20. Sajandi teine pool (alates 1945) - tud.ttu.ee

Lühidalt 

EHITISTE 

AJALOOST 

Dotsent Urmas Mänd 

2007 

Kirjadus: Jan Gympel 

Arhitektuuri ajalugu antiikajast 

tänapäevani. Tln. Koolibri 2006 

Urmas Mänd. Hooned ja hooneosad 1

Antiik ja varakristlik aeg 2900 - 700 eKR 

Mis on arhitektuur? 

• Arhitektuur on kunst, täpsemalt 

ehituskunst. 

• Arhitektuur on kõikide kunstide 

algus ja ühendab inimest teda 

ümbritseva keskkonnaga 

•Arhitektuuri eesmärgiks on rahudada 

turvalisuse vajadust ja kaitsta 

ilmastiku ja metsloomade eest 

• Arhitekti mõiste pärineb kreeka 

keelest ja tähistab ehitusmeistrit 

• ehitamine on ühiskondlik nähtus; 

• inimene loob tehiskeskkonda; 

• ehitamisel võib olla palju 

eesmärke ja väljendusvorme; 



• Aastatuhandeid on ehitisi 

püstitatud vormipüsivatest 

materjalidest, nagu: 

Puit 

Loodus- või tehiskivi 

Vastavalt sellele 

kasutatakse ka mõisteid: 

 

 

PUITARHITEKTUUR 

KIVIARHITEKTUUR 

• suurte avade korral toetati 

algselt kandeelemente lihtsate 

piilaritega, millest hiljem 

vormusid dekoreeritud sambad 



• Egiptuse 

• Vana riik (2850-2052 eKr): 

• Vaarao on absoluutne pärilik kuningas; 

• kerkisid kuulsaimad püramiidid ja 

päikesekultusest sai ametlik religioon. 

Hieroglüüfkiri ja kalender. 

• Keskmine riik (2052 - u 1570 eKr): 

Teeba valitseja Mentuhotep II ühendab 

Egiptuse. Karnakis, peajumal Amoni 

elukohas, ehitatakse tohutuid templikomplekse; 

• Uus riik (1570-715 eKr): 

• Egiptusest saab juhtiv suurriik. Sõjaretked 

Aasiasse ja Nuubiasse. Võimsuse 

tipp kuninganna Hatšepsuti ajal; 

• Templikompleksid Karnakis, Luxoris, 

AbuSimbelis. 

• Hiline ajajärk (715-332 eKr) 



• Egiptus 

• Hakati kasutama ümmarguse ristlõikega 

sambaid, mille kapiteelid 

olid inspireeritud lootostest, papüürusest 

või palmidest 

• Sambad sümboliseerisid majesteetlikkust 

ja igavikulisust 

• Templite sissekäiku ääristasid 

längus seintega väravatornid, nn 

püloonid 

• Sissepääsu tornide ees seisid 

obeliskid 

• Väravatest pääses 

sammaskäikudest ümbritsetud 

eesõuele ja lõpuks eessaali kaudu 

suurde sammaskäiku 



• Egiptus : 

• Isise tempel 



Uri suur tsikuraat, Iraak 2100 e.Kr 


Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism 800-30 eKR 

• U 2000 a eKr kerkis esile Kreeta 

kultuur, mis oli tihedalt seotud 

Egiptuse kultuuriga (Knossose ja 

Phaistose paleed); 

• Mandri kreekas areneb välja 

Mükeene kultuur (Mükeene 

jaTitynta linnused); 

• 800 a EKR kujuneb välja Kreeka 

identiteet - ühiste müütide, kultuste, 

võistluste ja arhitektuuriga; 

• puuvaiadele ja sammastele ehitatud 

templid, mille keskel oli akendeta 

nn cella; 

• Mükeene kultuurist võeti üle 

ehituslike elemente - sambad; 

• teadmised salastati 


•Klassikalise arhitektuuri iseloomustus 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

!" 

 

! 

! " # 

! $ %& ' 

( 



) " 

#$%% 

& $% 

 

% 

'() 

 

 

$"% ** 

**%** 

% 

 

 

% 

+,-. 

%% 



* 

# ) 

 

 

 

 

 

 

 

 

+" 

$%+'( 

 

 

 



• Epidauruse teater -350 eKr: 

• mahutas 14000 vaatajat; 

• Paestum, Poseidoni (Hera) 

tempel - 460-450 a eKr; Lõuna- 

Itaalias Kreeka koloonias; 

Periteer 6 põiki ja 13 külgsammast; 



• Ateena Akropol: üldvaade, karüatiidid; partheoni plaan: 

• sammaskäik, eeskoda; cella; kultuskuju; Parthenon; tagumine 

saal; 



Amfiteater, 

Kreeka 300-200 e.Kr 


Rooma arhitektuur 300 eKR - 300pKr 

• Colosseum, 

• Rooma, 80 pKr, 

• Välismüür 50 m kõrge 


Rooma arhitektuur 300 eKR - 300pKr 

Panthenon, Rooma 118-128 


Bütsants (395 p.Kr -1300 p.Kr 

%/0123,-- 

./. 

$ 

* + 

4567 

0 

5 

2 

 

' 

2 

 


Varakristlik ja Bütsantsi arhitektuur 300 - 640 

• Santa Sabina kirik, Aventuse 

küngas, Rooma, 422 - 432 



• Sophia Hagia kirik 

Konstantinopolis 532-537 



Porta Nigra, Trier, Saksamaa 4 saj 


Ameerika mandri vanimaid ehitisi 

• Kukulkani 

püramiid, Chichen 

Itza, Mehhiko 

Kukulkani püramiid, 

Chichen Itza, Mehhiko 


Ameerika mandri vanimaid ehitisi 

• Uxmal, 

1000-1100 

p.Kr, 

Mehhiko 

Kuu 

püramiid, 

Teotihuacan, 

Mehhiko 

200 p.Kr 


Ameerika mandri vanimaid ehitisi: Peruu 

Maccu 

Piccu, Peruu 

1450 p.Kr 

• Maccu 

Piccu, 

Peruu 


Aasia mandri vanimaid ehitisi 

• Hiina 

müür 

• 300 e.Kr 

(1644) 



• Hiina 

ringehitised 

Yongding, 

600 p.Kr 



• Valge 

püramiid, 

Hiina 2500 

e.Kr 

Valge Haigru 

linnus, 

Jaapan 

1601-1609 

p.Kr 


Aasia vanimaid ehitisi 

Stupa, Sanshi, India 1000 e.Kr 



Minakshi tempel, 

Madurai, India 17saj 


Jaapani ehitisi 


Islami arhitektuuri ehitisi 

• Islami 

arhitektuur 

• Jerusalemma 

Kaljutoomkirik 

687-692 

Abd-al-Maliki 

ajast 


Islami arhitektuuri ehitisi 

• Al-Malvija 

minarett, 

Mutavakili 

mošee, Iraak 

• 848 -852 


Osmanite impeeriumi (1400-1600) ehitisi 

• Sinan: Sultan 

Selim II Suur 

mošee 

• Edime, 

• Türgi 

• 1570 -74 


Osmanite impeeriumi (1400-1600) ehitisi 

• Tadž Mahal, Agra 1632-58, India 


Romaani arhitektuur(750-1250 p.Kr) 

. ", 

.89(:; 

 

+ 8: 

;8('8/, 

 

 

+# 

""; 

 

 

; 

8( 

;** 

'# 

 

' 


Romaani arhitektuur (750-1250 p.Kr) 

****# 

88** 

$ 

**(** 

'#** 

 

**** 

#** 

 

% 4** 

" 

 

2< 

= 

 

,$ 

 


Romaani arhitektuur(750-1250 p.Kr) 

• Sankt Michaeli kirik, 1010-33, sisevaade ja plaan 


Romaani arhitektuuri õitseng (1024-1260) 

• Speyeri toomkirik, 1024-33; Roidvõlvid 1056-1106 



Kirik Speyer, 

Saksamaa. 

1025-1106 

Kolmeosaline sein 

ehitati 11 s 

ümberehituse käigus. 



Klooster Eberbach, Eltville Saksamaa. 1147 a 


Gooti arhitektuur (1130-1500 p.Kr) 

1 ,8("8>. 

8>4 

 

$ 

 

 

# 

 

 

 

," 

#** 

 

2 -33 

** 

8/2 

+


• Amiens’i katedral, 

1220-1158; 

• perspektiiv 

lõige 


Gooti arhitektuuri 

konstruktsioonid 

(1130-1500 p.Kr) 



Sainte-Trinité 

katedraal. 1060 -1120 

(Romaani) 

Notre Dame, Pariis. 

1163-1250 a 

(Gooti) 

Reims'i katedraal. 

1211 -1260 a 

(Gooti) 



• Saint-Denis’ kloostrikirik, 1144; Pariisi lähistel 



• Notre-Dame’ katedral, 1163-1197; lõuna külg, Pariis 



• Gootika Saksamaal ja 

Itaalias; Lübecki 

Maarja kirik 1250 1360 



• Gootika 

Itaalias; 

• Siena 

Palazzo 

Raekoda 

1297- 

1348 


Renessans (1420-1620 p.Kr) 

. 

"" 

 

 

2 

 

 

248)"8>81 

8> 

 

"= 

? 

@-7.A$- 

$& 

4 % 

( & 

 


Renessans (1420-1620 p.Kr) 

* 

 

, 

 

? 

 

4 

+; 

 

81B7 

8>;$ 

 

 

 

# 

 


Firenze ja vararenessanss(1420-1500) 

• Firenze 

toomkirik 

• 1294- 

1467 


Kõrg- ja hilissanss (manerism) (1500-1620) 

• Rooma 

Peetrikiriku 

kuppel 

• Michelangelo 

(1452-1519) 


Kõrg- ja hilissanss (manerism) (1500-1620) 

Villa la Rotonda, Vicenza, Itaalia 1567 


Barokk ja rokokoo (1600-1780) 

0 

, 8>::"8:: 

 

$ 

 

 

5 

 

 

5 $ $ 

;CA@+' 

;, 



• Giaccomo 

Barozzi de 

Vignole 

• II Gesu 

kirik 

Roomas 



& 

! 

2 " 

 

" 

D 

 

 

$ 

4** 

 

" 



• Prantsuse 

lossid ja 

aiad (1630 

- 1750): 

Kuningliku 

lossipeegelgalerii 



Versailles, Prantsusmaa 1661-1710 



• Saksamaa 

barokk ja 

rokokoo: 

• Johann 

Balthasar 

Neumann: 

Neljateistkümne 

pühaku 

palverännu 

kirik; Vierheiligen) 

Ülem-Baier 

(1743-72) 


Klassistsism (1750-1840 p.Kr) 

* 

 

 

 

# 

 

 

% 

 

 

; 

 


Klassistsism (1750-1840 p.Kr) 

* 5 

B 

 

 

 

< 

 

 

,&E 

+ 

 


Klassitsism (1750-1840) 

• Jacques Germain 

Soufflot: Sainte- 

Genevive Pariis, 

• 1764-90 tuntud ka 

kui 

• Pariisi Panthenon 

• Rahu, 

• rangus ja 

• ülevus 



• Ameerika 

Ühendriikide 

arhitektuur: 

• Ameerika 

Ühendriikide 

Kapitoolium, 

• ehitati mitmes 

järgus 

• 1803-1869 



Monticello, Maamaja(Thomas Jefferson Virginia) 1768 



• Saksa arhitektuur: Schauspielhaus, Berliin,1818-24 


Eklektika (1840-1900 p.Kr) 

• Tehniline revolutsioon sünnitab laenatud stiilivormid: võeti omaks 

kujunduselemente klassitsismist; 

• Historitsism, mida peetakse eklektiliseks, võib pidada 

klassitsismi lõpuperioodiks, kasutades geomeetrilist selgust, 

sirgeid jooni ja väheseid kaunistusi, fassaadi kujundamisel 

kasutatakse siiski ka teisi minevikku kujundusvorme; 

• toimus tagasipöördumine gootika poole (Inglismaa)- gootika 

taaselustamine; 

• tekkis range ja ülev katedraaligootika Saksamaal; 

• ajastu maitse-eelistust mõjutasid: tellijateks olid komisjonid, mis 

toetusid tootjate rahale ja teiseks oli ajastule omane ebakindlus; 

• iseloomulik oli masinaga teostatud käsitöö ja inseneriarhitektuuri 

konstruktsioonide kergus ja õhulisus; 

• mõju avaldasid raua ja terase kasutamine ning ka uus materjal, 

milleks oli betoon; 


Historitsism ja inseneriarhitektuur (1840-1900) 

• Inglismaa: Haus of Parliment, London,1840-88 



• Saksamaa, Reichstag e Berliini Riigipäevahoone 

Berliin,1884-94 



Eiffeli torn 1889 



Kristallpalee, London (siis 

Sydenham) (Joseph Paxton),1851 



• Joseph Paxton: Kristallpalee 1851; hävis 1936 


20. Sajandi esimene pool (1900-1945) 

• Inimene linnastus, millega kaasnesid halvenvad elutingimu-sed ja 

haigused linnades; esimene reaktsioon sellele oli - “tagasi-pöördumine 

looduse rüppe”; 

• arhitektide ja kunstnike jaoks oli pöördumine looduse poole paljulubav: 

saksa-maal isegi nimetati sellist stiili “jugend-stiiliks” - kasutati 

loodusornamentikat; 

• Stiil meenutab historitsismi ja paljudel juhtudel sai see stiil modernse 

kujunduse eelkäijaks; 

• sajandi alguses saab alguse ka aedlinnade idee ning moodsa linnaplaneerimise 

idee; 

• usuti ka, et jätkuvad tehnilised, vaimsed ja ühiskondlikud muudatused 

viivad täiesti uue ajstuni - tulevikuideed levisid -Itaalis tekkis suund 

“futurism” ja ka Venemaal; 

• radikaalset eemaldumist minevikust propageeris kunstnike rühm Hollandist - 

“loodusliku vormi kaotamine” kaotab puhast kunstiväljendust; 


20. Sajandi esimene pool (1900-1945) 

• uus stiil sai nimeks “uus arhitektuur” või “funktsionalism”, pakuti välja 

ka “rahvus-vaheline stiil”; 

• funktsionalismis peitus oht ennast palju kordi korrata - mehaniseeritud 

ehitus ja suurasulate tekkimine; arenes massiline elamuehitus 

paqljudes maades; 

• Le Corbusier sai modernismi eeskõnelejaks; 

• funktsionistlikkele ehitustele saab kinnise põhiplaani ideele vastassuundumus 

- lahtine põhiplaan; 

• Ameerika Ühendriikides ei arenenud esialgi uusi versioone, vai mindi 

teatud piirini; 

• linnades valitses USA- s pilvelõhkujate ja kommertsehitiste suund; 

• liberaalsetes Skandinaaviamaades püüdsid arhitektid luua sünteesi 

modernistlikust arhitektuurist ja kohalikest traditsioonidest; 

• 20-nes sajand on ka suurte tornide loomise sajand, mis veel pole 

lõppenud; 


20. Sajandi esimenepool (1900-1945) 

• Antonio Gaudi 

v Cornet: 

• Casa Batlio 

• Barcelona 

• 1905 



• Telegrafenbergi 

mäel Einsteini 

torn 1920 -21, 

• Potsdam 


20. Sajandi esimenepool (1900-1945) funktsionalism 

Fagus-Werke, Alfeld, Saksamaa 1910-1914 (Walter Gropius) 



Festspielhaus, Dresden, Saksamaa 1910 (Hendrich Tessenow) 



• Bauhaus, 

• Dessau 

• 1925 - 26 



Schröderi maja juuredeehitus, Ulrecht 1924 



• Modernism 

Ameerika 

Ühendriikides: 

• Falling Water, 

• Pennsylvania 

• (USA) 

• 1935-39 


20. Sajandi esimene pool (kuni a 1945) 

Golden Gate, San Francisco, 1933-1937 


20. Sajandi kõrgemad ehitised: võrdluseks 



20. Sajandi teine pool (alates 1945) 

• Toimub modernismi kokkuvarisemine ja ümberhindamine; 

• Teise mailmasõja lõppedes oli saabunud modernistliku arhitektuuri 

tähetund; Ameerika Ünendriigid olid muutunud kõige rikkamaks ja 

moodsamaks riigiks maailmas; luuakse klaaspindadega arhitektuuri - 

karkassi võrgustik ja klaasipinnad; 

• Euroopa ja Aasia oli teises olukorras: La Corbusier - elukeskkonda on 

vaja sootuks teisiti kujundada ja elamispinda kujundada võimalikult 

väikesele alusele ning moduleerides elamud inimede mõõtmetele; 

• 1960-ndatel aastatel tekkisid uued vormid (nii põhiplaaniliselt kui ka 

välisvormilt ümarad) (E. Saarinen, Frank Lloyd Wright, Le Corbusier), 

mis omavad skulpturaalselt, hõljuvad, ümarad, orgaanilised vormid; 

• Orgaanilise arhitektuuri kõrval tekkivad ideed hoonest kui tehnilisest 

organiseeritud kunstiteosest (high-tech arhitektuur); 

• ning 1970-80-ndail aastatel toimub taas tagasipöördumine stiili juurde 

• 1990 a tekkis dekonstruktivism - elitaarne vormikeel, ebakorrapäraselt 

tekitatud struktuur; funktsioon on vormi sisse pigistatud. 


20. Sajandi teine pool (alates 1945) postmodernism 

• Postmodernism 

• Elumaja 

• Berliin 1989 


20. Sajandi teine pool (alates 1945): postmodernism 

Vanna Venturi, 1962-1964 


20. Sajandi teine pool: skulpturalnne arhitektuur 

Ooperiteater Sydney, 1957-1973 


20. Sajandi teine pool: skulpturaalne arhitektuur 

Armotsemendist maja, Antti Lovag 


20. Sajandi teine pool: 

skulpturaalne 

arhitektuur? 

Guggenheimi 

Muuseum, Bilbao 

Hispaania, 1993- 

1997 


20. Sajandi teine pool (alates 1945) high-tech arhitektuur 

Olümpiastaadion Münhen, 1972 



• Müncheni 

olümpistaadion, 

• 1968 -72 



• Renzo Piano ja 

Richard Rogers: 

• Pompidou 

keskus, Pariis, 

• 1971- 1977 



Expo Hannover, 2000 


20. Sajandi teine pool (alates 1945) dekonstruktivism 

Kantselei, Viin, 1984-1989 


20. Sajandi teine pool (alates 1945) dekonstruktivism 

“Ginger ja Fred” Praha, 1995

20. Sajandi teine pool (alates 1945) - tud.ttu.ee

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?