleb<br />
16–35-aastastel <strong>noorte</strong>l täita<br />
liikmeavaldus internetis, kontakteeruda<br />
mõne juhatuse liikmega<br />
või minna ükskõik millisesse Isamaa<br />
ja Res Publica Liidu kontorisse<br />
üle Eesti.
LIINA LUHATS<br />
Noorteaasta puhul selgitatakse<br />
moeürituse Fashion Is Back In<br />
Tallinn (FIBIT) raames välja parim<br />
noor moelooja. Mis on FIBIT<br />
ning kuidas suhtuvad noored<br />
moodi? Vastuseid annab FIBITi<br />
peaprodutsent Anu Kikas.<br />
Kust on tulnud asjale selline<br />
nimi nagu FIBIT?<br />
Tegelikult on see nimi Katrin<br />
Kuldmaa ja minu «lapsuke». Mõtlesime<br />
koos projektile pealkirja ja<br />
mul tuli idee kirjutada Fashion is<br />
Back In Town.<br />
Keegi reklaamiagentuuri inimene<br />
nägi seda ja luges algustähed<br />
kokku, kust tuli kokku FIBIT.<br />
Kõik oli tore selle ajani, kui äkki<br />
hakati ütlema, et sõna «town» ei<br />
tohi olla. Pakuti ka FIBICit aga see<br />
oleks olnud nii totter, et olin kategooriliselt<br />
vastu. Lõpuks pandigi<br />
lõppu Tallinn, mis sobis kõigile.<br />
Nii et asi sündis spontaanselt ja<br />
ilma igasuguste nõupidamisteta.<br />
Asja mõte on siis välja kujunenud<br />
nii, et mood tuleb <strong>Tallinna</strong> tagasi<br />
kaks korda aastas, kevadel ja<br />
sügisel, vahepeal haihtub see allahindluste<br />
kollastesse kilekottidesse,<br />
kuid tuleb alati tagasi.<br />
Kuidas toimib FIBITi ja NOA<br />
koostöö ning kust tuli selline<br />
idee?<br />
Idee tuli <strong>Tallinna</strong> noorsooametilt<br />
ja meie jaoks kõlas see kohe<br />
väga huvitavalt. Asja sisulise poole<br />
vormistasime koos ehk mõtlesime<br />
koos välja, kuidas see asi tegelikult<br />
peaks toimuma. Meie ühine<br />
nägemus on selline, et kavandite<br />
põhjal valib tegelikult Kuldnõela<br />
žürii need noored potentsiaalsed<br />
moekunstnikud, kelle töödest<br />
võiksid sündida valmis esemed,<br />
mis jõuavad FIBITi lavale.<br />
Nende esemete valmistamiseks<br />
ei pea materjale ise ostma, vaid<br />
meie kompenseerime need teatud<br />
summa ulatuses. Meie nägemuses<br />
peab viis inimest jõudma lavale<br />
pühapäevasel päeval kell 12. Nende<br />
hulgast valime välja <strong>Tallinna</strong><br />
> V A B A A E G <<br />
MOOD ON NOORTE SEAS USKUMATULT POPP<br />
MARIA VIIDALEPP<br />
Lõppenud kuu pakkus mulle koguni<br />
kaks mõtlemapanevat elamust.<br />
Mõlemad seotud <strong>noorte</strong> sisemise<br />
arengu ning aja peegelduse<br />
ja jäädvustamisega. Inimesele<br />
loomuomaselt soovime me kõik<br />
võita – oma erialal, inimsuhetes,<br />
loteriiga...<br />
Tihtipeale osutub aga kõigest<br />
võidu poole sammumine ehk osalemine<br />
suuremaks naudinguks<br />
kui võit ise. Osalemine on justkui<br />
garantii loosungile «Iga loos võidab!».<br />
Iga osaleja võidab midagi,<br />
eelkõige iseenda jaoks.<br />
Mul oli rõõm osa saada noore<br />
andeka luuletaja Tui Hirve ja<br />
tema illustraatorist õe Käbi vastilmunud<br />
luulekogu «Õli lõuendil»<br />
tutvustamisõhtust.<br />
13.-14. jaanuaril toimus<br />
<strong>Tallinna</strong>s Saku Suurhallis<br />
skeidi ja BMX’i võistlus<br />
«Simpel Session ’07»,<br />
millest võttis osa ligi<br />
130 kutsutud rulatajat<br />
ja trikiratturit 23 riigist.<br />
Tegemist oli Euroopa ühe<br />
suurema ekstreemspordifestivaliga.<br />
INGRID HEINALA<br />
Simpel Session on kasvanud<br />
üheks tähtsamaks ja paremaks<br />
omataoliseks festivaliks kogu Euroopas.<br />
Seekordsele võistlusele<br />
oli tulnud kohale seni esinduslikem<br />
nimekiri võistlejaid, teiste<br />
hulgas ka skatepargi disaininud<br />
Nate Wessel ja mikrimees Zack<br />
Yankush alias Catfish, kes on<br />
juttu puhunud pea kõikidel USA<br />
suurematel üritustel.<br />
Enne Sessioni algust tabas<br />
korraldajaid tõeline katastroof<br />
POINT / NR 3 9 / VEEBRUAR / 2007 7<br />
Kaubamaja arvates parima noore,<br />
n-ö potentsiaalse moelooja, kellele<br />
<strong>Tallinna</strong> Kaubamaja annab kingituse.<br />
Samuti saab ta võimaluse<br />
kaunistada üks <strong>Tallinna</strong> Kaubamaja<br />
akendest, mis on ülemaailmselt<br />
tunnustatud võimalus.<br />
(Selline asi toimub ka Pariisi ühes<br />
suuremas kaubamajas.)<br />
OSAVÕTT ON KINDEL VÕIT<br />
– tohutu hulk osalejaid oli vigastatud!<br />
Vigastuse tõttu pidid reisi<br />
Simpel Sessionile katkestama<br />
rahva lemmik ja uue sponsori<br />
leidnud Gena Kakusha, Roman<br />
Ivanov, Staffan Södergard, Benny<br />
Fairfax, Seth McCallum, Mike<br />
Laird – kes tuli siiski <strong>Tallinna</strong> üritust<br />
pealt vaatama –, Taj Mihelich<br />
ja Brian Kachinsky.<br />
Pingelised päevad<br />
Varakult olid rulapoisid ennast<br />
Saku Suurhalli vedanud ja soojendust<br />
tegema hakanud. Terve<br />
skatepark oli rulatajaid äärest<br />
ääreni ja otsast otsani täis, õhus<br />
oli tunda pinget.<br />
Dimas, 19, oli arvamusel, et<br />
tänavune park on väga hea. «Rula<br />
mängib minu elus põhirolli,»<br />
räägib Dimas, kes pole rahul Eesti<br />
rulakultuuriga, «sõitmiseks on<br />
liiga vähe parke.»<br />
Skaterpargist väljaspool siblisid<br />
ringi korraldajad, turvamehed<br />
ja esitlusbokside esindajad,<br />
müüjad, kes kõrvalt vaadatuna<br />
meenutasid töökaid sipelgaid. Kui<br />
kell sai 11, oli suurhall vaid mõne<br />
minutiga täis igas vanuses ekstreemspordihuvilisi.<br />
Tui andis Mauritiuse maja kivist<br />
aknaorvas patjadel istudes<br />
ka meeleoluka kontserdi koos kitarrist<br />
Jüri Vainoga. See kõik oli<br />
lummav ja õdus.<br />
Ühel vabal hommikupoolikul<br />
sukeldusin Tui maailma, mis tegelikult<br />
kajastab kõike seda, mis<br />
meidki ümbritseb, isegi neidsamu<br />
kohti, kuhu meiegi jalg võib mõnikord<br />
eksida...<br />
Luuletused on nii elulised ja<br />
kogemuslikud ning see, millest<br />
autor räägib, on tänapäev. Mõnusalt<br />
tabavalt on luuletuses «Kaubamaja<br />
kohvikus» kirjeldatud<br />
ostukeskustes sädistavaid noori<br />
ning nende veel väljakujunemata<br />
arvamusi ja väärtushinnanguid.<br />
Eriti hea meel on mul tema «Cafe<br />
Anglais» üle. Oli ju meil mõni<br />
aeg tagasi Raekoja platsil sellise<br />
nimega paik: «...kus olnuks nagu<br />
seisma jäänud aeg / Pariisi õhustiku<br />
rõõmus laik, / tiibklaver,<br />
kamin, stukkdekooris laed.» (Tui<br />
Hirv, «Õli lõuendil»)<br />
Hea meel just seepärast, et keegi<br />
omaealistest märkas seda hetkelist<br />
aega jäädvustada, sest aastaid<br />
hiljemgi neid luuleridu üle<br />
lugedes meenub enesegi osalus<br />
neis samades tundmustes seoses<br />
selle aja, ruumi ja olemisega.<br />
Mõnus on jagada praegust omaealiste<br />
tähelepanekutega, osaleda<br />
samas protsessis, tunnetada üheselt<br />
kõike seda, mis meie ümber.<br />
See luulekogu on selle aja peegeldus<br />
läbi <strong>noorte</strong>, erudeeritud<br />
silmade.<br />
Tuttavad kohad ning hetkes<br />
kordumatud meeleolud, mõistetavad<br />
arvamised ja tähelepanekud<br />
– see kõik on see, mida võime<br />
tänu jäädvustustele tunnetada ja<br />
meenutada ka siis, kui peale on<br />
tulnud uued põlvkonnad, kes toetuvad<br />
siis kirjutades ja luuletades<br />
juba hoopis teistele pinnastele.<br />
Teisele sündmusele, ERKI<br />
moeshow’le, oli mul võimalus<br />
kaasa elada ja sellest ka osa võtta<br />
juba kolmandat aastat.<br />
Protsessi käigus nägin, millest<br />
ja kuidas sündisid valmivate kollektsioonide<br />
ideed. Keda inspireeris<br />
ajakirjas nähtud auto, mis<br />
Tunni möödudes pandi algus<br />
rula kvalifikatsioonile. Publikule<br />
jäi silma 12-aastane Romario<br />
Siimer – Simpel Sessioni noorim<br />
võistleja –, kes käis läbi kõik kolm<br />
Sessioni tuuri, kuid edasi sai alles<br />
<strong>Tallinna</strong>s. Pisike kutt on pärit Elvast.<br />
Õhtuks müüdi välja peaaegu<br />
täismaja ja kvalifikatsioonist<br />
sai edasi 30 parimat rulatajat ja<br />
20 osavamat ratturit. Eestlastest<br />
näitasid ennast heast küljest<br />
Aleksandr Tubin, kelle koht tabelis<br />
oli 33. (rula) ja Raigo Suija,<br />
tabelis 34. (ratas).<br />
Pärast rula kvalifikatsioone<br />
hõivasid sõiduraja BMX’i kutid,<br />
ning vahetus ka publikkond<br />
– lahkusid rulahuvilised ja kohad<br />
võtsid sisse BMX’i fännid.<br />
Õhtu lõpetati ametliku peoga<br />
Von Krahlis. Pärast pidu tuli<br />
finaalide päev, kus võistlus läks<br />
veelgi tulisemaks.<br />
Lisapäeval sisepargis<br />
Lisapäeval võisid soovijad 40<br />
krooni eest mööda Sessionpargi<br />
pinda veereda, ja küll soovijaid<br />
oli alles palju. Lisapäev viidi läbi<br />
kahes vahetuses – lõunast kuni<br />
kella neljani oli võimalus BMX’i<br />
Mida te Eesti <strong>noorte</strong>st moekunstnikest<br />
arvate? Kuidas<br />
on noored hakkama saanud?<br />
Noored on Eestis väga julged.<br />
Ja tõesti, ilma julguseta ei saa ju<br />
tegelikult midagi. Viimasel ajal on<br />
jäänud niisugune tunne, et mood<br />
on uskumatult populaarne teema,<br />
kuigi loogiliselt ei ole see tuleviku<br />
mõttes ju materiaalselt kõige<br />
kindlustatum ala. See on raske ja<br />
keeruline, kuid samas need, kes<br />
seda teemat armastavad ja kes<br />
suudavad ennast tõestada, suudavad<br />
ära elada küll ja üldse mitte<br />
kehvasti ja seda ka Eestis.<br />
Võib küll jääda tunne, et see on<br />
liialt riskantne, kuid pole tegelikult<br />
üldsegi nii. Eestis on andekaid<br />
tegijaid küll. Noored peaksid<br />
lihtsalt natukene veel julgemad<br />
olema ja veel natukene rohkem<br />
pingutama.<br />
Mis on FIBITi peaeesmärk?<br />
Eesmärk on näidata inimestele<br />
lihtsalt ja selgelt, kuidas võiks<br />
saabuva hooaja rõivaid kanda.<br />
Selleks olemegi kõikidele etendustele<br />
valinud Eesti praegused<br />
parimad ja kuumemad stilistid,<br />
kes need etendused kokku panevad.<br />
Seekord teeb <strong>noorte</strong> etendust<br />
Girill Sarponov, vaba aja rõivastust<br />
Gerli Tinn ja klassikat Liisi<br />
Eesmaa.<br />
Kuidas on FIBITi programm<br />
üles ehitatud ja mis sihtgrupid<br />
sealt oma osa leiavad?<br />
FIBIT on jaotatud nii, et reedest<br />
pühapäevani on iga päev etendus,<br />
mis algab <strong>noorte</strong>etendusega, järgneb<br />
vaba aja rõivastusele pühendatud<br />
etendus, mis on kõigile,<br />
olenemata vanusest, ja siis on<br />
klassika osa, mida igaüks otsustab,<br />
mis aastanumbris ta klassika<br />
poistel oma oskusi proovida, ning<br />
neljast üheksani oli rulapoistel<br />
võimalus ennast tõestada.<br />
Marko, 17, sõnul oli lisapäeval<br />
pargis ruumi vähe. «No ma ütleks,<br />
et seal oli oma 150 sõitjat kindlasti,<br />
kõik jäid ette kogu aeg,» lausus<br />
Marko. Ise on ta rulaga sõitnud<br />
neli aastat. «Arvestades, et park<br />
oli tegelikult suur ja viimased<br />
poolteist tundi sai rahulikult sõita<br />
igal pool, oli tahetud tasu seda<br />
väärt.»<br />
Kris, 16, arvab, et sõitjaid oli<br />
tõesti liigagi palju. «No kui kord<br />
Pääsküla pargis on 25 eeku, siis<br />
sellega võrreldes odav, sest pargi<br />
ja suuruse vahe on mitmekordne,»<br />
jääb Kris endale kindlaks.<br />
Krisi arvates pole eesti rulakultuuril<br />
viga midagi. «Ainult ülejäänud<br />
rahvas võiks sellesse paremini<br />
suhtuda ja rohkem siseparke<br />
teha,» kurdab Kris.<br />
Selleks aastaks on Simpel<br />
Session läbi, Sessioni pargi jupid<br />
lähevad Haapsalu tulevasse siseparki.<br />
Järgmine Session tõotab<br />
tulla veel parem, ning mõelda<br />
vaid, kui traditsioonilistele võistlejatele<br />
lisanduks veel eraldi rulluisutajad.<br />
Be there or be square!<br />
austajaks sobib. Kõiki neid kolme<br />
etendust saab näha kõigil kolmel<br />
päeval, laupäeval aga lausa kaks<br />
korda.<br />
Milliste kaubamärkidega<br />
tee te koostööd?<br />
Kõikide nende kaubamärkidega,<br />
mida müüakse Viru keskuses<br />
ja <strong>Tallinna</strong> Kaubamajas. Lisaks<br />
sellele on meil olnud selliseid eraldi<br />
valitud brände, nagu näiteks<br />
Мода вызывает у молодежи<br />
огромный интерес<br />
«Cafe Anglais»<br />
oli üleni kudumiga kaetud, ja keda<br />
hoopis mingi ajastu või võõras<br />
maa ja selle omapära.<br />
Nii kollektsioonid kui ka hiljem<br />
lavashow muusikavalik toetus<br />
nii mitmelgi parasjagu oma elus<br />
toimuvale, mis on tegelikult loomulik,<br />
et kunstnik väljendab just<br />
seda, mida tunneb.<br />
Iga osaleja rabeleb oma isikliku<br />
hea- ja rahulolu huvides. Kui<br />
disainer saab mõtteis oleva välja<br />
öelda, ja kui see veel kas või ühele<br />
väljaspool seisjale korda läheb,<br />
on eesmärk saavutatud. Ja isiklik<br />
areng ühes ambitsioonidega<br />
saab jätkuda – kuni järgmiste<br />
show’deni.<br />
EKA III kursuse ühiskollektsioon<br />
«Kleidiparv» hakkas vormi<br />
võtma juba eelmise aasta algul,<br />
mil uudistesaadete aktuaalsemateks<br />
kaadriteks olid Eesti<br />
rannaäärtes õlist läbiimbunud<br />
sulestikuga lennuvõimetud linnud.<br />
Projektiga nähti vaeva, sest<br />
olime nõuks võtnud luua kollektsiooni<br />
toetudes probleemile, eesmärgiks<br />
osutada inimühiskonna<br />
ja looduse ebavõrdsusele.<br />
Väljakutse oli see osalejatele ka<br />
põhjusel, et märksa kergem oleks<br />
inspiratsiooni ammutada kirevatelt<br />
võõramaalindudelt. Näiteks<br />
uhketelt paabulindudelt, rõõmsavärvilistelt<br />
papagoidelt, kes viivad<br />
vägisi mõtted glamuursetele<br />
õhtutualettidele.<br />
Võitjad<br />
BMX’i tänavasõit:<br />
1. Josh Harrington – parim ka kõrgeima<br />
lennu võistlusel (4,21 m).<br />
2. Chase Hawk, USA<br />
3. Dave Mirra, USA – BMX’i<br />
kuulsaim nimi<br />
Rula tänavasõit:<br />
1. Enis Fazilov<br />
2. Chris Aström<br />
3. Lukas Danek<br />
Parim trikk:<br />
Käbi Hirv<br />
Madarse Apse – switch 360 flip<br />
down the double set<br />
Simpel Sessionil käinud<br />
noore kommentaar:<br />
Kati, 17, tuli enda sõnul vaatama<br />
ilusaid rulapoisse. «Siin on<br />
nii palju ilusaid poisse! Rula on<br />
BMX’ist lahedam ka!» arvab särasilme<br />
Kati, kellele ise samuti<br />
rulaga sõita meeldib.<br />
«Lisaks on festivalil palju ilusaid<br />
kutte, keda vaadata,» lausub<br />
Kati itsitades.<br />
Fornarina ja CK. Ehk siis keegi<br />
selline, kes on meie laval põhjendatult<br />
vajalik ja keda me koos stilistiga<br />
peame sinna sobivaks.<br />
Intervjuust oli tunda, kuidas<br />
korraldajad asja ise fännavad ja<br />
suhtuvad sellesse kui millessegi<br />
ülipositiivsesse ja vajalikku. Hea<br />
on vaadata, kuidas inimesed teevad<br />
asja südamega – eks sellest<br />
oleneb ju ka tulemus.<br />
В честь года молодежи на шоу моды Fashion Is Back In Tallinn<br />
определят лучшего молодого дизайнера моды. Главный<br />
продюсер FIBIT Ану Кикас считает, что мода пользуется у<br />
молодых большой популярностью. Современную молодежь,<br />
считает она, отличает большая смелость. По словам Кикас,<br />
благодаря сотрудничеству FIBIT и NOA молодые имеют<br />
отличную возможность показать себя. Во-первых, они могут<br />
создать свою коллекцию, во-вторых, показать ее на солидном<br />
мероприятии. Лучший дизайнер получит возможность<br />
оформить одну из витрин Дома торговли, что в мире моды<br />
считается большим признанием.<br />
Aga alati ei saa rääkida vaid ilusatel<br />
teemadel.<br />
Show’ks valmis ka video, mille<br />
tarvis sai materjali kogutud<br />
vihmast hallis ja veidi kõledas<br />
loomaaias puurides kükitavaid<br />
kulle, närviliselt edasi-tagasi<br />
rahmivaid kotkaid ja toonekurgi<br />
filmides.<br />
Niisamuti läksid asja ette Pirital<br />
salvestatud kaadrid tormisest<br />
merest ning süngete vihmapilvedega<br />
ühtesulanduvatest tossavatest<br />
tehasekorstnatest Koplis. Tulemus<br />
oli ühtekokku üsna sünge ja<br />
õudutekitav, mistõttu võis asjaga<br />
rahule jääda...<br />
Kuid loomulikult ei kuku kõik<br />
välja karvapealt täpselt nii, nagu<br />
algselt planeeritud. Seda on omal<br />
nahal kogenud arvatavasti paljud<br />
noored tegijad. Kuid kes ei koge,<br />
ei saa ka iial vajalikke kogemusi<br />
oma asja ajamiseks ja selles arenemiseks.<br />
Seega kõlab ütlus, mis toetub<br />
meie esivanemate kogemustele, et<br />
julge hundi rind on rasvane, üsna<br />
tõelähedaselt :)<br />
PINGELINE TRIKITAMINE SIMPEL SESSIONIL<br />
Simpel Session<br />
Если в прошлом году<br />
фестиваль экстремальных<br />
видов спорта имел довольно<br />
скромный успех, то почти<br />
все билеты на Simpel<br />
Session 2007 были проданы<br />
в первый день, последние<br />
были раскуплены на второй<br />
день. В этом году на Simpel<br />
Session приехало рекордное<br />
число участников из 23<br />
стран. К двум официальным<br />
дням фестиваля добавился<br />
еще один, во время которого<br />
молодежь опробовала на<br />
BMX-велосипедах и скейтах<br />
трассу, сооруженную<br />
по проекту дизайнера<br />
скейтпарков Натана<br />
Весселя.<br />
Из-за травмы был<br />
вынужден отказаться<br />
от участия в фестивале<br />
любимец публики,<br />
сильнейший скейтер Гена<br />
Какуша. Не участвовали<br />
также Роман Иванов,<br />
Стаффан Седергард, Бенни<br />
Файрфакс, Сет Маккалум,<br />
Майк Лайард (он приехал<br />
в Таллинн в качестве<br />
зрителя), Тадж Михелих и<br />
Брайан Качински.
8<br />
POINT / NR 3 9 / VEEBRUAR / 2007<br />
Meiega saad rohkem!<br />
Ylicool<br />
on elulahe!<br />
EMT soodsa Ylicool paketiga on<br />
tudengi elu jätkuvalt lahe, sest<br />
kuutasu pole ja soliidne Nokia 5200<br />
või Nokia 6060 on ylicooli hinnaga!<br />
NOKIA<br />
5200<br />
- EDGE/GPRS<br />
- WAP/MMS/E-post<br />
- Muusikamängija MP3<br />
- VGA kaamera<br />
- Bluetooth<br />
- Mälu kuni 5MB<br />
- Mälukaardi võimalus<br />
MicroSD kuni 1GB<br />
Ylicool hind liitujale 1490.-<br />
Sissemakse 0.-<br />
Järelmaks 12 x 150.-<br />
(kokku 1800.-)<br />
NOKIA<br />
6060<br />
- GPRS<br />
- WAP/MMS/E-post<br />
- MP3 helid<br />
- Ekraan 65535 värvi<br />
- Telefoniraamat kuni<br />
500 kohta<br />
Ylicool hind liitujale 690.-<br />
Sissemakse 0.-<br />
Järelmaks 12 x 79.-<br />
(kokku 948.-)<br />
www.emt.ee<br />
Telefonipakkumine kehtib uuele EMT-ga liitujale 12-kuulise tähtajalise Ylicool paketi sõlmimisel.<br />
Paketiga saad liituda kehtiva ISIC Student, ISIC Scholar, ITIC Teacher kaardi või<br />
IYTC Noortekaardi ettenäitamisel EMT ja Elioni esindustes. Lisainfo www.emt.ee
Change language