1 VÄLJAVÕTE ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD OTSUS Tallinn 18.03 ...

(turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 80). Näiteks võib
potentsiaalsete turuosaliste arv olla piiratud seeläbi, et väljastatakse vaid teatud hulk teatud
teenuse osutamist võimaldavaid litsentse.
Võimalikeks tõketeks telefonivõrgus kõne algatamise turule sisenemisel on telefonivõrkude
väljaehitamisel ja kasutamisel reguleeritud sagedusi kasutavate seadmete kasutamise
võimaldamine ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu väljaehitamisel. Teatud tehnoloogiate
kasutamiseks on eraldatud piiratud sagedusressurss ehk sagedusvahemik, mille kasutamine on
enamjaolt reguleeritud ja nõuab vastavate sageduslubade olemasolu.
Telefonivõrkude ülekandevõrkudes on kasutusel raadiolingid (7 GHz, 8 GHz, 15 GHz,
18 GHz, 23 GHz ja 38 GHz sagedusalas) ja juurdepääsuvõrgu loomisel ning teenuse
osutamisel nn juhtmeta (wireless) juurdepääsutehnoloogiad (430 MHz, 2,4 GHz, 3,4-3,6 GHz,
5 GHz, 10 GHz ja 26 GHz sagedusalas).
Ülekandevõrgus kasutatavatest raadiosagedustest on peaaegu hõivatud 7 GHz sagedusala,
mistõttu sisenemine sinna sagedusalasse on piiratud. Ülejäänud sagedusalades on piisavalt
vaba ressurssi, mille kasutamisele on kehtestatud seaduslikud piirangud sageduslubade näol.
Neid piiranguid võib lugeda väga madalaiks.
Juurdepääsuvõrgus kasutatavatest raadiosagedustest on 2,4 GHz ja 5 GHz vabasagedusalad
(WiFi sagedusalad), mistõttu sisenemispiiranguid seal ei ole. Nende sageduste kasutuseks ei
ole vaja sagedusluba, piirangud on kehtestatud ainult seadmete kasutamisele. 3,4-3,8 GHz
sagedusala on reguleeritud ja jaotatud nelja operaatori vahel, vajalikud sagedusload on
ettevõtjatele välja antud, st teenuse osutamisele nimetatud tehnoloogia vahendusel
eksisteerivad kõrged sisenemistõkked. 10 GHz ja 26 GHz sagedusalades on piisavalt
sagedusressurssi ja ka seal kehtivad õiguslikud piirangud - tegemist on sagedusloa alusel
töötavate sagedusvahemikega. Neid piiranguid võib lugeda siiski väga madalaiks. Samas
tuleb märkida, et sagedustel, mis tänaseks on juba ettevõtjate vahel ära jagatud, on
sisenemistõkked kõrged.
Sageduslike ja tehnoloogiliste arengute kohta lähiaastail saab öelda, et juurdepääsuvõrkude
osas kavandatakse võtta kasutusele täiendavad sagedusvahemikud 450 MHz ja 3,6-3,8 GHz.
See vähendab teatud määral regulatiivseid sisenemistõkkeid juurdepääsuvõrkude rajamisele.
Kokkuvõte: Raadiosageduste kättesaadavuse piiratus võib osutuda regulatiivseks
sisenemistõkkeks piiritletud sideteenuse turule sisenemisel. Kõrged sisenemistõkked
eksisteerivad juhul, kui ettevõtja soovib rajada juurdepääsuvõrgu, mis töötab sagedusalas, kus
vaba ressurss puudub. Kuna Eestis on teatud sagedustel vaba sagedusressurssi nii
ülekandevõrkude kui ka juurdepääsuvõrkude väljaehitamiseks, võib hinnata, et regulatiivsed
sisenemistõkked seoses sageduste kasutamisega telefonivõrkude infrastruktuuride loomisel ei
ole kõrged.
4.3.6.2. Struktuursed tõkked
Struktuursed tõkked tähendavad tehnoloogiast ja sellega seotud kulude struktuurist tingitud
erinevaid tingimusi turul juba tegutsevatele ja sinna siseneda soovivatele ettevõtjatele, mis
raskendavad või takistavad viimaste turule sisenemist.
Telefonivõrgus kõne algatamise turul on struktuurseteks tõketeks, mis uue teenuseosutaja
(turulesiseneja) jaoks võivad asjakohasele turule sisenemisel olla olulise tähtsusega, kõrgete
pöördumatute kulude olemasolu, juurdepääs finantsvahenditele, mastaabisääst, profiilisääst ja
vertikaalne integratsioon. Nimetatud struktuurseid tõkkeid on käsitletud allpool.
36