1 VÄLJAVÕTE ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD OTSUS Tallinn 18.03 ...

võrreldavate turgude hindade kasutamine.
6.6.4.1. Kuludele orienteeritud hinnakontrolli metoodika
Kuludele orienteeritud hinnad on kõige sobivamad olukorras, kus turujõud võrguteenuste
pakkumise tasandil võimaldab märkimisväärse turujõuga ettevõtjal nõuda ülemääraseid hindu
ja kus on ebatõenäoline, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja turujõud konkurentsi abil
mõistliku aja jooksul väheneks (st eriti juhtudel, kus turul eksisteerivad kõrged sisenemise
tõkked). Seda, et telefonivõrgus kõne algatamise turule sisenemisel eksisteerivad kõrged
sisenemise tõkked, põhjendas Konkurentsiamet otsuse punktides 4.3.3. (koos alapunktidega).
Euroopa Liidu riiklike sideturu regulaatorite poolt kõige sagedamini kasutatavad lähenemised
kuludele orienteeritusele on LRAIC, HC FDC ja CC FDC.
LRAIC metoodika võib põhineda jooksvatel või tulevastel kuludel, hõlmates ebaefektiivsuse
kohandusi, ning ülalt-alla (retrospektiivsel) või alt-üles mudelil. Kogu teenuse kulu
defineeritakse LRAIC kontseptsioonist lähtuvalt kui senisele kulude mahule lisanduv kulu,
mida kantakse teenust osutades ja mida ei eksisteeri, kui teenust ei osutata. Lähtepunktiks
võivad olla ettevõtja ajaloolised kulud, mis hinnatakse ümber lähtudes jooksvatest või
tulevastest hindadest ja efektiivsuseeldustest (st välistatakse ebaolulised kulud). Alternatiivina
või täiendina võib erinevaid finants- või tehnilisi eeldusi kasutades konstrueerida
majanduslikke ja tehnilisi nn alt-üles mudeleid.
HC FDC ja CC FDC metoodikad tähendavad lihtsustatult seda, et ühe puhul on kulude
arvestamise aluseks võetud ajaloolised kulud ja teisel jooksvad kulud ehk hetkel käibivad
seadmete hinnad, nimetatud kulud jaotatakse täielikult kõigi teenuste vahel, samuti võetakse
arvesse mõistlikku kasumit investeeringutelt. HC FDC metoodika rakendamisel on
hinnakontrolli aluseks olevad kulud võrreldavad ettevõtja reaalsete majandustulemustega.
Samuti on selle metoodika rakendamine oluliselt lihtsam kui CC FDC metoodika puhul, kuna
ajalooliste kulude teisendamise etapp jooksvatele kuludele jääb kuluarvestussüsteemi
loomisel ära.
Eeltoodud hinnakontrolli metoodikate alusel hinna väljaarvutamine on pikaajaline protsess,
mis nõuab ettevõtjalt palju tööjõuressurssi ja aega. Näiteks on jooksvate kulude teisendamine
keerukas, tuginedes paljudel eeldustel ja eksperthinnangutel ning selle korrektne teostus on
seetõttu tööjõuressursirohke. Samuti eeldab korrektne kulude jagamine suurele hulgale
kulukirjetele õige kulukäituri leidmist, et need kulud teenustele õigesti jagada.
HC FDC hinnakontrolli metoodika rakendamine on ettevõtjale vähem koormavam, kui CC
FDC või LRAIC-metoodikal põhinevat hinnakontrolli metoodika rakendamine, kuna puudub
kohustus teisendada ajaloolised kulud jooksvateks kuludeks ja hinnata tulevasi kulusid.
Konkurentsiamet ei pea põhjendatuks Elionile CC FDC või LRAIC hinnakontrolli metoodika
kehtestamist ja leiab, et piisab lihtsamast ülalt-alla ajaloolisel kulubaasil ja täielikult
jaotatavatel kuludel põhineva hinnakontrolli metoodika (Top-Down Historical Cost based,
Fully Distributed Costs – Top-Down HC FDC) kasutamisest Elioni poolt. Elion on nimetatud
metoodikat rakendanud alates 01.10.2007 telefonivõrgus kõne algatamise turul, mille
tulemusel Elioni vastavad hinnad alanesid. Konkurentsiamet hinnangul on selline metoodika
piisav, et vältida ülemääraseid hindasid, ristsubsideerimist ja hinnadiskrimineerimist.
54