KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber L.KKL ...

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA 

Loa registreerimisnumber 

L.KKL.HA-186905 

Loa taotluse registreerimisnumber 

29.02.2008 nr 12876 (täiendatud taotlus 

esitatud 08.05.2008) 

Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber 186905 

1. Käitaja 

andmed 

2. Käitise 

andmed 

3. Tegevusala 

1.1. Ärinimi/Nimi Ecodiesel OÜ 

1.2. Registrikood/Isikukood 11251030 

1.3. Aadress Lao 14/3, 74114 Maardu 

telefon/faks 607 5987 

e-post 

indrek@ecodiesel.ee 

2.1. Käitise nimetus Ecodiesel OÜ 

2.2. Käitise aadress Lao 14/3, 74114 Maardu 

2.3. Kontaktisik: nimi, ametikoht Indrek Suits, tegevjuht 

telefon/faks 607 5987 

e-post 

indrek@ecodiesel.ee 

2.4. Territoriaalkood 1 ja L-EST 2 0037 0000 0446 

koordinaadid 

X= 6592219 , Y= 556357 

24669 - Biodiislikütuse tootmine 

3.1. Põhitegevusala nimetus ja kood 3 taimeõlist 

3.2. Muude tegevusalade nimetused ja 

koodid 3 - 

3.3. Tegevus- või alltegevusvaldkond 

(-valdkonnad), millele on antud 

kompleksluba 

Biodiislikütuse tootmine taimeõlist 

3.4. Kätises ülesseatud tootmisvõimsus 26 000 tonni biodiislit aastas 

4. Loa andja 

andmed 

3.5. Käitise lubatud tööaeg Iga päev 24 tundi 

4.1. Asutuse nimi 

Keskkonnaministeerium Harjumaa 

keskkonnateenistus 

4.2. Registrikood 70001231 

4.3. Aadress Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn 

4.4. Loa koostanud ametnik: nimi, Maigi Jõgi 

ametinimetus 

keskkonnakorralduse spetsialist 

telefon/faks 67 44 806 / 67 44 801 

e-post 

maigi.jogi@harju.envir.ee

PARIM VÕIMALIK TEHNIKA JA HEITE VÄLTIMISEKS VÕI VÄHENDAMISEKS KAVANDATAV TEHNIKA 

Tabel 1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale 

(edaspidi PVT). 

PVT allikas ja valitud PVT nimetus: 

Tootmisetapid Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, 

tehnoloogia ja seadmete 

nimetused 

Juhtimissüsteem 

Kehtestatud on struktuur, määratletud 

rollid ja vastutusalad. 

Tootmisprotsess ja toodang on 

kontrollitav. 

Olemas hädaolukorras tegutsemise 

plaan, mille alusel toimuvad õppused 

hädaolukorras käitumiseks. 

Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete 

erikulude ja heite näitajad 

- 

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite 

näitajad 

Üldine PVT kirjeldus. 

Keskkonnajuhtimissüsteem punkt 1 

Keskkonnajuhtimissüsteemi (EMS) 

põhitunnused: 

protsesside rakendatus (struktuur, 

tootmisprotsessi ohje, valmisolek 

hädaolukordadeks ja vastutus). 

Organisatsioon ja vastutus. 

Määratud vastutusalad, kontrollitav 

tootmisprotsess. 

Vastavusmärge 

Vastab 

osaliselt * 

Juhtimine, arvestus 

Tootmisterritooriumi 

kontrollitavus 

Peetakse igakuist arvestust kasutatud 

tooraine, kütusekoguste, kasutatud 

energiahulga ja tekkivate jäätmete 

üle. 

Ettevalmistus hädaolukorraks 

Tootmisterritoorium on ümbritsetud 

võrkaiaga, paigaldatakse videovalvesüsteem 

ning on sõlmitud turvateenuste 

osutamise leping turvafirmaga. 

Dokumenteeritud arvepidamise olemasolu. 

Hädaolukorra lahendamise plaani olemasolu. 

- 

Treeningud/õppused. 

Töötajad peavad olema valmis tegutsemaks 

avariiolukorras. 

Dokumentaalselt tõestatud arvestuse 

pidamine tooraine, kütusekoguste, 

kasutatud energiahulga ja tekkivate 

jäätmete üle. 

Käitisel peab olema koostatud 

Päästeteenistusega kooskõlastatud 

hädaolukorra lahendamise plaan. 

Välistada kõrvaliste isikute pääs 

tootmisterritooriumile. 

Vastab 

Vastab 

Vastab

Väljaminevate 

(tootmises tekkivad) 

jäätmete 

ladustamine 

Biodiisli tootmine 

Metanooli ja 

biodiisli laadimine 

Teistele jäätmekäitlejatele edasiantavad 

jäätmed (tootmistegevuses tekkivad) 

kogutakse liigiti ning ladustatakse 

markeeritult enne üleandmist selleks 

ettenähtud tsooni, mille aluspind on 

betoneeritud. 

Veekasutuse vältimine, kasutades 

puhastusprotsessides kuivpuhastusel 

põhinevat tehnoloogiat. 

Mahutid on ujuva kaanega, mis tõttu 

saasteainete emiteerumine õhku on 

minimaalne. Laadimisprotsess on 

hermeetiliselt suletud. 

- 

Jäätmete ladustamine veekogudest jm 

piirangualadest eemal. 

Jäätmete ladustamisalad selgelt piiritleda ja 

tähistada. 

Vastab 

- Veevaba tehnoloogia kasutamine. Vastab 

- Õhusaaste vältimine ja vähendamine. Vastab 

Kasutatud PVT dokumendid: 

• Reference Document on Best Available Techniques for the Large Volume Organic Chemicals Industries (02.2003). Kättesaadav: http://eippcb.jrc.es/pages/FActivities.htm 

• Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Treatment Industries (08.2006) Kättesaadav: http://eippcb.jrc.es/pages/FActivities.htm 

* Puuduvad rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohased sertifikaadid (ISO, EMAS). 

Tabel 2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks - ei rakendata, kuna käitise tegevus vastab PVT-le. 

Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise 

PVT rakendamise 

investeeringud 

tähtaeg 

- - - -

Tabel 3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks 

kavandatav tehnika 

PVT 

vastavusmärge 

Võimaluse korral 

andmed meetme 

tasuvuse kohta 

Toorme säästlik kasutamine - - - - - 

Kemikaalide säästlik kasutamine 

Abimaterjalide säästlik kasutamine 

Pooltoodete säästlik kasutamine 

Vee säästlik kasutamine 

Välditakse abimaterjalide ja kemikaalide 

liigset ladustamist ning neid kasutatakse 

optimaalsetes kogustes. 

Pooltoodete, abimaterjalide ja kemikaalide 

tõhusamaks kasutamiseks peetakse arvestust 

kuluva tooraine ja valmistoodangu üle. 

Biodiisli puhastusprotsessis kasutatakse 

kuivpuhastust. Nimetatud tehnoloogia 

võimaldab puhastada biodiislikütus nõuetele 

vastavaks ilma vett kasutamata. 

- - - 

- - - 

- - - 

Meetme 

rakendamise 

tähtaeg 

Pidev 

- - - Pidev 

Välisõhusaaste vältimine või vähendamine Vähendatakse õhusaastet. Mahutid ujuva kaanega. - - Pidev 

Energia ja kütuse kasutamise vähendamine - - - - - 

Energia ja kütuse tõhus kasutamine - - - - - 

Jäätmetekke vältimine - - - - - 

Jäätmetekke minimeerimine Pakendite korduvkasutamine - - - Pidev 

Jäätmete taaskasutamine 

Tekkiva glütserooli taaskasutamine 

väljaspool OÜ-t Ecodiesel. 

Tekkinud glütserool 

müüakse edasi teistele 

ettevõtetele taaskasutamise 

eesmärgil. 

- - Pidev 

Jäätmete kõrvaldamine - - - - - 

Reovee tekke vähendamine - - - - - 

Pinnase kaitse - - - - -

Pinna- ja põhjavee kaitse 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks 

kavandatav tehnika 

Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või 

vähendamine 

Kemikaalide hoidmisel järgitakse kemikaali 

käitlemise (sh hoidmise) kohta kehtestatud 

ohutus- ja keskkonnanõudeid. Teostatakse 

kemikaalide hoiukohtade kontrolli ja 

hooldust. 

PVT 

vastavusmärge 

Võimaluse korral 

andmed meetme 

tasuvuse kohta 

- - - Pidev 

Kinnine tootmisprotsess. - - - Pidev 

Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine - - - - - 

Muud asjakohased meetmed - - - - - 

Meetme 

rakendamise 

tähtaeg

TOORME, ABIMATERJALIDE, POOLTOODETE VÕI KEMIKAALIDE SÄILITAMINE JA KASUTAMINE 

Tabel 1. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted 

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine 

KN 

kaubakood 

nimetus säilitamisviis 1 , 

mahuti tüüp 

nr plaanil või 

kaardil 

Toore 

15141110 Toorõli 

Abimaterjalid 

Kolm 200 m³ 

vertikaalset 

silindrilist mahutit 

- Amberliit Originaalpakendis, 

kemikaalide laos 

Kaart 1-3 

A20-A22 

Kaart 1-3 

nr 2 

maksimaalne 

üheaegselt hoitav 

kogus, t või m 3 

600 m³ 

alltegevusvaldkond või 

tehnoloogiaprotsess 

Biodiiselkütuse 

tootmine 

1,9 t Biodiiselkütuse 

tootmine 

kogus 

kokku, t/a või 

m 3 /a 

jääb tootesse, 

% 

erikulu, t, m 3 , 

kWh või muud 

tooteühiku 

kohta 

26 000 t/a 100 % Erikulu puudub 

26 t/a - 1kg/1000L 

Pooltooted 

puuduvad - - - - - - - 

1 

Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas 

või siseruumis.

Tabel 2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted 

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine 

säilitamisviis, 

mahuti tüüp 

nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Toore, abimaterjal või 

pooltoode 

KN kaubakood 

nimetus 

maksimaalne 

üheaegselt 

hoitav 

kogus, t 

või m 3 

kogus, 

t/a või 

m 3 /a 

erikulu, t, m 3 , 

kWh või muu 

tooteühiku 

kohta 

nimetus 

CAS, 

EINECS 

või 

ELINCS 

nr 1 

tootmisprotsess 

ohukategooria 

R-lause 2 S-lause 2 sisaldus 

toormes, 

abimaterjalis, 

pooltootes, 

% 

Toore 

Ohtlikke aineid sisaldavat tooret ei kasutata. - - - - - - - - - - 

Abimaterjalid 

2905 11 00 Metanool 

2807 00 10 Väävelhape 

2806 10 00 Soolhape 

Vertikaalne 

silindriline 

200m3 mahuti 

2815 12 00 Naatriumhüdroksiid 

Originaalpakendis, 




2809 20 00 Ortofosforhape 



Õli 

puhastamine 



Kaart 

1-3 

A23 

Kaart 

1-3 nr 2 

Kaart 

1-3 nr 2 

Kaart 

1-3 nr 2 

Kaart 

1-3 nr 2 

200 m3 

1000 L 

50 L 

50 L 

150 L 

Biodiisli 

tootmine 

Biodiisli 

tootmine 

(FFH) 

Vee 

dimineraliseerimine 

4680 t/a 180 L/1000 L Metanool 67-56-1 F, T 

130 t/a 5 kg/1000 L 

Rafineerimine 

Naatriumhüdroksiid 

R11, 

R23/24/25, 

R39/23/ 

24/25 

1310-73-2 C R35 

0,286 t/a 1,1 kg/1000 L Väävelhape 7664-93-9 C R35 

0,5 t/a 0,1 L/1000 L Ortofosforhape 7664-38-2 C R34 

0,5 m 3 /a 24 L/6L Soolhape 7647-01-0 C 

R23, R35, 

R34, R37 

S7,S16,S45, 

S36/37,S(1/2) 

S26,S45, 

S37/39, 

S(1/2) 

S1/2, S26, 

S30, S45 

S1/2, S26, 

S45, S24, 

S28, 

S36/37/39 

S1/2, S9, 

S26, 

S36/37/38, 

S45 

100 

> 98 

kuni 96 

58-85,5 

32-36

2710 19 61 

38 

Põlevkiviõli 

Vertikaalne 

silindriline 10m3 

mahuti 

Kaart 

1-3 

A8 

10 m3 

92 t/a 5,76 kg/t Põlevkiviõli 68308-34-9 F, Xi 

R11-22-36 

/37/38 

Ruumide 

kütmine ja 

toorõli 

soojendamine 

S16-20- 

23-24/25- 

36/37/39 

Pooltooted 

Pooltooteid ei ole - - - - - - - - - - - - 

100 

Tabel 3. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamine 

Toode Ohtlik aine Säilitamine 

KN 

kaubakood 

nimetus nimetus CAS, EINECS 

või ELINCS nr 

ohukategooria 

15180091 Biodiisel metanool 67-56-1 F, T 

R-lause S-lause sisaldus 

tootes, % 

R11, 

R23/24/2, 

R39/23/24/25 

S7, S16, 

S45, S36/37, 

S(1/2) 

0,2 

säilitamisviis, 

mahuti tüüp 

Silindriline 

mahuti 


kaardil 

Kaart 1-3 

A1-A6 

maksimaalne 

kogus, t või m 3 

330 m3

Tabel 4. Kemikaale ja tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed 

Mahuti 

tüüp maht kasutusele 

võtmise 

kuupäev, 

mahuti 

eluiga 

vertikaalne 

silindriline 

vertikaalne 

silindriline 

vertikaalne 

silindriline 

vertikaalne 

silindriline 

Mahutis 

sisalduva 

kemikaali, 

toorme 

nimetus 

Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus 

Kontrolli-mise 

sagedus, 

viimase 

kontrollimise 

kuupäev 

200m3 2003 Toorõli Kasutus— 

kontroll 1 kord 

aastas. Viimane 

kontroll 

30.10.2007 

200m3 2003 Toorõli Kasutuskontroll 

1 kord 


kontroll 

30.10.2007 

200m3 2003 Toorõli Kasutuskontroll 

1 kord 


kontroll 

30.10.2007 

200m3 2003 Metanool Kasutuskontroll 

1 kord 


kontroll 

30.10.2007 

andmed 

tehnilise 

järelevalve 

kohta 

Teostab 

tehnokontrolli 

-keskus 

Teostab 


-keskus 

Teostab 


-keskus 

Teostab 


-keskus 

andmed 

hoolduse 

kohta 

Pidev 

monitooring 

ja hooldus 

Pidev 

monitooring 

ja hooldus 

Pidev 

monitooring 

ja hooldus 

Pidev 

monitooring 

ja hooldus 

Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus 

(asendiplaan sobivas mõõtkavas) 

Nr kaugus 

plaanil reovee 

või äravoolutorustikust 

kaardil 

kaugus kaugus 

veekogudest 

puurkaevudest 

Kaart 

1-3 

A20 5 m 0,5 km 1 km 

Kaart 

1-3 

A21 5 m 0,5 km 1 km 

Kaart 

1-3 

A22 5 m 0,5 km 1 km 

Kaart 

1-3 

A23 5 m 0,5 km 1 km 

Kaitsemeetmed 

välisõhk vesi pinnas pinna- ja 

põhjavesi 

Kinnine 

mahuti 

Kinnine 

mahuti 

Kinnine 

mahuti 

Kinnine 

mahuti 

Asub betoonvannis 



Asub betoonvannis

VEEVÕTT JA HEITVEE NING TEISTE VETT SAASTAVATE AINETE SUUBLASSE JUHTIMINE 

Ei ole asjakohane, kuna vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse §8 lõikele 3 toimub ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee kanalisatsiooni 

juhtimine vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Käitist varustab vee ja kanalisatsiooniga lepingu alusel AS Maardu Katlamaja. 

OÜ Ecodiesel kasutab vett 288 m³ aastas. Vett kasutatakse olmeveeks (dušš, joogivesi) ja tsentrifuugi puhastamiseks (0,2 m³) iga tootmistsükli järel 

ehk iga kahe nädala tagant. Tsentrifuugi sees olevaid taldrikuid pestakse tavalise nõudepesuvahendiga. Kuna pesemisel tekkiv vesi on analoogne 

nõude pesemisel tekkiva veega, võib selle klassifitseerida kanalisatsiooni suunatava olmeheitvee alla ning seetõttu suunatakse see koos olmereoveega 

AS Maardu Katlamaja kanalisatsiooni. 

Tekkiva heitvee hulk on võrdne tarbitava vee hulgaga – 288 m³/a. Kuna käitis suunab kogu oma reoveed AS Maardu Katlamaja 

kanalisatsioonisüsteemi, peab käitaja täitma AS Maardu Katlamaja poolt reoveele saastenäitajate osas sätestatud nõudeid. Käitajal tuleb tagada, et 

ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees ei ületata keskkonnaministri 16.oktoobri 2003.a määrusega nr 75 “Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni 

juhitavate ohtlike ainete kohta” sätestatud ohtlike ainete piirväärtusi. 

Eraldi saasteainete seirenõudeid ei määrata. 

Käitises tuleb pidada arvestust kasutatava vee ja tekkiva reovee koguse üle.

JÄÄTMEHOOLDUS 

Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused 

Käideldavad jäätmekogused, t/a 

Tekkivad jäätmekogused (tonni 

Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 põhitoodangu kohta 2 ), 

Kogumine, sealhulgas 

Vedu 

Taaskasutamine 

sorteerimine 

t/a t/kv Toimingu kood 3 Kogus 

Ohtlike aineid sisaldavad või 

nendega saastunud pakendid. 

15 01 10 0,1 - - - - - 

Nimistus mujal nimetamata jäätmed 

(Glütserool) 

07 07 99 4680 - - - - - 

Nimistus mujal nimetamata jäätmed 05 01 99 1,9 - - - - - 

(Amberliit) 

Nimistus mujal nimetamata jäätmed 05 01 99 0,13 - - - - - 

(Naatriumfosfaat) 

1 

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem 

kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. 

2 

Juhul kui seda saab arvutada. 

3 

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud». 

Tabel 2. Tekkivate ja käideldavate jäätmete piirkogused, mida võib viia keskkonda 

Ei ole asjakohane, kuna ettevõttes jäätmeid keskkonda ei viida. Tekkivad tavajäätmed anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele ja ohtlikud 

jäätmed anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. 

Tabel 3. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 

Ohtlike jäätmete kogumisel ja säilitamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida nendest tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning 

vastavlt keskkonnaministri 29.04.2004.a määrusega nr 39 “Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord” kehtestatud korrale märgistama 

ohtlikud jäätmed enne üleandmist jäätmekäitlejale.

Eraldi tuleb koguda järgmiseid jäätmeliike: 

- Paber ja kartong (20 01 01 ); 

- Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed) (15 01); 

- Ohtlikud jäätmed; 

- Biolagunevad jäätmed (20 02 01); 

- Prügi (segaolmejäätmete ) sortimisjäägid (20 03 98). 

Juhul kui nimetatud jäätmeid eraldi ei sorteerita (v.a ohtlikud jäätmed), siis on tegemist sorteerimata olmejäätmetega, mis on määratud jäätmekoodiga 

20 03 01. 

Tegevuses tekkinud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta pidada regulaarset arvestust. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb arvestust 

pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Käitise jäätmealase tegevuse aastaaruandes 

näidata ära kõik tekkivad jäätmed, s.h segaolmejäätmed, paber, papp jne. 

Tabel 4. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade 

järelhooldus – kajastatud peatükis „Tegevushälbed”. 

Tabel 5. Keskkonnaseirenõuded - eraldi ei määrata. 

Tabel 6. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed 

Tegevuse liigid Kirjeldus Rakendamine 

Ohutusmeetmed 

Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed 

Ohtlike ainetega saastunud kogumiskoht ja kogumisvahendid on 

varustatud vastava märgistusega. 

Kõikide tootmisruumide ja lao põrandad on betoneeritud. Ettevõtte 

välihoovis olevad jäätmete kogumisvahendid asuvad kõik kõvakattega 

ning kergesti ligipääsetavates kohtades. 

Kõik jäätmekäitlusega tegelevad inimesed käivad 

regulaarselt jäätmekäitlust ja sellega seotud 

ohutusmeetmeid tutvustavatel koolitustel.

Tabel 1. Jäätmete ladustamine 1 kalendriaasta jooksul 

JÄÄTMETE LADUSTAMINE JA ÄKKHEIDE VETTE 

Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 Ladustamise piirkogus Ladustamiskoht 

Nimistus mujal nimetamata jäätmed 

(Glütserool) 

07 07 99 4680 - 

t/a t/kv nr plaanil või kaardil Iseloomustus, vastavus 

keskkonnanormidele 

Kaart 1-3, A10-A14 

Kinnised silindrilised 

mahutid, mis asuvad 

betoonvannis. 

1 

Vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 34 lõike 3 punktides 2 ja 3. 

² Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” või Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 104 

“Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud”. 

Tabel 2. Äkkheide vette – ei ole asjakohane, kuna äkkheidet vette ei toimu.

KÜTUSE KASUTAMINE, ENERGIA TOOTMINE JA TARBIMINE 

Tabel 1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa 

EKN 

kaubakood 

nimetus 

Väävli 

sisaldus, 

% 

Tuhasisaldus, 

% 

Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 

Kasutatav kütus 

alumine 

MJ/Nm 3 miseks 

kütteväärtusprotsessis 

kokku Tootmis- 

ruumide Sise- 

kütmitrans- 

MJ/kg 

seks pordiks 

või 

ja 

gaasi 

olmevee 

korral 

soojenda- 

muu 

erikulu, t, 

m 3 , kWh 

või muud 

tooteühiku 

kohta 

Energia tootmine, MWh/a 

Elekter 

Soojus ja aur 

kokku omatarve 

müük kokku omatarve 

müük 

Tahke kütus 

- - - - - - - - - - - - - - - - - 

Gaasikütus 

- - - - - - - - - - - - - - - - - 

Vedelkütus 

2710 19 

61 38 

Põlevkiviõli 0,8 0,30 38,70 92 84,5 7,5 - - 4,04 - - - 860 860 - 

Märkused: 1. Tulbas "Erikulu" on märgitud katlakütuse kulu biodiisli toodangu kohta, kg/t.

Tabel 2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa 

Energia tarbimine, MWh/a 

elekter, MWh/a soojus, MWh/a aur, MWh/a 

Tootmisetapid või 

kasutusalad 

Tootmisetapid: 

kokku omatoodang muu 

tarnija 

erikulu, 

MWh 

tooteühiku 

kohta 

kokku 

omatoodang 

muu 

tarnija 

erikulu, 

MWh 

tooteühiku 

kohta 

kokku omatoodang muu tarnija 

- - - - - - - - - - - - 

Kasutusalad: 

Valgustus - - - - - - - - - - - 

Jahutus ja külmutus - - - - - - - - - - - 

Sulatus - - - - - - - - - - 

Ventilatsioon - - - - - - - - - - - 

Ruumide kütmine ja - - - - 70,1 70,1 - 0,003 - - - 

olmevee soojendamine 

Veetöötlusseadmed - - - - - - - - - - - 

Lõpp-puhastusseadmed - - - - - - - - - - - 

Muu kasutus 650,0 650,0 0,03 790,1 790,1 - 0,035 - - - 

Kokku 650,0 650,0 0,03 860,3 860,3 - 0,038 - - - 

Märkused: 1. Energiakulu arvutamisel on tooteühik 1 tonn biodiislit. 

Elektrienergiat ostetakse AS-lt Maardu Elekter. Elektrienergia projektikohane maksimaalne tarbimisvõimsus on 201 kW. Ettevõttes mõõdetakse 

ainult elektrienergia tarbimist ühe peaelektriarvestiga. Elektrienergia tarbimist ei mõõdeta ega arvestata kasutusalade lõikes. 

Katlamajas toodetud soojusenergia kogust ei registreerita, peetakse arvestust kasutatud kütuse üle.

VÄLISÕHU SAASTAMINE 

Tabel 1. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused 

Saasteaine 

CAS /EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus heitkogus, tonni/a (täpsus 0,000) 

1 2 3 

7446-09-5 Vääveldioksiid 1,460 

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,534 

630-08-0 Süsinikoksiid 0,363 

PM-sum Tahked osakesed 0,363 

VOC-com LOÜ 0,004 

Raskmetallid (tsink) 0,001 

124-39-9 Süsinikdioksiid 272,657 

67-56-1 Metanool 0,102 

Kütuse aastakulu liikide kaupa: põlevkiviõli 92 tonni/a 

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa: - 

Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis toodust ja mis 

on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. 

Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused: 

nimetus 

Saasteallikas 


kaardil 

CAS /EINECS/ 

ELINCS nr 

Saasteaine 

1 2 3 4 5 

nimetus hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,000) 

Katelde REX 20 korsten SA-1, SA-2 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,189 



PM-sum Tahked osakesed 0,046


Raskmetallid 0,0002 

Katla Clayton EO-15 korsten SA-3 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,066 






Metanoolimahuti SA-4 67-56-1 Metanool 0,133 

Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa : aurugeneraatoril: põlevkiviõli - 15,0 kg/h, 

katlamajal: põlevkiviõli - 42,4 kg/h 

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa : - 

Püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli sagedus: - püüdeseadmed puuduvad 

Saasteainete heitkoguste 

ja välisõhu kvaliteedi seire, 

tegevuskava koostamise ja muud 

eritingimused 

1. Seire andmed esitatakse tabelis “SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA VÄLISÕHU KVALITEEDI SEIRE”. 

2. Teostada uued saasteainete arvutused ja hajuvusarvutused protsesside või ventilatsiooni parameetrite 

muutumisel, uute seadmete ja kütuste kasutusele võtmise korral ning põletusseadmete nominaalvõimsuse 

muutmisel; samuti materjalide aastakäibe suurenemisel, mis põhjustab saasteainete heitkoguste suurenemist 10% 

võrra ning teavitada sellest keskkonnateenistust. 

3. Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, materjali kulu, 

seadmete töötunnid jne). 

4. Välisõhu aruandluse esitamise kord on kajastatud tabelis. “LOA ANDJALE KÄITISE ANDMETE ESITAMISE 

VIIS, SAGEDUS JA ULATUS”.

Tabel 2. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmed 

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, -seade Püüdeseadmed Välisõhku eralduv saasteaine 

EMTAKi 

kood 

tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed 

nimetus, tüüp 

arv 

töötundide 

arv aastas 

nimetus, 

tüüp 

arv 

puhastusaste, % 

projekt tegelik 

efektiivsuskontrolli 

sagedus 

CAS/ 

EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus 

aasta 

keskmine 

heitkogus 

väljuvate 

gaaside 

mahuühiku 

kohta, 

mg/Nm 3 

Saasteallika nr 

plaanil või kaardil 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 


24669 Katel REX 20 2 8600 Puuduvad - - - - 


Kaart 1-3 


SA-1 


SA-2 



24669 

Katelseade Clayton 

EO-15 

1 8600 Puuduvad - - - - 







Kaart 1-3 

SA-3 

24669 Mahuti täitmine* 1 205 Puuduvad - - - - 67-56-1 Metanool 17149 Kaart 1-3 SA-4 

* Mahutil on sisemine ujuvkatus, mis hoiab kinni kuni 90% metanooli. Kuid antud tehnoloogiat ei loeta püüdeseadmeks.

Tabel 3. Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate 

saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa 

Tegevusala, 

tehnoloogia-protsess, 

seade 

EMTAKi 

kood 

nimetus 

Saasteallikas 

nr 

plaanil 

või 

kaardil 

nimetus 

koordinaadid 

ava läbimõõt 

D, 

idapikkus põhjalaius 

m 

Väljuvate gaaside 

parameetrid 

väljumiskõrgus 

H, 

m 

mahtkiirus 

V t, 

m 3 /s 

temperatuur 

T, 

ºC 

Välisõhku eralduv saasteaine 

CAS/ 

EINECS/ 

ELINCS nr 

nimetus 

heitkogus 

maksimaalne 

hetkeline, g/s tonni/a 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 

Metanooli 

Mahuti Kaart 1-3 

24669 

mahuti Nr 556320 65921999 0,05 6 0,008 21 67-56-1 Metanool 0,133 0,102 

täitmine SA-4 

23 

Tabel 4. Äkkheide 

Saasteallikas 

nimetus 

Katlamaja 

korstnad 

nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Äkkheite põhjus 

Äkkheite 

kestus 

CAS/ 

EINECS/ nimetus 

ELINCS nr 

Välisõhku eralduv saasteaine 

väljuvate gaaside 

mahuühiku kohta maksimaalne 

hetkeline, mg/Nm³ 

äkkheite kogus 

maksimaalne 

hetkeline, g/s 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 

Tehnoloogiline äkkheide 

Kaart 1-3 

630-08-0 Süsinikoksiid 675 0,044 0,006 

Katelde REX 20 36 

SA-1 

PM-sum Tahked osakesed 675 0,044 0,006 

käivitamine 

tundi 

SA-2 

VOC-com LOÜ 7 0,0005 0,0001 

Kaart 1-3 

SA-3 

Aurugeneraatori 

EO-15 käivitamine 

12 

tundi 

tonni/a 

630-08-0 Süsinikoksiid 681 0,031 0,001 

PM-sum Tahked osakesed 681 0,031 0,001 

VOC-com LOÜ 7 0,0003 0,00001 

Avariiline äkkheide 

puudub - - - - - - - -

Tabel 5. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused 

Põletusseade Kasutatav kütus Välisõhku eralduv saasteaine 

katlatüüp arv 

nominaalsoojus- 

võimsus sisseantava 

kütusekoguse 

põhjal, MW th 

töötundide 

nimetus 

arv 

aastas 

väävlisisaldus, 

% 

aastas, 

tonni/ 

tuh m 3 

CAS/ 

EINECS/ nimetus 

ELINCS nr 

heitkogus 

väljuvate gaaside 

mahuühiku kohta, 

mg/Nm 3 

piirväärtus 

aasta 

keskmine 

maksimaalne 

hetkeline, 

g/s 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 

7446-09-5 Vääveldioksiid - 1454,8 0,066 0,238 

10102-44-0 Lämmastikdioksiid - 532,1 0,024 0,087 

630-08-0 Süsinikoksiid - 354,7 0,016 0,058 

Katelseade 

Clayton 

EO-15 

1 0,16 8600 Põlevkiviõli 0,8 15,0 

tonni/a 

PM-sum Tahked osakesed - 354,7 0,016 0,058 

VOC-com LOÜ - 3,9 0,0002 0,001 

Raskmetallid - 1,4 0,0001 0,0002 

Saasteallika nr 

plaanil või 

kaardil 

Kaart 1-3 

SA-3 

REX 20 2 0,40 8600 Põlevkiviõli 0,8 77 

7446-09-5 Vääveldioksiid - 1442,8 0,189 1,222 

10102-44-0 Lämmastikdioksiid - 527,7 0,069 0,447 

630-08-0 Süsinikoksiid - 351,8 0,046 0,298 

PM-sum Tahked osakesed - 351,8 0,046 0,298 

VOC-com LOÜ - 3,9 0,001 0,003 

Raskmetallid - 1,4 0,0002 0,001 

Kaart 1-3 

SA-1 

SA-2

Tabel 6. Lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused – ei ole asjakohane 

Tabel 7 . SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA VÄLISÕHU KVALITEEDI SEIRE - ei ole asjakohane 

aasteaine 

CAS/ nimetus 

EINECS/ 

ELINCS 

nr 

Saasteallikas Seire 

nimetus nr sagedus 

plaanil 

või 

kaardil 

Mõõtepunkti asukoht 

nr 

plaanil 

või 

kaardil 

Määramismeetod 

(mõõtmis 

või 

arvutusmeetod) 

koordinaadid 

idapikkus 

põhjalaius 

Kasutatavad mõõteriistad ja 

seadmed 

nimetus, tüüp kalibreerimissagedus 

Proovi 

analüüsi 

teostav 

labor 

Välisõhu kvaliteedi seirejaama asukoht 

aadress koordinaadid 

idapikkus põhjalaius 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

VIBRATSIOON NING VÄLISÕHUS LEVIV LÕHN JA MÜRA 

Tabel 1. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks 

Lõhna allikas 

Nr plaanil 

või kaardil 

Lõhnaaine 

või ainete 

segu 1 

Kasutatud 

määramismeetodid 

Määramise teostaja 

Käitise tegevusega ei kaasne lõhnasaastet, sest kogu tootmisprotsess toimub suletud süsteemis. 

Määramise tulemused (lõhna 

esinemissagedus ja tugevus) 

Lõhna vähendamise Meetmed lõhna 

tegevuskava olemasolu või vähendamiseks ja 

vajaduse põhjendus meetmete rakendamise 

tähtaeg 

Tabel 2. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra 

Vibratsiooni allikas, müra allikas 

Nr plaanil 

või kaardil 

Müra leviala kategooria väljaspool tootmisterritooriumi Päevane tase (07.00-23.00) Öine tase (23.00-07.00) 

Vibratsioon 

vibratsiooniallikad puuduvad 

Müra 

Tehnoloogiliste seadmete ja 

transpordivahendite müra ettevõtte 

välisterritooriumil. 

- Tööstusettevõtete piirtase segaalal e. III kategooria 

(Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrus nr 42). 

65 50

OMASEIRE 

Tabel 1. Veesaaste omaseire – seiret ei toimu. 

Tabel 2. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll 

Seade Hooldus Kontroll 

nimetus, tüüp, 

võimsus 

Tehnoloogiaseadmed: 

tegevuse nimetus sagedus mõõdetav näitaja mõõtmise sagedus mõõteseade 

nimetus, 

tüüp 

töörežiim 

(kestus) 

kalibreerimissagedus 

Kõik biodiisli 

tootmisprotsessi 

kuuluvad 

seadmed 

Plaaniline, ennetav hooldus 

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed: 

Iga 

tootmistsükli järel 

ehk 1 kord päevas 

Töövõime, 

tööparameetrite jälgimine 

Tööprotsessi 

käigus 

regulaarselt 

Visuaalselt 

Tööprotsesside 

teostamise ajal 

puuduvad - - - - - - - 

Vee ja reovee puhastusseadmed: 

puuduvad - - - - - - - 

Jäätmekäitlusseadmed: 

Konteinerid Jäätmekonteinerite puhastamine Vastavalt vajadusele 

Konteinerite korrasolek ja 

puhtus 

Regulaarselt Visuaalselt - - 

-

Tabel 3. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine 

Tootmise seire Pidada arvestust kasutatava toorme, abimaterjalide kulu ja toodangu mahu üle Pidev 

Jäätmetekke seire Pidada arvestust tekkivate jäätmete kohta, dokumenteerimine. Pidev 

Jäätmekäitluskoha seire - - 

Kõigist saasteallikatest välisõhku suunavate saasteainete koosmõju ei põhjusta Pidev 

Heitetekke seire 

tootmisterritooriumil ega väljaspool tootmisterritooriumit saasteainetele 

kehtestatud saastetaseme piirväärtuste ületamist. Sellest tulenevalt pole otstarbekas 

paigaldada ettevõtte mõjupiirkonda paikseid õhuseire mõõtejaamu ega korraldada 

saasteallikate seiret. 

Ettevõtte omaseire on korraldatud visuaalse vaatlusega. 

Heite keskkonnamõju seire - - 

Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire - - 

Müra ja vibratsiooni seire - - 

Lõhna seire - - 

Muud asjakohased meetmed - -

Tootmisetapp, 

tehnoloogiaprotsess 

Kemikaalide laadimine 

Biodiisli tootmine 

Kemikaalide transport 

Võimaliku õnnetuse ohu 

kirjeldus 

Veose lekkimine, 

lahtine tuli 

Tulekahju tootmishoones 

või – territooriumil. 

Avarii 

transpordivahenditega 

Kemikaalide ladustamine Mahutite, pakendite 

lekkimine. 

Lahtine tuli 

Ettevõte omab hädaolukorra lahendamise plaani. 

ÕNNETUSTE VÄLTIMINE 

Õnnetuste vältimiseks kehtestatud kord ja juhised 

tegutsemiseks (lühikirjeldus) 

Laaduri kaitsevahendid (kaitse ülikond, respiraator). Territooriumil Vahetuse ülem ja 

suitsetamise keeld. Kogu tootmisprotsess teostatakse betoonist tegevdirektor 

põrandakattega hoones sees. 

Olemas on ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan. Olemas on Tegevdirektor 

Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste 

ülevaatamise sagedus ja viimase 

ülevaatuse kuupäev 

Kord aastas, jaanuar 2008 

Kord aastas, viimane ülevaatus 

veehüdrandid, tulekustutid. 

05.05.2008.a. 

Territooriumil on korraldatud sõidukite liiklusskeem. Tegevdirektor Juhendid vaadatakse üle õnnetuste või 

õnnetuste ohu tekkimisel, tehnoloogia 

muutumisel. 

Laaduri kaitsevahendid (kaitse ülikond, respiraator). Territooriumil 

suitsetamise keeld. Kogu tootmisprotsess teostatakse betoonist 

põrandakattega hoones sees. 

Vahetuse ülem ja 

tegevdirektor 

Kord aastas, jaanuar 2008

TEGEVUSHÄLBED 

Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede 

Puhastustööd Biodiislikütuse tootmine Seadmeid hooldatakse ja puhastatakse iga päev. 

Tööd tootmisseadmete rikete korral Biodiislikütuse tootmine Tootmistsükkel peatatakse ja rike kõrvaldatakse. 

Tööd puhastusseadmete rikete korral Eraldi puhastusseadmed puuduvad - 

Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Biodiislikütuse tootmine Peatatakse kogu tootmistegevus kuni rikke kõrvaldamiseni. 

Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Biodiislikütuse tootmine Peatatakse kogu tootmistegevus kuni rikke kõrvaldamiseni. 

Muud tööd - -

KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE VÕI VÄHENDAMINE KÄITISE SULGEMISE KORRAL JA JÄRELHOOLDE MEETMED 

Keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmed, mis võetakse kasutusele tootmistegevuse või selle osa likvideerimise ajal ja pärast 

tegevuse lõpetamist 

Tegevuse lõpetamisel ei ole keskkonnamõju ette näha, kuna tootmisprotsessiga ei kaasne suurt jäätmete teket, kui tootmisprotsessid on kas ajutiselt 

peatatud või tehas tegevuse lõpetanud. 

Tegevuse lõpetamise korral on võimalike mõjude vältimiseks planeeritud järgmist: 

kõik seadmed ja masinad demonteeritakse spetsialistide poolt; 

kõik kasutatud abimaterjalid ja määrdeained eemaldatakse seadmetest enne demonteerimist; 

kasutamata jäänud tooraine võimalusel turustatakse või antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale; 

ohtlike aineid sisaldavad jäägid antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale; 

jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale. 

Kava tegevuse lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde meetmed ja kava võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks – ei 

ole asjakohane, kuna käitise tegevuse lõpetamisel ei ole ette näha jääksaaste ja jääkreostuse esinemist.

KIRJANDUS JA SISU ÜLDARUSAADAV LÜHIKOKKUVÕTE 

Kompleksluba taotletakse biodiiselkütuse tootmiseks. OÜ Ecodiesel kuulub kompleksloa kohuslaste hulka vastavalt Vabariigi Valitsuse 7.mai 2002.a 

määruse nr 150 “Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate 

poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine” §2 lõige 1 punktile 2: muu kütusetootmine, välja arvatud puidu- või turbatootmine. 

OÜ Ecodiesel põhitegevuseks on biodiislikütuse tootmine taimeõlist ja tootmistsükkel on kinnine süsteem ning tootmisprotsessis ei kasutata vett. 

Biodiiselkütuse tootmine toimub Hollandist toodud BioKing uudsete seadmetega. Tehnoloogiline protsess on ette nähtud kinnistes hermeetilistes 

reaktorites, mahutites ja aparaatides. Reaktorite täitmine ja tühjendamine toimub läbi torustiku pumpade abil või isevoolul. Tootmiseks vajaminevaks 

algtooraineks on peamiselt toorõli ja metanool. Ettevõtte tootmisskeem on toodud taotluse lisas 2-1. 

Biodiisli tootmise käigus tekib kõige rohkem glütserooli, mis müüakse edasi teistele ettevõtetele taaskasutamise eesmärgil. Ettevõtte lokaalkatlamajas 

kasutatakse katlakütusena põlevkiviõli. Ettevõttel on kaks katlaruumi: ühte kasutatakse tootmisprotsessiks (kaks katelt) ning teist tootmisprotsessiks ja 

tootmishoone soojusenergia varustamiseks (aurugeneraator). 

Käitise asukohakaart ja asendiplaan on lisatud (vt joonised 1 ja 2).

KOMPLEKSLOA NÕUETE AJUTISED ERANDID 

Ajutise erandi sisu ja põhjendus 

Ajutise erandi kehtimise tähtaeg 

algus 

lõpp 

Ajutisi erandeid ei ole. - -

KOMPLEKSLOA ANDMISE OTSUSTAMISE AJAL ESITATUD KIRJALIKE ETTEPANEKUTE JA SEISUKOHTADE 

ARVESTAMINE NING OTSUSE PÕHJENDAMINE 

Jrk nr Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamismärge Arvestamata jätmise põhjendus 

1 Maardu Linnavalitsus Kohalik omavalitsus on nõus keskkonnakompleksloa 

andmisega. 

2 

Muid kirjalikke ettepanekuid ja seisukohti menetluse käigus ei esitatud. 

Arvestatud -

LOA ANDJALE KÄITISE ANDMETE ESITAMISE VIIS, SAGEDUS JA ULATUS 

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus 

Välisõhku eralduvate 

saasteainete heitkoguste 

inventuur. 

Välisõhku eralduvate 

saasteainete arvutused. 

Välisõhu saastamisega seotud 

tegevuse aasta-aruanne. 

Andmed saastetasu 

rakendamiseks saasteainete 

viimisel välisõhku. 

Käitise jäätmealase tegevuse 

aasta-aruanne. 

Loaga määratud meetmete 

rakendamise tulemused. 

Paberkandjal ühes eksemplaris. 


Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 

2006.a määruse nr 76 “Välisõhu 

saastamisega seotud tegevusest aru andmise 

kord ja vorm” nõuetele; paberil ja 

elektrooniliselt Keskkonnaministeeriumi 

Info- ja Tehnokeskuse hallatavas 

veebipõhises keskkonnaregistri 

sidussüsteemis OSIS. 

Paberkandjal 1 eksemplaris vastavalt 

keskkonnatasude seaduse (RTI, 2005, 67, 

512) nõuetele. 

Paberkandjal ja elektrooniliselt vastavalt 

Keskkonnaministri 23.detsembri 2004.a. 

määruse nr 138 (RTL 2005, 3, 11) nõuetele. 


Vähemalt üks kord viie aasta jooksul. 

Enne tootmise või tehnoloogia 

muudatuste kavandamist, mis 

suurendavad saasteainete heitkoguseid 

üle saasteloaga lubatud piiri või 

halvendavad oluliselt nende 

hajumistingimusi. 

Aruandeaastale järgneva aasta 31. 

jaanuariks. 

Üks kord kvartalis aruandekvartalile 

järgneva kuu 10. kuupäevaks. 

Aruandlusaastale järgneva aasta 20. 

jaanuariks. 

Iga aasta 01.juuliks. 

Teabeleht ja ohutusaruanne. Paberkandjal ühes eksemplaris. 31.12.2008 

Tootmisterritooriumil eralduvate saasteainete 

heitkoguste ja saasteallikate parameetrite 

täpsustamine otseste mõõtmiste ja 

kontrollarvutuste abil. 

Oluliste muudatustega seotud saasteallikatest 

välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused 

ning saasteainete hajuvusarvutuste tulemused. 

Lisaks kõikide saasteallikate koosmõju 

tulemused. 

Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 

2006.a määruse nr 76 “Välisõhu saastamisega 

seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm” 

nõuetele. 

Andmed saastemaksuga maksustatavate, 

eelmise kvartali jooksul välisõhku viidud 

saasteainete koguste kohta ja saastetasu 

arvutus. 

Vastavalt Keskkonnaministri 23.detsembri 

2004.a. määruse nr 138 (RTL 2005, 3, 11) 

nõuetele. 

Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise 

meetmete rakendamise ja käitise tegevuse 

kohta. 

Vastavalt siseministri 12.mai 2003.a määruse 

nr 55 nõuetele.

KOMPLEKSLOA NÕUETE IGA-AASTASE ÜLEVAATUSE TULEMUSED 

Kuupäev Tulemus Uued nõuded, muudetud nõuded

KOMPLEKSLOA VAIDLUSTAMINE JA KOMPLEKSLOA ANDMISE PÕHJENDUS 

Kompleksluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide “Haldusmenetluse seaduses” kehtestatud 

vaidemenetluse korras või esitades kaebuse halduskohtusse “Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras. 

Kompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning loa andmise kaalutlused): OÜ Ecodiesel taotles keskkonnakompleksluba 

tulenevalt “Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse” §7 lõige 3 punkt 1 sätetele ja Vabariigi Valitsuse 7.mai 2002.a määruse nr 150 

“Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt 

kompleksloa taotluse esitamise tähtaegade kehtestamine 1 ” §2 lõige 1 punkt 2, mille kohaselt on nõutav keskkonnakompleksloa olemasolu käitisel, 

mille alltegevusvaldkonnaks on kütuse tootmine. 

Keskkonnakompleksloa andmisel on lähtutud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusest. Esitatud taotlusmaterjalide põhjal vastab 

käitise tegevus kehtivatele keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Tuginedes keskkonnakompleksloa taotluses toodud informatsioonile 

märgime, et kompleksloa taotlust menetlusse võttes ei pidanud Harjumaa keskkonnateenistus vajalikuks algatada keskkonnamõju hindamist, kuna 

kompleksloa taotluses esitatud andmete alusel ei ole OÜ-u Ecodiesel tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 

kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus ja kuna käitise tegevus ei põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. 

Loa andja: 

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev) 

Loa vastu võtnud isik: 

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)

KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber L.KKL ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?