KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber L.KKL ...

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA 

Loa registreerimisnumber 

L.KKL.HA-170464 

Loa taotluse registreerimisnumber 01.06.2006 nr 3420 

Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber 170464 

1. Käitaja 

AS Tallegg 

1.1. Ärinimi/Nimi 

andmed 

1.2. Registrikood/Isikukood 10017668 

1.3. Aadress Saha tee 18, Loo, Harjumaa 

telefon/faks 610 7012 / 610 7060 

e-post 

tallegg@tallegg.ee 

2. Käitise 

andmed 

2.1. Käitise nimetus 

Tellivere noorlinnukasvatus 

Kulli munejate kanade kasvatus 

Tellivere farm: Saha küla, Jõelähtme 

2.2. Käitise aadress 

vald, Harjumaa 

Kulli farm: Kulli küla, Rae vald, 

Harjumaa 

2.3. Kontaktisik: nimi, ametikoht Siret Sõmer / keskkonnajuht 

telefon/faks +372 610 76 25 / +372 610 70 60 

e-post 

siret.somer@tallegg.ee 

Tellivere lindlad: i.p 59°24´21´´ 

2.4. Territoriaalkood1 ja L-EST2 

p.l 25°1´245´´ 

koordinaadid 

Kulli lindlad: i.p 59°23´44´´ 

p.l 24°59´12´´ 

3. Tegevusala 3.1. Põhitegevusala nimetus ja kood3 01471 Kodulinnukasvatus 

3.2. Muude tegevusalade nimetused ja - 

4. Loa andja 

andmed 

koodid3 

3.3. Tegevus- või alltegevusvaldkond 

(-valdkonnad), millele on antud 

kompleksluba 

3.4. Käitises ülesseatud tootmisvõimsus 

3.5. Käitise lubatud tööaeg 8760 tundi aastas 

Keskkonnakompleksluba on antud 

linnukasvatuseks ja linnumunade 

tootmiseks 

Tellivere farm: 522 192 lindu/aastas 

Kulli farm: 415 417 lindu/aastas 

4.1. Asutuse nimi 

Keskkonnaministeerium Harjumaa 

keskkonnateenistus 

4.2. Registrikood 70001231 

4.3. Aadress Viljandi mnt 16, Tallinn 

4.4. Loa koostanud ametnik: nimi, 

ametinimetus 

Kerli Rästa / Keskkonnateabe ja 

-korralduse peaspetsialist 

telefon/faks 67 44 809 / 67 44 801 

e-post 

kerli.rasta@harju.envir.ee

PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA JA HEITE VÄLTIMISEKS VÕI VÄHENDAMISEKS KAVANDATAV TEHNIKA 

Tabel 1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale 

(edaspidi PVT). 

PVT allikas ja valitud PVT nimetus: 

Tootmisetapid Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, 

tehnoloogia ja seadmete 

nimetused 

Töökorraldus 

Tootmisplaan 

Lindude pidamistingimused 

(Tellivere lindla) 

Lindude pidamistingimused 

(Kulli 

lindla) 

Söötmine 

Olemas töötajate ametijuhendid ja 

noorlinnukasvatamise protsessi kirjeldus, 

veterinaarmenetluse juhendid, 

jäätmekäitluskord ning töö- ja 

ohutusjuhendid. Käitises on olams ka 

koolitusplaan. 

Tootmisnäitajaid (sööda tarbimine, ühtlus 

kasvu perioodil, suremus) jälgitakse ja 

dokumenteeritakse pidevalt 

Lindude pidamine puuris 

Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja 

seadmete erikulude ja heite näitajad 

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite 

näitajad 

- Töötajate täiendõppe- ja koolitusvajaduse 

selgitamine ning regulaarse täiendõppe 

korraldamine. 

- Jälgida etteantud karja pidamistingimusi 

vastavalt kanatõule 

Puurid mõõtmetega 1m x 2m x 0,45m. 

Ühes puuris 55-60 tibu 

Lindude pidamine puuris Puurid mõõtmetega 45x40 cm = 1800 cm 2 . 

Ühes puuris on 3 kana. 

Kasutatakse kuivsöödaautomaate. Sööda 

sattumine vedelsõnnikusse on välditud, 

samuti vähenab tolm nii lindla siseõhus kui 

ka ümbritsevas välisõhus. 

Kasutatakse vastavalt munejakana noorlinnu 

kasvatamiseks etteantud tasakaalustatud 

söötmist. Söödaretseptid on optimeeritud. 

Söötmisel kasutatakse granuleeritud sööta 

Puurispidamine kuni 01.01.2012. Alates 

01.01.2012 tuleb kasutada täiustatud puurides 

pidamisviisi või põrandalpidamist. 

Puurispidamine kuni 01.01.2012. Alates 

01.01.2012 tuleb kasutada täiustatud puurides 

pidamisviisi või põrandalpidamist. Ühele kanal 

peab olema vähemalt 550 cm 2 pinda. 

Vastavusmärge 

Vastab 

Vastab 

Vastab kuni 

01.01.2012 

Vastab kuni 

01.01.2012 

- Söödakadude vähendamine. Vastab 

Söödad valmistatkse kindla tasakaalustatud 

retseptuuri põhjal Talleggi söödatehases. 

Kasutada segajõusöödasegusid, mis on koostatud 

vastavalt lindude liigile, vanusele ja kasutusalale. 

Vastab

Tootmisetapid 

Jootmine 

Lindla koristus ja 

pesemine 

Energia kasutus 

Sõnnikukäitulus 

lindlates 


Vedelsõnnikuhoidla 

Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, 


nimetused 

Kasutatakse nippeljootjaid. Vesi on 

lindudele pidevalt kättesaadav. Olemas 

kinnised jootmisliinid. Joogiseadmed ei 

saastu allapanu ja söödajääkidega. 

Kuivpuhastus. Suvepesu kasutamine. 

Peetakse arvestust veetarbimise üle. 

Toimub pidev valguspäeva reguleerimine 

vastavalt pidamistingimustele. Loomulikku 

valgust ei ole võimalik kasutada. 

Vedelsõnnik transporditakse transportööriga 

sõnnikupunkrisse. Sõnniku eemaldamine 

sõnnikupunkrisse toimub igapäevaselt. 

Sõnnikuvedu punkrist hoidlasse toimub iga 

päev välja arvatud pühapäev. 

Vedelsõnniku koostise määramine 

(üldlämmastik ja ülfosfor). Vedelsõnniku 

laotuspartneritele edastatakse vastavat infot. 

Laotamisel kasutatakse paisklaoturit. 

Paisklaotus on linnusõnniku eripära tõttu 

hetkel ainuvõimalik, kuna sõnnik sisaldab 

hulgaliselt kanasulgi ning need ummistavad 

ära lohisvoolikute süsteemi. 

Neli 3000 m 3 vedelsõnniku 

betoonrõngasmahutit. Mahutid on 

lekkekindlad, väljavooluavad puuduvad. 

Mahutitest pumbatakse sõnnik välja. 

Vedelsõnnikuhoidla on katmata. 

Käitises tekkiva sõnniku võib kuivaine 

sisalduse poolest lugeda tahseõnnikuks. 




näitajad 

- Jootmissüsteem peab tagama lindudele piisavas 

koguses joogivee kättesaadavuse igal ajahetkel. 

Jootmissüsteem peab olema lekkekindel. 

Vee kokkuhoid. Survepesurite kasutamine. 

Loomuliku valguse kasutamine. 

- Sõnniku sage eemaldamine lindlast. 

Eemaldamine vähemalt kaks korda nädalas 

kinnisesse hoidlasse. 

- Arvestades kasvatatavaid kultuure tuleb 

vedelsõnnikut normijärgselt laotada, mis 

vähendab pinna- ja põhjavee reostusohtu. 

Mulda viimine toimub 24 tunni jooksul. Paisklaotus muldaviimisega 4-6 tunni jooksul 

peale sõnniku laotamist. Paisklaotus rohu ja 

karjamaadel ei ole parim võimalik tehnika. 

- Lekkekindlad betoonrõngasmahutid, mis on 

varustatud kahekordse väljavoolu klapiga. 

Tekkiva sõnniku kuivainesisaldus 19-20% 

Kaetud vedelsõnnikuhoidla. 

Tahesõnnikuhoidla ei vaja katmist. 

Vastab 

Vastab 

Ei vasta 

Vastab 

Vastab 

Osaliselt ei 

vasta, suurtel 

põllumassiivid 

el mulda 

viimise aja 

osas 

Vastab 

Vastab.

Tootmisetapid 

Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, 


nimetused 




näitajad 

Sõnnikut segatakse enne väljavedu. Mikser Sõnniku segamine üks kord enne laotamist Vastab 


Tabel 2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks 

Valitud PVT nimetus: 

Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendammise 

investeeringud 

Tellivere noorlindude ja Kulli 

munejatekanade pidamine 

Vedelsõnniku laotamine 

Puuride rekonstrueerimine. Munejate kanade pidamistingimuste 

vastavusse viimine põllumajandusministri 19.06.2003.a. määruse 

nr 59 “Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruummile 

või ehitisele” nõuetele 

Uus vedelsõnniku laotuspütt koos linnusõnnikule sobiliku 

laotussüsteemiga. Uurida lohisvoolikute võimalikku kasutust kana 

vedelsõnnikule. Paisklaotuse kasutamine vedelsõnniku laotamisel 

ei ole aksepteeritav, kuna sellega kaasneb intensiivsem lõhnasaaste. 

PVT rakendamise tähtaeg 

- 01.01.2012 (tuleneb põllumajandusministri 

19.06.2003.a määrusest nr 59 “Nõuded kanade 

pidamisele ja selleks ettenähtud ruumidele või 

ehitistele” 

- 31. märts 2008 Meede loetud täidetuks. 

Käitisesse on ostetud uus paisklaotuse süsteemiga 

vedelsõnnikupütt. Paisklaotus on linnusõnniku 

eripära tõttu hetkel ainuvõimalik kuna sõnnik 

sisaldab hulgaliselt kanasulgi ning need ummistavad 

ära lohisvoolikute süsteemi. 

Vedelsõnniku hoidla Vedelsõnnikuhoidla katmine - 31.12.2008 Nõue ei kuulu täitmisele, sest kuivaine 

sisalduse poolest tekib käitises tahesõnnik, mille 

hoidla ei vaja katmist. 

Juhtimine Keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamine 31.03.2008 

Meede rakendatud tähtaegselt.

Tabel 3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks 

kavandatav tehnika 

PVT 

vastavusmärge 

Võimaluse 

korral andmed 

meetme 

Meetme 

rakendamise 

tähtaeg 

tasuvuse kohta 

Toorme säästlik kasutamine Teostada kontrolli söödakäibe üle - Vastab - Pidev 

Kemikaalide säästlik kasutamine 

Pidada arvestust kemikaalide ja ravimite kasutamise - - - Pidev 

üle 

Abimaterjalide säästlik kasutamine - - - - - 

Pooltoodete säästlik kasutamine - - - - - 

Vee säästlik kasutamine 

Kasutada kinniseid jootmisliine ja teostada 

- Vastab - Pidev 

jootmisliinide pidevat kontrolli ja hooldust 

Kasutada optimeeritud söötasid eri kasvueas lindude - Vastab - Pidev 

Välisõhusaaste vältimine või 

söötmisel. 

vähendamine 

Hoida lindlad ja lindla inventar puhtad. - - - Pidev 

Soojatootmiseks kasutada gaasipõleteid - - - Reaalsel 

Energia ja kütuse kasutamise 

vähendamine 

gaasitrassiga 

ühinemise tekkimise 

võimalusel 

Energia ja kütuse tõhus kasutamine - - - - - 

Jäätmetekke vältimine - - - - - 

Lindude suremuse vähendamiseks rakendad lindude - - - Pidev 

Jäätmetekke minimeerimine 

ennetavat ravi. 

Teostada jäätmete liigiti kogumist. Koguda 

- - - Pidev 

olmejäätmed ja loomsed jäätmed eraldi) 

Jäätmete taaskasutamine - - - - - 

Jäätmete kõrvaldamine - - - - - 

Reovee tekke vähendamine - - - - - 

Pinnase kaitse 

Vedelsõnniku koostise määramine üldlämmastiku ja 

üldfosfori osas. 

- - - Enne laotusperioodi 

algust

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks 

kavandatav tehnika 

Pinna ja põhjavee kaitse 

Lõhna, müra ja vibratsiooni 

vältimine või vähendamine 

Kaug ja piiriülese saastuse 

minimeerimine 

Muud asjakohased meetmed 

Pidada arvestust sõnnikukäitluse üle. Tagada 

vedelsõnnikuhoidlate korrashoid. Pidada veetarbimise 

arvestust. 

Vedelsõnniku laotamine põldudele peab toimuma 

selleks ette nähtud ajal ja viisil, mil taimedele on see 

kõige paremini omastatav, et vähendada reostuse 

ohtu. Laotamine peab toimuma vastavalt Harjumaa 

keskkonnateenistuse poolt kinnitatud vedelsõnniku 

laotamise plaanile (Vabariigi Valitsuse 28.08.2001.a 

määrus nr 288 “Veekaitsenõuded väetise- ja 

sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja 

sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja 

hoidmise nõuded” § 12). 

Vedelsõnniku laotamisega kaasnevate lõhnahäiringute 

vähendamiseks vältida vedelsõnniku laotamist 

nädalavahetustel ning pühade ajal. 

Sõnniku laotamisel jälgida ilmastikutingimusi. 

Laotamiseks valida aeg, mil elamud ei jää allatuult. 

Vedelsõnniku laotamiseks sobivad kõige paremini 

jahedad, niisked ning tuulevaiksed ilmad 

Paisklaotuse kasutamisel tuleb sõnnik mulda viia 4-6 

tunni jooksul peale sõnniku laotamist. Paisklaotus 

rohu ja karjamaadel ei ole parim võimalik tehnika. 

PVT 

vastavusmärge 

Võimaluse 

korral andmed 

meetme 

tasuvuse kohta 

- - - Pidev 

- - - Pidev 

Meetme 

rakendamise 

tähtaeg 

- - - Sõnniku 

laotusperioodil 





- - - - - 

Tellivere ja Kulli lindlad rekonstrueerida selliselt, et 

lindlates tekiks tahesõnnik. 

- - 01.01.2012

TOORME, ABIMATERJALIDE POOLTOODETE VÕI KEMIKAALIDE SÄILITAMINE JA KASUTAMINE 

Tabel 1. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted 

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine 

KN 

kaubakood 

nimetus säilitamisviis1 , 

mahuti tüüp 

nr plaanil või 

kaardil 

maksimaalne 

üheaegselt hoitav 

kogus, t või m3 

alltegevusvaldkond või 

tehnoloogiaprotsess 

kokku, t/a 

või m3/a 

kogus 

jääb 

tootesse, % 

erikulu, t, m3, kWh või 

muud tooteühiku kohta 

Toore 

- Jõusööt 7 tonnised 

punkerhoidlad 

Abimaterjalid 

380840 Desinfektsioonivahendid 

Pooltooted 

Pooltooteid ei kasutata 

Lisa 2-5 ja Lisa 2-6 

(punkrid plaanil 

märkimata) 

Nisu 7 tonnine punker Lisa 2-5 ja Lisa 2-6 

(punkrid plaanil 

märkimata) 

Plastmass kanister, 

paberkotid 

Kohapeal ei 

hoiustata 

12 000 t Lindude söötmine 12 00 t/a - - 

1000 t Lindude söötmine 1000 t/a - - 

Kohapeal ei 

hoiustata 

Lindla desinfitseerimine 0,5 t/a - - 

1 Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas või 

siseruumis.

Tabel 2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted 

Toore, abimaterjal või 

pooltoode 

KN nimetus 

kaubakood 

Toore 

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine 

säilitamisviis, 

mahuti 

tüüp 

nr plaanil 

või 

kaardil 

maksimaalne 

üheaegselt 

hoitav 

kogus, t või 

m3 

Ohtlikke aineid sisaldavat tooret ei kaustata 

Abimaterjalid 

2710194139 Kerge 

kütteõli 

Metallmahuti Lisa 2-5 10 t Soojatootmine 

küttepuhuritega 

kogus, 

t/a või 

m3/a 

erikulu, t, 

m3, kWh 

või muu 

tooteühiku 

kohta 

nimetus 

120 t/a Kerge 

kütteõli 

CAS, 

EINECS või 

ELINCS nr1 

tootmisprotsess 

ohukategooria 

68334-30-5 Tuleohtlik 

R- 

lause2 

Slause2 sisaldus 

toormes, abi 

materjalis, 

pooltootes, % 

R10,40 S36/37 - 

Pooltooted 

Ohtlikke aineid sisaldavaid pooltooteid ei ole 

1CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Kemikaalide Teabekeskuse veebilehel http://www.ktk.ee/ ja Euroopa Kemikaalide Büroo (European Chemicals 

Bureau) veebilehel http://ecb.jrc.it/. 

2Riski-(R-) ja ohutuslaused (S-) on kehtestatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruses nr 122 “Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja 

märgistamise nõuded ning kord” . 

Tabel 3. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamine 

Toode Ohtlik aine Säilitamine 

KN 

CAS, EINECS ohu- 

sisaldus säilitamisviis, 

nimetus nimetus 

R-lause S-lause 

kaubakood 

või ELINCS nr kategooria 

tootes, % mahuti tüüp 

Ohtlikke aineid sisladavaid tooteid ei ole 

nr plaanil 

või kaardil 

maksimaalne kogus, 

t või m3

Tabel 4. Kemikaale ja tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed 

Mahuti 

tüüp 

maht kasutusele 

võtmise 

kuupäev, 

mahuti 

eluiga 

Mahutis 

sisalduva 

kemikaali, 

toorme 

nimetus 

Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus 

Kontrolli-mise 

sagedus, viimase 

kontrollimise 

kuupäev 

andmed 

tehnilise 

järelevalve 

kohta 

andmed 

hoolduse 

kohta 

Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus 

(asendiplaan sobivas mõõtkavas) 

Nr plaanil 

või 

kaardil 

kaugus 

reovee 

äravoolutorustikust 

kaugus 

veekogudest 

kaugus 

puurkaevudest 

Kaitsemeetmed 

välisõhk vesi pinnas pinna- ja 

põhjavesi 

Tsinkplekist 

kessoonümbriseg 

a plastmahuti 

2 m 3 Valmistami 

se aasta 

2000 

Kerge 

kütteõli 

Üks kord aastas. 

Visuaalne 

kontroll ja 

jälgimine toimub 

pidevalt. 

Täitmisel 

jälgitakse 

täitumist 

nivooanduriga 

Ei kuulu 

tehnilise 

järelevalve 

alla. 

Tõmbetoru 

puhastus 1 

kord kuus 

Lisa 2-5 25m Ei ole 

määratav 

250 m Mahutil on 

olemas 

nivooandur 

Mahuti asub betoniseeritud 

põrandaga ruumis ja on 

varustatud nivooanduriga.

VEEVÕTT JA VEEHEIDE 

Tabel 1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 

Ei ole asjakohane, kuna veevõttu pinnaveehaardest ei toimu. Kulli lindlate vajaminev vesi saadakse AS Tallegg kuuluvast puurkaevust ja Tellivere 

lindlatele vajaminev vesi saadakse lepingu alusel OÜ-lt Loo Vesi. 

Tabel 2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 

2.2.1. Veehaarde nimetus Kulli kanalate puurkaev (HA0591) 

2.2.2. Põhjaveekihtide kood 2 O-Cm 

2.2.3. Puurkaevude grupi kood 3 - 

2.2.4. Geograafilised koordinaadid X=6584495 Y=556094 

2.2.5. Puurkaevu passi number 4 4860 

2.2.6. Puurkaevu katastri number 5 888 

2.2.7. Lubatud veevõtt (m 3 ) Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis 6 

36400 100 - 

Tellivere lindlate veekulu on 5300 m 3 /aastas. Vajaminev vesi ostetakse OÜ-lt Loo Vesi. 

Tabel 3. Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa 

Toimingu nimetus 

Nõude kirjeldus 

3.1. Veearvestuse pidamine Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja võetud vee 

kogused kuude lõikes. Sagedus peab olema selline, et veekasutuse aruandlus oleks usaldusväärne. Samuti pidada arvestus Tellivere lindlates 

kasutatava vee koguste kohta. 

3.2. Vee kvaliteedi kontrollimine Üks kord aastas võtta vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale veeproovid puurkaevu proovivõtu kraanist üldkeemilise koostise, üld- ja 

kahevalentse raua ning mangaanisisalduse määramiseks. [Proovivõtumeetodid. Keskkonnaministri 6.mai 2002 määrus nr. 30 

(RTL,2002,56,833)]. Kõik analüüsid teostada akrediteeritud laborites. 

3.3. Põhjaveetaseme mõõtmine Põhjavee taseme staatilist mõõtmist teostada üks kord aastas.

Tabel 4. Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused (võib olla erinevate aastate lõikes) väljalaskmete ja 

saasteainete kaupa (jrk nr) 1 

4.1. Väljalaskme nimetus Kulli 

4.2. Väljalaskme kood 2 HA051 

4.3. Suubla nimetus Pirita jõgi 

4.4. Suubla kood 3 108920 

4.5. Väljalaskme geograafilised koordinaadid 6584881; 556132 

4.6. Suubla "Keskkonnatasude seaduse" kohane 1,5 

koefitsient 

4.7. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 2000 

4.8. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 500 

4.9. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 500 

4.10. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 500 

4.11. Lubatud vooluhulk IV kvartalis 4 500 

4.12. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei Üldlämmastik 

limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 

4.13. Lubatud saasteainete kogused Saasteaine 

nimetus 

Suurim lubatud 

sisaldus (mg/l) 

Puhastusaste 

% 4 

Lubatud kogused (kilogrammides või tonnides) 

I kv II kv III kv IV kv Aastas 

Biokeemiline hapnikutarve 15,0 90 0,0075 0,0075 0,0075 0,0075 0,03 

heljuvainesisaldus 25,0 80 0,0125 0,0125 0,0125 0,0125 0,05 

üldfosforisisaldus 1,5 80 0,00075 0,00075 0,00075 0,00075 0,003 

naftasaadustesisaldus 1,0 75 0,0005 0,0005 0,0005 0,0005 0,002 

Tellivere lindlates tekib reovett ca 240 m 3 /aastas, mis juhitakse OÜ-le Loo Vesi kuuluvasse puhastisse.

Tabel 5. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 

Ei ole asjakohane. 

Tabel 6. Saasteainete seire nõuded 1 

6.1. Proovivõtunõuded Kõik heitveeproovid võtta vastavuses kehtiva metoodikaga [Proovivõtumeetodid. Keskkonnaministri 6.mai 2002 määrus nr. 30 (RTL 

2002,56,833)]. Proovivõtja peab olema atesteeritud 

6.2. Analüüsinõuded Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laborites. 

6.3. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood 2 Seiratav näitaja Seire sagedus 

Kulli 

HA051 

Biokeemiline hapnikutarve 

heljuvainesisaldus 

üldfosforisisaldus 

üldlämmastikusisaldus 

naftasaadustesisaldus 

Vesinikioonide sisaldus 

Üks kord kvartalis 

Tabel 7. Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded 

Suubla kvaliteedi- ja seirenõudeid ei määrata 

Seirepunkti 

nimetus 

Seirepunkti 

koordinaadid 

Kvaliteedi-näitaja 

nimetus 

Ühik 

7.1. Proovivõtunõuded 

7.2. Analüüsinõuded 

7.3. Suubla Suubla 

nimetus 1 kood 2 

Kvaliteedinõue 

Piirväärtus 

Seire sagedus

Tabel 8. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile või veekogule või suublale 

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 

8.1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Tagada veehaarde sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine. Pidev 

8.2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed - - 

8.3. Ohtlike ainete heite vähendamise meetmete kava - - 

8.4. Nõutav reoveepuhastusviis 

Olmereovesi käideldakse biotiigis. Enne biotiiki läbib reovesi 

septikud. Septikuid tühjendatakse üks kord aastas. Septikuid 

tühjendab vastav väljaveo ettevõte ja viiakse purgimiskaevu. 

Pidev 

8.5. Heitvee immutamise nõuded - - 

8.6. Sademevee käitluse nõuete täitmise meetmed - - 

8.7. Reoveesette käitluse nõuete täitmise meetmed - - 

8.8. Reoainete laotamise tingimused väetusainetena kasutamise korral - - 

8.9. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja 

likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) 

loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku 

omavalitsust, Keskkonnateenistust ja -inspektsiooni 

Koheselt vastava olukorra tekkimisel 

8.10. Parim võimalik tehnika 1 - - 

8.11. Muud asjakohased meetmed - - 

1 täidetakse, kui info parima võimaliku tehnika kohta on olemas 

Tabel 9. Teabe vee erikasutusloa andjale esitamise nõuded 

Vt. peatükki “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus” 

Tabel 10. Äkkheide vette 

Käitise tegevusega ei kaasne äkkheidet vette.

JÄÄTMEHOOLDUS 

Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused 

Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 Tekkivad jäätmekogused 

Käideldavad jäätmekogused, t/a 

(tonni põhitoodangu 

kohta 2 ), t/a 

Kogumine, sealhulgas Vedu 

Taaskasutamine 

sorteerimine 

Toimingu kood 3 Kogus 

Loomsete kudede jäätmed 02 01 02 - 50 - - - - 

Prügi (segaolmejäätmete) 20 03 98 - 20 - - - - 

sortimisjäägid 

Luminestsentslambid ja muud 20 01 21* - 0,1 - - - - 

elavhõbedat sisaldavad jäätmed 

Sortimata ravimid 18 02 98* - 0,020 - - - - 

Paber- ja kartongpakendid 15 01 01 - 1 - - - - 

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist 

alajaotise koodnumbrit. 

2 Juhul kui seda saab arvutada. 

3 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud». 

Tabel 2. Tekkivate ja käideldavate jäätmete piirkogused, mida võib viia keskkonda 

Ei ole asjakohane, kuna käitis ei tegele jäätmete keskkonda viimisega. Tekkivad tavajäätmed anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele ja ohtlikud 

jäätmed anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Vedelsõnniku laotamine põldudele peab toimuma selleks ette nähtud 

ajal ja viisil, mil taimedele on see kõige paremini omastatav, et vähendada reostuse ohtu. Laotamine peab toimuma vastavalt Harjumaa 

keskkonnateenistuse poolt kinnitatud vedelsõnniku laotamise plaanile (Vabariigi Valitsuse 28.08.2001.a määrus nr 288 “Veekaitsenõuded väetise- ja 

sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded” § 12). Vedelsõnnikut tekib 

aastas 17700 tonni. Pidada arvestust tekkiva ja laotatava sõnniku koguste üle.

Tabel 3. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 

Ei ole asjakohane, kuna käitises ei tegeleta jäätmete taaskasutamisega ega kõrvaldamisega.. 

Ohtlike jäätmete kogumisel ja säilitamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida nendest tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning 

vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004.a määrusega nr 39 “Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord” kehtestatud korrale märgistama 

ohtlikud jäätmed enne üleandmist jäätmekäitlejale. 

Tegevuses tekkinud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta pidada regulaarset arvestust. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb arvestust 

pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Käitise jäätmealase tegevuse aastaaruandes 

näidata ära kõik tekkivad jäätmed s.h segaolmejäätmed, paber ning papp jne. 

Tabel 4. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade 

järelhooldus 

Ei ole asjakohane. Käitise tegevuse alustamisega ja lõpetamisega seotud küsimusi käsitletakse loa peatükis “Tegevushälbed”. 

Tabel 5. Keskkonnaseirenõuded 

Jäätmekäitlusega seotud keskkonnaseirenõudeid ei määrata. Käitises tuleb pidada arvestust tekkivate loomsete jäätmete koguste üle ja tekkiva 

vedelsõnniku ning põllule laotatava vedelsõnniku koguste üle. 

Tabel 6. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed 

Ohutusmeetmeid ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmeid käsitletakse peatükis “Õnnetuste vältimine”.

Tabel 7. Jäätmete kõrvaldamiskoht(-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks 

Ei ole asjakohane, kuna käitis ei tegele jäätmeveoga. 

Tabel 8. Jäätmete ladustamine1 kalendriaasta jooksul 

Ei ole asjakohane, kuna käitises ei toimu jäätmete ladustamist.

KÜTUSE KASUTAMINE, ENERGIA TOOTMINE JA TARBIMINE 

Tabel 1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa 

EKN 

kaubakood 

nimetus 

Väävli 

sisaldus, 

% 

Tuhasisaldus, 

% 

Kasutatav kütus 

Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 

alumine 

MJ/Nm 3 

kütteväärtus, 

MJ/kg või 

gaasi 

korral 

kokku Tootmisprotsessis 

ruumide 

kütmiseks 

ja 

Sisetranspordiks 

olmevee 

soojendamiseks 

muu 

erikulu, t, 

m 3 , kWh 

või muud 

tooteühiku 

kohta 

kokku 

Energia tootmine, MWh/a 

Elekter 

Soojus ja aur 

omatarve 

müük kokku omatarve 

müük 

Tahke kütus 

- - - - - - - - - - - - - - - - - 

Gaasikütus 

- - - - - - - - - - - - - - - - - 

Vedelkütus 

Kerge 

kütteõli 

(Tellivere) 

0,15 0,001 ~43,0 120 - 120 - - - - - - ~1000 ~1000 -

Tabel 2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa 

Tootmisetapid või 

kasutusalad 

Tootmisetapid: 

Energia tarbimine, MWh/a 

elekter, MWh/a soojus, MWh/a aur, MWh/a 

kokku omatoodang muu 

tarnija 

kokku omatoodang 

muu 

tarnija 

kokku 

erikulu, 

MWh 

tooteühiku 

kohta 

erikulu, 

MWh 

tooteühiku 

kohta 

omatoodang muu 

tarnija 

Tellivere lindlad 341 - 341 1433 1433 - - - - - 

Kulli lindlad 1035 - 1035 203 203 - - - - - 

Kasutusalad: 

Ventilatsioon 900 - 900 

Ruumide kütmine ja 480 - 480 1636 1636 - - - - - 

olmevee soojendamine 

Kokku 1376 - 1376 - 1636 1636 - - - - -

VÄLISÕHU SAASTAMINE 

Tabel 1. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud (õ) aastased heitkogused: 

Saasteaine 

CAS /EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus heitkogus, tonni/a (täpsus 0,000) 

1 2 3 

Tellivere lindlad 

10102-44-0 Lämmastikoksiid 9,260 

7664-41-7 Ammoniaak 47,5235 

- Peened tahked osakesed 22,115 

630-08-0 Süsinikoksiid 0,514 

- Lenduvad orgaanilised ühendid 0,0077 

7446-09-5 Vääveldioksiid 0,0036 

74-82-8 Metaan 7,682 

- Süsinikdioksiid 324,000 

Kulli lindlad 


7664-41-7 Ammoniaak 55,286 


74-82-8 Metaan 8,937 


7664-41-7 Ammoniaak 6,320 


Kütuse aastakulu liikide kaupa : kerge kütteõli 120 t/aasats 

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa : lahusteid käitise tegevuses ei kasutata

Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis toodust ja mis on saadud tunni aja keskmise 

mõõtmise tulemusena. Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused: 

Saasteallikas 

Saasteaine 

nimetus 

nr plaanil või kaardil 

CAS /EINECS/ 

hetkeline heitkogus, g/s 

nimetus 

ELINCS nr 

(täpsus 0,000) 

1 2 3 4 5 



N15-16-A 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 


Lindla N15-16 

74-82-8 Metaan 0,020 


N15-16-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 


74-82-8 Metaan 0,020 


N17-18-A 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 


Lindla N17-18 

74-82-8 Metaan 0,020 


N17-18-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 


74-82-8 Metaan 0,020 

Lindla N19-20 N19-20-A 10102-44-0 Lämmastikoksiid 0,023 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 


74-82-8 Metaan 0,020

Saasteallikas 

Saasteaine 

nimetus 


CAS /EINECS/ 


nimetus 

ELINCS nr 


1 2 3 4 5 


N19-20-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 


74-82-8 Metaan 0,020 


Lindla N21-22 

N21-22-A 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 


74-82-8 Metaan 0,020 


N21-22-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 


74-82-8 Metaan 0,020 


N23-24-A 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 


Lindla N23-24 

74-82-8 Metaan 0,020 


N23-24-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 


74-82-8 Metaan 0,020 

Lindla N25-26 N25-26-A 10102-44-0 Lämmastikoksiid 0,023 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 


74-82-8 Metaan 0,020

Saasteallikas 

Saasteaine 

nimetus 


CAS /EINECS/ 


nimetus 

ELINCS nr 


1 2 3 4 5 


N25-26-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 


74-82-8 Metaan 0,020 


Tellivere kütteõlil 

N15-16-A 


töötavad puhurid 

N15-16-B 

lindlas N15-16 


















N17-18-A 

N17-18-B 

N19-20-A 

N19-20-B 

N21-22-A 

N21-22-B 

N23-24-A 

N23-24-B 

N25-26-A 

N25-26-B 



















630-08-0 Süsinikoksiid 0,040

Saasteallikas 

Saasteaine 

nimetus 


CAS /EINECS/ 


nimetus 

ELINCS nr 


1 2 3 4 5 


Kulli lindlad 


K-1-A 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


Lindla K-1 

74-82-8 Metaan 0,017 


K-1-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


74-82-8 Metaan 0,017 


K-2-A 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


Lindla K-2 

74-82-8 Metaan 0,017 


K-2-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


74-82-8 Metaan 0,017 


K-3-A 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


Lindla K-3 

74-82-8 Metaan 0,017 


K-3-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


74-82-8 Metaan 0,017

Saasteallikas 

Saasteaine 

nimetus 


CAS /EINECS/ 


nimetus 

ELINCS nr 


1 2 3 4 5 


K-4-A 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


Lindla K-4 

74-82-8 Metaan 0,017 


K-4-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


74-82-8 Metaan 0,017 


K-5-A 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


Lindla K-5 

74-82-8 Metaan 0,017 


K-5-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


74-82-8 Metaan 0,017 


K-6-A 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


Lindla K-6 

74-82-8 Metaan 0,017 


K-6-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


74-82-8 Metaan 0,017

Saasteallikas 

Saasteaine 

nimetus 


CAS /EINECS/ 


nimetus 

ELINCS nr 


1 2 3 4 5 


K-7-A 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


Lindla K-7 

74-82-8 Metaan 0,017 


K-7-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


74-82-8 Metaan 0,017 


K-8-A 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


Lindla K-8 

74-82-8 Metaan 0,017 


K-8-B 

7664-41-7 Ammoniaak 0,109 


74-82-8 Metaan 0,017 

S1 

7664-41-7 Ammoniaak 0,05 



S2 

7664-41-7 Ammoniaak 0,05 


S3 

7664-41-7 Ammoniaak 0,05 


S4 

7664-41-7 Ammoniaak 0,05 


Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa : Tellivere lindlates kasutatav kerge kütteõli 200 kg/h 

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa : lahusteid käitise tegevuses ei kasutata

Püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli sagedus: 

Osakond, tsehh, 

tehnoloogiaseade 

Paigaldatud püüdeseadmed 

nimetus, tüüp arv puhastusaste, % saasteallika nr plaanil või kaardil efektiivsuse kontrolli sagedus 

projekt tegelik 

1 2 3 4 5 6 7 

Püüdeseadmed puuduvad 

Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, 

tegevuskava koostamise ja muud eritingimused 

1. Teostada uued saasteainete arvutused ja hajuvusarvutused protsesside või 

ventilatsiooni parameetrite muutumisel ning uute seadmete kasutusele võtmise korral 

samuti kütuse aastakäibe suurenemisel, mis põhjustab saasteainete heitkoguste 

suurenemist 10% võrra. 

2. Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust kütuse ja materjali kulu ning seadmete 

töötundide üle.

Tabel 2. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmed 

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, -seade Püüdeseadmed Välisõhku eralduv saasteaine 

EMTAKi 

kood 

tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed 

nimetus, tüüp 

arv töötundide 

arv aastas 

nimetus, 

tüüp 

arv puhastusaste, 

% 

projekt tegelik 

efektiivsuskontrolli 

sagedus 

CAS/ 

EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus 

aasta keskmine 

heitkogus väljuvate 

gaaside 

mahuühiku kohta, 

mg/Nm 3 

Saasteallika nr plaanil 

või kaardil 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 


Lindlad N15-16, 


N15-16-A jaB; N17-18-A 

01471 

N17-18, N19-20, 

7664-41-7 Ammoniaak 2,392 

ja B; N19-20-A ja B; 

6 8760 - - - - - 

N21-22, N23-24, 


N21-22-A ja B; N23-24-A 

N25-26 

74-82-8 Metaan 0,386 

ja B; N25-26-A ja B 

Kergel kütteõlil 


lindlates N15-16, 

35301 

N17-18, N19-20, 

N21-22, N23-24, 

N25-26 

Kulli lindlad 

01471 

Lindla K-1, K-2, K- 

3, K-4, K-5, K-6, K- 

7, K-8 


24 600 - - - - - 

8 - - - - - - 




- 

Lenduvad orgaanilised 

ühendid 

0,005 


7664-41-7 Ammoniaak 1,941 


74-82-8 Metaan 0,313 

7664-41-7 Ammoniaak - 


01471 

4 8760 - - - - - Lenduvad orgaanilised 

- 

- 

ühendid 

* Saasteainete aasta keskmine heitkogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta on esitatud ühe saasteallika kohta. 

N15-16-A jaB; N17-18-A 

ja B; N19-20-A ja B; 

N21-22-A ja B; N23-24-A 

ja B; N25-26-A ja B 

K-1-A ka B; K-2-A ja B; 

K-3-A ja B; K-4-A ja B; 

K-5-A ja B; K-6-A ja B; 

K-7-A ja B; K-8-A ja B 

S1; S2; S3; S4

Tabel 3. Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate 

saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa 

Tegevusala, 

tehnoloogiaprotsess, 

seade 

Saasteallikas 

Väljuvate gaaside 

parameetrid 

Välisõhku eralduv saasteaine 

nr plaanil 

koordinaadid ava väljumiskõrgukiirus 

Vt, 

maht- 

CAS/ 

heitkogus 

EMTAKi 

nimetus või nimetus 

kood 

idapikkulaius 

põhja- 

läbimõõt 

temperatuur 

T, ºC 

maksimaalne 

kaardil 

D, m H, m m 3 EINECS/ nimetus 

/s 

ELINCS nr 

hetkeline, g/s tonni/a 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 


N15-16-A Koondallikad N15-16-A 557799 6585846 

0,731 

N15-16-B N15-16-B 

N17-18-A N17-18-A 

557788 

557738 

6585864 

6585895 


N17-18-B N17-18-B 

557953 6586057 

3,960 

N19-20-A N19-20-A 

557935 6586036 

7664-41-7 Ammoniaak 0,125 

N19-20-B N19-20-B 

557919 6586018 

01471 Lindlad 

2,29 1,5 52,5 18-35 

N21-22-A N21-22-A 

557900 6585995 

N21-22-B N21-22-B 

557757 6585878 


N23-24-A N23-24-A 

558398 6585776 

1,800 

N23-24-B N23-24-B 

558382 6585751 

N25-26-A N25-26-A 

558366 6585734 

N25-26-B N25-26-B 

558349 6585712 

74-82-8 Metaan 0,020 0,640 

Kulli lindlad 

01471 Lindlad K-1-A 

K-1-B 

K-2-A 

K-2-B 

K-3-A 

K-3-B 

K-4-A 

K-4-B 

K-5-A 

Koondallikad K-1-A 

K-1-B 

K-2-A 

K-2-B 

K-3-A 

K-3-B 

K-4-A 

K-4-B 

K-5-A 

555964 

555970 

556062 

556066 

555973 

555979 

556069 

556076 

555989 

6584563 2,47 1,3 56,61 18-20 10102-44-0 Lämmastikoksiid 0,020 0,638 

6584592 

6584543 

6584572 

6584606 

6584635 

6584586 

6584616 

6584680

Tegevusala, 

tehnoloogiaprotsess, 

seade 

Saasteallikas 

Väljuvate gaaside 

parameetrid 

Välisõhku eralduv saasteaine 

nr plaanil 

koordinaadid ava väljumiskõrgukiirus 

Vt, 

maht- 

CAS/ 

heitkogus 

EMTAKi 

nimetus või nimetus 

kood 

idapikkulaius 

põhja- 

läbimõõt 

temperatuur 

T, ºC 

maksimaalne 

kaardil 

D, m H, m m 3 EINECS/ nimetus 

/s 

ELINCS nr 

hetkeline, g/s tonni/a 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 

K-5-B 

K-6-A 

K-6-B 

K-7-A 

K-7-B 

K-8-A 

K-8-B 

K-5-B 

K-6-A 

K-6-B 

K-7-A 

K-7-B 

K-8-A 

K-8-B 

555994 

556085 

556089 

555996 

556004 

556092 

556098 

6584710 

6584660 

6584690 

6584722 

6584752 

6584704 

6584732 

7664-41-7 

- 

Ammoniaak 

Peened tahked osakesed 

0,109 3,455 

0,049 1,570 


S1 

559365 6587563 

01471 

Sõnniku S2 

559346 6587530 

Sõnnikuhoidla 

29,4 

hoidla S3 

559316 6587547 

4,5 81,25 25 

S4 

559335 6587580 

*Saasteainete heitkogused on on esitatud ühe saasteallika kohta. 

74-82-8 Metaan 0,017 0,558 

7664-41-7 

- 

Ammoniaak 


ühendid 

0,05 1,58 

1,25 39,42

Tabel 3. Äkkheide 

Saasteallikas 

nimetus nr plaanil 

või kaardil 

Äkkheite 

põhjus 

Äkkheite kestus Välisõhku eralduv saasteaine 

CAS/ EINECS/ ELINCS 

nr 

nimetus 

äkkheite kogus 

väljuvate gaaside mahuühiku kohta maksimaalne tonni/a 

maksimaalne hetkeline, mg/Nm³ hetkeline, g/s 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 

Tehnoloogiline äkkheide 

Tehnoloogilist äkkheidet ei esine 

Avariiline äkkheide 

Avariilist äkkheidet ei esine

Tabel 4. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused 

Põletusseade Kasutatav kütus Välisõhku eralduv saasteaine 

arv 

katlatüüp 

nominaalsoojusvõimsus 

sisseantava 

kütusekoguse 

põhjal, 

MWth 

töötundide 

nimetus 

arv 

aastas 

väävlisisaldus, 

tonni/ 

aastas, 

% tuh m 3 

CAS/ 

EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus 

heitkogus 

väljuvate gaaside 

mahuühiku kohta, 

mg/Nm 3 

piirväärtus aasta 

keskmine 

maksimaalne 

hetkeline, 

g/s 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 

- Peened tahked osakesed - 0,380 0,040 0,085 

10102-44-0 Lämmastikoksiid - 0,380 0,040 0,085 

630-08-0 Süsinikoksiid - 0,380 0,040 0,085 

Kerge 

kütteõli 

puhurid 

24 0,1 600 

Kerge 

kütteõli 

0,15 120 t 

* Saasteainete heitkogused on esitatud ühe saasteallika kohta 

- 


ühendid 

tonni/a 

- 0,005 0,0006 0,001 

Süsinikdioksiid - - - 324,000 

Saasteallika nr 

plaanil või kaardil 

N15-16-A ja B; 

N17-18-A ja B; 

N19-20-A ja B; 

N21-22-A ja B; 

N23-24-A ja B; 

N25-26-A ja B 

Tabel 5. Lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused 

Ei ole asjakohane, kuna käitises ei kasutata lahusteid sisaldavaid valmistisi.

Tabel 6. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire 

Saasteaine 

CAS/ 

EINECS/ 

ELINCS 

nr 

nimetus 

Saasteallikas 

nimetus 

nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Seire 

sagedus 

Mõõtepunkti asukoht 

nr plaanil 

või koordinaadid 

kaardil 

Kasutatavad mõõteriistad ja 

seadmed 

Proovi analüüsi 

teostav labor 

Välisõhu kvaliteedi 

seirejaama asukoht 

Määramismeetod 

(mõõtmis 

või arvutusmeetod) 

koordinaadid 

aadress idapikkus 

põhjalaius 

idapikkulaiusagedus 

põhja- 

nimetus, tüüp kalibreerimis- 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 

Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seiret ei määrata

VIBRATSIOON NING VÄLISÕHUS LEVIV LÕHN JA MÜRA 

Tabel 1. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks 

Lõhna allikas Nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Lõhnaaine 

või ainete 

segu1 

Kasutatud 

määramismeetodid 

Määramise 

teostaja 

Määramise tulemused 

(lõhna esinemissagedus 

ja tugevus) 

Lõhna vähendamise tegevuskava 

olemasolu või vajaduse põhjendus 

Meetmed lõhna 

vähendamiseks ja 

meetmete rakendamise 

tähtaeg 

Tellivere ja Kulli Joonis 2-5 ammoniaak arvutuslik - - Eemaldada laudast üks kord päevas Pidevalt 

lindlad 

ja 2-6 

sõnnik sõnnikupunkrisse 

Vedelsõnnikuhoidla Joonis 2-7 ammoniaak arvutuslik - - Katta vedelsõnnikuhoidla 31.12.2008 Nõue ei 

kuulu täitmisele, sest 

kuivaine sisalduse 

poolest tekib käitises 

tahesõnnik, mille hoidla 

ei vaja katmist. 

Vedelsõnniku - ammoniaak - - - Sõnniku laotamisega kaasnevate 

Sõnniku laotusperioodil 

laotamine 

lõhnahäiringute vähendamiseks vältida 

vedelsõnniku laotamist nädalavahetustel 

ning pühade ajal. Sõnniku laotamisel 

arvestada ilmastikutingimusi ning vältida 

laotamist kui tuul on suunatud 

elumajadele 

1 Juhul, kui võimalik määrata. 

Tabel 2. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra 

Vibratsiooni allikas, müra allikas Nr plaanil või kaardil Müra leviala kategooria väljaspool 

tootmisterritooriumi 

Vibratsioon 

Vibratsiooniallikaid ei ole 

Müra 

Tehnoloogilste seadmete poolt 

tekitatud müra ettevõtte 

välisterritooriumil 

Tööstusettevõtte müra piirtase tööstusalal ehk 

IV kategooria (Sotsiaalministri 04. märtsi 

2002.a määrus nr 42) 

Päevane tase (07.00-23.00) Öine tase (23.00-07.00) 

70 dB 60 dB

OMASEIRE 

Tabel 1. Veesaaste omaseire 

Saasteallikas 

nimetus 

Nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Väljalaskme 

kood 

Veekogu, 

ühiskanalisatsioon 

nimi 

Mõõtepunkti 

asukoht 

katastrikood Nr 

plaanil 

või 

kaardil 

koordina 

adid 

Saasteaine 

CAS, 

EINECS 

või 

ELINCS nr 

nimetus 

Seire 

sagedus 

Lubatud 

määramismeetod 

(mõõtmismeetod) 

Kasutatavad 

mõõteriistad ja 

seadmed 

Nimetus, sagedus 

tüüp 

Analüüsi 

tegev labor 

Veesaaste seiret on käsitletud peatükis “Veevõtt ja heitvee ja teiste ohtlike ainete suublasse juhtimine” 

1Vastavalt keskkonnaministri 21. augusti 2001. a määrusele nr 44 „Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud“. 

Tabel 2. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll 

Seade Hooldus Kontroll 

Nimetus, tüüp, 

võimsus 

Tehnoloogiaseadmed 

Jootmisliinid Kontroll ja lekete 

kõrvaldamine 

tegevuse nimetus sagedus mõõdetav näitaja mõõtmise sagedus mõõteseade 

nimetus, tüüp töörežiim (kestus) kalibreerimissagedus 

Pidev 

Veekulu m 3 /ööpäevas ja 

kuivaine % vedelsõnnikus 

Veekulu mõõdetakse iga päev. 

Vedelsõnniku kuivainesisaldust 

mõõdetakse üks kord aastas 

Iga päev 

Söötmisliinid Kontroll ja lekete 

parandamine 

Pidev Sööda kogus ja vedelsõnniku 

kogus 

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed 

- - - - - - - - 

Veeja reovee puhastusseadmed 

- - - - - - - - 

Jäätmekäitlusseadmed 

- - - - - - - -

Tabel 3. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine 

Tootmisnäitajate arvestus toimub vastavalt Tellivere ja Kulli lindlate tootmisplaanile. Pidev 

Toimub igapäevane tootmisnäitajate arvestus ja analüüs 

Tootmise seire 

Veetarbimise arvestust peetakse igakuiselt, mille kaudu jälgitakse lindlate 

pidamistingimusi (liiga kuum, õhuvahetus häiritud jne.) 

Pidev 

Elektrienergia näit registreeritakse üks kord kuus 

Kütusekasutuse arvestust peetakse vastavalt tellimustele 

Olmejäätmete koguste üle peetakse arvestust jäätmekäitleja poolt esitatud arvete alusel. 

Koguselist arvestus ei peeta. 

Jäätmetekke seire 

Loomsete kudede jäätmete üle peetakse arvestust lindude partii grupi surma protsendi ja Pidev 

kaalu järgi. 

Vedelsõnniku koguste arvestust peetakse ühe linnu kasvuperioodi kohta. 

Pidev 

Jäätmekäitluskoha seire Jäätmekäitlusruumi korrashoid, konteinerite hermeetilisuse ja täituvuse seire. pidev 

Heitetekke seire - - 

Heite keskkonnamõju seire - - 

Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire - - 

Müraja vibratsiooni seire - - 

Lõhna seire - - 

Muud asjakohased meetmed - - 

Pidev 

Pidev 

Pidev

ÕNNETUSTE VÄLTIMINE 

Tootmisetapp, 

tehnoloogiaprotsess 

Võimaliku õnnetuse ohu 

kirjeldus 

Õnnetuste vältimiseks kehtestatud kord 

ja juhised tegutsemiseks (lühikirjeldus) 

Vastutaja ametikoht 

Kehtestatud korra ja juhiste 

ülevaatamise sagedus ja 

viimase ülevaatuse kuupäev 

Lindlad Tulekahju Koostatud tuleohutusjuhend . Teostada Osakonnajuhatajad 

Üks kord aastas 

soojapuhurite ja elektrisüsteemi kontrolli. 

Lindlad 

Elektrikatkestus, mille tagajärjel Koostatud elektrikäidujuhend. Tehnikajuht Üks kord aastas 

seiskub ventilatsioon, tekib 

värske õhu ja vee puudus 

Lindlad 

Epideemiad, millega kaasneb 

kanade laiaulatuslik suremine 

Vastavalt veterinaar- ja toiduameti juhistele 

koostatud salmonelloosi tõkestamise 

Algtootmise direktor Üks kord kahe aasta jooksul 

Lindlad 

Jootmisliinide rikked, mille 

korral voolab üleliigne vesi 

sõnnikukanalisse. 

meetmestik 

Teostada seadmete korralist hooldust Tehnikajuht Seadmete hooldus toimub 

graafikujärgselt.

TEGEVUSHÄLBED 

Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede 

Puhastustööd 

Lindlate puhastamine sõnnikust. Sõnniku 

pealelaadimisel ja transpordil maha pudenenud 

sõnnik. 

Tellivere ja Kulli lindlad ning söötmis- ja jootmisliinid puhastada ja pesta iga 

kord peale partii väljaviimist. Sõnniku pealelaadimisel ja transpordil maha 

pudenenud sõnnik koristada koheselt. 

Tööd tootmisseadmete rikete korral Sööda ja jootmisliinide rikked Rikked kõrvaldada koheselt nende tekkimisel. 

Settekaevude ja trasside puhastamine 

Trasside ummistuste tekkimisel likvideerida ummistused koheselt ja teostada 

Tööd puhastusseadmete rikete korral 

torude läbipesu. 

Tehnoloogiaseadmete töö alustamine - - 

Elektrikatkestus, mille korral seiskuvad kütte- Rikete kiire likvideerimine 

Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine 

ja ventilatsiooniseadmed 

Muud tööd - -

KESKKONNMÕJU VÄLTIMINE VÕI VÄHENDAMINE KÄITISE SULGEMISE KORRAL JA JÄRELHOOLDE MEETMED 

Käitise sulgemise korral kõrvaldada käitisest kõik ohtlikud ained ja materjalid ja anda need üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale 

ettevõttele. Käitise sulgemise vajaduse tekkimisel esitada detailne sulgemiskava.

KOMPLEKSLOA NÕUETE AJUTISED ERANDID 

Ajutise erandi sisu ja põhjendus 

Ajutisi erandeid ei ole. 

Ajutise erandi kehtimise tähtaeg 

algus 

lõpp

KOMPLEKSLOA ANDMISE OTSUSTAMISE AJAL ESITATUD KIRJALIKE ETTEPANEKUTE JA SEISUKOHTADE ARVESTAMINE 

NING OTSUSE PÕHJENDAMINE 

Jrk nr Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamismärge Arvestamata jätmise põhjendus 

1 Jõelähtme 

Vallavalitsus 

2 Jõelähtme 

Vallavalitsus 

3 Jõelähtme 

Vallavalitsus 

4 Jõelähtme 

Vallavalitsus 

Sõnnikuvedu ja laotamist vältida nädalalõppudel ja pühade jal, seda 

eriti tiheasustusalade ja suvilarajoonide ümbruses 

Sõnniku laotamisel jälgida ilmastikutingimusi. Laotamiseks valida 

aeg, mil elamud ei jää allatuult. Vedelsõnniku laotamiseks sobivad 

kõige paremini jahedad, niisked ning tuulevaiksed ilmad. 

Põllule laotatud sõnnik viia mulda 4 tunni jooksul 

Valdkonda reguleerivatele õigusaktidele lisaks lähtuda 

vedelsõnniku laotamisel juhendmaterjalist “Keskkonda säästev 

sõnniku hoidmine ja käitlemine” 

Vedelsõnnikuhoidla katta ammoniaagi lendumise vähendamiseks. 

Arvestatud 

Arvestatud 

5 Jõelähtme 

Arvestatud 

Vallavalitus 

6 Rae Vallavalitsus Keskkonnakompleksloa taotlus kooskõlastati märkusteta - 

Arvestatud. Paisklaotustehnikat 

kasutades tuleb parima võimaliku 

tehnika kohaselt vedelsõnnik 4-6 

tunni jooksul mulda viia 

Arvestatud.

LOA ANDJALE KÄITISE ANDMETE ESITAMISE VIIS, SAGEDUS JA ULATUS 

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus 

Välisõhku eralduvate saasteainete 

arvutused 

Välisõhu saastamisega seotud 

tegevuse aasta-aruanne 

Andmed saastetasu rakendamiseks 

saasteainete viimisel välisõhku 

Käitise jäätmealase tegevuse aastaaruanne 

Paberkandjal ühes eksemplaris 

Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 

2006.a määruse nr 76 “Välisõhu 

saastamisega seotud tegevusest aru andmise 

kord ja vorm” nõuetele. 

Paberkandjal 1 eksemplaris vastavalt 

keskkonnatasude seaduse (RTI, 2005, 67, 

512 ) nõuetele. 

Paberkandjal kahes eksemplaris ja 

elektrooniliselt vastavalt Keskkonnaministri 

23.detsembri 2004.a. määruse nr 138 

“Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete 

ulatus ja aruande esitamise kord” (RTL 

2005, 3, 11) nõuetele 

Võetava vee arvestus Paberkandjal ühes eksemplaris ja 

soovitavalt ka elektrooniliselt 

Keskkonnatasude seaduse alusel ühtsete 

keskkonnatasude arvutamise vormi kohaselt 

Heitvee arvestus 

Suublasse juhitava heitvee 

seireandmed vastavalt seire 

tingimustele. 

Paberkandjal ühes eksemplaris ja soovitavalt 

ka elektrooniliselt 

Heitveeanalüüside tulemuste protokollid 

paberkandjal ühes eksemplaris. 

Enne tootmise või tehnoloogia muudatuste 

kavandamist, mis suurendavad 

saasteainete heitkoguseid üle saasteloaga 

lubatud piiri või halvendavad oluliselt 

nende hajumistingimusi. 

Aruandeaastale järgneva aasta 31. 

jaanuariks 

Üks kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 

10. kuupäevaks 

Aruandlusaastale järgneva aasta 20. 

jaanuariks 

Üks kord kvartalis kvartalijärgse kuu 10. 

kuupäevaks 


kuupäevaks 

Kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. 

Oluliste muudatustega seotud saasteallikatest 

välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused 

ning saasteainete hajuvusarvutuste 

tulemused. Lisaks kõikide saasteallikate 

koosmõju tulemused 

Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 

2006.a määruse nr 76 “Välisõhu saastamisega 

seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm” 

nõuetele. 

Saastemaksuga maksustatavate saasteainete 

kohta 

Vastavalt Keskkonnaministri 23.detsembri 

2004.a. määruse nr 138 (RTL 2005, 3, 11) 

nõuetele. 

Andmed veevõtu kohta esitada kuude kaupa 

Heitvee arvestust pidada vastavalt 

veemõõtjate näitudele. Puhasteid läbinud 

heitvee kogused esitada kvartali ja kuude 

kaupa. Andmed heitvee kogustest esitada 

koos saastetasu arvestusega vastavalt 

keskkonnatasude seaduse alusel. 

Vastavalt seire tingimustele, millised on 

esitatud peatüki “ veevõtu ja heitvee ning 

teiste vett saastavate ainete suublasse

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus 

Saastetasu ja vee erikasutuse tasu 

arvutus. 

Vee erikasutuse ja saastetasu arvestused 

esitada keskkonnatasude seaduse (RT I 2005, 

67,512)alusel ühtsetel keskkonnatasude 

arvutamise vormidel. Tähtajaks tasumata vee 

erikasutuse tasu summalt tuleb maksta viivist 

iga tasumistähtaega ületava ööpäeva kohta 


kuupäevaks 

juhtimine” tabelis 6 "Saasteainete 

seirenõuded". 

Vee erikasutuse ja saastemaksuga 

maksustavate saasteainete kohta. 

Veekasutuse aasta-aruanne 

Keskkonnakompleksloa muudatuste 

tegemine 

Analüüsitulemused käitises tekkiva 

sõnniku kuivaineprotsendi kohta.. 

Loaga määratud meetmete 

rakendamise tulemused 

Esitatada vormikohane veekasutuse aastaaruanne 

vastavalt Keskkonnamnistri 

17.01.2007.a määrusele nr 9 “Veekasutuse 

aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja 

aruande esitamise kord” (RTL 2007,6,108) 

Vedelsõnnikult tahesõnnikule ülemineku eel 

esitada keskkonnakompleksloa muudatuse 

taotlus. Taotluses näidata ära tahesõnniku 

käitlusega seotud aspektid 

Paberkandjal või elektroonliselt. 

Aruande perioodile järgneva aasta 1. 

veebruariks. 

Andmed esitada vähemalt kolm kuud 

enne muudatuste sisseviimst 

Keskkonnamnistri 17.01.2007.a määrusele nr 

9 “Veekasutuse aruande vorm, esitatavate 

andmete ulatus ja aruande esitamise kord” 

(RTL 2007,6,108) 

Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise 

muudatustest 

Kord aastas, hiljemalt 1 kuu peale Mahus, mis kindlustab ülevaate saamiste. 

sõnnikuanalüüside teostamist. 

Paberkandjal ühes eksemplaris Igal aastal 30. septembriks Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise igaaastase 

ülevaatuse teostamiseks (kasutatud 

toorme ja abimaterjalide kulu, andmed 

veekasutuse kohta, andmed meetmete 

rakendamise kohta).

KOMPLEKSLOA NÕUETE IGA-AASTASE ÜLEVAATUSE TULEMUSED 

Kuupäev Tulemus Uued nõuded, muudetud 

nõuded 

Ülevaatus toimus 26.01.2009 

Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid 

ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga 

sätestatud nõuete ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust. 

1. Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika. Paisklaotus 

muldaviimisega 4-6 tunni jooksul ei ole saavutatav sissekündmise viibimise tõttu. Ei vasta PVT-le 

suurtele põllumassiividele vedamisel, sest sissekündmist saab alustada alles laotamisprotsessi 

lõpetamise järel. Sissekündmist teostab maaomanik. Käitaja ja maaomaniku vahel on sõlmitud leping 

nimetatud ajalise nõudega. Ühtlasi eelistab käitaja uute laotusalade valikul asulatest kaugemal 

paiknevaid põldet, et minimeerida ebameeldiva lõhna levimist elamuteni. OTSUSTATI: Lisada märge 

kompleksloa PVT peatüki esimesse tabelisse, et tegevus ei vasta PVT-le osaliselt, suutele 

põllumassiividele laotamisel ning lisada näidislepingu koopia loa lisadesse. 

2. Vedelsõnnikuhoidla on katmata, sest käitaja ei ole seni leidnud selleks sobilikku (ehk parimat) viisi. 

Pikem seletus käitaja 03.12.2008 kirjas nr 30-10-1/08/54537. 

On teada perspektiiv, et kui munakanade puurid vahetatakse 01.01.2012. aastaks uute vastu välja, siis 

uute puuride konstruktsiooni korral kuivavad kanade väljaheited juba kanalas tahesõnnikuks. Seega 

leiab käitaja, et suuremahulised investeeringud poolvedelsõnniku käitluse tehnoloogia muutmiseks pole 

majanduslikult põhjendatud. 

Kuna Kulli ja Tellivere munejate kanade farmist tekkiv poolvedel sõnnik on 19-20% 

kuivainesisaldusega (esitatud 2007 ja 2008. aasta analüüsitulemused) ja tahesõnniku puhul loetakse 

kuivainesisalduseks 18-25%, siis võib hoidlas oleva sõnniku lugeda kuivaine sisalduse järgi 

tahesõnnikuks. Vahetult enne laotamist lisatakse sõnnikule vett ning laotatakse kui vedelsõnnikut. 

OTSUSTATI: Nõue ei kuulu täitmisele, sest kuivaine sisalduse poolest on käitises tekkiv sõnnik 

tahesõnnik, mille hoidla ei vaja katmist. Vastavad muudatused viia sisse kompleksloa PVT peatüki 

tabelitesse 1 ja 2 ning peatüki Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra esimesse tabelisse. 2007 ja 

2008 aasta sõnnikuanalüüsid lisada loa lisadesse. 

3. Ettevõttesse on ostetud uus paisklaotuse süsteemiga vedelsõnnikupütt 2008. aasta augustis

OTSUSTATI: Kuna paisklaotus on linnusõnniku eripära tõttu hetkel ainuvõimalik, sest sõnnik 

sisaldab hulgaliselt kanasulgi ning need ummistavad ära lohisvoolikute süsteemi, lugeda meede 

täidetuks, ning lisada vastavasisuline märge PVT tabelisse 2. 

4. Ettevõttes on sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem 2008. aasta märtsis. OTSUSTATI: lugeda 

meede tähtaegselt täidetuks ning lisada vastavasisuline märge PVT tabelisse 2. 

5. Veevõtt ja veeheide. Kulli lindlate veevõtt kõigub kvartariaalselt, kohati üle lubatud koguse, kuid 

aastast lubatud normi ei ületata. Käitaja tegi ettepaneku reguleerida veevõttu aastase koguse järgi. 

OTSUSTATI: Edaspidi reguleerida lubatavat veevõtu hulka aastase koguse (36400 m 3 ) järgi. 

Vastavasisuline muudatus viia sisse loa peatüki Veevõtt ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete 

suublasse juhtimine tabelisse 2. 

6. Tulenevalt vedelsõnnikuhoidla katmise nõude tühistamisest, sest käitises tekkiva sõnniku võib kuivaine 

sisalduse poolest lugeda tahesõnnikuks, OTSUSTATI, et käitaja peab kord aastas kas elektrooniliselt 

või paberkandjal esitama analüüsitulemused käitises tekkiva sõnniku kuivaineprotsendi kohta. Andmed 

tuleb esitada hiljemalt 1 kuu peale sõnnikuanalüüside teostamist. 

7. Alates 01.01.2008 kehtib tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2008, mille järgi uus 

EMTAKi kood käitise põhitegevusalale on 01471 Kodulinnukasvatus. Samuti Välisõhu peatüki tabelis 

2 on muutunud kergel kütteõlil töötavate puhurite EMTAK kood, uus kood on 35301. Sellekohased 

muudatused sisse viidud kompleksloa tiitellehel ning Välisõhu peatüki tabelites 2 ja 3.

KOMPLEKSLOA VAIDLUSTAMINE JA KOMPLEKSLOA ANDMISE PÕHJENDUS 

Kompleksluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide “Haldusmenetluse seaduses” kehtestatud 

vaidemenetluse korras või esitades kaebuse halduskohtusse “Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras. 

Kompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning loa andmise kaalutlused): AS Tallegg, reg.-kood 10017668, esitas 

keskkonnakompleksloa taotluse ning taotles keskkonnakompleksluba tulenevalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 7 lg 3 p 9 ja 

Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002 määruse nr 150 § 9 lg 1 p 3 alusel, mis sätestab, et keskkonnakompleksluba on nõutud, kui käitaja tegevusvaldkonnaks 

on lindude intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga üle 40 000 linnu. 

AS-i Tallegg lindlad asuvad Saha külas, Jõelähtme vallas ning Kulli külas, Rae vallas. Käitise põhitegevuseks on linnukasvatus ning linnulihatoodete 

tootmine ja turustamine. Tellivere lindlates toimub munejate noorlindude üleskasvatamine. Kulli lindlates toimub munejate kanade pidamine ja munade 

tootmine. Tellivere lindlate tootmisvõimsus on 567 600 noorlindu aastas. Kulli lindlate tootmisvõimsus on 415 147 kana aastas. 

Esitatud taotlusmaterjalide põhjal vastab käitise tegevus kehtivatele keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Kuid teatud ilmastikutingimuste puhul 

võib Tellivere ja Kulli lindlatest eralduva ammoniaagi konsentratsioon ületada tootmisterritooriumi piiril ammoniaagile kehtestatud ühe tunni keskmist 

piirväärtust. Selliseid olukordi võib esinda aastas ca 3,6 päeva jooksul. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 19 lg 5 alusel tuleb 

sea-, veise- ja linnukasvatusega tegelevatele käitistele heite piirväärtuste kehtestamisel arvesse võtta põllumajandusliku tootmise eripära. Lähtudes 

eelnevast ja arvestades asjaolu, et AS-i Tallegg lindlates on parim võimalik tehnika rakendatud, on loa andja aksepteerinud ammoniaagi lubatud 

heitkoguste määramisel teatud ilmastikutingimuste korral ammoniaagile kehtestatud piirväärtuste ületamist. 

Teatud tootmislõikudes on keskkonnasäästlikkuse ja hea keskkonnatava seisukohast vajalik rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid loas määratud 

ulatuses. Tuginedes keskkonnakompleksloa taotluses toodud informatsioonile märgime, et kompleksloa taotlust menetlusse võttes ei pidanud Harjumaa 

keskkonnateenistus vajalikuks algatada keskkonnamõju hindamist, kuna kompleksloa taotluses esitatud andmete alusel ei põhjusta käitise tegevus 

eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Samuti ei ole AS Tallegg tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 

ja 6 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnakompleksloa andmisel on lähtutud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusest. 

Loa andja: 

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev) 

Loa vastu võtnud isik: 

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber L.KKL ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?