KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber L.KKL ...

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA 

Loa registreerimisnumber 

L.KKL.HA-217156 

Loa taotluse registreerimisnumber 31.08.2004 nr 3457 

Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber 217156 

1. Käitaja 

andmed 

2. Käitise 

andmed 

1.1. Ärinimi/Nimi AS TALLEGG 

1.2. Registrikood/Isikukood 10017668 

1.3. Aadress Saha tee 18 , Loo alev, 74201 Harjumaa 

telefon/faks 6107012/6107060 

e-post 

tallegg@tallegg.ee 

2.1. Käitise nimetus AS Tallegg tapamaja 

2.2. Käitise aadress 

Sütemetsa tee 56, Laabi, Harku vald, 

Harjumaa 

2.3. Kontaktisik: nimi, ametikoht Siret Sõmer, keskkonnaspetsialist 

telefon/faks 32 29 353/5083706 

e-post 

2.4. Territoriaalkood 1 ja L-EST 2 

koordinaadid 

siret.somer@tallegg.ee 

4002 , 

X=531179 Y=6658667,3 

3.1. Põhitegevusala nimetus ja kood 3 01471 Kodulinnukasvatus. 

3. Tegevusala 

3.2. Muude tegevusalade nimetused ja 

koodid 3 

3.3. Tegevus- või alltegevusvaldkond 

(-valdkonnad), millele on antud 

kompleksluba 

01471 Kodulinnukasvatus 

10121 Linnuliha töötlemine ja 

säilitamine, k.a sulgede tootmine 

10131 Liha- ja linnulihatoodete 

tootmine 

Põhitegevusala: AS-i Tallegg lindlates 

kasvatatud ja lisaks vähesel hulgal ka 

teistelt linnukasvatajatelt vastu võetud 

lindude tapmine, tükeldamine ja 

pakendamine. Käitise alltegevusvaldkonnad: 

veevõtt ja selle jaotus käitise 

piires, auru tootmine tootmishoonete 

kütteks ja sooja vee saamiseks ning 

tehnoloogilise reovee eelpuhastus enne 

ühiskanalisatsiooni juhtimist. 

3.4. Kätises ülesseatud tootmisvõimsus 70 tonni lihakehasid ööpäevas 

4. Loa andja 

andmed 

3.5. Käitise lubatud tööaeg 8.00-23-00 

4.1. Asutuse nimi 

Keskkonnaministeerium Harjumaa 

keskkonnateenistus 

4.2. Registrikood 70001231 

4.3. Aadress Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn 

4.4. Loa koostanud ametnik: nimi, Ly Jalakas, keskkonnakaitse 

ametinimetus 

peaspetsialist 

telefon/faks 67 44 817/ 67 44 801 

e-post 

ly.jalakas@harju.envir.ee

PARIM VÕIMALIK TEHNIKA JA HEITE VÄLTIMISEKS VÕI VÄHENDAMISEKS KAVANDATAV TEHNIKA 

Tabel 1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale 

(edaspidi PVT). 

PVT allikas ja valitud PVT nimetus: 

Tootmisetapid Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, 

tehnoloogia ja seadmete 

nimetused 

Juhtimine 

Juhtimine 

Keskkonnajuhtimissüsteemi standardile 

vastava sertifitseeritud 

keskkonnajuhtimissüsteemi 

rakendamine. 

Töötajate koolituskava iga poole aasta 

kohta (peamiselt hügieenialane) 

Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete 

erikulude ja heite näitajad 

Juhtimine Töötajate ametijuhised - 

Juhtimine 

Juhtimine 

Hooldus 

Hooldus 

Seadmetele on tootja poolt kaasa antud 

hooldusgraafik, mille järgi seadmeid 

kontrollitakse ja hooldatakse 

Veekulu mõõtmine käitises üldiselt ja 

pesemise/jahutamise protsessis 

Pesemis- ja desinfitseerimislahused 

doseeritakse vastavalt kasutusjuhendile 

Ettevõttes jälgitakse kemikaalide valikul 

nende pH taset. 

Seadmete puhastamiseks kasut. 1% pesulahust (pH 

1,4) 

Ruumide ja seadmete pesuks ja desinfitseerimiseks 

kasut. 0,5% pesulahust (pH 13) 

Desinfitseerimiseks kasut. 0,5% kloorilahust 

Pesuained: VahuDeso- NaClo ; 

Abbatclean: töölahuse pH 13,0; VahuLeka: tugev 

- 

- 

- 

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite 

näitajad 

- 4.1.1.Keskkonnajuhtimissüsteemi 

rakendamine. 

Vastavusmärge 

Jah. 

Meede 

5.1.1.1. Keskkonnajuhtimissüsteemi PVT 1 rakendatud 

2008 märts. 

4.1.2. Koolituse läbiviimine. 1 

Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele 

vastav kirjalik koolituskava 

4.1.2. Koolituse läbiviimine. 1 

Keskkonnakaitselise informatsiooni 

kajastumine ametijuhendites 

4.1.3. Kavandatud hooldusprogramm 

seadmetele. 1 

Hooldusprogramm sisaldab seadmete kontrolli 

, mis aitab vähendada tarbimist ja emissiooni 

taset. 

4.1.4.Veetarbimise mõõtmine erinevates 

käitise tegevustes, veemõõtjate paigaldamine. 1 

Võimalik veekulu ja heitvee koguse 

vähenemine 

4.1.42.1.Kasutatava vee ja puhastusvahendite 

koguste kontrollimine ja minimeerimine 1 

4.1.42.2.Kasutada keskkonnale vähemohtlikke 

puhastuskemikaale. 1 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah

Hooldus 

Vesi 

Vesi 

Vesi 

Vesi 

Vesi 

Hetkel ei ole võimalik vähendada 

aktiivkloori kasutamist hügieeninõuete 

tõttu. Ei ole sobivat peräädikhappe 

tarnijat, st. puhastusvahendite müüjad ei 

oma neid oma toodete nomenklatuuris. 

Pesuks kasutatavad voolikud on 

varustatud reguleeritavate survepesu 

otsikutega. Tualetid ja kraanid hoitakse 

töökorras ja lekked kõrvaldatakse. 

Nugade steriliseerijad hoitakse 

isoleeritult ja kaetult. 

Lindude rümpasid pestakse ainult peale 

sulgede ning sisikonna eemaldamist 

Eemaldatud suled (madala riskiastmega 

jäätmed) pumbatakse vaakumpumba abil 

torustikus jäätmete kogumise ja 

töötlemise ruumi, kus suled nõrutatakse 

ja suunatakse edasisele käitlemisele. 

Käitises vahetatakse täispuhastusliin 

karkasside puhastamiseks, uue seadme 

otsikud vastavad nõuetele 

leelis , 1% lahuse pH 12; Desoained: VahuDeso, 

Clorinex klooritabletid, jne. 

- 

- 

Nugade steriliseerijate vesi hoitakse temperatuuril 

82 kraadi C. 

- 

- 

- 

Nonüül-fenool-etoksülaadi (NPE) ja 

alküülbenseeni sulfonaatide (LAS) 

mittekasutamine, kuna varsti keelatakse antud 

ainete kasutamine tapamajades ja loomsete 

toodete tehastes. 

4.1.42.3.Võimalusel vältida või vähendada 

aktiivkloori kasutamist desinfitseerimisel. 1 

Näiteks kasutada peräädikhapet. 

4.1.7. Jooksvate veevoolikute eemaldamine ja 

tilkuvate tualettide ja kraanide parandamine. 1 

4.2.1.14 Nugade steriliseerijad hoida 

isoleeritult ja kaetult. 1 

Nugade steriliseerijate vesi hoida 

temperatuuril 82 kraadi Celsiust. 

4.2.1.11. Vee tarbimise vähendamine lindude 

tapmisel. 1 

Pesta rümpasid vaid peale sulgede ning 

sisikonna eemaldamist. 

4.2.3.4.2. Kasutada sulgede transportimiseks 

korduvkasutusvett. 1 

4.2.3.5.1. Vee efektiivne kasutus ja vähemate 

dushipeade kasutus. 1 

Kasutada rümpade pesemisel efektiivseid 

dušiotsikuid. Võimalik saavatada vee kulu 

500 l/tunnis. 

Hetkel ei ole 

rakendatav. 

Aktiiv-kloor 

annab parema 

tulemuse. 

Sobiva 

pakkumise 

korral 

võetakse 

kasutusse. 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah

Vesi 

Energia 

Energia 

Energia 

Energia 

Energia 

Jahutusvannide veekulu mõõtmiseks on 

paigaldatud veemõõtjad 

Energiatarbimist mõõdetakse 

igapäevaselt, lisaks arvestatakse energia 

kulu ühe tooteühiku kohta. 

Suurim energiakulu on külmaseadmete 

töötamisel. Ettevõttes on rakendatud 

külmaseadmete juhtimiseks 

elektrooniline kontrollsüsteem. Kolmest 

külmlaost saab ühte reguleerida nii 

jahutus kui ka sügavkülmakambriks. 

Kauba pideva laos seismise tõttu, 

töötavad külmaseadmed ööpäevaringselt. 

Tootmisruumide jahutussüsteemid ja 

külmatunnel lülitatakse välja tööpäeva 

lõppedes. 

Käitises on ööpäevaringselt töötaja, kes 

jälgib külmaseadmete tööd. 

Käitisese külmaseadmetest eralduva 

soojuse hulk on taaskasutamiseks liiga 

väike ja soojusvahetite paigaldamine ei 

ole majanduslikult tasuv. 

- 

Keskmiselt 0,56 kWh linnu kohta 

4.2.3.6.2. Jahutusvannide veekulu 

kontrollimine. 1 

4.1.16. Energiamajanduse juhtimissüsteemi 

rakendamine. 1 

Energiapoliitika tegevuskava ja regulaarne 

ülevaatus koos juhtkonna kohustustega seda 

täitmita. Formaalne energiaipoliitika, kuid 

ilma juhtkonna aktiivsete kohustusteta. Jne. 

4.1.18.Rakendada külmaseadmete 

juhtimissüsteem. 1 

4.1.19.Külmaseadmete tööaja kontroll. 1 

Jadajuhtimine ja aja kontroll . 

4.1.21. Jahtusruumi ukse automaatne 

sulgemine. 1 

Sügavkülmaruumi ustel on andurid uste 

lahtioleku aja jälgimiseks. 

4.1.22. Suurtest külmaseadmetest eralduva 

soojuse taaskasutamine. 1 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah 

Ei ole 

kohaldatav. 

Energia 

Käitises kasutatakse termostaatiliselt 

kontrollitud auru ja vee ventiile. 

4.1.23. Termostaatiliselt kontrollitud auru ja 

vee ventiilid 1 

Jah 

Energia 

Auru tootmine toimub tootmishoone 

kõrval paiknevas katlamajas, soojuse 

kadu trassil on minimaalne. Auruga 

köetav soojaveemahuti paikneb 

tootmishoones sees. 

4.1.24. Auru- ja veetorustiku isoleerimine ja 

ratsionaalne kasutamine 1 

Jah 

Energia Auru ja kuuma vee ventiilid suletakse 4.1.25. Auru ja vee ventiilide sulgemine Jah

tööaja väliseks ajaks tööaja väliseks ajaks 1 

Energia Käitises kasutatakse päevavalguslampe - 

Energia 

Energia 

Tootmises kasutatakse vaid ühte 

täisautomaat peakompressorit, mille 

hooldust teotab Alaskuul AS. Tallegg AS 

külmutusmehhaanik teostab kompressori 

kontrolli igapäevaselt, lugedes vastavat 

skaalat. Sellega ennetatakse 

kompressorist õhu leket. 

Ventilatsioonifiltritele on paigaldatud 

automaatskaala. Filtrite vahetamisel 

käivitub skaalal alarm. 

Energia Sooja vee temperatuur on kuni 55°C - 

Energia Kupatatakse isoleeritud kupatusvannis. - 

Reovesi 

Reovesi 

Protsessivesi kogutakse ja käideldakse 

eraldi vihmaveest ja olmereoveest. 

Rajatud spetsiaalne autopesula, millest 

tulev vesi suunatakse läbi liivafiltri 

ühiskanalisatsiooni. 

Koridorides ja pakkesaalides on 

paigaldatud kanalisatsiooniava ette restid, 

et vähendada tahkete osade sattumist 

reovette. 

- 

4.1.26. Valgustuse kontrollsüsteem. 1 

Kasutada energiasäästlikke valgusteid. 

Väheneb energia tarbimine 

4.2.1.19. Surveõhu kasutuse juhtimine ja 

kontroll; väiksemate kompressorite 

kasutamine puhastusprotsessideks ning lekete 

ennetamine. 1 

Vähendades survet 100 kPA võrra, võib 

saavutada kuni 6%-se energia säästu. Lekete 

ennetamisel on potentsiaalne energiavõit 30%. 

4.2.1.21. Ventilatsiooni kasutuse juhtimine ja 

kontroll. 1 

4.2.1.22. Sooja vee kasutuse juhtimine ja 

kontroll. 1 

Kui tapamaja operatsioonid katkestatakse , siis 

tuleb katkestada ka 82 kraadise vee tootmine, 

kasutusele peaksid jääma vaid külm ja 60 

kraadine vesi. 

4.2.3.3.2.Isoleerida kupatusvannid. 1 

Kupatusvannide isoleerimine annab energia 

kokkuhoiu 0, 5 kW ruutmeetri pinna kohta. 

4.1.5. Protsessivee ja mitte-protsessivee 

eraldamine. 1 

Vihmavesi ja külmutusseadmete vesi 

kogutakse ühte süsteemi, autode pesust ja 

vastuvõturuumi puhastamisest tulenev reovesi 

eraldi süsteemi ; tootmisprotsessi vesi eraldi. 

- 4.1.11. Võrkudega äravoolutorude kasutamine 

ennetamaks tahke materjali sattumist reovette. 

1 

Vähendab tunduvalt heitvee BHT ja 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah

Tootmisruumides on 

kanalisatsioonirennide peale paigaldatud 

restid tööohutuse tõttu. Tihedamat resti ei 

ole kanalitele võimalik paigaldada, sest 

tapamaja tootmise jäätmete kogumine 

jäätmeruumi toimub kanalisatsiooni 

kaudu. Kui kanalisatsiooniavad katta 

tihedate restidega , tuleks kogu 

tootmissüsteem ümber ehitada. 

üldhõljuvaine sisaldust 

Reovesi 

Tapajäätmed eemaldatakse 

tootmisruumidest ja seadmetelt 

kombineeritud meetodil: suuremad 

jäätmed eemaldatakse pühkimise teel 

ning seejärel survepesu teel, kasutades 

käsitsi opereeritavate päästikutega 

voolikuid ja kui vaja kasutatakse sooja 

vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja 

vee ventiilidest 

- 

4.1.12, 4.1.10, 4.1.9, 4.1.23. Tapajäätmete 

eemaldamine pühkimise ja kaabitsatega ja 

alles seejärel survepesu, kasutades käsitsi 

opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui 

vaja kasutada sooja vett termostaatiliselt 

kontrollitud auru ja vee ventiilidest. 1 

Vähendab tunduvalt heitvee BHT ja 

üldhõljuvaine sisaldust 

Jah 

Reovesi 

Tootmisseadmed on valdavalt roostevaba 

terasest ja ei reageeri puhastusainetega. 

Kõikide tootmisruumide põrandad on 

kaetud kergestipestava spetsiaalse 

vaigukihiga. 

- 

4.1.30. Selline tootmisruumide ja –seadmete 

materjali valik, mis hõlbustab puhastamist. 1 

Jah 

Reovesi 

Hoovil paiknevad kütusemahutid on 

ümbritsetud nõuetekohase 

ohutusvannidega. - 

4.1.14. Uute mahutite ümbritsemine 

ohutusvannidega. 1 

Väheneb saasteaine kanalisatsiooni sattumise 

risk avariiliste lekete korral 

Jah 

Reovesi 

Reovesi liigub ringvoolupumba abil, 

juhitakse läbi puhastusseadmete 

kanalisatsiooni. Eelpuhastuse läbinud 

reovesi seisab vaid kanalisatsiooni 

- 4.1.43.3.Vältida reovee seismist 1 Jah

Reovesi 

Reovesi 

Reovesi 

Reovesi 

Reovesi 

Välisõhk 

Välisõhk 

vahemahutites. 

Tootmisreovesi juhitakse läbi 

rasvapüüduri. 

Kasutatakse selituskambreid (5 tk), kuid 

flokulantide lisamine on piiratud 

loomasööda kvaliteedi nõuete tõttu. 

Sekituskambrite sete juhitakse segu 

hulka, mis läheb karusloomade söödaks. 

Flokulantide koostise tõttu ei tohiks siis 

enam seda setet loomasöödaks kasutada. 

Käitise territooriumil paikneb 19 

vahemahutit. 

Selituskambrite sete segatakse loomsete 

jäätmetega, lisatakse konservant 

(sipelghape) ja külmutatakse. 

Käitises töötab täispuhastusliin, milles 

enamus seadmetest on paigaldatud 1980. 

aastal. Täispuhastusliin töötab suurema 

koormusega, kui maksimaalne tootlikkus 

ja seetõttu ei ole puhastus piisavalt 

efektiivne ja veekulu järelpuhastuseks on 

suurem. Liini kulumisaste on suur. 

Ammoniaagimahutitel on olemas 

gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad 

võimaliku lekke eest. 

Lindude vastuvõtul, laadimisel ja 

konveierile riputamisel kogutakse tolm 

kangasfiltrisse 

- 4.1.43.9.Rasvapüüduri kasutamine 1 Jah 

- 

- 

Seadme maksimaalne tootlikkus 6000 lindu/h, 

Kasutatakse aga tootlikkust 9000 lindu/h 

4.1.43.10.Selituskambrite kasutamine, 

flokulantide kasutamine. 1 

Väheneb KHT, BHT, N üld , P üld 

Flokulandid võivad olla erinevate metallide 

soolad (raud III sulfaat, raud III kloriid, 

alumiiniumsulfaat, alumiiniumkloriid ning 

mitmed polümeerid) 

4.1.43.11.Reovee ühtlustusmahutite 

kasutamine 1 

Eemaldada reoveekäitlemisel tekkinud sete ja 

suunata see töötlemisse 

4.2.1.4.Vältida karkasside pesemist ja kus see 

ei ole võimalik, seal veekasutust minimeerida. 

1 

4.1.13. Mahutite ületäitumise kaitse. 1 

Paigaldada suurtele mahutitele ülevoolamist 

ennetavad (alarm)süsteemid 

4.2.3.1.2. Tolmu kogumine lindude 

vastuvõtmisel, mahalaadimisel ja konveierile 

riputamisel. 1 

Kasutada näiteks kangasfiltreid. 

Komprimeeritud õhku või mehhaanilist 

vibratsiooni kasutatakse filtritre 

puhastamiseks. Vähenevad emissioonid õhku 

Lõhn Inimtoiduks mittekõlblikud - 4.1.27.Inimtoiduks mittekõlblike tapasaaduste Jah 

Ei ole 

kohaldatav 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah

Lõhn 

Lõhn 

Lõhn 

Lõhn 

Müra 

Müra 

tapasaadused: 

1. segatakse konservandiga 

(sipelghape) ja külmutatakse 

koheselt 

2.kogutakse konteinerisse ja 

veetakse ära vähemalt üks kord 

päevas 

Käitise tootmisprotsessist ja 

jäätmekäitlusest ei eraldu ebameeldivat 

lõhna. 

Materjaliladusid puhastatakse 

igapäevaselt 

Inimtoiduks mittekõlblikud 

tapasaadused: 

1. segatakse konservandiga 

(sipelghape) ja külmutatakse (haisu 

ei eraldu) 

2. kogutakse ruumis lahtisesse 

konteinerisse, laadimine toimub 

ruumis, jäätmed veetakse ära 

kinnises veokis vähemalt üks kord 

päevas 

Veri kogutakse vahemahutisse ja 

juhitakse töötlemisse (segatakse teiste 

loomsete jäätmetega, lisatakse 

konservant), seejärel veri külmutatakse 

Käitis paikneb tootmispiirkonnas ja 

käitise tegevusest ei lähtu olulist müra. 

Käitis paikneb tootmispiirkonnas ja 

käitise tegevusest ei lähtu olulist müra. 

- 

- 

- 

- 

võimalikult lühike säilitamisaeg, võimalusel 

külmutamine. 1 

4.1.28.Lõhna (haisu) auditeerimine. 1 

CEN standard õhu kvaliteedi määramiseks. 

(311, CEN, 30021). Lõhna ei tohi olla tunda 

väljaspool totmisterritooriumi piire. 

4.1.31.Materjaliladude sage puhastaminelõhna 

vältimiseks. 1 

4.1.29.Tapasaadused on transpordi peale- ja 

mahalaadimise ning ladustamise vältel kaetud. 

1 

.4.2.1.8.Kogutud vere roiskumise vältimiseks 

tuleb see esmalt töödelda ja seejärel 

külmutada. Kui eelnevat töötlemist ei toimu, 

tuleb veri võimalikult ruttu külmutada. 1 

- 4.1.36.Müra juhtimissüsteemi rakendamine. 1 Ei ole vajadust 

- 

4.1.37, 4.1.39.Ventilatsiooni väljatõmbeavade 

ja külmutusseadmete müra vähendamine. 1 

Jah 

Jah 

Jah 

Jah 

Ei ole vajadust

Kasutatud PVT dokumendid: 

• Reference Document on Best Available Techniques in the Slaughterhouses and Animal By-products Industries (November 2003). 

Kättesaadav: www.envir.ee/ippc 

Tabel 2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks 

Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise 

investeeringud 

Reovesi 

Tapamaja ümberehitus-lihatööstuse juurdeehitus, mille käigus rajatakse ka 

esmane reoveepuhastus. 

PVT rakendamise tähtaeg 

01.08. 2011a. 

Tabel 3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika 

Toorme säästlik kasutamine 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks 

kavandatav tehnika 

Kemikaalide säästlik kasutamine 

Kontroll käibe üle, transpordil surnud 

lindude üle 

Kontroll kemikaalide koguste üle, raiskamise 

vältimine 

PVT 

vastavusmärge 

Võimaluse korral 

andmed meetme 

tasuvuse kohta 

- Jah - Pidev 

- - - - 

Abimaterjalide säästlik kasutamine Rakendatud - Jah - Pidev 

Pooltoodete säästlik kasutamine - - - - - 

Vee säästlik kasutamine 

Välisõhusaaste vältimine või vähendamine 

Kontroll kasutuse üle, torustike ja 

sulgarmatuuride süstemaatiline 

kontrollimine ja remontimine. 

Lindude vastuvõtu ventilatsioonis 

tolmufiltrite olemasolu 

- Jah - Pidev 

- Jah - Pidev 

Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Kontroll kasutuse üle - Jah - Pidev 

Energia ja kütuse tõhus kasutamine Kontroll kasutuse üle - Jah - Pidev 

Meetme 

rakendamise 

tähtaeg

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks 

kavandatav tehnika 

PVT 

vastavusmärge 

Võimaluse korral 

andmed meetme 

tasuvuse kohta 

Jäätmetekke vältimine Täielik vältimine ei ole võimalik - - - - 

Jäätmetekke minimeerimine Võimalusel - - - - 

Jäätmete taaskasutamine 

Komposteerimine, pakendijäätmete 

kogumine. 

Jäätmete kõrvaldamine Valikkogumine Olme- ja loomsed jäätmed 

ning kartongpakendi 

jäätmed eraldi. 

- Jah - Pidev 

Jah - Pidev 

Reovee tekke vähendamine Vesijahutuse asendamine õhkjahutusega Uus seade - - 2010 a. 

Pinnase kaitse Kontroll tegevuse üle - Jah - Pidev 

Pinna- ja põhjavee kaitse Sanitaarkaitseala nõuete täitmine - Jah - Pidev 

Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või 

vähendamine 

Rakendatud - Jah - Pidev 

Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine - - - - - 

Meetme 

rakendamise 

tähtaeg

TOORME, ABIMATERJALIDE, POOLTOODETE VÕI KEMIKAALIDE SÄILITAMINE JA KASUTAMINE 

Tabel 1. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted 

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine 

KN 

kaubakood 

nimetus säilitamisviis 1 , 

mahuti tüüp 

nr plaanil või 

kaardil 

maksimaalne 

üheaegselt hoitav 

kogus, t või m 3 

alltegevusvaldkond või 

tehnoloogiaprotsess 

kogus 

kokku, t/a või 

m 3 /a 

jääb tootesse, 

% 

erikulu, t, m 3 , 

kWh või muud 

tooteühiku 

kohta 

Toore 

0105930000 

Abimaterjalid 

Kanad liigist 

Gallus domesticus 

massiga üle 2000g 

Plastikust kastides, 

15 lindu, (suvel 12 

lindu) 

Joonis lisas 2- 

12, pos 6 

2501001000 Tavaline sool-NaCl Tarnija pakendis Joonis lisas 2-12, 

pos 11 

4819200000 Kokkuvolditavad 

kastid ja karbid, mitte 

lainepaberist või 

-papist 

Tarnija pakendis Joonis lisas 2-12, 

pos 38, 39 

7415100000 Klambrid Tarnija pakendis Joonis lisas 2-12, 

pos 42 

3923100000 Plasttooted kaupade Tranija pakendis Joonis lisas 2-12, 

veoks või 

pos 42 

pakkimiseks; kastid, 

konteinerid 

2915110000 Sipelghape 1 liitrised kanistrid Joonis lisas 2-12, 

pos 2 

Erinev kilematerjal Ladu, rullis Joonis lisas 2-12, 

pos 42 

3600 lindu/7,92 t tapmine 70...72 - 

1 t Peade lõikamisel 

lahustatakse vees 

2,7 t Külmutamiseks minevate 

kaupade pakkimiseks 

2 t/a - - 

252 t/a 98 - 

1 t Toote pakkimine 6 t/a 98 

Kastid 4000 tk 

Konteinerid 30 tk 

Jahutatud toodete 

pakkimiseks 

Korduvkasutus 

Korduvkasutus 

0,002 m 3 Külmutamisel konservant 0,72 m 3 /a 100 

2,0 t Toodangu pakkimine 45,0 t/a 90

Pooltooted 

Puuduvad 

Etiketid Ladu Joonis lisas 2-12, 

pos 42 

0,5 t Toodangu pakkimine 3,0 t/a 90 

1 

Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas 

või siseruumis. 

Tabel 2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted 

Toore 

Puudub 

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine 

säilitamisviis, 

mahuti tüüp 

nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Toore, abimaterjal või 

pooltoode 

KN nimetus 

kaubakood 

maksimaalne 

üheaeg 

-selt 

hoitav 

kogus, 

t või m 3 

kogus, 

t/a või 

m 3 /a 

erikulu, t, m 3 , 

kWh või muu 

tooteühiku 

kohta 

nimetus 

CAS, 

EINECS 

või 

ELINCS 

nr 1 

tootmisprotsess 

ohukategooria 

R-lause 2 S-lause 2 sisaldus 

toormes, 

abimaterjalis, 

pooltootes, 

% 

Abimaterjalid 

2814100000 Ammoniaak 

(veevaba) 

Metallmahuti 

2711129400 Propaan Balloonid 

3402209000 Hapex Plastik-kanister 

Joonis 

lisas 2-12, 

pos 31 

Joonis 

lisas 2-12 

pos 11 

Joonis 

lisas 2-12 

pos 2 

5 t Külmaseadmed 5 t/a 

0,42 t 

0,02 t 

Munejate tapul 

sulgede eemald. 

peale kitkumist 

Seadmete 

puhastamiseks 

Ammoniaak, 

veevaba 

7664-41-7 

0,42 t/a Propaan 74-98-6 

0,12 t/a 

5329-14-6 

T- 

mürgine, 

C- sööbiv, 10-23-34- 

N- 50 

keskkonna 

ohtlik 

F+ - eriti 

tuleohtlik 

Xi – 

ärritav 

(1/2-)9- 

16-26- 

36/37/39- 

45-61 

100 

12 (2-)9-16 97 

Sulfamiinhape 

36/38- 

52/53 

(2-)26-28- 

61 

1% pesulahus 

pH 1,4

380840 

Pooltooted 

Puuduvad 

Desinfektsio 

onivahendid, 

(kloori 

tabletid) 

Plastik-kanister 

Plastik-kanister 

Joonis 

lisas 2-12 

pos 17 

Joonis 

lisas 2-12 

pos 17 

0,2 t 

0,012 t 

Ruumide ja 

seadmete pesu 

Ruumide ja 

seadmete 

desinfitseerimine 

2 t/a - - 

0,16 t/a kloor 7782-50-5 

Pesemis- ja 

3402209000 puhastusvahendid 

22-34-36- 

38 

T- 

mürgine, 

Xiärritav, 

N 

–keskkonnaohtlik 

23- 

36/37/38- 

50 

S 2 26 37 

(1/2-)-9- 

45-61 

0,5% 

pesulahus pH 

13.0 

Kasutatakse 

0,5% lahusena 

Tabel 3. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamine 

Toode Ohtlik aine Säilitamine 

KN 

kaubakood 

- 

nimetus nimetus CAS, EINECS 

või ELINCS nr 

Ohtikke aineid 

sisaldavad 

tooted 

puuduvad. 

ohukategooria 

R-lause S-lause sisaldus 

tootes, % 

säilitamisviis, 

mahuti tüüp 


kaardil 

maksimaalne 

kogus, t või m 3

Tabel 4. Kemikaale ja tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed 

Mahuti 

Mahutis Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus 

sisalduva 

tüüp maht kasutusele 

kemikaali, 

võtmise 

andmed andmed Nr kaugus 

toorme 

kuupäev, 

tehnilise hoolduse plaanil reovee 

nimetus 

mahuti 

järelevalve kohta või äravoolutorustikust 

eluiga 

kohta 

kaardil 

Kontrollimise 

sagedus, 

viimase 

kontrollimise 

kuupäev 

Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus 

(asendiplaan sobivas mõõtkavas) 

kaugus 

veekogudest 

kaugus 

puurkaevudest 

Kaitsemeetmed 

välisõhk vesi pinnas pinna- ja 

põhjavesi 

Süsinikterasest 

mahuti 

RDV 

9m 3 2005 ammoniaak Kontroll 3 

aasta tagant. 

Viimati 

kontrollitud 

TKK 

22.04.2005 

28.11.2008 

Uus 

paigaldatud 

27.12.2004 

Hooldab 

tehniline 

personal 

10 m 10 km 100 m 

Kaitseklapid, 

täitmisni 

voo 

andurid, 

24h valve 

Asfalteeritud 

pinnas 

Asfalteeritud 

pinnas 

Asfalteeritud 

pinnas 

1m 3 1982 

Kontr 2005 

Õlieraldi, 

terasmahuti 

Hüdrokrakitud 

naftaleenõli 

, GLAVUS 

G4 

Kontroll 3 

aasta tagant. 

Viimati 

kontrollitud 

TKK 

22.04.2005 

Hooldab 

tehniline 

personal 

10 m 10 km 100 m 

Kaitseklapid, 

24h valve 

Manuaal 

Asfalteeritu 

d 

pinnas 

Asfalteeritu 

d 

pinnas 

Asfalteeritud 

pinnas 

28.11.2008

VEEVÕTT JA HEITVEE NING TEISTE VETT SAASTAVATE AINETE SUUBLASSE JUHTIMINE 

Tabel 1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 

Ei ole asjakohane, käitises ei kasutata pinnavett 

Tabel 2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 

2.2.1. Veehaarde nimetus Ranna tapatsehhi puurkaev Sütemetsa tee 56 

2 E-V 

2.2.2. Põhjaveekihtide kood 

3 27 

2.2.3. Puurkaevude grupi kood 

2.2.4. Geograafilised koordinaadid X=531 329,9 , Y=6 586 675,8 

4 4770 

2.2.5. Puurkaevu passi number 

5 756 

2.2.6. Puurkaevu katastri number 

3 Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas 

2.2.7. Lubatud veevõtt (m ) 

160 000 40 000 40 000 40 000 40 000 450 

1 

anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 

2 

põhjaveekihtide kood on põhjaveekompleksi indeks veekatastri järgi 

3 

puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 

4 

puurkaevu passi numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi 

5 

puurkaevu katastri numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi 

6 

täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 

6 

Sekundis

Tabel 3. Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa 

Toimingu nimetus 

Nõude kirjeldus 

3.1. Veearvestuse pidamine Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja võetud vee 

kogused kuude lõikes. Sagedus peab olema selline, et veekasutuse aruandlus oleks usaldusväärne. 

3.2. Vee kvaliteedi kontrollimine Üks kord aastas võtta vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale veeproovid puurkaevu proovivõtu kraanist joogivee üldkeemilise koostise, 

üld- ja kahevalentse raua ning mangaani sisalduse määramiseks. 

Kord kümne aasta jooksul(esimene kord 2005. aastal) võtta proovid radioloogiliste näitajate määramiseks. [Proovivõtumeetodid. 

Keskkonnaministri 6.mai 2002 määrus nr. 30 (RTL,2002,56,833)]. Kõik analüüsid teostada akrediteeritud laborites. 

3.3. Põhjaveetaseme mõõtmine Põhjavee taseme staatilist mõõtmist teostada üks kord aastas. 

Tabel 4. Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused (võib olla erinevate aastate lõikes) väljalaskmete ja 

saasteainete kaupa (jrk nr) 1 

Kuna käitis suunab oma reoveed AS-I Tallinna Vesi kanalisatsiooni-süsteemi ja reovee-puhastusseadmele, peab käitaja täitma AS-I Tallinna Vesi 

poolt reoveele sätestatud saastenäitajaid. Kehtiv leping AS-ga Tallinna Vesi (leping 10.04.2004.a. Nr 992461/05/161) 

AS Tallegg tapamajal on lubatud aastas ühiskanalisatsiooni juhtida 161 260 m 3 heitvett. 

Tabel 5. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 

Ei ole asjakohane, sest ohtlikku ainet sisaldavat toorainet käitises ei kasutata. 

Tabel 6. Saasteainete seire nõuded 1 

Vt omaseire peatüki tabelit 1 “Veesaaste omaseire”. 

Tabel 7. Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded 

Ei kohaldata.

Tabel 8. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile või veekogule või suublale 

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 

8.1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed 

8.2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Kanalisatsioonitorustikku pesta läbi vastavalt vajadusele, selleks, 

et vältida ummistusi ja tagada kanalisatsioonitorustiku tõhus Vastavalt vajdusele 

toimimine. 

8.3. Ohtlike ainete heite vähendamise meetmete kava Vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 10 lõikele 2 

ei tohi kanalisatsiooni juhtida heitvett, milles ohtlikke ainete 

sisaldused ületavad keskkonnaministri 16.10.2003.a. määrusega 

nr 75 sätestatud ohtlike ainete lubatud piirväärtusi. Eelloetletud Pidevalt 

saastekomponentide osas otsustab proovivõtu vajalikkuse 

ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi valdaja AS Tallinna 

Vesi. 

8.4. Nõutav reoveepuhastusviis Rasvapüüduri puhastamine vastavalt vajadusele, kuid mitte 

harvem, kui üks kord kuus. 

1 kord kuus 

8.5. Heitvee immutamise nõuded - - 

8.6. Sademevee käitluse nõuete täitmise meetmed - - 

8.7. Reoveesette käitluse nõuete täitmise meetmed - - 

8.8. Reoainete laotamise tingimused väetusainetena kasutamise korral - - 

8.9. Toimingud avarii korral - - 

1 

8.10. Parim võimalik tehnika 

- - 

8.11. Muud asjakohased meetmed Põrandale kogunenud loomsed jäätmed tuleb kokku koguda 

kaabitsatega ja hoida kuni käitlemiseni kogumisnõudes, et Pidevalt 

vähendada heitvee reostuskoormust. 

Reoveetaset kollektorites kontrollida automaatselt, lubatud piiri 

ületava reovee taseme korral tootmine peatada, et vältida reovee Pidevalt 

sattumist pinna- ja põhjavette. 

1 täidetakse, kui info parima võimaliku tehnika kohta on olemas 

Tabel 9. Teabe vee erikasutusloa andjale esitamise nõuded 

Vt. peatükki “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus”

Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused 

JÄÄTMEHOOLDUS 

Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 Tekkivad jäätmekogused (tonni 

põhitoodangu kohta 2 ), t/a 

Luminestsents lambid ja teised 

elavhõbedat sisaldavad jäätmed 

Kogumine, sealhulgas 

sorteerimine 

Käideldavad jäätmekogused, t/a 

Taaskasutamine 

Vedu 

Toimingu kood 3 Kogus 

20 01 21* 0,025 - - - - 

Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 08* 0,36 

Loomsete kudede jäätmed 

(külmutamisele) 

02 02 02 3500 

Reovee kohtpuhastussetted 02 02 04 100 

Loomsete kudede jäätmed 

(linnusuled) 

02 02 02 2500 

Segaolmejäätmed 20 03 01 306 

Metallijäätmed 02 01 10 10 - - - - 

Paber ja kartong 15 01 01 50 

Plastpakendid (kastid)* 15 01 02 0,1 

1 

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem 

kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. 

2 

Juhul kui seda saab arvutada. 

3 

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud». 

Tabel 2. Tekkivate ja käideldavate jäätmete piirkogused, mida võib viia keskkonda 

Käitises ei tegeleta jäätmete keskkonda viimsega. 

Tabel 3. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 

Ohtlike jäätmete kogumisel ja säilitamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida nendest tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning

vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004.a määrusega nr 39 “Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord” kehtestatud korrale märgistama 

ohtlikud jäätmed enne üleandmist jäätmekäitlejale. 

Eraldi tuleb koguda järgmiseid jäätmeliike: 

• Paber ja kartong (20 01 01 ); 

• Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed) (15 01); 

• Ohtlikud jäätmed; 

• Biolagunevad jäätmed (20 02 01); 

• Prügi (segaolmejäätmed) (20 03 01). 

Tegevuses tekkinud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta pidada regulaarset arvestust. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb arvestust 

pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Käitise jäätmealase tegevuse aastaaruandes 

näidata ära kõik tekkivad jäätmed, s.h segaolmejäätmed, paber ning papp jne. 

Tabel 4. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade 

järelhooldus 

Ei ole asjakohane. Käitise tegevuse alustamise ja lõpetamisega seotud küsimusi käsitletakse loa peatükis “Keskkonnamõju vältimne või vähendamine 

käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed” 

Tabel 5. Keskkonnaseirenõuded 

Jäätmehooldusega seotud keskkonnanseireõudeid ei määrata. 

Tabel 6. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed 

Ohutusmeetmeid ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmeid käsitletakse peatükis “Õnnetuste vältimine”. 

Tabel 7. Jäätmete kõrvaldamiskoht(-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks 

Ei ole asjakohane, käitis ei tegele jäätmeveoga. 

Tabel 8. Jäätmete ladustamine 1 kalendriaasta jooksul 

Käitises ei tegeleta jäätmete ladustamisega enne nende taaskasutamist, töötlemist või kõrvaldamist.

Tabel 1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa 

Käitises ei kasutata kütuseid. 

Tabel 2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa 

KÜTUSE KASUTAMINE, ENERGIA TOOTMINE JA TARBIMINE 

Tootmisetapid või 

kasutusalad 

Tootmisetapid: 

Energia tarbimine, MWh/a 

elekter, MWh/a soojus, MWh/a aur, MWh/a 

kokku omatoodang muu 

tarnija 

erikulu, 

MWh 

tooteühiku 

kohta 

kokku 

omatoodang 

muu 

tarnija 

erikulu, 

MWh 

tooteühiku 

kohta 

kokku omatoodang muu tarnija 

Kogu tootmine 8064,0 8064,0 

Kasutusalad: 

Valgustus - - - - - 

Jahutus ja külmutus - - - - - 

Sulatus - - - - 

Ventilatsioon - - - - - 

Ruumide kütmine ja 

- - - - - 

olmevee soojendamine 

Veetöötlusseadmed - - - - - 

Lõpppuhastusseadmed - - - - - 

Muu kasutus - - - - - 

Kokku 8064,0 8064,0 - - - - -

VÄLISÕHU SAASTAMINE 

Saasteaineid välisõhku eraldavad allikad puuduvad. AS Tallegg tapamaja katlamaja majandamine ja käitamise kogu vastutus on üle antud OÜ-le 

Snappy. 

Tabel 1. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused 

Saasteaine 

CAS /EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus heitkogus, tonni/a (täpsus 0,000) 

1 2 3 

7664-41-7 Ammnoiaak 0,100 (hajusheide) 

Kütuse aastakulu liikide kaupa: 

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa: 

Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis 

toodust ja mis on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. 

Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused: 

nimetus 

Saasteallikas 


kaardil 

CAS /EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus 

Saasteaine 

1 2 3 4 5 

hetkeline heitkogus, g/s 

(täpsus 0,000) 

Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa : 

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa : 

Püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli sagedus: 

Püüdeseadmete hooldust ja kontrolli on käsitletud “Omaseire” peatüki tabelis 2. 

Osakond, 

tsehh, 

Paigaldatud püüdeseadmed 

nimetus, tüüp arv puhastusaste, % efektiivsuse kontrolli sagedus

projekt tegelik saasteallika nr plaanil või 

tehnoloogia- 

kaardil 

1 2 3 4 5 6 7 

Saasteainete heitkoguste 

ja välisõhu kvaliteedi seire, 

tegevuskava koostamise ja muud 

eritingimused 

1. Seire andmed esitatakse tabelis “SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA VÄLISÕHU KVALITEEDI 

SEIRE”. 

2. Teostada uued saasteainete arvutused ja hajuvusarvutused protsesside või ventilatsiooni parameetrite 

muutumisel ning uute seadmete kasutusele võtmise korral; samuti materjalide aastakäibe suurenemisel, mis 

põhjustab saasteainete heitkoguste suurenemist 10% võrra. 

3. Välisõhu aruandluse esitamise kord on kajastatud tabelis. “LOA ANDJALE KÄITISE ANDMETE 

ESITAMISE VIIS, SAGEDUS JA ULATUS”. 

Tabel 2. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmed 

Saasteaineid välisõhku eraldavad allikad puuduvad. AS Tallegg tapamaja katlamaja majandamine ja käitamise kogu vastutus on üle antud OÜ-le 

Snappy. 

Tabel 3. Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate 

saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa 

Ei ole asjakohane. 

Tabel 4. Äkkheide 

Ettevõttes kasutatavate tehnoloogiatega saasteainete eraldumist välisõhku tehnoloogilise äkkheitena (keskmist intensiivsust oluliselt ületavat 

lühiajalist eraldumist) ei toimu. 

Tabel 5. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused 

Ei ole asjakohane, sest AS Tallegg tapamaja katlamaja majandamine ja käitamise kogu vastutus on üle antud OÜ-le Snappy.

Tabel 6. Lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused 

Ei ole asjakohane. 

Tabel 7 . SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA VÄLISÕHU KVALITEEDI SEIRE 

Ei määrata.

Tabel 1. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks 

VIBRATSIOON NING VÄLISÕHUS LEVIV LÕHN JA MÜRA 

Lõhna allikas 

Võimalik lõhn 

lindude vastuvõtu 

ventilatsioonist 

Nr plaanil 

või kaardil 

1 

Juhul, kui võimalik määrata. 

Lõhnaaine 

või ainete 

segu 1 

Kanadega 

kaasnev 

iseoomulik 

lõhn 

Kasutatud 

määramismeetodid 

Organoleptiline 

Määramise teostaja 

Määramise tulemused (lõhna 

esinemissagedus ja tugevus) 

Esineb harva ja peamiselt 

tapamaja territooriumil. 

Lõhna vähendamise Meetmed lõhna 

tegevuskava olemasolu või vähendamiseks ja 

vajaduse põhjendus meetmete rakendamise 

tähtaeg 

Ei ole vajadust 

Tabel 2. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra 

Vibratsiooni allikas, müra allikas 

Nr plaanil 

või kaardil 

Müra leviala kategooria väljaspool tootmisterritooriumi Päevane tase (07.00-23.00) Öine tase (23.00-07.00) 

Vibratsioon 

Ei kohaldata. 

Müra 

Tehnoloogilised seadmed 

Kaart 1-3 

Tehnoloogiliste seadmete poolt tekitatud müra ettevõtte 

tootmisterritooriumi välispiiril, kus piirnevate alade maakasutuse 

funktsiooniks on elamualad, puhkealad ja pargid e. II kategooria. 

60dBa 

45 dBa 

Tehnoloogilised seadmed 

Kaart 1-3 

Tehnoloogiliste seadmete poolt tekitatud müra ettevõtte 

tootmisterritooriumi välispiiril, kus piirnevate alade maakasutuse 

funktsiooniks on sega-ala ehk III kategooria. 

65 dBa 50 dBa

OMASEIRE 

Tabel 1. Veesaaste omaseire 

Saasteallikas 

nimetus 

Reovee 

väljalask 

Nr 

plaanil 

või 

Väljalaskme 

kood 

Veekogu, 

ühiskanalisatsioon 

kaardil nimi katastrikood Nr plaanil 

või kaardil 

Joonisel HA021 

2 pos 41 

AS Tallinna 

Vesi 

ühiskanalisa 

tsioon 

Mõõtepunkti asukoht Saasteaine 

Lubatud 

määramismeetod 

(mõõtmismeetod) 

koordinaadid 

CAS, 

EINECS 

või 

ELINCS 

nr 

nimetus 

BHT7 

Hõljuvained 

Seire 

sagedus 

1kord aastas, 

samal ajal 

AS Tallinna 

Vesi 

proovivõtuga 

1 kord aastas 

samal ajal 

AS Tallinna 

Vesi 

proovivõtuga 

Üldlämmastik 1 kord aastas 

samal ajal 

Heitvee proovid 

peavad olema 

keskmistatud 

proportsioonis 

seadmele 

vooluhulgaga või 

ajaliselt 

keskmistatud 24- 

tunnise 

proovikogumisaj 

aga. 


peavad olema 

keskmistatud 


Kasutatavad mõõteriistad 

ja seadmed 

Nimetus, tüüp sagedus 

Vastavalt 

akrediteeritud 

laboris lubatud 

Vastavalt 



seadmele 


ajaliselt 


tunnise 


aga. 


peavad olema 

Vastavalt 


Vastavalt 


laboris 

nõutud 

sagedusele. 

Vastavalt 


laboris 

nõutud 

sagedusele. 

Analüüsi 

tegev labor 

Akrediteeritud 

labor 


labor 

Vastavalt Akrediteeritud 

akrediteeritud labor

Üldfosfor 

AS Tallinna 

Vesi 

proovivõtuga 

1 kord aastas 

samal ajal 

AS Tallinna 

Vesi 

proovivõtuga 

keskmistatud laboris lubatud 

proportsioonis seadmele 


ajaliselt 


tunnise 


aga. 


peavad olema 

keskmistatud 


Vastavalt 



seadmele 


ajaliselt 


tunnise 


aga. 

laboris 

nõutud 

sagedusele. 

Vastavalt 


laboris 

nõutud 

sagedusele. 


labor 

Tabel 2. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll 

Seade Hooldus Kontroll 

nimetus, 

tüüp, võimsus 

Tehnoloogiaseadmed: 

tegevuse nimetus sagedus mõõdetav näitaja mõõtmise sagedus mõõteseade 

nimetus, 

tüüp 

töörežiim 

(kestus) 

kalibreerimissagedus 

- - - - - 

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed: 

Lindude 

vastuvõtu 

ventilatsiooni 

filtrid 

Filtrite vahetus 

1 kord kvartalis 

Visuaalne

Vee- ja reovee puhastusseadmed: 

UV seade Automaathooldus Pidev 

Rasvapüüdur Puhastus 1 kord kuus Koostatud akt 

Jäätmekäitlusseadmed: 

Tabel 3. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine 

Tootmise seire 

Ei rakendata 

Jäätmetekke seire 

Ei rakendata 

Jäätmekäitluskoha seire Ei rakendata - 

Heitetekke seire Ei rakendata - 

Heite keskkonnamõju seire Ei rakendata - 

Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire Ei rakendata - 

Müra ja vibratsiooni seire Ei rakendata - 

Lõhna seire Ei rakendata - 

Muud asjakohased meetmed Ei rakendata -

Tootmisetapp, 


Võimaliku õnnetuse ohu 

kirjeldus 

ÕNNETUSTE VÄLTIMINE 

Õnnetuste vältimiseks kehtestatud kord ja juhised 

tegutsemiseks (lühikirjeldus) 

Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste 

ülevaatamise sagedus ja viimase 

ülevaatuse kuupäev 

Kõik tootmisosakonnad Tulekahju Tuleohutusjuhend ja vastutused ametikirjeldustes Kõik juhid osakonnas Tuleohutusjuhend aug 2007 

Tootmisprotsess Elektrikatkestus Tegevusjuhend Tehnikajuht Elektrikäidujuhend aprill 2008 

Tootmisprotsess Veekatkestus Seadmete korraline hooldus Tehnikajuht Graafiku järgi 

Ruumide jahutamine Ammoniaagiavarii Valve 24h, seadmete hooldus Tehnikajuht Hädaolukorra lahendamise plaan

TEGEVUSHÄLBED 

Tööde liik 

Puhastustööd 

Tööd tootmisseadmete rikete korral 

Tööd puhastusseadmete rikete korral 

Tehnoloogiaseadmete töö alustamine 

Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine 

Muud tööd 

Tootmisetapp, 

Meede 


Kõikides tootmiskohtades 

korraline ruumide, seadmete Analüüside võtmine pesemise ja desinfitseerimise järgselt. Tööjuhendid. 

pesu ja deso. 

Kõikide tootmisseadmete 

rikked likvideerib mehhaanik ja Varuosade tagavara laos, korraline seadmete hooldus. Tööjuhendid 

insener. 

Rikete korral likvideerib need 

Varuosade tagavara laos, korraline seadmete hooldus. Tööjuhendid 

mehhaanik ja insener. 

Vastavalt tegevusjuhistele. 

Vastavalt tegevusjuhistele.

KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE VÕI VÄHENDAMINE KÄITISE SULGEMISE KORRAL JA JÄRELHOOLDE MEETMED 

Keskkonnamõju vältimise ja vähendamise meetmed käitise sulgemise korral: sissepääsude lukustamine; tehnovõrkude töö jätkamine, ohtlike 

kemikaalide ohutu hoiustamise tagamine, seadmete väljalülitamine , puhastamine; tootmisruumide puhastamine; reoveekogumissüsteemide 

tühjendamine ja puhastamine; II ja III kategooria loomsete jäätmete nõuetekohane käitlemine; tekkinud muude jäätmete üle andmine vastavat luba 

omavale jäätmekäitlusettevõttele. 

Meetmed tegevuse lõpetamise järgseks perioodiks, kui ei toimu käitise üleminekut uuele omanikule: kogu toodangu turustamine, abimaterjalide, 

kemikaalide müümine; kütusemahutite tühjendamine ja kütuse müümine; külmaseadmete väljalülitamine ja tühjendamine külmaainest, mahutite 

tühjendamine ja müümine litsentsi omavale ettevõttele; nõudmist mitteleidva aparatuuri ja seadmete kõrvaldamine ja üleandmine jäätmekäitlejale; 

põlevkiviõli mahutite avariivanni alusest pinnasest proovide võtmine ja analüüsimine ning tulemuste alusel järelhoolde meetmete väljatöötamine; 

põhjaveepuurkaevu sulgemine viisil, mis välistab reostusvõimaluse.

KIRJANDUS JA SISU ÜLDARUSAADAV LÜHIKOKKUVÕTE 

Käitise asukohakaart ja asendiplaan on lisatud (vt joonised 1 ja 2). 

Käesolev kompleksluba on AS Tallegg Tabasalu tapamaja haldamiseks, kus peamiseks tegevuseks on lindude tapmine tootlikkusega 70 tonni 

lihakehasid ööpäevas. Lihakehad puhastatakse, vajadusel tükeldatakse ja pakendatakse. 

Territooriumil asub OÜ Snappy katlamja, mis toodab tapamajale auru. Tootmise ja olme jaoks võetakse joogivesi ettevõttele kuuluvast puurkaevust 

(kaevu katastri nr 756). 

Tootmises ja olmes tekkiv reovesi ning sadevesi juhitakse tallinna linna ühiskanalisatsiooni. Kõikide jäätmete kogumine ja äravedu on organiseeritud 

teenuse sisseostmise näol. Käitise territooriumil jäätmeid ei kõrvaldata. 

Kasutatud kirjanduse loetelu: 

Loetelu esitatud taotluses

KOMPLEKSLOA NÕUETE AJUTISED ERANDID 

Ajutise erandi sisu ja põhjendus 

Ajutise erandi kehtimise tähtaeg 

algus 

lõpp 

Ajutisi erandeid ei ole - -

KOMPLEKSLOA ANDMISE OTSUSTAMISE AJAL ESITATUD KIRJALIKE ETTEPANEKUTE JA SEISUKOHTADE 

ARVESTAMINE NING OTSUSE PÕHJENDAMINE 

Jrk nr Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamismärge Arvestamata jätmise põhjendus 

1 Harku 

Vallavalitsus 

16.11.2004.a. 

kiri nr 1193 

2 AS Tallegg 

tapamaja 

27.05.2005.a. kiri 

nr 8000/14/1563 

3 AS Tallegg 

tapamaja 

27.05.2005.a. kiri 

nr 8000/14/1563 

4 AS Tallegg 

tapamaja 

27.05.2005.a. kiri 

nr 8000/14/1563 

5 AS Tallegg 

tapamaja 

27.05.2005.a. kiri 

nr 8000/14/1563 

6 AS Tallegg 

tapamaja 

27.05.2005.a. kiri 

nr 8000/14/1563 

7 AS Tallegg 

tapamaja 

27.05.2005.a. kiri 

nr 8000/14/1563 

Vallavalitsus koskõlastab kompleksloa taotluse märkusteta. 

Meetme- Kambrium-Vendi veekihist tehnoloogiliseks 

otstarbeks kasutatava veekoguse eraldi arvestamiseks 

paigaldatakse veemõõtjad olmeveele- rakendamise tähtajaks 

on käitaja poolt määratud 01.09.2005.a. 

Meetme – eraldada ja mõõta veekogused, mida kasutatakse 

tehnoloogilises protsessis ja mida kasutatakse soojusenergia 

edasikandeks,mis loob omakorda aluse veekokkuhoiu 

meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks- rakendamise 

tähtajaks on käitaja poolt määratud 01.12. 2005.a. 

Kuna järgmised meetmed - 1) pesemisprotsessis võetakse 

kasutusele madalsurvepesurid tähtajaga 01.06.2005.a. 2) 

aurumõõtjad aurukoguse omaarvestuse pidamiseks on 

paigaldatud 01.05.2005.a. - on rakendatud juba loa taotluse 

menetluse käigus, siis jätta nimetatud meetmed loast välja. 

Lisada välisõhu saastamise peatükki (tabel lk 23) võimalik 

ammoniaagi heitkogus 0,1 tonni aastas. 

Tegevuskava reovee saastekoormuse vähendamiseks ning 

veettevõtte poolt esitatud resotuskoormuse tagamiseks 

esitatakse 01.09.2005.a. 

Lk. 39 toodud seire tabelis märgitud reoveekogust ei 

mõõdeta. Reovee kogus saadakse arvutuslikult tarbitud 

põhjavee koguste põhjal. Nimetatud meede loa eelnõus 

tühistada. 

Arvestatud 

Arvestatud 

Arvestatud 

Arvestatud 

Arvestatakse, kui 

esitatakse ammoniaagi 

heitkoguse arvutus ja 

tekke selgitus. 

Esitatud 27.06.2005.a. 

Arvestatud 

Arvestatud 

8 AS Tallegg Veremahuti ümbritsemine kogumisvanniga ei ole Arvestatud

tapamaja 

27.05.2005.a. kiri 

nr 8000/14/1563 

põhjendatud, kuna roostevabast terasest tsingitud surve- ja 

vaakummahuti on varustatud kaitseklappidega, mis tagavad 

etteantud rõhu mahutis ja teavitavad koheselt ka võimalikust 

lekkest . Tõenäosus, et tekiks veremahuti lekkimine ja suure 

koguse kanalisatsiooni sattumine, on äärmiselt väike. 

Kogutud veri kasutatakse koheselt ning mahutit ei kasutata 

vere pikaajaliseks hoidmiseks. Seega lk 41 esitatud 

ohutusvanni ehitamise meetme rakendamine on edasi lükatud 

ja see vajab täiendavat riskide ja majandusliku otstarbekuse 

hindamist. 

Muid kirjalikke ettepanekuid ja seisukohti menetluse käigus ei esitatud.

LOA ANDJALE KÄITISE ANDMETE ESITAMISE VIIS, SAGEDUS JA ULATUS 

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus 

Käitaja vahetumine. 

Välisõhu saastamisega seotud 

tegevuse aasta-aruanne. 

Andmed saastetasu 

rakendamiseks saasteainete 

viimisel välisõhku. 

Võetava vee keemiliste 

kvaliteedinäitajate kontroll - 

üldkeemiline koostis; 

kahevalentne raud; üldraua 

sisaldus; mangaani sisaldus, 

radioloogilised näitajad. 

Heitvee koguseline arvestus. 

Võetava vee arvestus. 

Heitvee reostusnäitajate vastavus 

vee-ettevõtja poolt kehtestatud 

nõuetele 

Vee erikasutuse tasu arvutus. 

Käitaja vahetumise korral esitab uus käitaja 

sellekohase teate ja taotluse 

keskkonnateenistusele loa 

ümbervormistamiseks. 

Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 

2006.a määruse nr 76 “Välisõhu 

saastamisega seotud tegevusest aru andmise 

kord ja vorm” nõuetele; paberil ja 

elektrooniliselt Keskkonnaministeeriumi 

Info- ja Tehnokeskuse hallatavas 

veebipõhises keskkonnaregistri 

sidussüsteemis OSIS. 

Paberkandjal 1 eksemplaris vastavalt 

keskkonnatasude seaduse (RTI, 2005, 67, 

512) nõuetele. 

Analüüsitulemuste koopiad koos 

koondandmestikuga (s.t. analüüsitulemused 

saasteallikate ja saasteainete lõikes, 

teostamise aeg esitatuna tabeli vormis) 

paberkandjal ühes eksemplaris. 

Paberkandjal koondandmestikuna ühes 

eksemplaris. 

Koondandmestikuna paberkandjal 1 

eksemplaris. 

Koos veekasutuse aasta-aruandega 

paberkandjal ühes eksemplaris 

Esitatakse paberkandjal ühes eksemplaris 

vastavalt keskkonnatasude seaduse (RTI, 

2005, 67, 512) nõuetele. 

Vastava olukorra tekkimisel. 

Aruandeaastale järgneva aasta 31. 

jaanuariks. 

Üks kord kvartalis aruandekvartalile 

järgneva kuu 10. kuupäevaks. 

Aruande perioodile järgneva aasta 

1. veebruariks. 

Aruande perioodile järgneva aasta 

1. veebruariks. 

Kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. 

Aruandeperioodile järgneva aasta 1. 

veebruariks. 

Üks kord kvartalis kvartalijärgse kuu 10. 

kuupäevaks 

Kompleksloa taotluse esimese lehe, kui ei toimu 

mingeid muutusi käitise laadis või 

toimimisviisis. 

Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 

2006.a määruse nr 76 “Välisõhu saastamisega 

seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm” 

nõuetele. 

Andmed saastemaksuga maksustatavate, 

eelmise kvartali jooksul välisõhku viidud 

saasteainete koguste kohta ja saastetasu arvutus. 

Vastavalt käesoleva loa peatükis “Veevõtt ja 

heitvee ning teiste vett saastavate ainete 

suublasse juhtimine” toodud tingimustele. 

Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise. 

Vastavalt käesoleva loa peatükis”Veevõtt ning 

heitvee ning teiste vett saastavate ainete 

suublasse juhtimine” toodud tingimustele. 

Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise. 

Vastavalt loa “Omaseire” osas toodud 

tingimustele. 

Vee erikasutusõiguse tasu kohta.

Veekasutuse aasta-aruanne. 

Esitatada vormikohane veekasutuse aastaaruanne 

vastavalt Keskkonnamnistri 

17.01.2007.a määrusele nr 9 “Veekasutuse 

aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja 

aruande esitamise kord” (RTL 2007,6,108) 

Araunde perioodile järgneva aasta 1. 

veebruariks. 

Keskkonnamnistri 17.01.2007.a määrusele nr 9 

“Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete 

ulatus ja aruande esitamise kord” (RTL 

2007,6,108) 

Käitise jäätmealase tegevuse 

aasta-aruanne. 

Paberkandjal ja elektrooniliselt vastavalt 

Keskkonnaministri 23.detsembri 2004.a. 

määruse nr 138 (RTL 2005, 3, 11) nõuetele. 

Aruandlusaastale järgneva aasta 20. 

jaanuariks. 

Vastavalt Keskkonnaministri 23.detsembri 

2004.a. määruse nr 138 (RTL 2005, 3, 11) 

nõuetele. 

Loaga määratud meetmete 

rakendamise tulemused. 

Paberkandjal ühes eksemplaris. 

Iga aasta 01.augustiks. 

Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise 

meetmete rakendamise ja käitise tegevuse kohta.

Kuupäev 

Ülevaatus teostatud 

26. septembril 2006.a. 

KOMPLEKSLOA NÕUETE IGA-AASTASE ÜLEVAATUSE TULEMUSED 

Tulemus 

Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega ja kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna 

saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmist. 

Ülevaatuse käigus hinnati ka käitiselt kompleksloaga nõutud meetmete rakendamise ja andmete esitamise vastavust 

käitise poolt tegelikult esitatud andmetele: 

• Loa peatükis “Veevõtt ja veekasutus” tabelis 4 (lk 19) on sätestatud meede – “Eraldada ja mõõta veekogused , 

mida kasutatakse tehnoloogilises protsessis ja mida kasutatakse soojusenergia edasikandeks. Esmalt teostatakse 

selleks tasuvusarvutus ja kokkuhoitud veekoguse võrdlus, mille järel otsustatakse meetme rakendamise 

vajadus.” Kuna jahutusvee soojenemine on marginaalne (soojeneb 5 kraadilt 12-le), siis osutus ebaotstarbekaks 

soojusvaheti paigaldamine ja jsoojuse ärakasutamine. Samuti näitas tasuvusarvutus meetme ebaotstarbekust.. 

OTSUS: Lähtudes teostatud uuringute tulemustest nimetatud meede ei kuulu täitmisele. Muuta loa lk 19. 

• Loa peatükis “Veevõtt ja veekasutus” on sätestatud meede- “Täispuhastusliin karkasside puhastamiseks 

vahetada välja uue seadmega, mille tootlikkus on suurem olemasolevast ja lähtub perspektiivsest vajadusest. 

Seadme paigaldamisega väheneb järelpesuks vajamineva vee kogus.” OTSUS: Seade paigaldatud tähtaegselt. 

Veekulu vähenemine vähemärgatav. Meede rakendatud, mistõttu meede kustutada ja muuta loa lk 19. 

• Loa peatükis “Veevõtt ja veekasutus” on sätestatud meede –“ Vastavalt keskkonnaministri 11.11.1997.a. 

määruse nr 83 “Vee erikasutuse arvutamise ja tasumise korra kehtestamine” nõuetele tuleb Cm-V 

põhjaveekihist joogiveekvaliteediga vee kasutamisel arvestada tehnoloogiliseks otstarbeks kasutatud 

veekogused ja tasu eraldi, seega tuleb ka need veekogused eraldi mõõta. Kambrium.-Vendi veekihist 

tehnoloogiliseks otstarbeks kasutatava veekoguse eraldi arvestamiseks paigaldatakse veemõõtjad olmeveele.” 

Paigaldati eraldi veemõõtja külma olmevee mõõtmiseks. OTSUS: Kuna vett kasutatakse toiduainete 

tootmiseks, puudub vajadus eraldi tehnoloogiliseks otstarbeks kasutatava veehulga mõõtmiseks. Meede 

vajalikul määral rakendatud, mistõttu meede kustutada ja muuta loa lk 19. 

• Loa peatükis “Veevõtt ja veekasutus” on sätestatud meede - Veehaaretele koostada sanitaarkaitseala projektid. 

Projektide koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16.12.1996.a. määruse nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala 

moodustamise ja projekteerimise kord” (RTL 1997, 3,8) sätetest. OTSUS: Sanitaarkaitseala projektid on 

koostatud ja keskkonnateenistuse poolt kooskõlastatud 24.05.2005.a. Meede täidetud õigeaegselt, mistõttu 

meede kustutada ja muuta loa lk 19. 

• Loa peatükis 4 “Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine” tabelis 3 (lk 22) on sätestatud meede 

-Perioodiliselt kasutatavatesse ruumidesse paigaldada sensor-kontrollitud valgustid on rakendatud ja lülitid on 

paigaldatud välisvalgustusele ja trepikoridoridesse. OTSUS: Meede täidetud õigeaegselt, mistõttu meede 

kustutada loast ja seetõttu muuta loa lk 22. 

Uued nõuded, 

muudetud nõuded

Ülevaatus teostatud 

26. oktoobril 2007.a. 

• Loa peatükis “ Välisõhu saastamine” tabelis 6 (lk 28) sätestatud meede -Vana ammoniaagimahuti asendada uue 

mahutiga, mis minimeerib õnnetuste ja keskkonnareostuse tekkimise riski.- on rakendatud. OTSUS: Meede 

rakendatud õigeaegselt, mistõttu meede kustutada loast ja muuta loa lk 28. 

• Loa peatükis 7 “Veeheide” tabelis 5 (lk 34) sätestatud tähtajaline nõue- Kuna käitisest väljuva reovee 

reostusnäitajad ületavad oluliselt AS Tallinna Vesi poolt sätestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee 

reostusnäitajaid, töötada välja lahendused saastekoormuse vähendamiseks ja koostada tegevuskava nende 

rakendamiseks- täidetud. Koostatud on tegevuskava, mis seadis ülesandeks mehhaanilise seadme (sõelad) 

paigaldamise tootmisest väljuva reovee puhastamiseks sulgedest. Puhastusseadme lõplik seadistamine toimub 

oktoobrikuu jooksul. OTSUS: Kuna meede on rakendatud, siis meede kustutada loast ja muuta loa lk 34. 

• Loa peatükis 7 “Veeheide” tabelis 5 (lk 34) “Meetmed veesaaste või reovee hulga vähendamiseks” sätestatud 

pidevalt rakendatavaid nõudeid järgitakse ja täidetakse korrektselt. Nimetatud nõuded jäävad kehtima. 

• Loa peatükis 8 “Jäätmehooldus” tabelis 3 (lk 36) on sätestatud meede – “Pakendijäätmed- papp ja kartong – 

koguda eraldi ja anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale ettevõttele“. Renditakse Ragn-Sellsi 

komprimaatorit pakendi mahu vähendamiseks ja jäätmed antakse üle samale ettevõttele. Meede rakendatud 

õigeaegselt. OTSUS: Kuna meede on rakendatud, siis meede kustutada loast ja muuta loa lk 36. 

• Vastavalt jäätmealasele aastaaruandele, tekitab käitis jäätmeid koodiga 02 02 02 -loomsete kudede jäätmedrohkem 

kui on loas märgitud , sama on ka jäätmete koodiga 20 01 21 puhul. OTSUS: Käitajal selgitada välja 

tekkivate jäätmete reaalsed kogused ja vajadusel teha ettepanekud loa muutmiseks. 

• Loa peatükis 13 “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus” (lk 46A) sätestatud nõue, 

esitada loa andjale teave meetmete rakendamise kohta iga aasta 1. augustiks, on 2006.a jäänud täitmata. 

OTSUS: Esitada meetmete täitmise aruanne õigeaegselt. 

• Loa peatükis 13 “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus” (lk 46A) ülejäänud sätestatud 

nõuded, mis on seotud aruandluse ja seirega, on õigeaegselt täidetud ja asjakohased andmed esitatud. 

• Loa peatükis 13 “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus” (lk 46A) sätestatud nõue, 

esitada 01.septembriks.2005.a.tegevuskava ühiskanalistasiooni juhitava heitvee saastekoormuse 

vähendamiseks, ei ole täidetud, kuna keskkonnateenistusele ei esitatud tegevuskava õigeaegselt. Küll on aga 

meede iseenesest rakendatud ja mehhaaniline puhastusseade (separaator) paigaldatud. Puhastusseadme lõplik 

seadistamine toimub 2006.a oktoobrikuu jooksul. Tegevuskava esitati ülevaatuse käigus. OTSUS: 

Tegevuskava esitatud, seetõttu meede kustutada loast ja muuta loa lk 46A. 

Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega ja kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna 

saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmist. 

Ülevaatuse käigus hinnati ka käitiselt kompleksloaga nõutud meetmete rakendamise tähtaegade ja tingimuste täitmist: 

1. Loa peatükis 2 “Kasutusel olevate seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale” tabelis (lk 

9) on sätestatud meede, et lindude vastuvõtul, mahalaadimisel ja konveierile riputamisel rakendada püüdeseadmeid

Ülevaatus toimus 04.12.2008 

tolmu kogumiseks. Ülevaatusel selgus, et alates oktoobrist 2006.a on paigaldatud kangasfiltrid lindude vastuvõtu ja 

mahalaadmise ruumidesse eralduva tolmu kogumiseks. OTSUS: Kuna parimale võimalikule tehnikale vastav meede 

on rakendatud, siis muuta loa lk 9 olevat vastavusmärget. 

2. Loa peatükis 5 “ Välisõhu saastamine” tabelis 6 (lk 28) sätestatud meede -Vana ammoniaagimahuti asendada 

uue mahutiga, mis minimeerib õnnetuste ja keskkonnareostuse tekkimise riski.- on rakendatud. OTSUS: Meede 

rakendatud õigeaegselt, mistõttu meede kustutada loast ja muuta loa lk 28. 

3. Kuna käitisest väljuva reovee reostusnäitajad endiselt ületavad oluliselt AS Tallinna Vesi poolt sätestatud 

ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajaid, töötada välja lahendused saastekoormuse vähendamiseks ja 

koostada tegevuskava nende rakendamiseks. OTSUS: Loa peatükki 7 “Veeheide” tabelisse 5 (lk 34) lisada vastav 

meede ja muuta loa lk 34. Koostada tegevuskava reovee saastekoormuse vähendamiseks ja esitada see 01.06.2008.a 

keskkonnateenistusele tutvumiseks või esitada dokument selle kohta, et AS Tallinna Vesi on nõustunud vastu võtma ja 

puhastama kaheksanda grupi reostustaset ületavate saastenäitajatega reovett. Samuti lisada loa peatükki nr 13 andmete 

esitamine antud meetme täitmise kohta. 

4. Loa peatükis 7 “Veeheide” tabelis 5 (lk 34) on viide kehtetuks tunnistatud õigusaktile. OTSUS: kustutada loa 

lk 34 vastav meede. 

5. Loa peatükis 10 “Muud asjakohased meetmed” (lk 43) sätestatud tingimus, et kvaliteedijuhtimissüsteemile 

lisaks rakendada ka ISO 14 001 standardile vastav või EMAS direktiivipõhine keskkonnajuhtimissüsteem, on täitmata. 

Kuid käitaja ei pea võimalikuks antud süsteemi rakenada ning puudub ka nägemus ja strateegia selle rakendamise 

tõenäolise tähtaja kohta. OTSUS: kustutada loast nimetatud meede ja muuta loa lk 43. 

6. Kuna käitis eraldab välisõhku ammoniaaki 0,100 tonni/aastas, siis vastavalt keskkonnaministri 18.11.2004.a 

määruse nr 131 “Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aruandmise kord ja vorm” §3 lg 3 tuleb esitada välisõhu 

saastatamisega seotud tegevuse aasta-aruanne aruandlusaastale järgneva aasta 20. jaanuariks. Keskkonnatasude seaduse 

(RTI,2005,3,11) kohaselt tuleb esitada andmed saastetasu rakendamiseks saasteainete viimisel välisõhku üks kord 

kvartalis aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Nimetatud tingimused lisada ka loa peatükki 13 “Loa andjale 

käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus” . 

Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid ning 

võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja 

keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust. 

1. Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika. 2008.aasta märtsist alates omab 

käitaja ISO 14001:2005 keskkonnajuhtimissüsteemi standardile vastavat sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi. 

OTSUSTATI: Loa esimeses peatükis viia sisse muudatus rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi kohta. Loa teistest 

peatükkidest võtta välja keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise nõue. 

Aktiivklooril põhinevaid desoaineid on vähendatud, kuid on veel kasutusel. Kasutatakse ka peräädikhappel põhinevat 

desoainet DIVOSAN PLUS, alkoholil põhinevat desoainet DIVODES FG, ammooniumühendite põhinev SUPRA ja 

kasutusel on veel ka klooril põhinev pesuaine DIVOSAN HYPOCLORID. OTSUSTATI: täpsustavaid muudatusi pole

vaja loasse sisse viia. 

Tapaliini seadmetelt juhitakse tootmise käigus kõik tekkinud jäätmed veekanalite kaudu jäätmetöötlusruumi. 

Tehnoloogiliselt ei ole võimalik rakendada tapajäätmete esmast eemaldamist pühkimise teel ja kaabitsatega. Pakkimise 

ruumis teostatakse kuivkoristust ja seejärel pestakse survepesuritega. OTSUTATI: teha sellesisuline märge peatüki 1 

tabeli 1 tapajäätmete liinilt eemaldamise vastavusmärke lahtrisse. 

2. Veevõtt ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine. Laabi utiilijaoskonna puurkaevud (koodidega 

786 ja 787) on koos kinnistuga maha müüdud. Veevõtt Ranna tapatsehhi puurkaevust toimub endises mahus, 

kvartariaalselt on veekogused ühtlustatud. OTSUSTATI: Eemaldada loast Laabi utiilijaoskonna puurkaevud 

veevõtuallikatena ning Ranna tapatsehhi puurkaevu aastane veevõtt jagada võrdselt kvartariaalselt. 

Konsulteerides vee peaspetsialistiga OTSUSTATI, et kord aastas tuleb käitajal mõõta puurkaevus põhjavee taset ning 

esitada andmed veekasutuse aasta-aruandega aruande perioodile järgneva aasta 1. veebruariks. 

Käitise heitvee reostusnäitajad ületavad endiselt oluliselt AS Tallinna Vesi poolt sätestatud ühiskanalisatsiooni juhitava 

reovee reostusnäitajaid, kuid AS Tallinna Vesi on nõustunud vastu võtma ja puhastama AS Tallegg tapamaja reovett. 

Hetkel on projekteerimises tapamaja ümberehitus-lihatööstuse juurdeehitus, mille käigus rajatakse ka esmane 

reoveepuhastus. Eeldatav valmimisaeg on 2011. aastal. OTSUSTATI: Eemaldada loast nõue esitada tegevuskava 

ühiskanalisatsiooni juhitava vee saastekoormuse vähendamiseks ja lisada loasse esimese peatüki alla nõue rajada 

esmane reoveepuhastusüsteem 01.08. 2011a. 

3. Jäätmekogused pole muutunud, loomsete kudede jäätmed (linnusuled) tähistatakse edaspidi koodiga 02 02 99. 

OTSUSTATI: muuta linnusulgede koodinumber jäätmeosa tabelites. 

4. Energiakasutuse hulk pole muutunud. 

5. Loaga nõutud aruandlus on esitatud õigeaegselt ning vajalikus mahus. 

2006 aasta alguses muutusid keskkonnakompleksloa vormid ning vastavalt keskkonnaministri 20.01.2006.a määruse nr 

6 “Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid”(edaspidi määrus) § 22 kohaselt 

tuleb enne nimetatud määruse jõustumist väljastatud kompleksload vastavusse viia uute nõuetega iga-aastase ülevaatuse 

käigus. Tulenevalt eelnevast on AS Tallegg tapamajale väljastatud luba lähtudes uutest loa nõuetest.

Ülevaatus toimus 

08.10.2009 

Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku 

keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna saastamise 

piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust. 

1. PVT heite vähendamiseks või vältimiseks vastab loas toodule, kõrvalekaldumisi, seadmete rikkeid ja avariisid esinenud ei ole. 

Endiselt ei ole asendatud desinfitseerimisel aktiiv-kloori peräädikhappega. 

PVT peatüki esimeses tabelis reovee käitlust iseloomustavaete näitajate juures on märgitud, et autopesulat veel rajatud ei ole, 

tegelikkuses on tapamaja territooriumil spetsiaalne autopesula, mille heitveed juhitakse läbi liivafiltri ühiskanalisatsiooni. 

OTSUSTATI: Viia vastavasisuline muudatus kompleksloasse sisse. 

PVT peatüki esimeses tabelis reovee käitlust iseloomustavate näitajate juures on märgitud, et tapajäätmeid eemaldatakse 

tootmisruumidest ja seadmetelt survepesu teel. Ülevaatusel täpsustati, et tapajäätmete eemaldamine toimub kombineeritud meetodil: 

suuremad jäätmed eemaldatakse pühkimise teel ning seejärel teostatakse puhastust survepesu teel. Kõik loomsed kõrvalsaadused 

lähevad eraldi käitlemisele karusloomatoiduks. OTSUSTATI: Viia vastavasisuline täpsustus kompleksloasse ning lugeda meede 

vastavaks. 

2. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine toimub loas tootud tingimustel. Ammoniaagi ja 

hüdrokrakitud naftaleenõli mahutite kontroll toimub kolme aasta tagant, viimane kontroll teostati tehnokontrolli keskuse poolt 

28.11.2008 Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamise peatüki tabelisse 4 viidi sisse märge viimase mahutite 

kontrollimise kuupäevaga. 

3. Veevõtt ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine. Käitises kasutati 2008. aastal 126 000 m³ vett. Käitise 

heitvee reostusnäitajad ületavad endiselt oluliselt AS Tallinna Vesi poolt sätestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee 

reostusnäitajaid, kuid AS Tallinna Vesi on nõustunud vastu võtma ja puhastama AS Tallegg tapamaja reovett. 

Kompleksloa kolmanda peatüki 8. tabelis kirjeldatud nõuetest lähtuvalt: 

◦ pestakse käitises kanalisatsioonitorustikku, kui on oht ummistuseks (ning ka joogiveetorustikku) 

◦ puhastatakse rasvapüüdurit vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui 1 kord kuus 

◦ Reoveetaseme kontroll kollektorites toimub automaatselt ning näidikute alusel... 

OTSUSTATI:Uuendada kompleksloa kolmanda peatüki tabelis 8 kollektorites reoveetaseme kontrollimise meetne kirjeldust, 

lisades, et kontroll toimub automaatselt. 

4.Omaseire. Kord aastas kontrollitakse BHT7, hõljuvainete, üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldust AS Tallinna Vesi 

ühiskanalisatsiooni vees. Lindude vastuvõtu ventilatsiooni filtreid vahetatakse kord kuus. 

5.Ajutiselt alustatakse tapamajas tööd 2 tundi varem, kui kompleksloas kirjas, kuid lõpetatakse töö ka vastavalt 2 tundi varem. 

OTSUSTATI: muudatust kompleksloasse sisse ei viida.

Kompleksloa vaidlustamine ja kompleksloa andmise põhjendus 

Kompleksluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide “Haldusmenetluse seaduses” kehtestatud 

vaidemenetluse korras või esitades kaebuse halduskohtusse “Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras. 

Kompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning loa andmise kaalutlused): Tallegg AS-i Harku vallas Laabi külas Sütemetsa tee 

56 paiknev tapamaja taotles keskkonnakompleksluba tulenevalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seaduse § 7 lõige 3 punkt 8 ja Vabariigi 

Valitsuse 7.mai 2002.a. määruse nr 150 § 8 lõige 1 punkt 1 nõudest, mis sätestavad, et kompleksluba on nõutud, kui käitaja tegeleb loomade 

tapmisega tapamajades tootlikkusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas. AS-i Tallegg tapamaja installeeritud võimsus on 70 tonni lihakehasid 

ööpäevas. 

Käesoleva keskkonnakompleksloa andmisel on lähtutud saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seadusest. Esitatud taotlusmaterjalide põhjal 

vastab käitise tegevus kehtivate keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Teatud tootmislõikudes on keskkonnasäästlikkuse ja hea 

keskkonnatava seisukohast soovitav ja vajalik kavandada täiendavaid tehnilisi ümberkorraldusi ja rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid loas 

määratud ulatuses ja tähtaegadel. 

AS-le Tallegg tapamaja väljastati keskkonnakopleksluba 17.08.2005. aastal. Keskkonnaministri 20.01.2006.a määrusega nr 6 

“Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid”muudeti keskkonnakompleksloa vorme ning tulenevalt § 22 

lõikest 2 tuleb enne nimetatud määruse jõustumist väljastatud kompleksload vastavusse viia uute nõuetega iga-aastase ülevaatuse käigus. AS-i 

Tallegg tapamaja keskkonnakompleksluba viidi vastavusse 2008. aasta ülevaatuse käigus (toimus 04.12.2008.a) ning käitisele väljastati uutel 

vormidel luba. 

Loa andja: Jaan Pikka, juhataja, 17.08.2005 / uuele vormile: Jaan Pikka, juhataja, 16.01.2009 

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev) 

Loa vastu võtnud isik: 

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber L.KKL ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?