25.03.2014 Views

1 VÄLJAVÕTE ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD OTSUS Tallinn 18.03 ...

1 VÄLJAVÕTE ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD OTSUS Tallinn 18.03 ...

1 VÄLJAVÕTE ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD OTSUS Tallinn 18.03 ...

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Sarnaselt häälkõne jaeturgudega on ka hulgiturul teenuseosutajatel valikuvõimalus erinevate<br />

telefonioperaatorite vahel sõltuvalt sideettevõtja olemasolevast kliendibaasist, võrgu ulatusest<br />

ja võrguteenuse kasutamise eest võetava tasu suurusest.<br />

3.2.3.2. Pakkumisepoolne asendatavus<br />

Kõne algatamise hulgiteenuse pakkumise eelduseks on oma sidevõrgu olemasolu, mille<br />

ulatuses operaator võib kõne algatamise teenust kasutada ise või varustada sellega teist<br />

teenusepakkujat. Pakkumaks kõneteenust lõppkasutajale, saab sideettevõtja osta oma<br />

võrguoperaatorilt kõne algatamise teenust.<br />

Üks otsene alternatiiv kõne algatamise teenuse ostmisele on rajada lõppkasutaja asukohas<br />

juurdepääsuvõrk, st luua paralleelne infrastruktuur kõne algatamise hulgimüügiteenust<br />

osutavale operaatorile ning selle baasil hakata ise kasutama ja teistele teenuse osutajatele<br />

osutama kõne algatamise teenust.<br />

Teine alternatiiv on osta või rentida võrguoperaatorilt väljaehitatud võrguühendus<br />

lõppkasutaja asukohas ning selle baasil kasutada kõne algatamise teenust ise ja osutada seda<br />

teistele teenuseosutajatele.<br />

Mõlemad alternatiivid nõuavad sideettevõtjalt suuri pöördumatuid investeeringuid ja kulutusi<br />

ning ei pruugi olla majanduslikult kasulikud juhul, kui juurdepääsuvõrk ehitatakse välja ainult<br />

kõneteenuse osutamiseks. Juurdepääsuvõrgu väljaehitamine on ka pikaajaline protsess, mis<br />

eeldab ettevõtjalt pikaajalist äriplaani olemasolu ja veendumust, et investeering<br />

juurdepääsuvõrkudesse ennast ära tasub.<br />

Kolmandaks alternatiiviks on kasutada kõneside algatamiseks internetti (andmesidevõrku)<br />

ehk internetipõhiseid kõnesid. Selleks on mitmeid erinevaid mooduseid, mille kasutamine aga<br />

nõuab spetsiifilise tarkvara olemasolu.<br />

3.2.4. Telefonikõne asendamine internetipõhise kõnega<br />

Helistava poole lõppkasutaja seisukohalt on üks võimalik asendustoode telefonikõnedele ka<br />

internetipõhine kõne ehk VoIP (Voice over Internet Protocol). VoIP kuulub oma olemuselt<br />

ülekandetehnoloogia gruppi, kus kõneside toimib üle IP võrkude nagu seda on näiteks internet<br />

või mõni muu pakettkommutatsioonil põhinev andmesidevõrk. Teine VoIP-i puhul sagedasti<br />

kasutatav termin, mis on ühtlasi ka VoIP sünonüümiks, on IP-telefoniside, internetitelefoni<br />

kõne, kõne üle lairibavõrgu (VoBB) ja lairiba-telefoniside.<br />

Side internetitelefonidega (VoIP-telefonidega) tähendab sisuliselt teenuseid – kõne,<br />

faksiteenus ja/või kõnesõnumite vahetus, mida edastatakse interneti vahendusel, mitte<br />

ahelkommutatsiooni kasutava avaliku telefonivõrgu (PSTN 16 ) vahendusel. Kõne algatamine<br />

internetitelefoni vahendusel toimib lihtsustatult öeldes järgmiselt: analoog-kõnesignaal<br />

muundatakse digitaalseks, seejärel kõnesignaal kompresseeritakse ja andmed paigutatakse<br />

internetiprotokolli (IP) pakettidesse ning saadetakse läbi interneti kõnet vastuvõtvale<br />

kliendile; vastuvõtja poolel toimub sama protsess vastupidises järjekorras.<br />

3.2.4.1. Nõudlusepoolne asendatavus<br />

VoIP-i kasutatakse mitmel erineval moel: kasutatakse nii spetsiifilisi, eraõiguslikke<br />

programme kui ka vabavaralisi protokolle ja standardeid. Eraõigusliku protokolli all<br />

16 Public Switched Telephone Network.<br />

14

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!