1 VÄLJAVÕTE ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD OTSUS Tallinn 18.03 ...
1 VÄLJAVÕTE ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD OTSUS Tallinn 18.03 ...
1 VÄLJAVÕTE ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD OTSUS Tallinn 18.03 ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong><strong>VÄLJA</strong>VÕTE</strong><br />
<strong>ÄRISALADUS</strong> <strong>VÄLJA</strong> <strong>JÄETUD</strong><br />
<strong>OTSUS</strong><br />
<strong>Tallinn</strong> <strong>18.03</strong>.10 nr 8.3-11/10-002<br />
Elion Ettevõtted AS tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks telefonivõrgus<br />
kõne algatamise turul.<br />
1. <strong>OTSUS</strong>E KOKKUVÕTE<br />
Käesolevas dokumendis on Konkurentsiamet piiritlenud kooskõlas elektroonilise side<br />
seaduse 1 (edaspidi ESS) 5. peatükiga telefonivõrgus kõne algatamise turu, teostanud<br />
konkurentsiolukorra analüüsi ning tuvastanud selle tulemusena, et telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turul ei toimi konkurents. Sellest tulenevalt on Konkurentsiamet nimetatud turul<br />
välja selgitanud märkimisväärset turujõudu omava sideettevõtja.<br />
Turu piiritlemise tulemusel on Konkurentsiamet jõudnud järeldusele, et telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turg hõlmab kõne edastamist telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti teise<br />
sideettevõtja tarbeks (väline varustamine), kõne edastamist telefonivõrgu lõpp-punktist<br />
sidumispunkti vertikaalselt integreeritud ettevõtja hulgimüügiüksuse poolt jaemüügiüksusele<br />
(sisene varustamine) ning muud tooteid ja teenuseid, mis on vajalikud sellise kõneliikluse<br />
toimimiseks.<br />
Piiritletud turu geograafiline käibimisala on Eesti Vabariigi territoorium tervikuna.<br />
Turuanalüüsi raames hinnati konkurentsiolukorda asjakohasel turul mitme kriteeriumi alusel<br />
ning leiti, et piiritletud asjakohasel sideteenuse turul ei toimi konkurents ning et ESS § 45<br />
lõikele 2 vastavate tunnustega ettevõtja piiritletud sideteenuse turul on Elion Ettevõtted AS<br />
(edaspidi Elion).<br />
Konkurentsiamet tunnistab Elioni piiritletud sideteenuste turul märkimisväärse turujõuga<br />
ettevõtjaks.<br />
Konkurentsiprobleemide lahendamiseks piiritletud sideteenuse turul kehtestab<br />
Konkurentsiamet Elionile järgmised kohustused:<br />
• juurdepääsukohustused vastavalt otsuse punktile 6.3.2.;<br />
• mittediskrimineerimise kohustuse vastavalt otsuse punktile 6.4.2.;<br />
• läbipaistvuskohustused vastavalt otsuse punktile 6.5.2.;<br />
• hinnakontrolli kohustused vastavalt otsuse punktile 6.6.2<br />
1 RT I 2004, 87, 593; 2009, 62, 405.<br />
1
SISUKORD<br />
1. <strong>OTSUS</strong>E KOKKUVÕTE ....................................................................................................... 1<br />
2. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 4<br />
2.1. Üldine õiguslik raamistik ................................................................................................ 4<br />
2.2. Järelevalve- ja korraldusasutuste koostöö ....................................................................... 5<br />
2.3. Riigisisene konsulteerimine ............................................................................................ 5<br />
2.4. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni ja EL liikmesriikide regulaatoritega .................... 6<br />
3. TURU PIIRITLEMINE .......................................................................................................... 7<br />
3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid ....................................................................... 7<br />
3.1.1. Turu piiritlemise õiguslik alus .................................................................................. 7<br />
3.1.2. Tooteturu kindlakstegemise põhimõtted .................................................................. 8<br />
3.1.3. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted ........................................... 9<br />
3.2. Asjakohase turu piiritlemine: telefonivõrgus kõne algatamise turg .............................. 10<br />
3.2.1. Telefonivõrgus kõne algatamise teenuse määratlemine ......................................... 10<br />
3.2.2. Turgude seotus ....................................................................................................... 12<br />
3.2.3. Teenuse asendatavuse analüüs ............................................................................... 13<br />
3.2.3.1. Nõudlusepoolne asendatavus .......................................................................... 13<br />
3.2.3.2. Pakkumisepoolne asendatavus ........................................................................ 14<br />
3.2.4. Telefonikõne asendamine internetipõhise kõnega ................................................. 14<br />
3.2.4.1. Nõudlusepoolne asendatavus .......................................................................... 14<br />
3.2.4.2. Pakkumisepoolne asendatavus ........................................................................ 18<br />
3.2.5. Kõne algatamine mobiiltelefonivõrgus .................................................................. 18<br />
3.2.5.1. Nõudlusepoolne asendatavus .......................................................................... 18<br />
3.2.5.2. Pakkumisepoolne asendatavus ........................................................................ 19<br />
3.2.6. Teenuse asendatavuse analüüsi järeldus................................................................. 20<br />
3.2.7. Telefonivõrgus kõne algatamise turu geograafiline käibimisala ............................ 20<br />
3.2.8. Telefonivõrgus kõne algatamise turg ..................................................................... 21<br />
3.3. Telefonivõrgus kõne algatamise turu osalised .............................................................. 21<br />
4. TURUANALÜÜS ................................................................................................................ 22<br />
4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted .................................................................................. 22<br />
4.2. Regulatsiooni järjepidevus ............................................................................................ 24<br />
4.3. Turujõu hindamine ........................................................................................................ 24<br />
4.3.1. Turuosad ................................................................................................................. 24<br />
4.3.2. Ettevõtjate üldine suurus ........................................................................................ 28<br />
4.3.3. Sidevõrgu infrastruktuur ........................................................................................ 30<br />
4.3.6. Sisenemistõkked ..................................................................................................... 35<br />
4.3.6.1. Regulatiivsed tõkked ....................................................................................... 35<br />
4.3.6.2. Struktuursed tõkked ......................................................................................... 36<br />
4.3.6.2.1. Mastaabisääst ........................................................................................... 37<br />
4.3.6.2.2. Profiilisääst ............................................................................................... 37<br />
4.3.6.2.3. Vertikaalne integratsioon ......................................................................... 38<br />
4.4. Konkurentsiprobleemid piiritletud turgudel .................................................................. 39<br />
4.4.1. Võimalikud konkurentsiprobleemid ....................................................................... 39<br />
4.4.2. Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid ................................................................. 40<br />
4.4.3. Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine ........... 40<br />
4.4.4. Muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid ................................... 40<br />
5. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJA KINDLAKSMÄÄRAMINE .......... 41<br />
6. KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED ................................................................................ 42<br />
2
6.1. Kohustuste kehtestamise eesmärk ................................................................................. 42<br />
6.2. Kohustuste kehtestamise alused .................................................................................... 42<br />
6.3. Juurdepääsu kohustused ................................................................................................ 43<br />
6.3.1. Juurdepääsu kohustuste eesmärk ............................................................................ 43<br />
6.3.2. Juurdepääsukohustuste kehtestamine Elionile ....................................................... 44<br />
6.3.3. Juurdepääsu kohustuste kehtestamise motivatsioon .............................................. 45<br />
6.4. Mittediskrimineerimise kohustus .................................................................................. 47<br />
6.4.1. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk ........................................................... 47<br />
6.4.2. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine Elionile ...................................... 47<br />
6.4.3. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamise motivatsioon .............................. 47<br />
6.5. Läbipaistvuskohustused ................................................................................................ 49<br />
6.5.1. Läbipaistvuskohustuste eesmärk ............................................................................ 49<br />
6.5.2. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine Elionile ....................................................... 49<br />
6.5.3. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine motivatsioon ............................................. 49<br />
6.6. Hinnakontrolli kohustus ................................................................................................ 51<br />
6.6.1. Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse alused ja<br />
eesmärk ............................................................................................................................. 51<br />
6.6.2. Kuluarvestuse lahususe, kuluarvestuse kohustuse ja hinnakontrolli kohustuste<br />
kehtestamine. .................................................................................................................... 52<br />
6.6.3. Hinnakontrolli kehtestamise motivatsiooni, kuluarvestuse ja kuluarvestuse<br />
lahususe kohustuse kehtestamise motivatsioon ................................................................ 52<br />
6.6.4. Hinna reguleerimise metoodika valiku analüüs ..................................................... 53<br />
6.6.4.1. Kuludele orienteeritud hinnakontrolli metoodika ........................................... 54<br />
6.6.4.2. ECPR hinnakontrolli metoodika ..................................................................... 55<br />
6.6.4.3. Võrreldavate turgude hindade kasutamise metoodika..................................... 55<br />
6.6.4.4. Hinna reguleerimise metoodika analüüsi kokkuvõte ...................................... 55<br />
6.6.4.5. Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võtmine ... 56<br />
6.6.4.6. Efektiivse ja pideva konkurentsi huviga arvestamine ja lõppkasutajate kasu<br />
suurendamine ............................................................................................................... 56<br />
6.7. Kohustuste täitmise tähtaeg ........................................................................................... 56<br />
7. RESOLUTSIOON ................................................................................................................ 57<br />
8. <strong>OTSUS</strong>E VAIDLUSTAMINE ............................................................................................. 57<br />
3
2. SISSEJUHATUS<br />
2.1. Üldine õiguslik raamistik<br />
2005. aasta 1. jaanuaril jõustus elektroonilise side turge reguleeriv elektroonilise side seadus,<br />
millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu (edaspidi EL) elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste<br />
ühise reguleeriva raamistiku 2 . EL-i uue reguleeriva raamistiku eesmärgiks on ühtsustada<br />
elektroonilise side valdkonna regulatsiooni EL-i liikmesriikides.<br />
Aastatel 2006- 2007 viis Sideamet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi<br />
2002. a direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 15 lõikega 3 elektroonilise side turgudel<br />
läbi turuanalüüsid.<br />
Sideteenuste turgude loetelus lähtus Sideamet Euroopa Komisjoni soovitusest „Ex ante<br />
põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta 3 “<br />
(edaspidi 2003. aasta toote- ja teenuseturgude soovitus), mille lisas defineeriti 18<br />
elektroonilise side turgu.<br />
31.12.2007 lõpetas Sideamet oma tegevuse 4 ning tema ülesande jagati Konkurentsiameti ja<br />
Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. Alates 01.01.2008 viib elektroonilise side turgude<br />
turuanalüüse läbi Konkurentsiamet.<br />
ESS § 44 kohaselt teostab Konkurentsiamet regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord kolme<br />
aasta jooksul piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi.<br />
Vastavalt ESS §-dele 43 ja 44 piiritleb Konkurentsiamet sideteenuste turud ja nende<br />
geograafilise käibimisala ning teostas piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra<br />
analüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ja juhindudes Euroopa<br />
Komisjoni soovitustest ja suunistest 5 ning Euroopa Kohtu otsustest.<br />
Teises turuanalüüside läbiviimise etapis lähtub Konkurentsiamet analüüsitavate turgude<br />
loetelus Euroopa Komisjoni 2007. aasta soovitusest „Ex ante põhimõttel reguleeritavate<br />
elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta 6 “ (edaspidi 2007. aasta toote- ja<br />
teenuseturgude soovitus), mille lisas defineeritakse 7 elektroonilise side turgu.<br />
2 Ühine reguleeriv raamistik koosneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi 2002. a direktiivist 2002/21/EÜ<br />
elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) ning neljast<br />
eridirektiivist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste<br />
sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu<br />
7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele<br />
juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsudirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi<br />
2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -<br />
teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli<br />
2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris<br />
(eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (“eridirektiivid”).<br />
3 Commission Recommendation of 11 February 2003 on relevant product and service markets within the<br />
electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of<br />
the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communication<br />
networks and services (2003/311/EC). OJ L 114, 8. 5. 2003, p 45.<br />
4 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest” § 1 p<br />
3 RT 2007, 66, 408.<br />
5 Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the<br />
Community regulatory framework for electronic communications networks and services (2002/C 165/03) (Text<br />
with EEA relevance).<br />
6 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the<br />
electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of<br />
4
Käesolevas otsuses piiritletakse 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 2<br />
nimetatud telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne algatamise turg (telefonivõrgus<br />
kõne algatamise turg) ning piiritletud turul viiakse läbi turuanalüüs.<br />
Eelnevalt on Sideamet nimetatud turul (2003. aasta toote- ja teenuseturgude soovitus punkt 8)<br />
turuanalüüsi läbi viinud 2006-2007. aastal.<br />
Kui turuanalüüsist tuleneb, et konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents, koostab<br />
Konkurentsiamet ESS § 44 lõige 7 kohaselt otsuse eelnõu märkimisväärse turujõuga ettevõtja<br />
määramata jätmise kohta.<br />
Kui Konkurentsiamet turuanalüüsi käigus tuvastab, et konkreetsel sideteenuse turul<br />
konkurents ei toimi ning et nimetatud turul tegutsev sideettevõtja omab eraldi või ühiselt koos<br />
teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel<br />
määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, määratakse<br />
sideturul kindlaks üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat ning kooskõlas ESS-ga<br />
kehtestatakse neile spetsiifilised asjakohased kohustused.<br />
ESS § 46 lõige 2 kohaselt arvestab Konkurentsiamet kohustuste valikul muu hulgas Euroopa<br />
Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa<br />
Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga.<br />
2.2. Järelevalve- ja korraldusasutuste koostöö<br />
ESS §-s 144 lõigete 1 ja 2 kohaselt teevad elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel<br />
järelevalve- ja korraldusasutused igakülgset koostööd ning võivad vajaduse korral vahetada<br />
omavahel ka konfidentsiaalset äriteavet. Sellisel juhul kohaldub järelevalve- ja<br />
korraldusasutuse ametnikele ESS-is sätestatud konfidentsiaalsuskohustus.<br />
31.12.2007 lõpetas Sideamet oma tegevuse ning tema ülesanded jagati Konkurentsiameti ja<br />
Tehnilise Järelevalve Ameti vahel.<br />
Alates 01.01.2008 viib ESS 5. peatükis sätestatud valdkonnaspetsiifilise reguleerimise<br />
menetlusi läbi Konkurentsiameti sideteenistus (edaspidi sideteenistus).<br />
Läbiviidud turuanalüüside tulemused, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või<br />
selle kehtetuks tunnistamise otsused ning ettevõtjale ESS §-des 50 ja 54–56 sätestatud<br />
kohustuste kehtestamise otsused edastab sideteenistus seisukoha saamiseks Konkurentsiameti<br />
konkurentsiteenistusele (edaspidi konkurentsiteenistus).<br />
Konkurentsiteenistuse seisukohad kajastatakse hiljem otsuse eelnõus ja otsuse punktis<br />
„Riigisisene konsulteerimine“ all.<br />
2.3. Riigisisene konsulteerimine<br />
Sõltuvalt turuanalüüsi tulemusel selgunud konkurentsiolukorrast koostab Konkurentsiamet<br />
otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta, kui leitakse, et<br />
sideteenuse turul toimib konkurents (ESS § 44 lõige 7) või märkimisväärse turujõuga<br />
ettevõtjaks tunnistamise kohta, kui tuvastatakse, et sideteenuse turul konkurents ei toimi ning<br />
turul on sideettevõtja, kes omab märkimisväärset turujõudu (ESS § 46 lõige 1).<br />
Niisugune otsuse kavand (jättes välja ärisaladust sisaldava informatsiooni) tehakse<br />
kättesaadavaks avalikkusele, kellel on õigus ühe kuu jooksul esitada selle kohta arvamusi,<br />
the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications<br />
networks and services. OJ L 344, 28.12.2007 P. 0065 – 0069.<br />
5
ning saadetakse sideettevõtjale, keda Konkurentsiamet kavatseb tunnistada märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtjaks. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib otsuse kavandi kohta esitada<br />
oma vastulause ühe kuu jooksul alates otsuse kavandi kättesaamisest.<br />
Vastavalt ESS § 47 lõikele 3 arvestab Konkurentsiamet riigisisese konsulteerimise käigus<br />
esitatud arvamuste ja vastulausega märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu koostamisel. Esitatud<br />
seisukohtadega mittearvestamist põhjendab Konkurentsiamet otsuse eelnõus.<br />
Kooskõlas ESS § 46 koostas Konkurentsiamet konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud<br />
asukohas kõne algatamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse kavandi, mis tehti<br />
avalikkusele konsulteerimiseks kättesaadavaks 28.10.2009. Ühtlasi saadeti otsuse kavand<br />
sideettevõtjatele, keda Konkurentsiamet kavatses otsuse kavandi kohaselt tunnistada<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks.<br />
Tähtajaks Konkurentsiametisse vastulauseid ei laekunud. Seisukoha esitas ka<br />
konkurentsiteenistus, kes ei omanud otsuse kavandi kohta vastuväiteid.<br />
2.4. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni ja EL liikmesriikide regulaatoritega<br />
Kooskõlas ESS §-ga 48 peab Konkurentsiamet informeerima Euroopa Komisjoni ja EL<br />
liikmesriikide sideturu regulaatoreid ESS § 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise<br />
otsuse eelnõust, andmaks neile võimaluse esitada arvamus planeeritavate toimingute või<br />
meetmete kohta. Kõnealuse menetluse käigus hindab Euroopa Komisjon asjakohase sideturu<br />
piiritlemise kooskõla toote- ja teenuseturgude soovituses ning turuanalüüsi ja märkimisväärse<br />
turujõu hindamise suunistes sätestatuga, ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks<br />
tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kooskõla Euroopa<br />
ühtse turu arengu ning EL õigusega.<br />
Raamdirektiivi artikli 7 lõike 5 kohaselt peab riigi reguleeriv asutus otsuse koostamisel võtma<br />
arvesse Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide reguleerivate asutuste poolt esitatud<br />
seisukohtasid, pärast mida edastatakse otsus Euroopa Komisjonile.<br />
Kooskõlas raamdirektiivi artikli 7 lõikega 3 avaldas Euroopa Komisjon 12. veebruaril 2010<br />
oma teatises 7 , et on Konkurentsiameti otsuse eelnõu ja lisateabe läbi vaadanud ning esitas<br />
kaks märkust: võrgusiseste kõnede (on-net calls) välja jätmise kohta kõne algatamise turu<br />
mõistest ning hinnalae kohaldamise kohta kaalutud keskmiste hindade suhtes. Euroopa<br />
Komisjon leidis, et võrgusiseste kõnede väljajätmine ei mõjuta järeldusi märkimisväärse<br />
turujõu kohta ega ka sellest tulenevaid regulatiivseid otsuseid; Elionile kohaldatava hinnalae<br />
osas aga palus Euroopa Komisjon kaaluda, kas hinnalae kohaldamine kõne algatamise<br />
esimese kolme minuti kaalutud keskmise hinna suhtes on asjakohane.<br />
Konkurentsiamet leiab, et Elionile sätestatud piirang, mille kohaselt ei või telefonivõrgus<br />
kõne algatamise teenusele rakendatavaid esimese kolme minuti kaalutud 8 keskmisi hindasid<br />
muuta kalendriaastas rohkem, kui ±10% võrreldes eelmisel kalendriaastal viimasena<br />
rakendatud vastavate kaalutud keskmiste hindadega, tagab telefonivõrgus kõne algatamise<br />
7 Juhtum EE/2010/1038: Telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne algatamise turg<br />
SG-Greffe (2010) D/2043.<br />
8 Kaaludeks on kõne liikluse jagunemise telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele rakendavate erinevate<br />
hindade (näiteks normaalaeg, soodusaeg ja ööaeg) vahel.<br />
6
turu läbipaistvuse ja stabiilsuse ning aitab vastaval turul osalevatel sideettevõtjatel (nii vastava<br />
teenuse pakkujal, kui ka kasutajatel) paremini planeerida oma äritegevust, kaasa arvatud<br />
investeeringuid. Konkurentsiamet leiab endiselt, et Elionile nimetatud kohustuse kehtestamine<br />
on põhjendatud.<br />
Euroopa Komisjoni seisukoht on otsusele lisatud.<br />
3. TURU PIIRITLEMINE<br />
3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid<br />
3.1.1. Turu piiritlemise õiguslik alus<br />
Et kindlaks teha, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents või mitte, st kas<br />
ettevõtja eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset turujõudu ehk<br />
positsiooni, mis võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral<br />
sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest 9 , piiritleb Konkurentsiamet<br />
esmalt kooskõlas ESS §-ga 43 sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala.<br />
Vastavalt ESS § 43 lõikele 1 piiritleb Konkurentsiamet sideteenuste turud kooskõlas EL<br />
konkurentsiõiguse põhimõtetega, juhindudes seejuures toote- ja teenuseturgude soovitustest ja<br />
suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest.<br />
Seega ei anna ESS Konkurentsiametile täpsemaid juhiseid, kuidas turgude piiritlemist läbi<br />
viia, vaid Konkurentsiamet peab lähtuma asjakohastest Euroopa Komisjoni õigusaktidest ning<br />
Euroopa Kohtu otsustest.<br />
Piiritletavad sideteenuse turud sätestatakse Euroopa Komisjoni toote- ja teenuseturgude<br />
soovituse lisas 10 .<br />
Kooskõlas ESS § 43 lõikega 1, raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3 ning toote- ja<br />
teenuseturgude soovituse preambuli punktiga 19 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu<br />
hindamise suuniste punktidega 9 ja 36 on Konkurentsiametil õigus piiritleda sideteenuse turg<br />
erinevalt toote- ja teenuseturgude soovituses määratletud turgudest juhul, kui see on<br />
põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga, ning selleks kehtestatud menetluskorda<br />
järgides. Üldjuhul peab Konkurentsiamet aga juhinduma toote- ja teenuseturgude soovituse<br />
lisas esitatud turu määratlusest. Seega on Konkurentsiametil kohustus analüüsida sideteenuste<br />
turge vastavalt soovituses sätestatule.<br />
Turu piiritlemiseks esitatakse otsuses vastavalt suuniste punktile 34 esmalt sideteenuse (toote)<br />
kirjeldus, mille abil piiritletakse konkreetne teenuseturg; seejärel piiritletakse nimetatud turu<br />
geograafiline käibimisala. Hinnang selle kohta, missugused tooted kuuluvad ühe ja sama turu<br />
koosseisu, antakse lähtudes turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste<br />
2. peatükis sätestatud kriteeriumitest.<br />
9 Sama definitsiooni erinevas redaktsioonis kasutatakse nii konkurentsiseaduses (§ 13 lg 1) kui ka elektroonilise<br />
side seaduses (§ 45 lg 2).<br />
10 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the<br />
electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of<br />
the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications<br />
networks and services. OJ L 344, 28.12.2007 P. 0065 – 0069.<br />
7
3.1.2. Tooteturu kindlakstegemise põhimõtted<br />
Otsuses piiritletakse asjakohane turg kooskõlas ESS § 43 nõuetega vastavalt<br />
konkurentsiõiguse põhimõtetele.<br />
Peamised konkurentsipiirangud turul, mis avaldavad survet ettevõtjate hinnakujundusele ja<br />
seega omavad tähtsust asendatavate toodete ja teenuste määratlemisel ning seeläbi konkreetse<br />
turu ulatuse piiritlemisel, on nõudluse- ja pakkumisepoolne asendatavus (turuanalüüsi ja<br />
märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 38 ja 39).<br />
Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis<br />
võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuanalüüsi ja<br />
märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Kohtu<br />
konkurentsiõiguse-alasele kohtupraktikale 11 hõlmab asjakohase turu koosseis kõiki tooteid või<br />
teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad ning sarnanevad<br />
üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja nende hindade või<br />
kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka vaatluse all oleva turu nõudluse ja pakkumise<br />
konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal.<br />
Nõudlusepoolse asendatavuse puhul hinnatakse seda, mil määral kasutajad on valmis<br />
asendama turul olulise konkreetse toote või teenuse teise toote või teenusega. Nõudlusepoolse<br />
asendatavusega on tegu, kui kaks või enam toodet on (lõpp)kasutaja seisukohalt omaduste,<br />
hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel vahetatavad või asendatavad.<br />
Pakkumisepoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised<br />
teenuseosutajad on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete<br />
kuludeta ümber korraldama oma tootmise nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet<br />
või teenust (mis väljendub kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate turuletulekus).<br />
Asendatavuse hindamisele hulgiturul aitab kaasa vertikaalselt seotud jaeturu analüüs.<br />
Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on hüpoteetilise<br />
monopolisti testi (tuntud ka kui nn SSNIP-test) rakendamine (turuanalüüsi ja märkimisväärse<br />
turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist tõstab väikesel, kuid<br />
märgataval määral (5-10%) püsivalt teenuse hinda ja läbimüük selle tulemusena ei vähene,<br />
kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide vähenemine, kuna nad<br />
hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid ja see muudab hinnatõusu kahjumlikuks,<br />
tuleks sellised asendusteenused kaasata asjakohase turu koosseisu.<br />
Hüpoteetilise monopolisti test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste<br />
puhul, mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile. Turuanalüüsi ja<br />
märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkti 42 kohaselt eeldatakse vastupidiste<br />
tõendavate asjaolude puudumisel, et kui teenust pakutakse reguleeritud kulupõhise hinnaga,<br />
siis on hind konkurentsivõimeline ja tuleks seega võtta hüpoteetilise monopolisti testi<br />
11 Euroopa Kohtu 14. novembri 1996. a otsus kohtuasjas C-333/94 P: Tetra Pak vs. Komisjon; EKL 1996, lk I-<br />
0595, lõik 13; Euroopa Kohtu 11. detsembri 1980. a otsus kohtuasjas 31/80: L’Oréal; EKL 1980, lk 03775, lõik<br />
25; Euroopa Kohtu 9. novembri 1983. a otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. Komisjon; EKL 1983, lk 03461,<br />
lõik 37; Euroopa Kohtu 3. juuli 1991. a otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon; EKL 1991, lk I-<br />
03359; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. juuni 1997. a otsus kohtuasjas T-504/93: Tiercé Ladbroke<br />
vs. Komisjon; EKL 1997, lk II-00923, lõik 81; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. märtsi 2000. a<br />
otsus kohtuasjas T-65/96: Kish Glass vs. Komisjon; EKL 2000, lk II-01885, lõik 62; Euroopa Kohtu 25. oktoobri<br />
2001. a otsus kohtuasjas C-475/99: Ambulanz Glöckner vs. Landkreis Südwestpfalz; EKL 2001, lk I-08089, lõik<br />
33; Euroopa Kohtu 21. veebruari 1973. a otsus kohtuasjas 6-72: Europemballage ja Continental Can vs.<br />
Komisjon; EKL 1973, lk 00215, lõik 32; Euroopa Kohtu 13. veebruari 1979. a otsus kohtuasjas 85/76:<br />
Hoffmann-La Roche vs. Komisjon; EKL 1979, lk 00461, lõik 23.<br />
8
akendamise aluseks. Seega, kui hinnaregulatsiooni eesmärgiks ei ole hindade kulupõhisuse<br />
tagamine, ei ole alust eeldada, et hind on konkurentsivõimeline. Sellise hinna kasutamise<br />
põhjendatust hüpoteetilise monopolisti testi rakendamisel tuleks täiendavalt hinnata.<br />
Hüpoteetilise monopolisti testi rakendamise otsustab vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse<br />
turujõu hindamise suuniste punktidele 40 ja 43 riigi reguleeriv asutus (Konkurentsiamet)<br />
kaalutlusõiguse alusel. Testi rakendamise eelduseks on, et selle rakendamine konkreetsel<br />
sideteenuse turul on asjakohane, st konkreetse teenuse asendamine ei ole olemuslikult<br />
välistatud ning teenus on reaalselt eksisteeriv.<br />
Hüpoteetilise monopolisti test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri,<br />
millest alates hüpoteetilisele monopolistile on püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10%<br />
hinnatõusu puhul muutub kahjumlikuks 9,1% turuosa kaotus (eeldusel, et muutuvkulusid ei<br />
ole; kui muutuvkulud on olemas, siis muutub hinnatõus kahjumlikuks suurema turuosa<br />
kaotamise korral)<br />
(p1*q1-p2*q2>=0 ehk p1*q1-p1(1+t)*q1(1+l) ehk l > = -t/(1+t)) 12 . Seega võib hüpoteetilise<br />
monopolisti testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad hinnatasemelt oluliselt kallimad<br />
potentsiaalsed asendustooted ning, arvestades välja turuosa kaotuse hinnatõusu korral,<br />
hinnata, kas potentsiaalsete asendustoodete müügimaht võimaldab kompenseerida sellist<br />
turuosa kaotust.<br />
Teine põhimõte, millest Konkurentsiamet lähtub turu piiritlemisel, on tehnoloogilise<br />
neutraalsuse printsiip kooskõlas raamdirektiivi artikli 8 punktiga 2 ning ESS § 40 lõikega 3.<br />
Sellest lähtuvalt on turu piiritlemisel hinnatud vaid näitajaid, mis on seotud peamiselt toote<br />
funktsionaalsuse, omaduste ja hinnaga, ning spetsiifiline tehnoloogiline lahendus ei oma<br />
olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahenduse käsitlemine on asjakohane vaid juhtudel, kui see on<br />
otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse, omaduste või hinnaga. Tehnoloogilise<br />
neutraalsuse printsiibi rakendamine tähendab, et ühtegi konkreetset tehnoloogiat ei eelistata.<br />
3.1.3. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted<br />
Pärast konkreetse toote- või teenuseturu piiritlemist on järgmiseks sammuks piiritleda<br />
konkreetse turu geograafiline ulatus. Pärast teenuse- või tooteturu geograafilise mõõtme<br />
defineerimist saab Konkurentsiamet hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi.<br />
Vastavalt ESS § 43 lõikele 2 võib Konkurentsiamet sideteenuse geograafilise käibimisalana<br />
piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt<br />
moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased<br />
või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest<br />
piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad.<br />
Sama põhimõte on esitatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt<br />
56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktikas 13 : Ühtse geograafilise käibimisala<br />
kriteeriumiks on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused, mis erinevad<br />
märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsitingimustest. Geograafilise turu piiritlemine ei<br />
eelda, et konkurentsitingimused toote pakkujate või teenuseosutajate vahel oleksid täiuslikult<br />
homogeensed, piisab sarnasusest või piisaval määral esinevast homogeensusest – ühise turu<br />
12 Kus p1 on hind enne ja p2 on hind pärast hinnatõusu; q1 on müügikogus enne ja q2 on müügikogus pärast<br />
hinnatõusu, t on hinnatõus protsentides ja l on müügikoguse muutus.<br />
13 Euroopa Kohtu 14. veebruari 1978. a otsus kohtuasjas 27/76: United Brands; EKL 1978, lk 00207, lõik 44;<br />
322/81: Michelin vs. Komisjon, op. cit., lõik 26; Euroopa Kohtu 5. oktoobri 1988. a otsus kohtuasjas 247/86:<br />
Alsatel vs. Novasam; EKL 1988, lk 05987, lõik 15; T-504/93: Tiercé Ladbroke vs.Komisjon, op. cit. lõik 102.<br />
9
käibimisalasse ei kuulu seega need piirkonnad, kus konkurentsitingimused leitakse olevat<br />
heterogeensed 14 .<br />
Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe<br />
kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja seaduslike või muude regulatiivsete<br />
instrumentide olemasolul viimaste nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu<br />
hindamise suuniste punkt 59).<br />
3.2. Asjakohase turu piiritlemine: telefonivõrgus kõne algatamise turg<br />
3.2.1. Telefonivõrgus kõne algatamise teenuse määratlemine<br />
Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 2 määratletakse turuna, mille riiklik<br />
sideregulaator peab piiritlema eesmärgiga kindlaks teha, kas piiritletud sideteenuse turul<br />
toimib efektiivne konkurents, konkreetses telefonivõrgus kõne algatamise turg.<br />
Konkreetses telefonivõrgus kõne algatamise turu puhul on tegemist hulgimüügituruga ehk<br />
sisendturuga teenuse osutajatele, kes omakorda pakuvad tooteid ja teenuseid lõppkasutajatele<br />
ning teistele sideettevõtjatele. Peamiselt toodetakse nimetatud turul sisendeid telefoniteenuste<br />
jaeturgudel tegutsevatele sideettevõtjatele. Seega on nimetatud turgu koosseisu kuuluvate<br />
teenuste puhul tegemist teenustega, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine<br />
erinevate sidevõrkude vahel võimalik.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise teenus on tervikliku kommunikatsiooniahela koostisosa, mis<br />
täiendab, kuid ei asenda ühtki teist. Kõne edastamist telefonivõrgus iseloomustab alljärgnev<br />
joonis.<br />
Transiit<br />
Riiklik jaam<br />
Sidumine ja<br />
juurdepääs<br />
Kõne<br />
DLU<br />
/RSS<br />
Kohalik<br />
jaam<br />
Kohalik<br />
jaam<br />
DLU<br />
/RSS<br />
Algatamine<br />
Lõpetamine<br />
Joonis 1. Kõne edastamine telefonivõrgus.<br />
Kõne algatamise puhul on tegemist sidumisteenusega.<br />
Telefonivõrgus häälkõne algatamise puhul on tegemist kõne edastamisega sidevõrgu lõpppunktist<br />
sidumispunkti (ESS § 2 punkt 18) (vt ka joonist 1).<br />
14 Deutsche Bahn v Commission [1997] ECR II-1689, paragraph 92. Case T-139/98 AAMS v Commission,<br />
[2001] ECR0000-II, paragraph 39, viidatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis<br />
56).<br />
10
Telefonivõrgus kõne algatamise teenuse puhul ei oma tähendust kõneteenuse osutamiseks<br />
kasutatava fikseeritud elektroonilise sidevõrgu tehnilise lahenduse eristamine (vaskpaaril või<br />
valguskaablil põhinev fikseeritud sidevõrk, kaabellevivõrk jne), kuivõrd sõltumata sidevõrgu<br />
tehnilisest lahendusest tagatakse ettevõtjate vahel sõlmitud sidumislepingu või<br />
juurdepääsulepingu alusel kõne edastamine sidevõrgu lõpp-punktist sidumispunkti (ESS § 2<br />
punkt 18 järgi defineeritakse kõne algatamisena kõne edastamist sidevõrgu lõpp-punktist<br />
sidumispunkti; ESS § 134 lõige 4 järgi juhindutakse ESS-i kohaldamisel ja täitmisel<br />
tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist). On oluline, et sidumis- või juurdepääsulepingu alusel<br />
tagatakse kõneteenuse osutamine erinevate elektrooniliste sidevõrkude vahel.<br />
Seega kuulub erinevate tehniliste lahendustega fikseeritud elektroonilise side võrkudes<br />
osutatav kõne algatamise teenus telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu ning<br />
ettevõtjad, kes osutavad nimetatud teenust (ettevõtjate vahel sõlmitud sidumis- ja/või<br />
juurdepääsulepingute alusel), peab kaasama telefonivõrgus kõne algatamise turu analüüsi.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turg hõlmab operaatori telefonivõrgust väljuvat kõneliiklust,<br />
st arvestamata võrgusisest kõneliiklust ehk oma telefonivõrgus algatatud ja lõpetatud kõnesid,<br />
ning kõiki sidumistooteid ja teenuseid, mis on vajalikud, et osutada nimetatud teenust teistele<br />
telefonivõrgu operaatoritele. Kõne algatamise teenuse osutamiseks vajalikud tugiteenused<br />
võivad olla näiteks sidumispunkti avamine ning hooldus; ühise/üldise signaliseerimiskanali<br />
loomine, muutmine ja hooldus ja muud tooted ja teenused, mis võivad olla vajalikud väljuva<br />
kõneliikluse toimimiseks.<br />
Kuivõrd võrgusisese kõne algatamise puhul ei ole tegemist kõne edastamisega lõpp-punktist<br />
sidumispunkti, vaid kõne edastamisega sidevõrgu lõpp-punktist operaatori enda võrgusõlme,<br />
sidumispunkti läbimata, ei kujuta telefonioperaatori võrgusisene kõneliiklus endast kõne<br />
algatamist ESS-i mõistes. Analüüsitava turu näol on tegemist hulgimüügitasandi<br />
sidumisteenuse turuga, kus on määravaks ettevõtja võime mõjutada teistele telefoniteenuse<br />
operaatoritele pakutava kõne algatamise teenuse tingimusi. Selline võime või selle puudumine<br />
ei sõltu sideettevõtja sidevõrgu sisese kõneliikluse üldmahust, vaid juurdepääsuvõrgu<br />
suurusest, kuna sideettevõtja, kes omab juurdepääsu lõppkasutajani, kontrollib ka kõne<br />
algatamist.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turu puhul on tegemist sidumisteenuse hulgituruga, kus<br />
pakutakse kõne algatamise teenuseid nii ettevõttesiseselt (self-supply ehk nn sisemine<br />
varustamine) kui ka teistele võrguteenust tarbivatele sideettevõtjatele (nn väline varustamine)<br />
teenuse osutamiseks.<br />
Vertikaalselt integreeritud sideettevõtja osutab kõne algatamise teenust ettevõttesiseselt, st<br />
võrguressurssi haldav hulgimüügiüksus toodab kõne algatamise teenust jaemüügiüksusele,<br />
kes seda kasutab sisendina telefoniteenuste osutamisel lõppkasutajatele. Samasisulist teenust,<br />
st kõne algatamise teenust, pakutakse ka teistele sideettevõtjatele, kes selle vahendusel saavad<br />
osutada telefoniteenuseid hulgimüügituruga lähedalt seotud jaeturgudel. Nimetatud tooted, st<br />
ettevõtjasiseselt pakutav ja välimiselt pakutav kõne algatamise teenus, on omahinna ja<br />
omaduste poolt üks ja sama teenus.<br />
Niisiis hõlmab asjakohane turg nii ettevõttesiseselt kui teistele sideettevõtjatele osutatavaid<br />
kõne algatamise teenuseid.<br />
Kuivõrd vastavalt ESS § 2 punktile 17 on kõne kitsasribaline reaalajas toimiv kommuteeritav<br />
ühendus kahe lõpp-punkti vahel hääle, telefaksi või andmete edastamiseks, hõlmatakse kõne<br />
edastamise koosseisu ka sissehelistamis- ja telefaksiteenus. Sissehelistamis- ja faksiteenuste<br />
kaasamise põhjuseks turuanalüüsi objektiks olevale teenuseturule on samuti asjaolu, et<br />
ettevõtjate vahel sõlmitud kehtivates sidumis- ja juurdepääsulepingutes ei ole nimetatud<br />
11
teenuste osutamiseks sätestatud eraldi tingimusi ja neid ei eristata kõneteenusest. Samuti<br />
maksustatakse neid samal põhimõttel kui häälkõneteenust, st aluseks võetakse kõneminuti<br />
hind ja teenuse osutamiseks kulunud kõneminutite hulk.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise hulgiteenus jaguneb:<br />
1) kõne algatamise teenus teistele võrguteenust tarbivatele sideettevõtjatele;<br />
2) kõne algatamise teenus vertikaalselt integreeritud ettevõtja siseselt (va<br />
võrgusisesed kõned);<br />
3) muud tooted ja teenused, mis on vajalikud väljuva kõneliikluse toimimiseks:<br />
muuhulgas marsruutimise ning kanalivaliku teenused (nt operaatorkoodi avamine<br />
ja teiste operaatori, võrgu või teenusenumbrite prefiksite avamine, juurdepääsu<br />
alusel loodud prefiksite avamine, juba loodud prefiksite muutmine).<br />
Kõne algatamise teenuse osutamise eelduseks on sidevõrkude vastastikune sidumine - seega<br />
üldjuhul sidumislepingu või juurdepääsulepingu olemasolu teenuseosutajate vahel.<br />
Selleks, et hinnata, kas lisaks telefonivõrgus kõne algatamise teenusele kuulub telefonivõrgus<br />
kõne algatamise hulgituru koosseisu ka teisi teenuseid, mis oleksid suutelised avaldama<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenustele piisavat konkurentsisurvet (turuanalüüsi ja<br />
märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 38), hindas Konkurentsiamet asjakohaste<br />
teenuste nõudluse- ja pakkumisepoolset asendatavust.<br />
3.2.2. Turgude seotus<br />
Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud, võib ta märkimisväärset<br />
turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul, kui seosed nende kahe turu vahel on<br />
sellised, et turujõud ühel turul võib kanduda üle teisele, suurendades selle kaudu ettevõtja<br />
turujõudu (raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; ka turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu<br />
hindamise suuniste 3.1.1. Leverage of market power).<br />
Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt<br />
(turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1., punktid 84 ja 85).<br />
Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, mis toodavad<br />
asjakohasel turul toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole seotud<br />
turgudeks (turud, mille jaoks asjaomasel turul toodetud teenus või toode on sisendiks).<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turuga allapoole seotud turud on telefoniteenuste jaeturud.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu kuuluvad teenused on seega sisendiks<br />
telefoniteenuste jaeturgudele, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine<br />
erinevate sidevõrkude vahel võimalik. 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa ei<br />
sisalda telefonivõrgus kõne algatamise turuga allapoole seotud turge, st eeldatakse nimetatud<br />
turgude konkurentsivõimelisust ning neil turgudel üldjuhul valdkonnaspetsiifilise<br />
reguleerimise menetlust läbi ei viida (konkurentsiolukorrast tingitud vajaduse korral on<br />
Konkurentsiametil õigus nimetatud turge reguleerida ESS § 43 lõike 1 1 , raamdirektiivi artikli<br />
15 lõike 3, toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punkti 19 ning turuanalüüsi ja<br />
märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktide 9 ja 36 alusel.).<br />
Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 2 nimetatud telefonivõrgus kõne algatamine<br />
on ülespoole seotud sama lisa punktis 1 nimetatud telefonivõrgule juurdepääsu turuga. Üks<br />
peamistest sisenditest telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamiseks hulgimüügitasandil<br />
on juurdepääs lõppkasutajale kindlaks määratud asukohas: kui telefonioperaatoril puuduvad<br />
12
lõppkasutajad, ei saa ta ka osutada kõne algatamise teenust. Ettevõtja, kellele kuuluvad<br />
kliendiliinid 15 või kes rendib neid teiselt sideettevõtjalt teenuse osutamiseks, omab<br />
juurdepääsu lõppkasutajani ja kontrollib kõne edastamist sidevõrgu lõpp-punktist<br />
sidumispunkti. Mida rohkem kliendiliine on välja ehitatud, seda laialdasem on<br />
juurdepääsuvõrk operaatoril ning seda suurem on ettevõtja võime mõjutada teistele<br />
telefoniteenuse operaatoritele pakutava kõne algatamise teenuse tingimusi.<br />
Juurdepääsuteenused on vajalikud kõne algatamiseks valitud asukohas või valitud<br />
lõppkasutaja juures. Seega on telefonivõrgule juurdepääsu turg sisendiks telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turule.<br />
3.2.3. Teenuse asendatavuse analüüs<br />
3.2.3.1. Nõudlusepoolne asendatavus<br />
Kuna asjakohasel turul pakutavate kõne algatamise teenuste puhul on tegemist teenustega,<br />
ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine võimalik, tuleneb nõudlus kõne<br />
algatamise teenuste järele nõudlusest telefoniteenuste järele. Kuna nende nõudluste vahel on<br />
tugev seos, analüüsis Konkurentsiamet nõudlusepoolset asendatavust telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turuga lähedalt seotud turgudel.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise hulgimüügituruga lähedalt seotud kõneteenuse jaeturgudel ei<br />
osta lõppkasutaja kõne algatamist eraldiseisva teenusena. Ta ostab oma teenuseosutajalt kõne<br />
lõpp-punktist lõpp-punktini; kõneteenuse osutaja on kas sideettevõtja, kelle telefonivõrgus<br />
lõppkasutaja number on kasutusel, või siis teenuseosutaja, kes ostab sidevõrgu operaatorilt<br />
kõne algatamise teenust ja pakub lõppkasutajatele kõneteenuseid operaatorkoodi või<br />
operaatori eelvaliku vahendusel.<br />
Lõppkasutajad omavad sidevõrgu piires kõneteenuse osutaja valikul alternatiivi juhul, kui<br />
nende number on kasutusel sideettevõtja telefonivõrgus, kes võimaldab teistel<br />
teenuseosutajatel osutada oma sidevõrgus kõneteenust operaatorkoodi või operaatori eelvaliku<br />
vahendusel.<br />
Kui sideettevõtja lõppkasutajatele oma võrgus nimetatud teenuseid ei võimalda, puudub<br />
lõppkasutajatel võimalus tarbida alternatiivsete telefoniteenuse osutajate teenuseid.<br />
Arvestades fikseeritud sidevõrkude vahel toimivat numbriliikuvust, saavad telefonivõrgu<br />
lõppkasutajad, kellele kõneteenuse osutaja ei võimalda oma võrgus kasutada teiste<br />
kõneteenuseid osutavate ettevõtjate teenuseid operaatorkoodi või operaatori eelvaliku<br />
vahendusel, oma numbriga liikuda ühe operaatori sidevõrgust teise operaatori sidevõrku<br />
numbriliikuvuse raames.<br />
Eestis maksab telefonivõrku tehtavate telefonikõnede eest kõne algataja (calling party pays -<br />
põhimõte), va juhul, kui tegemist on kõnega vastuvõtja kulul. Järelikult kuulub kõne<br />
algatamise tasu helistavale lõppkasutajale telefoniteenust osutava operaatori kuludesse ning<br />
kajastub seega ka kogu kõne maksumuses. Kõne algatamise teenuse tasude tõus hulgiteenuse<br />
tasandil võib seega kaudselt põhjustada ka jaekõnede kallinemist. Kuna kõne algataja<br />
(helistav pool) tasub kogu kõne maksumuse sideteenust osutavale ettevõtjale, siis on tema<br />
jaoks telefoniteenuse osutaja valikul üheks kriteeriumiks, millest lähtudes teeb ta oma valiku<br />
konkreetse teenuseosutaja kasuks, telefoniteenuse osutaja kehtestatud kõne hind. Järelikult on<br />
lõppkasutaja seisukohalt telefoniteenuste jaeturgudel ühe teenuseosutaja telefoniteenused<br />
asendatavad teise teenuseosutaja poolt pakutavate teenustega.<br />
15 Vastavalt ESS § 2 punktile 14 on kliendiliin sidevõrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava seadme<br />
vaheline füüsiline ühendus.<br />
13
Sarnaselt häälkõne jaeturgudega on ka hulgiturul teenuseosutajatel valikuvõimalus erinevate<br />
telefonioperaatorite vahel sõltuvalt sideettevõtja olemasolevast kliendibaasist, võrgu ulatusest<br />
ja võrguteenuse kasutamise eest võetava tasu suurusest.<br />
3.2.3.2. Pakkumisepoolne asendatavus<br />
Kõne algatamise hulgiteenuse pakkumise eelduseks on oma sidevõrgu olemasolu, mille<br />
ulatuses operaator võib kõne algatamise teenust kasutada ise või varustada sellega teist<br />
teenusepakkujat. Pakkumaks kõneteenust lõppkasutajale, saab sideettevõtja osta oma<br />
võrguoperaatorilt kõne algatamise teenust.<br />
Üks otsene alternatiiv kõne algatamise teenuse ostmisele on rajada lõppkasutaja asukohas<br />
juurdepääsuvõrk, st luua paralleelne infrastruktuur kõne algatamise hulgimüügiteenust<br />
osutavale operaatorile ning selle baasil hakata ise kasutama ja teistele teenuse osutajatele<br />
osutama kõne algatamise teenust.<br />
Teine alternatiiv on osta või rentida võrguoperaatorilt väljaehitatud võrguühendus<br />
lõppkasutaja asukohas ning selle baasil kasutada kõne algatamise teenust ise ja osutada seda<br />
teistele teenuseosutajatele.<br />
Mõlemad alternatiivid nõuavad sideettevõtjalt suuri pöördumatuid investeeringuid ja kulutusi<br />
ning ei pruugi olla majanduslikult kasulikud juhul, kui juurdepääsuvõrk ehitatakse välja ainult<br />
kõneteenuse osutamiseks. Juurdepääsuvõrgu väljaehitamine on ka pikaajaline protsess, mis<br />
eeldab ettevõtjalt pikaajalist äriplaani olemasolu ja veendumust, et investeering<br />
juurdepääsuvõrkudesse ennast ära tasub.<br />
Kolmandaks alternatiiviks on kasutada kõneside algatamiseks internetti (andmesidevõrku)<br />
ehk internetipõhiseid kõnesid. Selleks on mitmeid erinevaid mooduseid, mille kasutamine aga<br />
nõuab spetsiifilise tarkvara olemasolu.<br />
3.2.4. Telefonikõne asendamine internetipõhise kõnega<br />
Helistava poole lõppkasutaja seisukohalt on üks võimalik asendustoode telefonikõnedele ka<br />
internetipõhine kõne ehk VoIP (Voice over Internet Protocol). VoIP kuulub oma olemuselt<br />
ülekandetehnoloogia gruppi, kus kõneside toimib üle IP võrkude nagu seda on näiteks internet<br />
või mõni muu pakettkommutatsioonil põhinev andmesidevõrk. Teine VoIP-i puhul sagedasti<br />
kasutatav termin, mis on ühtlasi ka VoIP sünonüümiks, on IP-telefoniside, internetitelefoni<br />
kõne, kõne üle lairibavõrgu (VoBB) ja lairiba-telefoniside.<br />
Side internetitelefonidega (VoIP-telefonidega) tähendab sisuliselt teenuseid – kõne,<br />
faksiteenus ja/või kõnesõnumite vahetus, mida edastatakse interneti vahendusel, mitte<br />
ahelkommutatsiooni kasutava avaliku telefonivõrgu (PSTN 16 ) vahendusel. Kõne algatamine<br />
internetitelefoni vahendusel toimib lihtsustatult öeldes järgmiselt: analoog-kõnesignaal<br />
muundatakse digitaalseks, seejärel kõnesignaal kompresseeritakse ja andmed paigutatakse<br />
internetiprotokolli (IP) pakettidesse ning saadetakse läbi interneti kõnet vastuvõtvale<br />
kliendile; vastuvõtja poolel toimub sama protsess vastupidises järjekorras.<br />
3.2.4.1. Nõudlusepoolne asendatavus<br />
VoIP-i kasutatakse mitmel erineval moel: kasutatakse nii spetsiifilisi, eraõiguslikke<br />
programme kui ka vabavaralisi protokolle ja standardeid. Eraõigusliku protokolli all<br />
16 Public Switched Telephone Network.<br />
14
mõistetakse (telekommunikatsiooni valdkonnas) sideprotokolli, mille omanikuks on<br />
organisatsioon või eraisik.<br />
Allpool on toodud enamlevinud protokollid ja tehnoloogiad, mida VoIP võib kasutada:<br />
1) H.323<br />
2) IMS17<br />
3) SIP18<br />
4) RTP<br />
5) Skype Network<br />
Üks levinumaid eraõiguslikke protokolle on Skype Network (baseerub P2P ehk nn<br />
peer-to-peer võrgustikul). See protokoll ei ole avalik ja ametlikud Skype vabavaralised<br />
tarkvaraprogrammid, mis seda protokolli kasutavad, on kinnise koodiga – see tähendab, et<br />
selle tarkvara litsents ei luba tarkvara lähtekoodi avalikustamist ega turustamist.<br />
Peamine erinevus Skype ja klient-server VoIP kliendi vahel on asjaolu, et Skype toimib<br />
peer-to-peer mudeli alusel, mitte aga klient-server mudeli alusel. Skype kasutajaskond on<br />
täielikult detsentraliseeritud ja jaotunud võrgusõlmede (so lõppkasutajate arvutite) vahel,<br />
võimaldades võrgu suurusel muutuda väga suurtes piirides, ilma et Skype Group peaks<br />
soetama keeruka ja kalli tsentraliseeritud infrastruktuuri. Sellise lahenduse puuduseks on<br />
asjaolu, et Skype ei võimalda vahetut ühilduvust SIP-il baseeruvate VoIP - võrkudega.<br />
Valdavalt kasutavad Eesti VoIP teenusepakkujad SIP protokollidel baseeruvaid VoIP – võrke<br />
(näiteks Elion, Starman).<br />
VoIP vabavaralised tarkvaralahendused<br />
Enamlevinud VoIP rakendusi (sulgudes on protokollid, millel rakendus baseerub), mida<br />
laialdaselt kasutatakse on:<br />
1) Skype (eraõiguslik P2P nn Skype Network)<br />
2) Windows Live Messenger (MSNP 15; Microsoft Notification Protocol (MSNP))<br />
3) Google Talk (XMPP, Jabber)<br />
4) Gizmo5 (SIP, XMPP, Jabber)<br />
Nimetatud tarkvaralahendused (arvutiprogrammid) on vabavaralised ja võimaldavad<br />
lõppkasutajal, kes kasutavad sama programmi, teha omavahel tasuta kõnesid. Lisaks sellele<br />
võimaldavad mitmed programmid sooritada ka kõnesid tavatelefonivõrku (so PSTN võrku).<br />
VoIP tasulise teenusena<br />
Ka Eesti teenusepakkujad pakuvad oma jaeklientidele internetipõhist kõneteenust ja selleks<br />
sobivaid (valdavalt SIP protokolliga) VoIP telefone. Selliste VoIP kõneteenuste kasutamiseks<br />
ei pea lõpptarbija alla laadima tarkvara programme – teenus töötab kohe, kui vastav teenus on<br />
teenusepakkujalt tellitud ja kliendil on olemas sobilikud lõppseadmed (muuhulgas VoIP<br />
17 IP Multimedia Subsystem (IMS) on (3GPP) standardiseeritud juhtimisdomeen (so mingite programmide või<br />
võrgupunktide ehk aadresside kohta käivate faktide/põhimõtete kogum) multimeediumteenustele (häältelefon,<br />
videotelefon jms).<br />
18 Session Initiation Protocol (SIP) on laialt levinud signaliseerimisprotokoll, mida kasutatakse<br />
multimeediaseansside nagu video ja/või kõne edastamiseks üle IP protokolli.<br />
15
telefonid, mis kasutavad SIP protokolle) ja toimiv lairibaühendus ning VoIP teenuse osutajad<br />
omistavad lõpptarbijale teenuse tarbimiseks E.164 numeratsiooni.<br />
Konkurentsiametile teadaolevalt ei ole Eesti VoIP teenusepakkujate VoIP-võrgud omavahel<br />
vahetult seotud selliselt, et IP-kõned suunduks vahetult teise operaatori sidevõrku - st võrkude<br />
vahel ei ole sõlmitud IP sidumislepinguid. Suuremate sideoperaatorite poolt pakutav VoIP<br />
teenus toimib erinevate sidevõrkude vahel vastavaid gateway´sid ehk võrguväravaid (lüüse)<br />
kasutades. Telekommunikatsioonisektoris nimetatakse võrguväravaks ehk lüüsiks<br />
võrgupunkti, mis toimib sissepääsuna teise võrku. Võrguvärav võib olla ka seade, mis saadab<br />
andmepakette ühest võrgust teise nende teekonnal Internetis. Lüüsiks võib olla ka kaht<br />
erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku 19 , mille ülesandeks on<br />
protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. VoIP<br />
kõnede üleandmine teise side võrku toimub võrkude sidumislepingute vahendusel ja kõnede<br />
eest arveldamine toimub minutipõhiselt.<br />
Operaator 1<br />
Operaator 2<br />
Lüüs 2<br />
Lüüs 1<br />
Internet<br />
Joonis 2. Eri operaatorite VoIP võrkude ühendatavus.<br />
Sellest lähtuvalt tarifitseerivad Eesti sideettevõtjad kõne algatamist VoIP-võrgus sarnastel<br />
alustel PSTN võrguga - teise operaatori võrgus tuleb maksta kõnede algatamistasu teiste side<br />
operaatorite võrgus kõnede algatamise eest.<br />
Kokkuvõte<br />
Tulles jaetasandil tagasi helistava poole lõppkasutaja seisukohalt võimalike VoIP toodete<br />
juurde, siis jagunevad need lõppkasutaja jaoks kaheks:<br />
1) vabavaralised tarkvaralahendused, mis võimaldavad teatud VoIP rakendusi;<br />
2) teenusepakkujate (näiteks Elion, Starman jt) poolt pakutavad VoIP teenused.<br />
Vabavaralised tarkvara lahendused:<br />
Ülalnimetatud vabavaralised tarkvaralahendused võimaldavad teatud VoIP rakenduste<br />
(näiteks Skype vms) vahendusel sooritada tasuta kõnesid isikutel, kes vastavat tarkvara<br />
kasutavad.<br />
19 näiteks ettevõtte kohtvõrku (Ethernet või Token Ring) ja Internetti (TCP/IP) ühendav funktsionaalüksus<br />
(arvuti koos vastava tarkvaraga).<br />
16
Kõnealused lahendused eeldavad arvuti, mikrofoni ja kõrvaklappide/kõlarite ning vastava<br />
programmi olemasolu. Leidub ka sellised tarkvaralahendusi, millised on integreeritavad<br />
mobiil- või nutitelefonidesse või ehitatud eraldiseisvasse seadmesse (näiteks Skype-telefonid,<br />
mis kasutavad ühenduse loomiseks WiFi võrke). Internetiühenduse vahendusel toimiv<br />
tarkvaraline VoIP rakendusprogramm (näiteks Skype) nõuab teenusepakkuja poolt pakutava<br />
VoIP teenuse ja tavatelefoniteenusega võrreldes lõpptarbijalt:<br />
1) teistsugust terminali (reeglina on selleks arvuti);<br />
2) kõrvaklappe või kõlareid ja mikrofoni;<br />
3) isik, kellele helistatakse, peab omama samasugust tarkvara (näiteks Skype).<br />
Eelnimetatud programmid võimaldavad enamasti helistada ka PSTN võrkudesse, kuid sellised<br />
kõned kuuluvad tasustamisele. Kõnelaused teenusepakkujad on valdavas osas piiriülesed ja<br />
nende kehtestatud hinnad ei kuulu riigisisese regulatsiooni alla. Kõik Eestis registreeritud<br />
teenusepakkujad, kes pakuvad kirjeldatud viisil võimalust helistada ka PSTN võrkudesse<br />
(näiteks Elioni „Hotifon 20 “), tuleb käsitleda telefoniteenusega samaväärse teenuse osutajatena<br />
niivõrd, kuivõrd kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ja kõnede eest<br />
arveldamine toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgu (PSTN) osutatavate kõne puhul.<br />
Silmas pidades Skype-analoogial põhinevaid vabavaralisi tarkvaralahendusi, peab märkima, et<br />
üldjuhul ei osale lairibateenuse osutaja vaadeldud kõneteenuse puhul teenuse osutamises, vaid<br />
pakub ainult lairibateenust mille vahendusel tarbib lõppklient tarkvaralise programmi<br />
vahendusel kõneteenuseid omal algatusel ning lairibateenuse osutajad ei ole teadlikud, kas ja<br />
millises mahus nende lairibateenuse kasutajad VoIP kõneteenuseid tarbivad.<br />
Arvestades kasutajate nn inertsusega, tuleb siiski tõdeda, et kõnealune IP- kõne sooritamise<br />
viis on tavatelefonikasutajale ikka veel harjumatu. Seega on alust eeldada samasugust<br />
kasutajate inertsuse tendentsi vabavaraliste tarkvarateenuste kasutajate osas.<br />
Eeltoodu põhjal saab kokkuvõtvalt öelda, et lõppkasutaja seisukohalt ei saa võimalike<br />
telefoniteenuse asendustoodetena vaadelda vabavaralisi tarkvaralahendusi, milliste<br />
vahendusel ei võimaldata sissehelistamist E.164 numeratsiooni kuuluvale numbrile ega välja<br />
helistada E.164 numeratsiooni kasutavatesse avalikesse telefonivõrkudesse.<br />
Piiratud asendatavus ei ole aga piisav selleks, et käsitleda vabavaralist VoIP tarkvaralahendust<br />
telefoniteenuse asendusteenusena asjaomase turu määratlemisel.<br />
Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et lairibateenuse osutajad ei osale tarbijate kirjeldatud<br />
kõneteenuse osutamises ning seega ei ole selliste kõnede kaasamine kõne algatamise<br />
turuanalüüsi asjakohane, sest:<br />
1) lairibateenuse osutajad ei tea lõppklientide poolt tarbitava kõneteenuse mahtusid;<br />
2) vaadeldavate kõnede puhul ei toimu kõnede algatamist ja lõpetamist.<br />
Lõppkasutaja seisukohalt tuleb telefoniteenuse asendustoodetena vaadelda vabavaralisi<br />
tarkvaralahendusi (näiteks Elioni Hotifon-tüüpi lahendused), milliste vahendusel<br />
võimaldatakse sissehelistamist E.164 numeratsiooni kuuluvale numbrile ja väljahelistamist<br />
E.164 numeratsiooni kasutavatesse avalikesse telefonivõrkudesse.<br />
Teenusepakkujate poolt osutatavad VoIP kõneteenused:<br />
20 Vt ka http://live.hot.ee/voip/.<br />
17
Teenusepakkujate poolt pakutavad VoIP teenused kasutavad valdavalt SIP-protokolle ja<br />
eristuvad vabavaralistest (näiteks Skype) selle poolest, et kõnede sooritamine toimub E.164<br />
numeratsiooni kasutades ja kõnede eest arveldamine toimub samadel alustel kui<br />
tavatelefonivõrgu (PSTN) osutatavate kõne puhul. Teenuse tarifitseerimine on sarnane ja see<br />
koosneb: kuutasust, kõnede minutitasust ning vajadusel seadme renditasust.<br />
Vaatamata asjaoludele, et:<br />
1) VoIP kõneteenuse kasutamine eeldab üldjuhul vastava VoIP telefoni ja<br />
andmesideühenduse olemasolu;<br />
2) elektrikatkestuse korral VoIP telefon reeglina ei tööta;<br />
3) tavatelefoni saab VoIP kõneteenuse tarbimiseks kasutada ainult siis, kui sellele on<br />
lisatud vastav adapter/liides,<br />
on ilmne, et helistava poole seisukohalt ei tee lõppkasutaja vahet Eesti teenusepakkujate poolt<br />
pakutavate VoIP kõneteenustel ja PSTN võrgu kaudu pakutava telefoniteenusel.<br />
Teenusepakkujad annavad vaadeldavad VoIP kõned üle teise sidevõrgu operaatorile<br />
sidumislepingu alusel ning maksvad nende kõnede lõpetamise eest samadel alustel nagu<br />
PSTN võrgus algatatud kõnede puhul. Samuti osutavad VoIP kõneteenuse osutajad kõnede<br />
algatamise teenust teistele sideettevõtjatele ja võtavad kõnede algatamise eest teistelt<br />
sideettevõtjatelt kõne alustamise tasu.<br />
Seega saab teenuse nõudlusepoole asendatavuse seisukohalt vaadelda osutatavat VoIP kõne<br />
algatamist asendusteenusena PSTN võrkudes algatatud kõneteenustele ning seega on<br />
põhjendatud nende kõnede mahtude kaasamine kõne algatamise turu analüüsi.<br />
3.2.4.2. Pakkumisepoolne asendatavus<br />
Kuna kõne algatamise teenuse osutamisele puudub pakkumisepoolne alternatiiv, seda nii<br />
VoIP kõnede puhul kui telefonivõrgus (kuna iga kõneteenuse osutaja või sidevõrgu operaator<br />
kontrollib sidevõrgu lõppkasutajatele algatatud kõnesid ja neid ei saa asendada teise sidevõrgu<br />
operaatori poolt algatatud kõnedega, sest teine sidevõrgu operaator ei kontrolli tehniliselt<br />
juurdepääsu esimese sidevõrgu lõppkasutajatele), ei saa pakkuda ka asendusteenust.<br />
Kuna kõne algatamise teenusel puudub pakkumisepoolne asendatavus, siis ei ole omavahel<br />
pakkumise poolest asendatavad ka VoIP baasil osutatav kõne algatamise teenus ja<br />
telefonivõrgus osutatav kõne algatamise teenus.<br />
3.2.5. Kõne algatamine mobiiltelefonivõrgus<br />
Käesoleval ajal ei pakuta mobiiltelefonivõrgus fikseeritud sidevõrgus kõne algatamise<br />
hulgiteenusega samaväärset kõne algatamise hulgiteenust, mis oma omaduste, hinna ja<br />
kasutamisvõimaluste poolest oleks vastavale teenusele arvestatav asendusteenus.<br />
Mobiiltelefonivõrgu puhul on kliendiliiniks konkreetses sagedusalas masti ja mobiiltelefoni<br />
vaheline raadiosidel põhinev ühendus (avatud keskkonnas leviv elektromagnetlaine), mis<br />
võimaldab pakkuda häälkõneteenuseid lõppkasutajatele, kusjuures sidevõrgu lõpp-punkti<br />
asukohaks võib olla iga selline geograafiline punkt, mis asub mobiiltelefonioperaatori võrgu<br />
levialas.<br />
3.2.5.1. Nõudlusepoolne asendatavus<br />
Mobiiltelefonivõrgus osutatava häälkõneteenuse omadused ja kasutamisvõimalused erinevad<br />
fikseeritud sidevõrgu baasil osutatavate telefoniteenuste omadustest ning kasutusvõimalustest,<br />
18
samuti on kõne algatamise teenuse hind mobiiltelefonivõrgus oluliselt kallim kui<br />
telefonivõrgus. Erinevust hinnas illustreerib alljärgnev tabel.<br />
Elion EMT Tele2 Elisa<br />
Telefonivõrgus kõne algatamine (kr/min) 0,108 3,75 3,7 3,81<br />
Vahe % Elion-EMT 97,12%<br />
Vahe % Elion-Tele2 97,08%<br />
Vahe % Elion-Elisa 97,17%<br />
* Kõnede minutimahtu arvestavas keskmises hinnas on arvestuslikult eeldatud, et normaalajal tehtud kõnedega on 50%<br />
algatatud kõneminutitest, soodusajal 40% kogu minutitest ning öisel ajal algatatud kõnede minutimahuks on 10% kogu<br />
minutitest (nii hulgi- kui ka jaehinna keskmise hinna arvestamise puhul) 2009 aasta 1. juuni seisuga.<br />
Tabel 1. Kõne algatamise hinnad telefonivõrgus ja mobiiltelefonivõrgus.<br />
Kui hinnata teenuste asendatavust hinna baasil, ei ole telefonivõrgus kõne algatamine<br />
asendatav mobiiltelefonivõrgus kõne algatamise teenusega. Vaatamata uutele turuarengutele,<br />
mille kohaselt erinevused mobiil- ja fikseeritud telefonivõrgu vahel kahanevad nii teenuste<br />
hinna, kvaliteedi, funktsioonide kui ka tootmisprotsessi osas, on Eesti puhul<br />
hulgimüügitasandil mobiiltelefonivõrgus ja telefonivõrgus kõne algatamise tasumäärade<br />
(hindade) vahel suur erinevus. Võrreldes telefonivõrguga on kõne algatamise hinnad<br />
mobiiltelefonivõrgus ≈97% kõrgemad; ja ei ole tõenäoline, et operaatorkoodi vahendusel<br />
telefoniteenuse osutajad asendaksid telefonivõrgu kõne algatamise mobiiltelefonivõrgus kõne<br />
algatamisega.<br />
Ka Euroopa Komisjoni praktika kohaselt moodustavad nõudluspoolse asendatavuse<br />
seisukohalt mobiiltelefoniteenused ja telefoniteenused eraldi seisvad turud 21 .<br />
Mobiiltelefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktideta telekommunikatsioonivõrk, mis<br />
võimaldab edastada kõnet liikuvale lõppkasutajale. Võrgu lõpp-punktiks on kindlaks<br />
määramata asukohaga lõppseade (mobiiltelefon), mille abil on kasutajal võimalik kasutada<br />
mobiiltelefonivõrgu vahendusel operaatori poolt pakutavaid või vahendatavaid<br />
mobiiltelefoniteenuseid. Viimati nimetatud teenuseid ei osuta mitte telefoniteenuse osutajad,<br />
vaid virtuaalsed mobiiltelefoniteenuse osutajad. Mobiiltelefonivõrkude sidumine on võimalik<br />
ainult riiklikul tasandil, samas kui telefonivõrk võimaldab sidumist nii kohalikul kui ka<br />
riiklikul tasandil, mis on tingitud mobiiltelefonivõrgu ja telefonivõrgu ülesehituse erinevustest<br />
ning kõneteenuste osutamise erinevast funktsionaalsusest muudes sidevõrkudes.<br />
Seega ei ole mobiilsidevõrgus osutatav kõne algatamise teenus nõudlusepoolseks<br />
asendusteenuseks telefonivõrgus kõne algatamise teenusele, kuna nimetatud teenused<br />
erinevad oluliselt nii funktsionaalsete omaduste kui ka hinna poolest, mistõttu ei kuulu<br />
mobiiltelefonivõrgus osutatav kõne algatamise teenus nõudlusepoolse asendusteenusena<br />
asjakohase sideturu koosseisu.<br />
3.2.5.2. Pakkumisepoolne asendatavus<br />
Kõne algatamise teenuse osutamisele puudub pakkumisepoolne alternatiiv, seda nii<br />
mobiiltelefonivõrgus kui telefonivõrgus - kuna iga sidevõrgu operaator kontrollib sidevõrgu<br />
lõppkasutajatele algatatud kõnesid ja neid ei saa asendada teise sidevõrgu operaatori poolt<br />
algatatud kõnedega, sest teine sidevõrgu operaator ei kontrolli tehniliselt juurdepääsu esimese<br />
sidevõrgu lõppkasutajatele ja seega ei saa pakkuda ka asendusteenust.<br />
21 Commission guidelines p.66.<br />
19
Kuna kõne algatamise teenusel puudub pakkumisepoolne asendatavus, siis ei ole omavahel<br />
pakkumise poolest asendatavad ka mobiiltelefonivõrgus osutatav kõne algatamise teenus ja<br />
telefonivõrgus osutatav kõne algatamise teenus.<br />
3.2.6. Teenuse asendatavuse analüüsi järeldus<br />
Nõudlusepoolse asendatavuse hindamisest nähtub, et asjakohasel hulgiturul teenuseosutaja<br />
võib valida, mis võrgus ta hakkab osutama lõppkasutajatele telefoniteenuseid operaatorkoodi<br />
või operaatorkoodi eelvaliku vahendusel, ja sellest lähtuvalt tarbida vastava sidevõrgu<br />
operaatori poolt osutavat kõne algatamise teenust. Asjakohase hulgituruga lähedalt seotud<br />
jaeturgudel on lõppkasutaja seisukohalt ühe teenuseosutaja kõneteenused oma omaduste ja<br />
kasutusvõimaluste alusel piisaval määral vahetatavad või asendatavad teise teenuseosutaja<br />
poolt pakutavate kõneteenustega. Sellest lähtuvalt esineb asjakohasel hulgiturul ja sellega<br />
lähedalt seotud jaeturgudel nõudlusepoolne asendatavus.<br />
Pakkumise asendatavuse hindamisest nähtub, et sideettevõtjad ei ole võimelised lühikese<br />
ajaga ja ilma märkimisväärsete lisakulutuste alustama telefonivõrgus asjakohase hulgiteenuse<br />
pakkumist, mis võimaldaksid ettevõtjatel hakata osutama kõneteenuseid lõppkasutajatele<br />
asjakohase hulgituruga lähedalt seotud jaeturgudel.<br />
Eeltoodud nõudluse ja pakkumise asendatavuse hindamisest nähtub, et telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turul esineb nõudlusepoolne asendatavus; pakkumisepoolne asendatavus aga<br />
puudub.<br />
Nõudlusepoolse asendatavuse analüüsi tulemusena leidis Konkurentsiamet, et<br />
teenusepakkujate poolt pakutavad VoIP teenused, mille puhul kasutatakse SIP-protokolle ja<br />
kus kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ning kõnede eest arveldamine<br />
toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgu (PSTN) osutatavate kõne puhul, saab vaadelda<br />
asendusteenusena PSTN võrkudes algatatud kõneteenustele ning seega on õigustatud nende<br />
kõnede mahtude kaasamine kõne algatamise turu analüüsi.<br />
Konkurentsiamet hindas täiendavalt, kas mobiiltelefonivõrgus kõne algatamise teenus kuulub<br />
samale turule telefonivõrgus kõne algatamise teenusega. Läbiviidud analüüsist järeldus, et<br />
mobiiltelefonivõrgus osutatav kõne algatamise teenus ei ole telefonivõrgus kõne algatamise<br />
teenustele asendusteenusteks, kuna see erineb oma hinna poolest olulisel määral<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenusest. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud<br />
mobiiltelefonivõrgus kõne algatamise hulgiteenuse kaasamine telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turu koosseisu.<br />
3.2.7. Telefonivõrgus kõne algatamise turu geograafiline käibimisala<br />
Turgude geograafilist ulatust telefonivõrgus kõne algatamise turul (nagu selgitatud otsuse<br />
punktis 3.1.4.) on võimalik hinnata ettevõtjate sidevõrkude katvusala järgi ning lähtudes<br />
ettevõtjate osutatavate kõne algatamise teenuste kättesaadavusest.<br />
Ettevõtja, kes soovib kõne algatamise teenust tarbida ise ja/või varustada sellega teisi<br />
teenusepakkujaid, peab omama juurdepääsuvõrku, mis tagab juurdepääsu lõppkasutajani.<br />
Kuna sidevõrkude vastastikune läbivühendatavus on tagatud, on teenuseosutajatel, kellel ei<br />
ole oma sidevõrku või see on lokaalse ulatusega, võimalik kasutada teiste ettevõtjate poolt<br />
osutatavat kõne algatamise teenust üleriigilise juurdepääsuvõrgu ulatuses. Seega on neil<br />
sideettevõtjatel võimalus osutada teiste sidevõrkude lõppkasutajatele kõneteenuseid<br />
operaatorkoodi või operaatori eelvaliku vahendusel - asjakohaseid teenuseid pakutakse kogu<br />
riigi territooriumi ulatuses.<br />
20
Konkurentsiamet leiab, et telefonivõrgus kõne algatamise turg on üleriigilise ulatusega. Seda<br />
lähtuvalt asjaolust, et turu kooseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks vajalikku<br />
infrastruktuuri omavad ettevõtjad pakuvad oma teenuseid üleriigiliselt samadel tingimustel.<br />
Kuna kõne algatamise teenuse osutamise tingimused on üle-eestiliselt homogeensed ning<br />
asjakohaste teenuste nõudlus ei erine märkimisväärselt piirkondade vahel, võib<br />
konkurentsitingimused Eesti territooriumil lugeda homogeenseteks.<br />
Ülaltoodust tulenevalt piiritleb Konkurentsiamet otsuse punktis 3.1.4. käsitletud kriteeriumite<br />
alusel ning kooskõlas ESS § 43 lõikega 2 telefonivõrgus kõne algatamise turu geograafilise<br />
käibimisalana kogu Eesti territooriumi.<br />
3.2.8. Telefonivõrgus kõne algatamise turg<br />
Kooskõlas ESS §-ga 43 lg 2 ning võttes arvesse toote- ja teenuseturgude soovitust ning<br />
turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniseid, piiritleb Konkurentsiamet<br />
asjakohase turu kooskõlas toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktiga 8.<br />
Läbiviidud analüüsi tulemusena loeb Konkurentsiamet telefonivõrgus kõne algatamise turu<br />
koosseisu kuuluvateks järgmised hulgiteenused:<br />
1) kõne edastamine telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti teise sideettevõtja tarbeks<br />
- väline varustamine (kaasa arvatud VoIP kõned mis vastavad punktis 3.2.4.1.<br />
kirjeldatule);<br />
2) kõne edastamine telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti vertikaalselt integreeritud<br />
ettevõtja hulgimüügiüksuse poolt jaemüügiüksusele - sisene varustamine (kaasa<br />
arvatud VoIP kõned mis vastavad punktis 3.2.4.1. kirjeldatule);<br />
3) muud tooted ja teenused, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks.<br />
Tulenevalt asjaolust, et turu kooseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks vajalikku<br />
infrastruktuuri omavad ettevõtjad pakuvad oma teenuseid üleriigiliselt samadel tingimustel<br />
ning et kõne algatamise teenuse osutamise tingimused on üle-eestiliselt homogeensed ning<br />
nõudlus asjakohaste teenuste järgi ei erine märkimisväärselt piirkondade vahel, piiritleb<br />
Konkurentsiamet kooskõlas ESS § 43 lõikega 2 telefonivõrgus kõne algatamise turu<br />
geograafilise käibimisalana kogu Eesti Vabariigi territooriumi.<br />
3.3. Telefonivõrgus kõne algatamise turu osalised<br />
Konkurentsiamet kaalus 14 ettevõtja kaasamist telefonivõrgus kõne algatamise teenuse turule.<br />
Nendest ettevõtjatest on 11 järgnevat ettevõtjat sõlminud elektrooniliste sideteenuste<br />
osutamiseks erinevat tüüpi lepingud, mille alusel osutatakse telefonivõrgus kõne algatamise<br />
teenust ESS § 2 punkti 18 tähenduses:<br />
1) Starman AS;<br />
2) AS Telset;<br />
3) Eleks Telefon OÜ;<br />
4) Elion Ettevõtted AS;<br />
5) Elisa Eesti AS;<br />
6) ProGroup Holding OÜ;<br />
7) AS STV;<br />
8) Televõrgu AS;<br />
21
9) Norby Telecom<br />
10) OÜ Top Connect;<br />
11) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus,<br />
ning kolm ettevõtjat, kes osutavad kõneteenust operaatorkoodi vahendusel, on:<br />
1) Telefant AS;<br />
2) OÜ DILER;<br />
3) Tele2 Eesti AS.<br />
Telefoniteenuse osutamine operaatorkoodi vahendusel võimaldab üksnes tarbida<br />
võrguteenuse osutajate poolt osutatavat kõnede algatamise teenust ning ei võimalda osutada<br />
kõnede algatamise teenust teistele teenuseosutajatele. Seega ei kaasata nimetatud<br />
teenuseosutajaid turuosalistena asjakohase turu koosseisu.<br />
Võttes arvesse eeltoodut, kaasatakse telefonivõrgus kõne algatamise turu analüüsi järgmised<br />
ettevõtjad:<br />
1) Starman AS (edaspidi Starman);<br />
2) Telset AS (edaspidi Telset);<br />
3) Eleks Telefon OÜ (edaspidi Eleks Telefon);<br />
4) Elion Ettevõtted AS (edaspidi Elion);<br />
5) Elisa Andmesideteenused AS (edaspidi Elisa);<br />
6) ProGroup Holding OÜ (edaspidi ProGroupHolding);<br />
7) STV AS (edaspidi STV);<br />
8) Televõrgu AS (edaspidi Televõrgu);<br />
9) Norby Telecom AS (edaspidi Norby Telecom);<br />
10) Top Connect OÜ (edaspidi Top Connect);<br />
11) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi RIKS).<br />
Kõik telefonivõrgus kõne algatamise turuanalüüsi kaasatud ettevõtjad osutavad antud<br />
turuanalüüsi kontekstis olulisi jae- ja hulgiteenuseid, seega on kõik need ettevõtjad ka<br />
vertikaalselt integreeritud ettevõtjad.<br />
4. TURUANALÜÜS<br />
4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted<br />
Kooskõlas ESS § 44 ning raamdirektiivi artikliga 16 viib Konkurentsiamet sideturu<br />
piiritlemise järel läbi konkurentsiolukorra analüüsi, eesmärgiga teha kindlaks, kas vastaval<br />
turul toimib konkurents. Kui turuanalüüsist ilmneb, et sideteenuse turul konkurents toimib,<br />
koostab Konkurentsiamet otsuse eelnõu märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata<br />
jätmise kohta.<br />
Konkurentsiamet määrab kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kui<br />
turuanalüüsi käigus on tuvastatud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja<br />
ettevõtja vastab märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele: st ettevõtja eraldi või ühiselt<br />
koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal<br />
22
(või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest,<br />
lepingupartneritest ja lõppkasutajatest.<br />
Kooskõlas ESS § 45 lõikega 3 võib Konkurentsiamet jätta ettevõtja konkreetsel teenuseturul<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamata, kui vastava teenuse turg on uus ja arenev<br />
turg ning kohustuste kehtestamine sellel turul võib pikemas perspektiivis piirata turu arengut<br />
ning välistada märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava ettevõtja motivatsiooni<br />
vastava turu edasiarendamiseks.<br />
Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramine ex ante kooskõlas raamdirektiivi<br />
artikliga 14 rajaneb teistele eeldustele kui need, mida kohaldatakse turgu valitseva seisundi<br />
kuritarvituse kindlakstegemisel ex post, kuivõrd ex post analüüs on suunatud juba<br />
toimepandud rikkumiste tuvastamisele, sellal kui ex ante valdkonnaspetsiifiline regulatsioon<br />
on preventiivne ning suunatud konkurentsi tagamisele ja edendamisele sideturul ning<br />
rikkumiste ärahoidmisele 22 . Samuti ei tähenda ettevõtja tunnistamine märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtjaks sideturul ex ante regulatsiooni mõistes automaatselt, nagu oleks<br />
konkreetne ettevõtja ka turgu valitsev ettevõtja ühenduse asutamislepingu artikli 82 või<br />
konkurentsiseaduse 23 tähenduses, ning ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks<br />
tunnistamise puhul ei oma tähendust, kas ettevõtja on kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit<br />
artikli 82 või konkurentsiseaduse tähenduses. Märkimisväärse turujõu kindlakstegemine omab<br />
tähendust üksnes sellest aspektist, kas ettevõtjal on hetkel ja lähemas perspektiivis piiritletud<br />
sideturul piisavalt turujõudu, et tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest,<br />
lepingupartneritest ja lõpuks ka lõppkasutajatest raamdirektiivi artikli 14 ning ESS § 45 lõike<br />
2 tähenduses. Ex ante kohustuste kehtestamine ettevõtjatele kannab raamdirektiiviga seatud<br />
eesmärki, et konkreetsel sideturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud<br />
sideettevõtja ei saaks oma turujõudu sellel turul kasutada konkurentsi piiramiseks või<br />
moonutamiseks ega kanda oma turujõudu üle seotud turgudele 24 .<br />
Vastavalt ESS § 44 lõikele 3 teostab Konkurentsiamet turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu<br />
konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni turuanalüüsi ja märkimisväärse<br />
turujõu hindamise suunistega.<br />
Konkurentsiõiguse põhimõtetest tulenevalt tuleb selleks, et tuvastada, kas asjakohasel turul<br />
toimib efektiivne konkurents või mitte, turu konkurentsitaset hinnata mitme kriteeriumi<br />
alusel. Konkurentsiolukorra hindamiseks ja ettevõtja turgu valitseva seisundi<br />
kindlakstegemiseks (mis on aluseks märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisele)<br />
asjakohasel turul kasutatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu<br />
otsustuspraktikaga mitmesuguseid näitajaid. Peamised neist on ettevõtja turuosa,<br />
sisenemistõkete olemasolu turul, ettevõtja suurus, kontroll raskesti dubleeritava<br />
infrastruktuuri üle jne (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 78).<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turu konkurentsitaseme analüüsimisel hinnati turgu mitme<br />
kriteeriumi alusel, kuna ühe kriteeriumi hindamine ei pruugi olla piisav ettevõtja turujõu<br />
olemasolu väljaselgitamiseks. Turgu valitsev seisund võib tuleneda valitud kriteeriumite<br />
kombinatsioonist, samas eraldi võttes ei pruugi need kriteeriumid aga olla otsustavad.<br />
Regulaatorile on jäetud õigus otsustada, millised kriteeriumid on kõige kohasemad turujõu<br />
hindamiseks (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 77, 79).<br />
Konkurentsiamet lähtus kriteeriumide valikul nende asjakohasusest telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turu kontekstis.<br />
22 Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 70, 26 ja 27.<br />
23 RT I 2001, 56, 332; 2006, 25, 186.<br />
24 Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 16, 30 ja 31.<br />
23
Telefonivõrgus kõne algatamise turul konkurentsitaseme analüüsimisel hinnati turgu<br />
järgmiste kriteeriumite alusel:<br />
1) ettevõtjate turuosad ning ettevõtjate üldine suurus;<br />
2) tasakaalustav ostja jõud;<br />
3) sisenemistõkked;<br />
4) hinnaanalüüs.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turul analüüsi läbiviimiseks kogus Konkurentsiamet otsuse<br />
punktis 3.3. nimetatud teenuseosutajatelt andmeid kõnealustel turgudel asjakohaste teenuste<br />
osutamise mahtude, hindade ja tulude kohta ning teenuse osutamiseks kasutatava<br />
infrastruktuuri kohta. Lisaks küsimustiku vahendusel kogutud teabele kasutab<br />
Konkurentsiamet ettevõtjate poolt äriregistrile ja Konkurentsiametile sideturgude kvartaalse<br />
aruandluse raames esitatud teavet, samuti muid Konkurentsiametile esitatud või avalikest<br />
allikatest kättesaadavat teavet.<br />
4.2. Regulatsiooni järjepidevus<br />
Sideameti 28. juuni 2007. a otsusega nr J.1-45/07/08 tunnistati Elion telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning talle kehtestati märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtja juurdepääsu-, mittediskrimineerimise-, läbipaistvuse-, ning hinnakontrolli<br />
ja kuluarvestuse kohustused, mis jõustusid 01.oktoober 2007.<br />
Võrreldes eelmise turuanalüüsiga ei ole telefonivõrgus sidumisteenuste regulatsioon oluliselt<br />
muutunud. Välja võib tuua kõigile sideettevõtjatele laieneva ESS § 60 lõikest 3 tuleneva<br />
keelu, mille kohaselt on kõne vahendamine terminalseadme abil ühest sidevõrgust teise on<br />
keelatud, välja arvatud sellekohase kirjaliku juurdepääsulepingu olemasolu korral<br />
sideettevõtjaga, kelle sidevõrku kõnet vahendatakse.<br />
ESS § 61 lõige 4 kohaselt sideettevõtja, kes saab teiselt sideettevõtjalt teavet enne<br />
juurdepääsu või vastastikuse sidumise korra üle peetavaid läbirääkimisi, läbirääkimiste ajal<br />
või pärast neid, peab kasutama saadud teavet üksnes sel eesmärgil, milleks see on antud ja on<br />
kohustatud kinni pidama edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsusnõudest. Saadud<br />
teavet ei tohi sideettevõtja edastada kolmandale isikule, eelkõige teisele struktuuriüksusele,<br />
tütarettevõtjale ega partnerile, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid.<br />
4.3. Turujõu hindamine<br />
4.3.1. Turuosad<br />
Ettevõtja turujõu üks olulisemaid näitajaid asjakohasel turul on ettevõtja turuosa suurus.<br />
Olulise suurusega turuosa on tähtis konkurentsieelis, kuna see annab ettevõtjale võimaluse<br />
tõsta teenuse hinda, ilma, et tulud sellest tingitud tarbimise vähenemise tõttu langeksid.<br />
Euroopa Komisjoni otsustuspraktika kohaselt võib rohkem kui 40% suurune turuosa viidata<br />
ettevõtja turgu valitsevale seisundile konkreetsel turul. Kuigi on vähetõenäoline, et turgu<br />
valitsevat seisundit omav ettevõtja ei omaks turul märkimisväärset turuosa, ei ole üksnes suur<br />
turuosa ainus faktor, mis võiks anda ettevõtjale vastaval turul märkimisväärse turujõu ja<br />
takistada konkurentsi toimimist. Märkimisväärse turujõu omamise kahtlus võib tekkida ka<br />
ettevõtja 40%-st madalama turuosa puhul, kui esinevad muud asjaolud, mis tõendavad turgu<br />
valitseva seisundi omamist.<br />
24
Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste artiklis 75 viidatud<br />
Euroopa Kohtu kohtupraktikale 25 loetakse väga suurt turuosa (kohtupraktika kohaselt on<br />
selleks 50% ületav turuosa) iseenesest tõendiks turgu valitseva seisundi kohta, välja arvatud<br />
erandlike asjaolude korral. Suure turuosaga ettevõtja domineerivat positsiooni turul võib<br />
eeldada, kui ettevõtja turuosa on aja jooksul püsinud stabiilsena. Märkimisväärset turuosa<br />
omava ettevõtja turuosa vähenemine aastate lõikes näitab, et konkurents elektroonilise side<br />
turul tiheneb, välistamata samas märkimisväärse turujõuga ettevõtja olemasolu konkreetsel<br />
turul. Ettevõtja kõikuv turuosa võib siiski viidata märkimisväärse turujõu puudumisele<br />
konkreetsel turul.<br />
Ka konkurentsiseaduse § 13 lõike 1 kohaselt võib eeldada turgu valitseva seisundi omamist<br />
ettevõtja puhul, kellele kuulub konkreetsel kaubaturul vähemalt 40% käibest.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamise mahtude absoluutsuurust on hinnatud nii<br />
telefonioperaatorite poolt esitatud asjakohase sideteenuste osutamise käibe- kui ka<br />
sideteenuste osutamise mahtude alusel perioodil 2005-2008, kusjuures arvesse on võetud<br />
ainult analüüsi kaasatud sideettevõtjate sidevõrgust teistesse sidevõrkudesse algatatud kõnesid<br />
(nii oma lõppkasutajate poolt algatatud kui ka teistele operaatoritele algatatud kõned), kuid ei<br />
ole arvestatud sideettevõtja enda lõppkasutajate poolt sideettevõtja sidevõrgus algatatud ja ka<br />
lõpetatud kõnesid (nn võrgusiseseid kõnesid – on-net calls), vt ka telefonivõrgus kõne<br />
algatamise teenuse määratlust otsuse punktis 3.2.1.<br />
Järgnevas tabelis on esitatud turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjate kõne algatamise teenuse<br />
osutamise osakaalud telefonivõrgus kõne algatamise turul aastatel 2005–2008 (arvesse on<br />
võetud nii oma lõppkasutajatele kui ka teistele operaatoritele algatatud kõned, va võrgusisesed<br />
kõned).<br />
Telefonivõrgus kõne<br />
algatamise teenuse osutaja 2005 2006 2007 2008<br />
Elion ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Starman ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Elisa ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
STV ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Top Connect ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
ProGroup Holding ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Norby Telecom ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Televõrgu ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
RIKS ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Telset ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Eleks Telefon ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Kokku 100% 100% 100% 100%<br />
Tabel 2. Telefonivõrgus kõne algatamise minutimahtude osakaalud aastatel 2005-2008.<br />
25 C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon, op. cit., lõik 60; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 7. oktoobri<br />
1999. a otsus kohtuasjas T-228/97: Irish Sugar vs. Komisjon; EKL 1999, lk II-02969, lõik 70; 85/76: Hoffmann-<br />
La Roche vs. Komisjon, op. cit, lõik 41; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 22. novembri 2001. a otsus<br />
kohtuasjas T-139/98: AAMS vs. Komisjon; EKL 2001, lk II-03413, lõik 51.<br />
25
Tabelist 2 nähtub, et telefonivõrgus kõnede algatamise minutimahu osakaal on ...* Elionil,<br />
moodustades 2008. aasta lõpu seisuga kogu kõnede algatamise minutimahust ...* %. Alates<br />
eelmisest turuanalüüsist on Elion iga aastaga oma osakaalu ...* (aastaks 2006 oli Elioni<br />
osakaal ...* % võrra, järgmise aastaga...* see veel ...* % võrra ning viimase aastaga...*<br />
omakorda ...* % võrra). Teistest analüüsi kaasatud operaatoritest omas kõnede algatamise<br />
minutimahtude alusel ...* osakaalu vaid Starman, kelle osakaal moodustas 2008. aastal ...* %.<br />
Võrreldes eelmise turuanalüüsi aluseks olevate andmetega aastast 2005 on Starmani osalus<br />
...* %. Kiiresti ...* osalus aastatel 2006 ja 2007 vastavalt ...* % ja ...* %, kuid võrreldes 2008.<br />
aastaga on Starmani osakaal suurenenud ...* % võrra.<br />
Elisa on viimase 4 aastaga ...* oma turuosa kokku ...* %. Aastal 2006 ...* Elisa turuosa ...* %<br />
võrra, kuid järgmise aastaga ...* see ...* % võrra ning 2008. aastal on Elisa turuosa ...* veel<br />
...* % võrra.<br />
Turuosalistest on nimetamisväärselt turuosa muutunud STV-l. STV turuosa on alates eelmise<br />
turuanalüüsi läbiviimisest ...* %.<br />
Teiste turuosaliste sidevõrkudes algatatud kõneminutite üldine maht 2008. aastal moodustas<br />
kõigist algatatud kõneminutitest vaid ...* %. Ajavahemikul 2005-2008 on teiste turuosaliste<br />
osakaal kõnede algatamise minutimahu alusel ...* vaid ...* % võrra. Elion on aastas oma<br />
turuosast keskmiselt ...* %. Elioni turuosa ...* on seega iga aastaga ...*, näidates turu<br />
liikumist suurema konkurentsi suunas.<br />
Samas ei ole Elioni turuosa ...* aastatel 2005-2008 taganud, et teised turuosaliste oleksid<br />
valmis aktiivselt ning oluliselt Elioniga konkureerima - vaadeldaval turul on Elion säilitanud<br />
jätkuvalt domineeriva positsiooni, omades ...* %-st turuosa ning see püsib suhteliselt ...*.<br />
Viimasel neljal aastal on suutnud oma turuosa ...* kaabelleviettevõtja Starman, kes sisenes<br />
telefoniteenuse turule 2004. aastal, samuti on oma turuosa ...* teine kaabelleviettevõtja STV.<br />
Elisa on oma positsiooni turul ...*.<br />
Järgneval joonisel 3 on esitatud ettevõtjate telefonivõrgus kõnede algatamise minutimahud<br />
aastatel 2005-2008.<br />
...*<br />
Joonis 3. Kõne algatamise teenuse minutimahud aastatel 2005-2008.<br />
Jooniselt 3 nähtub, et eelmisele turuanalüüsile järgnevatel aastastel on kõne algatamise<br />
minutimahud pidevalt ...*. Samuti selgub, et teiste teenuseosutajate turul osalemine ei ole<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turul Elioni seni ...* positsiooni mõjutanud. Teiste<br />
teenuseosutajate turuosade ...* on viimastel aastatel ...* – aastas on mahud ...* keskmiselt ...*<br />
%. Starman, kes aastal 2005 ei pakkunud Elionile veel olulist konkurentsi, on oma turuosa<br />
...*, kuid alates aastast 2007 on kasvutrend aeglustunud, mis arvatavasti on tingitud üldisest<br />
telefoniteenuste tarbimise vähenemisest.<br />
Samuti nähtub jooniselt 3, et Elioni kõne algatamise minutimahud on alates 2005. aastast<br />
pidevalt...* – keskmiselt ...* % aastas - kuid Elioni turuosa ...* on olnud peamiselt seotud<br />
üldise telefoniteenuse tarbimise vähenemisega lõppkasutajate poolt ja vähemal määral<br />
tingitud teiste turul tegutsevate ettevõtjate konkurentsisurvest.<br />
Konkurentsiametile telefonivõrgus kõne algatamise teenust osutatavate ettevõtjate poolt<br />
esitatud andmete alusel osutasid oma sidevõrgu vahendusel kõne algatamise teenuseid teistele<br />
telefoniteenuse osutajatele 2008. aastal 7 ettevõtjat: Elion; STV; Elisa; Norby Telecom;<br />
ProGroup Holding; Starman ja Eleks Telefon. Järgneval joonisel on näha sideettevõtjate poolt<br />
oma sidevõrgu baasil teistele telefoniteenuse osutajatele algatatud kõneminutite maht 2008.<br />
aastal.<br />
26
...*<br />
Joonis 4. Sideettevõtjate poolt teistele teenuse osutajatele algatatud kõneminutite ning kõnede algatamisest<br />
saadud tulude võrdlus (2008. aastal).<br />
Jooniselt 4 on näha, et Elioni osakaal teistele telefoniteenuse osutajatele algatatud<br />
kõneminutite ja sellelt saadud tulude osas on ...*, moodustades vastavalt ...* % ja ...* %.<br />
Teiste ettevõtjate kõne algatamise teenuse osakaalud kogu kõne algatamise teenuse mahust<br />
teistele telefoniteenuse osutajatele 2008. aastal olid vastavalt kokku ...* % minutimahtudest<br />
ning 9% tuludest.<br />
Võrreldes teiste sideettevõtjatega on Elioni kõne algatamise minutimahud piiritletud sideturul<br />
...*. Tema arvele langeb kogu telefonivõrgus algatatud kõnede minutimahust jaetasandil ...*%<br />
ning ainult hulgitasandil minutimahust ...* % ning tuludest ...* %.<br />
Vaatamata sellele, et telefonivõrgus kõne algatamisel on Elioni turuosa võrreldes 2005.<br />
aastaga ...* (vt tabel 7), ületab selle suurus oluliselt 40% määra ja seega viitab, et Elion omab<br />
vaadeldaval turul domineerivat positsiooni ja vastab turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja<br />
tunnustele. Samuti on Elion suurim kõne algatamise teenuse osutaja hulgitasandil, algatades<br />
...* kõigist algatatud kõnedest, mis viitab täiendavalt Elioni märkimisväärsele turuosale<br />
asjakohasel turul.<br />
Kuna kõik turuanalüüsi kaasatud ettevõtjad on vertikaalselt integreeritud ettevõtjad, on oluline<br />
hinnata nende turujõudu nii kogu teenuse osas kui ka hulgitasandil eraldi. Vertikaalselt<br />
integreeritud ettevõtja võib oma turujõudu laiendada telefonivõrgus kõne algatamise turult<br />
telefoniteenuste jaeturgudele kas juurdepääsu piirates või ebamõistlikult kõrgeid tasusid<br />
kehtestades, takistades nii väiksemate ettevõtjate turule sisenemist või turul konkureerimist.<br />
Kuna asjakohasel turul saab sideettevõtja pakkuda kõnealuseid teenuseid nii lõppkasutajatele<br />
kui ka teistele sideettevõtjatele, tuleb seega käsitleda turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate<br />
turuosasid nii kogu telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osas kui ka hulgitasandil eraldi.<br />
Teatavat konkurentsi pakub Elionile telefonivõrgus kõne algatamise turul Starman, kelle<br />
turuosa algatatud minutite kogumahu alusel on ...* % ning Elisa, kelle turuosa on vastavalt ...*<br />
%; ülejäänud 8 operaatorit jagavad omavahel ülejäänud ...* % minutite mahust, mis jääb alla<br />
...* % (vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 75 on<br />
25% piiriks, millest madalama turuosa puhul ei ole turgu valitsev seisund tõenäoline). Toodud<br />
asjaolud viitavad selgelt, et Elionil on võrreldes teiste piiritletud turul teenust osutavate<br />
ettevõtjatega endiselt domineeriv positsioon turul.<br />
Eeltoodust järeldub, et Elionil, tulenevalt tema turuosa suurusest, on teiste turuanalüüsis<br />
käsitletud operaatoritega võrreldes konkurentsieelised, mis tagavad Elionile võimaluse<br />
tegutseda telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamisel sõltumatult konkurentidest,<br />
lõppkasutajatest ning lepingupartneritest.<br />
Nagu eespool märgitud, mida suuremat osa telefoniteenuse lõppkasutajatest ettevõtja<br />
kontrollib, seda suurem on ettevõtja võime mõjutada teistele telefoniteenuse osutajatele<br />
pakutava kõne algatamise teenuse tingimusi, kuna kõik kõneteenuse osutajad on huvitatud<br />
oma sidevõrkude sidumisest ettevõtjaga, kelle lõppkasutajate arv on suurim. Samuti tagab<br />
mahukas kliendibaas garantii investeeringute tagasiteenimiseks sidevõrkude väljaehitamisel ja<br />
haldamisel.<br />
Ettevõtjate telefoniteenuse lõppkasutajate jaotus teenuseosutajate vahel 2008. aasta lõpu<br />
seisuga on esitatud alljärgnevas tabelis.<br />
Telefoniteenuse osutaja<br />
Kõneteenust kasutavad<br />
lõppkasutajad<br />
27
Elion ...*%<br />
Starman ...*%<br />
STV ...*%<br />
ProGroup Holding ...*%<br />
Elisa ...*%<br />
Norby Telecom ...*%<br />
Top Connect ...*%<br />
Telset ...*%<br />
Eleks Telefon ...*%<br />
Televõrgu ...*%<br />
RIKS ...*%<br />
KOKKU 100%<br />
Tabel 3. Turul tegutsevate sideettevõtjate telefoniteenuse lõppkasutajate arvu võrdlus (2008. a lõpu seisuga).<br />
Jooniselt 5 nähtub, et pärast eelmist (2005. aastal läbiviidud) turuanalüüsi, on Elioni<br />
osakaal lõppkasutajate osas aeglaselt ...*, kuid teiste teenuseosutajate turul osalemine<br />
ei ole Elioni osakaalu kliendibaasi jaotuses oluliselt mõjutanud. Eestis on<br />
operaatorkoodi või operaatori eelvaliku vahendusel teenuse osutamine olnud<br />
võimalik alates 2001. aastast.<br />
...*<br />
Joonis 5. Kõne algatamise turul tegutsevate ettevõtjate kõneteenust kasutavate lõppkasutajate arvu muutus<br />
aastatel 2005 -2008.<br />
Analüüsist ilmneb, et Elion omab võrreldes teiste telefonivõrgus kõne algatamise turul<br />
tegutsevate ettevõtjatega ...*kliendibaasi, mis on kordades ...* tema lähimate konkurentide<br />
kliendibaasist. Selline eelis annab talle võrreldes teiste turuanalüüsis käsitletud operaatoritega<br />
ainsana võimaluse tegutseda sõltumatult konkurentidest, lõppkasutajatest ning<br />
lepingupartneritest telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamisel.<br />
Tulenevalt asjaolust, et teised telefoniteenuse osutajad ei ole lähitulevikus võimelised<br />
saavutama sama osatähtsust lõppkasutajate osas, võib eeldada, et sellised erisused ettevõtjate<br />
suuruses säilivad ka lähema kolme aasta perspektiivis.<br />
Kokkuvõte: Võttes arvesse Elioni kordades ...*konkurentsivõimet, kliendibaasi ja<br />
tegutsemisvalmidust võrreldes teiste telefonivõrgus kõne algatamise teenust osutavate<br />
ettevõtjate samade näitajatega ning nende näitajate püsivust aastate lõikes, on<br />
Konkurentsiamet seisukohal, et Elion omab asjakohasel turul märkimisväärset turujõudu,<br />
mistõttu Elioni võime asjakohase turuga lähedalt seotud turgudel sõltumatult tegutseda on<br />
oluliselt suurem kui teistel analüüsis vaadeldud ettevõtjatel.<br />
4.3.2. Ettevõtjate üldine suurus<br />
Kõige üldisemalt võib ettevõtja kui organisatsiooniliselt iseseisva majandusüksuse suuruse<br />
määratlemisel lähtuda tootmisteguritest. Sellisel juhul näitab ettevõtte suurus<br />
tegutsemisvalmidust, mis tuleneb ettevõtja tootmistegurite rakendusest teatud ajaühikus.<br />
Enimkasutatavad kvantitatiivsed dimensioonid, mis väljendavad tegutsemisvalmidust, on:<br />
töötajate arv, käive (läbimüük), aastatulu, bilansimaht, omakapital.<br />
28
Kriteeriumite valikul ettevõtjate suuruse määratlemiseks on lähtutud Euroopa Komisjoni<br />
6. mai 2003. aasta soovitusest 2003/361/EÜ 26 , mis käsitleb mikro-, väikeste ja keskmise<br />
suurusega ettevõtjate määratlemist. Soovituse lisa kohaselt on keskmise suurusega ettevõtja<br />
niisugune ettevõtja, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 50 mln eurot<br />
(782,33 mln krooni) või aasta bilansimaht 43 mln eurot (672,80 mln krooni). Väikeettevõtja<br />
on ettevõtja, kus on vähem kui 50 töötajat ja aastakäive ja/või aasta bilansimaht ei ületa 10<br />
mln eurot (156,47 mln krooni). Mikroettevõtja on ettevõtja, kus on alla 10 töötaja ja<br />
aastakäive ja/või aasta bilansimaht ei ületa 2 mln eurot (62,59 mln krooni).<br />
Käesoleva turuanalüüsi raames vaadeldavate ettevõtjate üldise suuruse hindamisel kasutatud<br />
kvantitatiivsed kriteeriumid on aastakäive (realiseerimise netokäive), mis on sisuliselt<br />
indikaator ettevõtja konkurentsivõime seiramiseks, ning aasta bilansimaht, mis näitab<br />
ettevõtja varanduslikku seisukorda rahalises väljenduses teatud ajamomendil.<br />
Operaatorite aastakäive ja aasta bilansimahu absoluutsuurust on hinnatud nende poolt esitatud<br />
2008. aasta majandusaasta aruande andmete alusel (aruandeaasta algus ja lõpp:<br />
01.01.2008-31.12.2008), kusjuures on oluline märkida järgmist:<br />
Elioni Ettevõtted AS grupi bilansimaht on konsolideeritud, st kajastab ka Elioni<br />
tütarettevõtjate majandustulemusi. Andmed on pärit kontserni majandusaasta aruandest<br />
31. detsembril 2008 lõppenud majandusaasta kohta;<br />
Televõrgu 2008. aasta majandusaasta algus ja lõpp: 01.04.2008-31.03.2009;<br />
Norby Telecom puhul on kasutatud ainult majandusaasta aruande lisas 15 välja toodud<br />
Eesti siseseid majandusnäitajaid;<br />
Starmani puhul on kasutatud konsolideeritud majandusaastaaruannet;<br />
ProGroup Holding ei ole esitanud Äriregistrile 2008. aasta majandusaastaaruannet,<br />
analüüsis kasutatud 2007. aasta majandusnäitajaid;<br />
Elisa ja ProGroup Holdingu puhul on tegemist integreeritud teenuse osutajatega, st nad<br />
osutavad teenuseid nii fikseeritud sideteenuste-, kui mobiilside teenuse turgudel. Nende<br />
ettevõtjate puhul on analüüsitavates mahtudes kajastatud koos nii fikseeritud<br />
sideteenuste- kui ka mobiilside teenuste käibed (see on tingitud sellest, et majandusaasta<br />
aruannetes ei ole nende ettevõtjate puhul eristatud mobiilside ja fikseeritud side käibeid<br />
vaid on esitatud koondkäibed).<br />
...*<br />
Joonis 6. Ettevõtjate suurus kogukäibe järgi.<br />
2008. aasta lõpu seisuga moodustasid vaadeldavate ettevõtjate realiseerimise netokäive kokku<br />
vastavalt 6 087miljonit krooni. Elioni 2008. aasta realiseerimise netokäive ulatus ...* kroonini<br />
ehk Elioni osakaal analüüsi kaasatud ettevõtjate kogu realiseerimiskäibest moodustas ...*%.<br />
Ülaltoodut arvestades võib analüüsitavaid ettevõtjaid grupeerida järgmiselt, kusjuures<br />
peamine indikaator grupeerimisel on ettevõtja müügitulu (kuna antud näitaja on tähtis<br />
ettevõtjate konkurentsivõime hindamisel):<br />
Mikroettevõtjad (kogukäive ei ületa 62,59 mln krooni):<br />
26 Commission Recommendation of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and medium-sized<br />
enterprises (notified under document number C(2003) 1422). 2003/361/EC<br />
OJ L 124, 20.5.2003, p 36.<br />
29
RIKS;<br />
Telset;<br />
ProGroup Holding;<br />
Norby Telecom;<br />
Eleks Telefon.<br />
Keskmise suurusega ettevõtjad (kogukäive ei ületa 782,33 mln krooni):<br />
Starman;<br />
Televõrgu;<br />
STV;<br />
Top Connect.<br />
Suurettevõtja (kogukäive ületab 782,33 mln krooni):<br />
Elion;<br />
Elisa.<br />
Esitatud andmete alusel nähtub, et viidatud soovituses esitatud kriteeriumide alusel kuulub<br />
enamik ettevõtjaid mikro- või väikese suurusega ettevõtjate gruppi, keskmise suurusega on<br />
kaks ettevõtjat ning suurettevõtjad on Elion ja Elisa (vt joonis 3). Teiste analüüsi kaasatud<br />
ettevõtjate kvantitatiivsed näitajad on mitu korda väiksemad Elioni vastavatest näitajatest ning<br />
arvestatavalt väiksemad ka Elisa näitajatest.<br />
4.3.3. Sidevõrgu infrastruktuur<br />
Infrastruktuuri olemasolu, ulatus ja tehniline tase mängivad olulist rolli elektroonilise side<br />
teenuste osutamisel. Laialdase infrastruktuuri omamine võib anda ettevõtjale tugeva eelise<br />
võrguteenuste, sh telefonivõrgus kõne algatamise teenuse pakkumisel teistele<br />
sideettevõtjatele.<br />
Ettevõtja suutlikkus telefonivõrgus kõne algatamise teenust osutada on piiratud sidevõrgu<br />
infrastruktuuri ulatusega: väikese ulatusega lokaalset sidevõrgu infrastruktuuri omavatel<br />
ettevõtjatel on võimalik kõne algatamise teenust osutada ainult piiratud ulatuses ja sidevõrgu<br />
infrastruktuuri mitteomavatel ettevõtjatel ei ole sisuliselt üldse võimalik telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turule siseneda.<br />
Kõiki analüüsi kaasatud sideettevõtjaid võib lugeda vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks,<br />
kes toodavad turul olulist toodet või teenust ning müüvad seda edasi ettevõtjasiseselt oma<br />
jaemüügiüksusele, kes müüb kõneteenust lõppkasutajale. Kui ettevõtjad on võimelised<br />
osutama ettevõttesiseselt asjakohaseid hulgiteenuseid oma jaemüügiüksusele, peaksid nad<br />
olema võimelised osutama samu hulgiteenuseid ka teistele antud teenust osta soovivatele<br />
ettevõtjatele, kes soovivad osutada selle vahendusel kõneteenust lõppkasutajatele.<br />
Seega tuleb vaadelda analüüsi kaasatud ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri tehnilist<br />
valmisolekut kõne algatamise teenuse osutamiseks ning lähtuvalt sellest selgub, millises<br />
ulatuses on ettevõtjad potentsiaalselt võimelised selliseid teenuseid osutama.<br />
Elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatav infrastruktuur jaguneb peamiselt kaheks<br />
osaks: ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk.<br />
30
Ülekandevõrk (ka „magistraalvõrk“) on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab<br />
peajaotajaid/võrgusõlmi ja/või juurdepääsuvõrke. Muuhulgas hõlmab ülekandevõrk<br />
elektroonilise side võrgu ülekandeliine (välja arvatud juurdepääsuvõrgu ülekandeliinid),<br />
elektroonilise side võrgu ülekandesüsteeme, elektroonilise side võrgu lülitusseadmeid ja<br />
ülekandevõrgu abisüsteeme ja -rajatisi.<br />
Juurdepääsuvõrk koosneb kliendiliinidest, mille kaudu on klientidel võimalik saada<br />
juurdepääs elektroonilisele side võrgule.<br />
Analüüsi kaasatud ettevõtjate väljaehitatud ülekandevõrgu maht moodustab 21 693 km, sellest<br />
omas Elion 2008. aasta lõpu seisuga ...*%, Televõrgu ...* %, Starman ...*% ning STV ...*%.<br />
Ülejäänud vaadeldud ettevõtjate ülekandevõrgu maht moodustab kokku vaid ...*%; Top<br />
Connect ei oma ei ülekande- ega juurdepääsuvõrgu liine, kuid omab ühte telefonijaama, mis<br />
täidab nii riikliku kui ka rahvusvahelise tasandi jaama funktsiooni ning võimaldab osutada<br />
transiiditeenuseid (vt tabel 4). Oma tarbijatele teenuste osutamiseks kasutab Top Connect<br />
teistelt ettevõtjatelt renditud kliendiliine. Võrreldes 2007. aastaga on vaadeldavate ettevõtjate<br />
ülekandevõrgu maht suurenenud ...*% võrra.<br />
Telefoniteenuse<br />
osutaja<br />
Ülekandevõrk (km)<br />
(%)<br />
Juurdepääsuvõrk<br />
(aktiivsete kliendiliinide arv) (%)<br />
Elion ..*% ..*%<br />
Televõrgu ..*% ..*%<br />
Starman ..*% ..*%<br />
STV ..*% ..*%<br />
Norby Telecom ..*% ..*%<br />
Elisa ..*% ..*%<br />
ProGroup Holding ..*% ..*%<br />
Telset ..*% ..*%<br />
Eleks Telefon ..*% ..*%<br />
Top Connect ..*% ..*%<br />
RIKS ..*% ..*%<br />
Kokku 100% 100%<br />
Tabel 4.Otsuses käsitletavate sideettevõtjate sidevõrkude mahtude võrdlus (andmed 2008. a lõpu seisuga).<br />
Analüüsitavatest ettevõtjatest omab ...* katvusalaga ülekandevõrku Elion, kellele kuuluv<br />
ülekandevõrk katab suuremat osa Eesti territooriumist. Teiste ettevõtjate võrgud on lokaalsed,<br />
piirdudes mõne linna või vallaga; kõige ulatuslikumad sidevõrgud on Televõrgul, Starmanil ja<br />
STV-l.<br />
Lisaks ülekandevõrgule omab kõne algatamise teenuse osutamisel olulist tähtsust ka<br />
juurdepääsuvõrgu infrastruktuur, mis võimaldab osutada lõppkasutajatele kõneteenuseid<br />
jaemüügiturul, aga ka kõne algatamise teenust teistele sideettevõtjatele.<br />
Analüüsi kaasatud ettevõtjad olid Eestis 2008. aasta lõpu seisuga välja ehitanud 978 936<br />
kliendiliini; neist oli 2008. aasta lõpu seisuga kasutuses 506 678 kliendiliini, millest Elioni<br />
osa moodustas ...*% ja Starmani osa ...*%; ülejäänud analüüsi kaasatud operaatorite<br />
kliendiliinide arv kokku moodustas aktiivsete kliendiliinide koguhulgast ...*%.<br />
31
Elioni ...* osakaal kõigist aktiivsetest kliendiliinidest on ...* - võrreldes 2005. aasta seisuga on<br />
Elioni osakaal ...*% ja võrreldes 2007. aastaga on see vähenenud 2,1 % võrra. Väljaehitatud<br />
kliendiliinide osakaalus ...*Elioni osalus ...*% võrra (võrreldes 2005.aasta seisuga).<br />
Kokkuvõte: Ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri analüüs näitab, et Elion omab jätkuvalt<br />
kõige laialdasemat, terviklikku ja valdavat osa Eestit katvat sidevõrgu infrastruktuuri, omades<br />
…*% ülekandevõrgu infrastruktuurist ja …*% juurdepääsuvõrgu infrastruktuurist mille<br />
vahendusel on võimalik osutada telefonivõrgus kõne algatamise teenust. Ülejäänud ettevõtjate<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenuste osutamist võimaldav sidevõrgu infrastruktuur on<br />
piiratud ulatusega ja osade teenuseosutajate sidevõrgu infrastruktuur ei moodusta ühtset<br />
sidevõrku , vaid tegemist on sõltumatute lokaalsete võrkudega. Sellisteks võrguoperaatoriteks<br />
on kaabelevivõrkude vahendusel kõneteenuseid ja kõneteenusega seotud kõne algatamise<br />
teenust osutavad Starman ja STV. Samas tuleb märkida, et nimetatud võrkudes on viimastel<br />
aastatael toimunud arengud, kus eraldiseisvad sidevõrgud ühendatakse ühtseks sidevõrguks<br />
ning teatud aja pärast võivad ka Starman ja STV omada sidevõrke, mis on ühtsed ning<br />
katavad oma ulatuselt märkimisväärset osa Eesti territooriumist. Seega lõppkasutajate<br />
valikuvõimalus erinevate teenuseosutajate teenuste tarbimiseks laieneb ja suureneb<br />
konkurents jaeteenuste turgudel.<br />
4.3.4. Investeeringud sidevõrgu infrastruktuuri<br />
Telefonivõrgu ulatus on seotud suures osas sellega, millised investeeringud on oma sidevõrgu<br />
arendusse tehtud. Seega on järgnevalt antud ülevaade ettevõtjate sidevõrku tehtud<br />
investeeringutest.<br />
Aastatel 2007-2008 moodustas turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringute kogumaht<br />
ligikaudu 1,4 miljardit krooni. Sellest 57% ehk 0,8 miljardit krooni on ettevõtjad<br />
investeerinud fikseeritud elektroonilise sidevõrgu infrastruktuuri.<br />
Analüüsi koostamisel küsiti ettevõtjatelt teavet kavandatavate investeeringute kohta aastateks<br />
2009–2010. Kuna kõik ettevõtjad küsitud teavet ei esitanud, siis puudub ülevaade kõigi<br />
ettevõtjate investeerimiskavatsustest - seetõttu ei ole vastavaid andmeid võimalik analüüsis<br />
kasutada.<br />
Analüüsis käsitletavatest ettevõtjatest on sidevõrgu infrastruktuuri (juurdepääsu- ja<br />
ülekandevõrku) kõige rohkem investeerinud Elion. Teiste ettevõtjate investeeringud sidevõrgu<br />
infrastruktuuri on olnud oluliselt väiksemad (vt tabel 5).<br />
Telefoniteenuse<br />
osutaja<br />
Kogu investeeringute osakaal<br />
aastatel 2007-2008<br />
(%)<br />
Sidevõrgu infrastruktuuri investeeringute<br />
osakaal<br />
aastatel 2007-2008 (%)<br />
Elion ...*% ...*%<br />
Starman ...*% ...*%<br />
Elisa ...*% ...*%<br />
Telset ...*% ...*%<br />
Televõrgu ...*% ...*%<br />
RIKS ...*% ...*%<br />
Norby Telecom ...*% ...*%<br />
Top Connect ...*% ...*%<br />
Eleks Telefon ...*% ...*%<br />
ProGroup Holding ...*% ...*%<br />
STV ...*% ...*%<br />
Kokku 100% 100%<br />
Tabel 5.Otsuses käsitletavate sideettevõtjate kogu investeeringute ja sidevõrgu infrastruktuuri investeeringute<br />
osakaal.<br />
32
Elioni investeeringute…* osakaal on põhjendatav ka eelnevalt punktis 4.3.3. käsitletud<br />
laialdase sidevõrgu infrastruktuuri omamisega ja ka …* osa telefoniteenuse lõppkasutajate<br />
kuulumisega Elioni sidevõrgu lõppkasutajate hulka. Vähemalt samaväärse võrgukvaliteedi<br />
säilitamiseks nõuab ulatuslikum sidevõrk summaarselt rohkem investeeringuid.<br />
Analüüsis käsitletud ajavahemikul 2007-2008 on investeeringute osakaalult …*<br />
kaabellevivõrgu operaator Starman, kes on jätkanud peale turule sisenemist investeeringuid<br />
oma sidevõrku eelkõige eesmärgiga luua oma sidevõrgus lairibateenuse osutamiseks vajalik<br />
tehniline baas. Selline sidevõrk võimaldab ka kõneteenuse osutamist.<br />
Investeeringute mahult …* ettevõtja Elisa on vaadeldaval perioodil enamiku investeeringutest<br />
teinud uute võrkude rajamisse ja olemasoleva sidevõrgu infrastruktuuri kvaliteedi<br />
parandamisse, et osutada oma lõppkasutajatele lairiba- ja kõneteenuseid.<br />
Ülejäänud analüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringud on samuti suuremas osas suunatud<br />
sidevõrgu infrastruktuuri laiendamisele või kvaliteedi parandamisele, samuti<br />
andmesideteenuse osutamise võimaluse loomiseks oma sidevõrgus.<br />
Kokkuvõte: Suurimaks telefonivõrgu infrastruktuuri investeerijaks on ka vaadeldaval<br />
perioodil jäänud Elion, kuid Elioni osalus on ka investeeringute osas hakanud …*. Kui<br />
aastatel 2005-2006 tehtud kogu investeeringutest moodustas Elioni osa …*%, siis aastatel<br />
2007-2008 oli osakaal …*%-le. Ka sidevõrgu infrastruktuuri tehtavate investeeringute osas on<br />
Elioni osakaal…*, kuid aastatel 2005-2006 tehtud sidevõrgu investeeringutest moodustas<br />
Elioni osa …*% siis aastatel 2007-2008 oli see …*%-le. Investeeringute osaluse …* avaldab<br />
kindlasti mõju Elioni investeeringute …*, kui samal ajal on ka oluliselt …* teiste side<br />
ettevõtjate investeeringud sidevõru infrastruktuuri ning ka kogu investeeringud. Oluline …*<br />
on toimunud Starmani ja Televõrgu investeeringu mahtudes. See viitab sideturul arengutele,<br />
et pikas perspektiivis võib Eestis välja kujuneda mitu paralleelset fikseeritud sidevõrgu<br />
infrastruktuuri. Selline areng tõstab konkurentsi sideteenuste jaetasandil ja tagab klientidele<br />
suurema valikuvõimaluse erinevate sideteenuste tarbimisel.<br />
4.3.5.Tasakaalustav ostja jõud<br />
Märkimisväärset turujõudu väljendab, nagu sedastatud Euroopa Kohtu konkurentsialases<br />
kohtupraktikas 27 , ettevõtja suutlikkus tegutseda turul märkimisväärsel määral sõltumatult<br />
konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. Ettevõtja suutlikkust turuosalistest<br />
sõltumatult käituda võib vähendada tasakaalustav ostja jõud (countervailing buyer/buying<br />
power), mis põhimõtteliselt kujutab endast kliendi läbirääkimise jõudu vahetult teenuse või<br />
toote pakkujaga. Selline jõud ilmneb siis, kui kliendil on märkimisväärne mõju teenuseosutaja<br />
hinnakujunduslikule käitumisele või kui klient takistab teenuseosutajat tegutsemast<br />
märkimisväärses ulatuses kliendist sõltumatult.<br />
Asjakohasel turul on eesmärgiks tuvastada tasakaalustava ostja jõu olemasolu kõigi<br />
turuosaliste seisukohast lähtudes. Selle hindamiseks on mitmeid aspekte/indikaatoreid:<br />
ostja kui oluline väljund müüjale;<br />
ostja kui hästiinformeeritud ning hinnatundlik tarbija;<br />
27 27/76: United Brands, op. cit.; 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon, op. cit; 322/81: Michelin vs.<br />
Komisjon, op. cit.; vt ka raamdirektiivi art 14 p 2 ja ESS § 45 lg 2.<br />
33
alternatiivse pakkumise puudumine;<br />
kaubanduse retsiprooksus (kahepoolsus/vastastikkuse põhimõte);<br />
võimalus mitte osta või viivitada ostmisega.<br />
Kolm esimest kriteeriumi esinevad tavaliselt juhul kui varasem monopolist soovib osta<br />
teenust väiksematelt operaatoritelt või uutelt turule sisenejatelt.<br />
Põhimõtteliselt on selge, et varasema monopolisti tasakaalustav ostja jõud on oluliselt<br />
väiksem siis, kui tema teenuse tasud on reguleeritud. Kui suure operaatori kõne lõpetamise<br />
tasud on reguleeritud ning eeldades, et ta ei saa reaalselt mõjutada teenuse osutamise<br />
peatamist, on talt sisuliselt ära võetud vahend/tööriist (tõsta oma teenuse tasusid)<br />
läbirääkimistel alternatiivse operaatoriga. Põhimõtteliselt kehtib see kõigi operaatorite puhul,<br />
kelle teenuse tasud on reguleeritud.<br />
Seega on oluline hinnata, kas ja mis ulatuses on igal osapoolel võimalik põhjendatult näidata<br />
valikuvabadust mitte osta/pakkuda (või osta/pakkuda väiksemas mahus) turul olulist toodet<br />
või teenust. Eriti varasema monopolisti osas saab tasakaalustava ostja jõu olemasolu kindlaks<br />
teha, kui vaadelda, mil määral ta võib ähvardada mitte osta teenust konkreetselt osutajalt.<br />
Seega on asjakohase turu konkurentsiolukorra analüüsimisel küsimus selles, kas ostja mõjutab<br />
või toob esile teatava surve toote või teenuse osutaja suhtes sellises ulatuses, mis takistab<br />
sellel ettevõtjal ära kasutamast oma hinnakujundamise mehhanismi ja tegutsemast kliendist<br />
sõltumatult.<br />
Teoreetiliselt esineb kõne algatamise turul tasakaalustav ostja jõud siis, kui piisava suurusega<br />
ettevõtja on suuteline avaldama teenuse osutajast telefonioperaatorile piisavat survet, et kõne<br />
algatamise hindu alandataks või vähemalt ei tõstetaks. Kui teatud toodet või teenust ostev<br />
ettevõtja on suur ja mõjukas, suudab ta suhteliselt efektiivselt peatada toote pakkuja või<br />
teenuse osutaja katse hindu tõsta juhul, kui ostja on oluline väljund müüjale või kui turul<br />
puudub alternatiivne pakkumine teenuse ostmiseks.<br />
Telefonivõrgus on suurim kõne algatamise teenuse osutaja Elion. Elion on ainuke<br />
sideettevõtja Eestis, kelle sidevõrk katab enamiku riigi territooriumist ning selline<br />
infrastruktuur ei ole kergesti dubleeritav, samuti omab ta suurimat kliendibaasi, seetõttu võib<br />
eeldada, et ta omab asjakohasel turul suurt turujõudu.<br />
Operaatorkoodi vahendusel teenuseid osutavatel ettevõtjatel puudub alternatiiv Elioni kõne<br />
algatamise teenusele, kuna ükski teine Eestis tegutsev sidevõrgu operaator ei oma Elioniga<br />
võrreldavat kliendibaasi, mis tagaks kõneteenuse osutamiseks juurdepääsu samale hulgale<br />
lõppkasutajatele, kui seda võimaldab praegu teenuse osutamine Elioni sidevõrgus.<br />
Elionil kui suurima sidevõrgu ja kliendibaasiga operaatoril on teoreetiline võimalus oma<br />
mõjuvõimu kasutades kehtestada ülemääraselt kõrged kõne algatamise hinnad ja seega<br />
vähendada teenuse atraktiivsust operaatorkoodi või operaatorkoodi eelvaliku vahendusel<br />
kõneteenuse osutajate jaoks.<br />
Telefoniteenuse osutajatel on võimalus asendada Elioni poolt osutatav kõne algatamise teenus<br />
teiste operaatorite (STV; Elisa; Norby Telecom; ProGroup Holding; Starman ja Eleks<br />
Telefon) poolt osutatava kõne algatamise teenusega. Kuid kõigi nende operaatorite<br />
sidevõrgud on piirkondliku katvusalaga ning nende operaatorite sidevõrguga ühendatud<br />
lõppkasutajate arv on mitu korda väiksem võrreldes Elioni sidevõrguga ühendatud<br />
lõppkasutajate arvuga. Seega ei ole nende operaatorite võrgus kõne algatamise teenus<br />
võrreldav ega samaväärne Elioni võrgus kõne algatamise teenusega.<br />
34
Sidevõrgu infrastruktuuri mitteomavad ettevõtjad, kes soovivad hakata osutama<br />
lõppkasutajatele kõneteenuseid, ja/või lokaalset sidevõrgu infrastruktuuri omavad ettevõtjad,<br />
kes soovivad oma kliendibaasi laiendada, peavad kõneturul konkurentsivõimelise positsiooni<br />
saavutamiseks ostma Elionilt kõne algatamise teenust.<br />
Eeltoodust tulenevalt puudub Elioni poolt pakutavaid kõne algatamise teenuseid tarbivatel<br />
ettevõtjatel tasakaalustav ostja jõud Elioni hinnakujunduslikule käitumisele, kuna Elioni poolt<br />
osutatavale kõne algatamise teenusele puudub arvestatav alternatiiv.<br />
Samas omab Elion tasakaalustavat ostja jõudu teenuse ostmisel alternatiivsetelt operaatoritelt,<br />
kuna alternatiivne operaator ei ole Elioni jaoks kõneteenuse osutamiseks oluline väljund ning<br />
teenuseosutaja mõjutamiseks saab Elion teenuse ostmisega viivitada või sellest üldse loobuda,<br />
kuna kõne algatamise teenuse ostmine ei ole talle eluliselt vajalik.<br />
Asjakohase turu puhul on võimalik ning tuleb hinnata ka ettevõtja suutlikkust tegutseda turul<br />
märkimisväärsel määral sõltumatult lõppkasutajatest. Kuna kõneteenuse eest tasub kõnet<br />
alustav lõppkasutaja, siis mõjutab tema kõneteenuse osutaja valikut teenuseosutaja poolt<br />
pakutav kõneteenuse hind, ning kuna kõne algatamise hind sisaldab kõneteenuse hinnas, siis<br />
mõjutab ka see kaudselt lõppkasutajaid kõneteenuse osutaja valikul. Kui sama operaatori<br />
võrgus osutab teenuseid ka mõni teine kõneteenuse osutaja operaatorkoodi vahendusel, võib<br />
lõppkasutaja vahetada oma kõneteenuse osutajat.<br />
Seega võivad lõppkasutajad osutada teatavat survet kõne algatamise hinnale, mistõttu<br />
eksisteerib analüüsitud turuga lähedalt seotud jaeturgudel teatav tasakaalustav ostja jõud.<br />
Samas tuleks lõppjärelduse tegemiseks sellise tasakaalustava ostja jõu mõju kohta kõne<br />
algatamise turule hinnata ka muid kõneteenuse jaeturgu mõjutavaid aspekte, mis võivad<br />
mõjutada lõppkasutaja otsust oma teenuseosutaja valikul (nt teenuse kvaliteet, teenuseosutaja<br />
hinnakujundus, seotud teenused).<br />
Järeldus:<br />
Elioni poolt pakutavaid kõne algatamise teenuseid tarbivatel ettevõtjatel puudub tasakaalustav<br />
ostja jõud Elioni hinnakujunduslikule käitumisele, kuna Elioni poolt osutatavale kõne<br />
algatamise teenusele puudub arvestatav alternatiiv. Samas eksisteerib teatav tasakaalustav<br />
ostja jõud telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga lähedalt seotud jaeturgudel.<br />
Elion omab teiste turuanalüüsi kaasatud ettevõtjatega võrreldes telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turul suuremat mõjujõudu ning stabiilselt suurimat turuosa, mida teised<br />
turuosalised ei ole suutelised olulisel määral mõjutama ning selline situatsioon püsib ka<br />
lähema kolme aasta perspektiivis.<br />
4.3.6. Sisenemistõkked<br />
Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 80 on turul<br />
domineerimise tuvastamiseks oluline hinnata turule sisenemise lihtsust. Ettevõtja võime turul<br />
domineerida sõltub muu hulgas uute turuosaliste turule sisenemise võimalusest. Kui turul<br />
puuduvad sisenemistõkked, on ettevõtja võimalused turul konkurente eirates tegutseda<br />
piiratud isegi juhul, kui ta omab kõnealusel turul märkimisväärset turuosa.<br />
Sisenemistõkked võivad esineda mitmes eri vormis ning ilmneda erinevatel põhjustel.<br />
Olemuselt võivad turule sisenemise piirangud olla struktuursed või regulatiivsed.<br />
4.3.6.1. Regulatiivsed tõkked<br />
Regulatiivsed tõkked tähendavad, et teatud territooriumil kehtivad regulatiivsed meetmed<br />
piiravad teenuseosutajate tegutsemisvabadust või takistavad üldse võimalust tegutseda<br />
35
(turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 80). Näiteks võib<br />
potentsiaalsete turuosaliste arv olla piiratud seeläbi, et väljastatakse vaid teatud hulk teatud<br />
teenuse osutamist võimaldavaid litsentse.<br />
Võimalikeks tõketeks telefonivõrgus kõne algatamise turule sisenemisel on telefonivõrkude<br />
väljaehitamisel ja kasutamisel reguleeritud sagedusi kasutavate seadmete kasutamise<br />
võimaldamine ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu väljaehitamisel. Teatud tehnoloogiate<br />
kasutamiseks on eraldatud piiratud sagedusressurss ehk sagedusvahemik, mille kasutamine on<br />
enamjaolt reguleeritud ja nõuab vastavate sageduslubade olemasolu.<br />
Telefonivõrkude ülekandevõrkudes on kasutusel raadiolingid (7 GHz, 8 GHz, 15 GHz,<br />
18 GHz, 23 GHz ja 38 GHz sagedusalas) ja juurdepääsuvõrgu loomisel ning teenuse<br />
osutamisel nn juhtmeta (wireless) juurdepääsutehnoloogiad (430 MHz, 2,4 GHz, 3,4-3,6 GHz,<br />
5 GHz, 10 GHz ja 26 GHz sagedusalas).<br />
Ülekandevõrgus kasutatavatest raadiosagedustest on peaaegu hõivatud 7 GHz sagedusala,<br />
mistõttu sisenemine sinna sagedusalasse on piiratud. Ülejäänud sagedusalades on piisavalt<br />
vaba ressurssi, mille kasutamisele on kehtestatud seaduslikud piirangud sageduslubade näol.<br />
Neid piiranguid võib lugeda väga madalaiks.<br />
Juurdepääsuvõrgus kasutatavatest raadiosagedustest on 2,4 GHz ja 5 GHz vabasagedusalad<br />
(WiFi sagedusalad), mistõttu sisenemispiiranguid seal ei ole. Nende sageduste kasutuseks ei<br />
ole vaja sagedusluba, piirangud on kehtestatud ainult seadmete kasutamisele. 3,4-3,8 GHz<br />
sagedusala on reguleeritud ja jaotatud nelja operaatori vahel, vajalikud sagedusload on<br />
ettevõtjatele välja antud, st teenuse osutamisele nimetatud tehnoloogia vahendusel<br />
eksisteerivad kõrged sisenemistõkked. 10 GHz ja 26 GHz sagedusalades on piisavalt<br />
sagedusressurssi ja ka seal kehtivad õiguslikud piirangud - tegemist on sagedusloa alusel<br />
töötavate sagedusvahemikega. Neid piiranguid võib lugeda siiski väga madalaiks. Samas<br />
tuleb märkida, et sagedustel, mis tänaseks on juba ettevõtjate vahel ära jagatud, on<br />
sisenemistõkked kõrged.<br />
Sageduslike ja tehnoloogiliste arengute kohta lähiaastail saab öelda, et juurdepääsuvõrkude<br />
osas kavandatakse võtta kasutusele täiendavad sagedusvahemikud 450 MHz ja 3,6-3,8 GHz.<br />
See vähendab teatud määral regulatiivseid sisenemistõkkeid juurdepääsuvõrkude rajamisele.<br />
Kokkuvõte: Raadiosageduste kättesaadavuse piiratus võib osutuda regulatiivseks<br />
sisenemistõkkeks piiritletud sideteenuse turule sisenemisel. Kõrged sisenemistõkked<br />
eksisteerivad juhul, kui ettevõtja soovib rajada juurdepääsuvõrgu, mis töötab sagedusalas, kus<br />
vaba ressurss puudub. Kuna Eestis on teatud sagedustel vaba sagedusressurssi nii<br />
ülekandevõrkude kui ka juurdepääsuvõrkude väljaehitamiseks, võib hinnata, et regulatiivsed<br />
sisenemistõkked seoses sageduste kasutamisega telefonivõrkude infrastruktuuride loomisel ei<br />
ole kõrged.<br />
4.3.6.2. Struktuursed tõkked<br />
Struktuursed tõkked tähendavad tehnoloogiast ja sellega seotud kulude struktuurist tingitud<br />
erinevaid tingimusi turul juba tegutsevatele ja sinna siseneda soovivatele ettevõtjatele, mis<br />
raskendavad või takistavad viimaste turule sisenemist.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turul on struktuurseteks tõketeks, mis uue teenuseosutaja<br />
(turulesiseneja) jaoks võivad asjakohasele turule sisenemisel olla olulise tähtsusega, kõrgete<br />
pöördumatute kulude olemasolu, juurdepääs finantsvahenditele, mastaabisääst, profiilisääst ja<br />
vertikaalne integratsioon. Nimetatud struktuurseid tõkkeid on käsitletud allpool.<br />
36
4.3.6.2.1. Mastaabisääst<br />
Kõrgeid struktuurseid tõkkeid võib vähendada mastaabi- ja profiilisääst. Mastaabisääst on<br />
keskmise tootmiskulu alanemine toodangumahtude suurenemise tagajärjel. Tooteühiku kulud<br />
võivad alaneda tänu suurte sisendikoguste ostmisega kaasnevatele mahuallahindlustele,<br />
uurimis- ja teadustöösse investeerimisele, mis võimaldab tootmist tõhustada.<br />
Majandusteooria kohaselt on mastaabisäästuga tegu juhul, kui väljundi kahekordistamisel<br />
kasvab väljundi mahu suurendamiseks tehtud kulu kahekordsest väiksemas määras. Arvesse<br />
tuleb võtta majanduse seaduspära, mille kohaselt toote/teenuse keskmised kulud vähenevad<br />
toodangu/teenuse mahu kasvades.<br />
Elioni sidevõrk katab erinevalt teistest turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjatest suurema osa<br />
Eesti territooriumist (mh ka suuremat osa hõreasutusega piirkondadest, kus teiste<br />
sideettevõtjate osakaal on väiksem). Eeldusel, et teiste turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjate<br />
tegevus on kulutõhus, ei sisalda sisaldav nende telefonvõrgus kõne algatamise hinnad<br />
kõrgemaid ühiku kulusid, kui Elioni riikliku telefonijaama kaudu kõnede algatamise hind,<br />
kuna teiste turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjate sidevõrgud on rajatud eelkõige<br />
tiheasustusega piirkondadesse, kus on võimalik vastavat teenust pakkuda oluliselt<br />
efektiivsemalt, kui hõreasustusega piirkonnas.<br />
Sama põhimõte on esitatud ka Euroopa Komisjoni soovituse lisas „Telefonivõrkude kõne<br />
lõpetamise hulgihinna arvestamise põhimõtted“, mille kohaselt peaksid riikide reguleerivad<br />
asutused arvestama, et väiksematel sideteenuse pakkujatel on võimalik rajada sidevõrk ainult<br />
tiheda kliendiliinidega piirkondadesse ja/või rentida vajalikku sisendit vastava piikonna<br />
sideteenuse pakkujalt. Seega peaksid riikide reguleerivad asutused pidama silmas, et<br />
teatavatel tingimustel (näiteks sidevõrgu rajamine ainult tiheasustuse piirkondadesse) on<br />
väiksematel sideteenuse pakkujatel võimalik väiksemates piirkondades tegutseda<br />
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul madalate ühiku kuludega. Eeltoodud põhimõte rakendub<br />
ka telefonivõrgus kõne algatamise korral.<br />
Kuna Elion omab kõige suuremat turuosa kõne algatamise teenuse turul, teenib Elion<br />
mastaabisäästult ka kõige suuremat tulu.<br />
Kokkuvõte: Kulutõhusa tegevuse korral omavad kõik turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjad<br />
ühesugust võimet läbi mastaabisäästu saavutada kõne algatamise teenuse ühiku kulude langus.<br />
Samas on Elionil võimalik oma kõne algatamise teenuse suure turuosa tõttu saavutada läbi<br />
mastaabisäästu kõige suuremat tulu.<br />
4.3.6.2.2. Profiilisääst<br />
Profiilisääst tekib nendel teenusteosutajatel, kellel on võimalus lisaks juba osutatavale<br />
teenusele (näiteks telefoniteenus) osutada teist teenust odavamalt (näiteks lairibateenust)<br />
võrreldes selle hinnatasemega, mis kujuneks siis, kui osutatakse põhiliselt ühte teenust.<br />
Elektroonilise side valdkonnas on tavaliselt võimalik saavutada profiilisäästu võrguteenuste<br />
osutamisel, mida võimaldab kulude jagamine osutatavate teenuste vahel. Profiilisäästu ulatust<br />
mõjutab näiteks juhtimiskulude jagamisest saavutatav kokkuhoid, aga ka võrguressursi<br />
efektiivsem kasutamine (kuna sama võrguressurssi kasutatakse mitme teenuse osutamiseks).<br />
Mida kõrgem on turul juba tegutseva sideettevõtja profiilisääst, seda raskem on uuel<br />
teenuseosutajal siseneda turule ja osutada sarnaseid teenuseid tasemel, mille on profiilisäästu<br />
tõttu saavutanud teised turul juba tegutseva teenuseosutajad. Telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turu analüüsi kaasatud sideettevõtjad saavutavad profiilisäästu, osutades teenuseid mitmetel<br />
sideturgudel, mille tulemusel saavutatakse kulude kokkuhoid (nt kuna teenust osutatakse sama<br />
infrastruktuuri vahendusel, siis ühikukulud ühe toote või teenuse kohta vähenevad).<br />
37
Alltoodud tabeli 6 põhjal saab ülevaate turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjate teenustest, mis<br />
võimaldavad ettevõtjal saavutada profiilisäästu.<br />
Telefoniteenus<br />
Lairibateenus<br />
Kaabelleviteenus/IPTV<br />
Püsiliiniteenus<br />
Eleks Telefon x x x x<br />
Elion x x x x<br />
Elisa x x x<br />
Norby Telecom x x<br />
RIKS x x<br />
Starman x x x<br />
STV x x x x<br />
Televõrgu x x x<br />
Telset x x x<br />
Top Connect x x<br />
ProGroup Holding x x x<br />
Tabel 6. Profiilisäästu võimaldavate teenuste osutamine.<br />
Tabelist 6 selgub, on kõikidel turuanalüüsi kaasatud ettevõtjatel võimalik saavutada oma<br />
sidevõrgus teenuste osutamisel profiilisäästu, kuna nad osutavad oma sidevõrgu baasil mitut<br />
sideteenust. Samas on lisaks erinevusele osutatavate teenuste arvus, erinevad ka teenuste<br />
osutamise mahud. Mitme teenuse koososutamine annab eelise nii lõppkasutajate<br />
juurdevõitmisel kui ka kulude kokkuhoiul.<br />
Kokkuvõte: Suurimad võimalused profiilisäästuks on Elionil, Eleks Telefonil ning STV-l,<br />
kellel on kõige laialdasem teenuste valik, mida oma klientidele pakkuda. Teiste analüüsi<br />
kaasatud ettevõtjate profiilisäästu võimalused on mõnevõrra (Televõrgu, Elisa, Telset,<br />
ProGroup Holding ja Starman) või arvestatavalt väiksemad (RIKS, Top Connect, Norby<br />
Telecom).<br />
4.3.6.2.3. Vertikaalne integratsioon<br />
Ettevõtjat, kes omab üheaegselt teenuse osutamiseks vajalikku infrastruktuuri ja tegeleb nii<br />
toote/teenuse tootmise, turustamise kui ka müügiga, loetakse vertikaalselt integreeritud<br />
ettevõtjaks.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turg on allapoole kaudselt seotud era- ja äriklientidele<br />
kindlaks määratud asukohas osutatavate riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede turgudega.<br />
Lõppkasutaja valib endale sobiva operaatori, arvestades pakutavate kõneteenuste tingimusi, sh<br />
kõnede maksumust. Telefoniteenuse operaator on kas võrguoperaator, kes kontrollib<br />
juurdepääsu lõppkasutajani, või siis teenuseosutaja, kes pakub kõneteenuseid operaatorkoodi<br />
või operaatori eelvaliku. Seetõttu mõjutab lõppkasutaja valik operaatori suhtes<br />
jaemüügitasandil omakorda kaudselt kõne algatamise hinnakujundust hulgimüügitasandil.<br />
Kõiki telefonivõrgus kõne algatamise teenust osutavaid analüüsi kaasatud ettevõtjad võib<br />
lugeda vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks, kuivõrd nad osutavad lisaks telefonivõrgus<br />
kõne algatamise hulgiteenusele ka jaetasandi kõneteenuseid.<br />
Vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul on võimalik, et teenuse osutaja turujõud hulgiturul<br />
kantakse üle jaeturule või vastupidi ning tekib nn hinnakruvi (price squeeze) kahe lähedalt<br />
seotud turu vahel. See aga takistab uute turule tulijate turule sisenemist. Juhul, kui teenuste<br />
osutajast vertikaalselt integreeritud ettevõtja on monopoolses seisundis või turgu valitsev ühel<br />
38
turul, saab ta mõjutada konkurentsiolukorda ka selle turuga lähedalt seotud turul, kus ta ei ole<br />
monopoolne ega turgu valitsev. Selline tegevus on võimalik seeläbi, et piiratakse juurdepääsu<br />
monopoolselt osutatavatele teenustele või toimub teenuste subsideerimine monopoolse turu ja<br />
sellega lähedalt seotud turu vahel, kus toimib konkurents.<br />
Vertikaalselt integreeritud ettevõtja võib oma turujõudu laiendada ühelt turult külgnevale<br />
turule ka seeläbi, et säilitab ainu- või eelisjuurdepääsu oma müügi- ja hanketurgudele, kuhu ta<br />
oma konkurentidele juurdepääsu ei võimalda.<br />
Vertikaalselt integreeritud ettevõtja võib oma turujõudu laiendada telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turult telefoniteenuse jaeturule, nt juurdepääsu piirates või ebamõistlikult kõrgeid<br />
tasusid kehtestades, takistades nii väiksemate ettevõtjate turule sisenemist või turul<br />
konkureerimist.<br />
Kuivõrd kõik turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjad on vertikaalselt integreeritud, on oluline<br />
hinnata nende võimet mõjutada hulgituru kaudu lähedalt seotud jaeturgusid. Eeliseid omavad<br />
eelkõige suuremat sidevõrgu infrastruktuuri omavad ja suurimas mahus asjakohaseid<br />
teenuseid osutavad sideettevõtjad, kuna nende mõju tänu suurimale lõppkasutajate arvule on<br />
turul suurim.<br />
Turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate hulgast on Elion kõige arenenumat sidevõrku omav<br />
vertikaalselt integreeritud elektroonilise side ettevõtja, kelle sidevõrk katab kõiki<br />
võrgutasemeid, ning kellel on sellest tulenevalt võime iseendale kõige mitmekesisemalt<br />
vajalikke sisendteenuseid toota. Elion osutab laias valikus teenuseid nii hulgi- kui ka<br />
jaetasemel; teised sideettevõtjad ei suuda pakkuda sarnases mahus laiaulatuslikku<br />
kombinatsiooni sideteenustest.<br />
Kokkuvõte: Kõik kõne algatamise turu analüüsi kaasatud ettevõtjad on vertikaalselt<br />
integreeritud ettevõtjad. Kuivõrd telefonivõrgus kõne algatamise turul on Elionil võrreldes<br />
väiksemate konkurentidega tugevam turupositsioon eelkõige tänu ulatusliku infrastruktuuri<br />
omamisest tulenevatele eelistele, annab Elioni vertikaalne integreeritus talle oma tegevuses<br />
teiste turul osalevatest ettevõtjatega võrreldes suurema eelise ka lähedalt seotud<br />
telefoniteenuse jaeturgudel.<br />
4.4. Konkurentsiprobleemid piiritletud turgudel<br />
4.4.1. Võimalikud konkurentsiprobleemid<br />
Eelnevalt märgiti, et asjakohasel turul konkurentsitaseme määramiseks on vaja analüüsida<br />
turgu mitme kriteeriumi alusel, mis on suutelised kõige ilmekamalt väljendama ettevõtja<br />
märkimisväärse turujõu olemasolu või selle puudumist asjakohasel turul.<br />
Kuivõrd ex ante regulatsiooni kehtestamine ei sisalda endas hinnangut sellele, kas ettevõtja on<br />
pannud toime õiguserikkumise ning oluline on üksnes kindlaks teha, kas tema majanduslik<br />
tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest,<br />
klientidest ja lõpuks ka lõppkasutajatest (raamdirektiivi artikli 14 lõige 2, ESS § 45 lõige 2),<br />
tuleb ka piiritletud sideturul esineda võivaid konkurentsiprobleeme hinnata ennekõike kui<br />
potentsiaalseid konkurentsiprobleeme ning selgitada välja, kas niisugused<br />
konkurentsiprobleemid võivad turu konkurentsiolukorrast tingitud objektiivsete takistuste<br />
esinemise või nende puudumise tõttu praktikas realiseeruda.<br />
Turuanalüüsi tulemusel leidis Konkurentsiamet, et telefonivõrgus kõne algatamise turul omab<br />
Elion 57,5 % suurust turuosa, piiritletud turul esinevad kõrged sisenemistõkked ning Elioni<br />
39
pakutavaid kõne algatamise hulgiteenuseid kasutavatel ettevõtjatel puudub tasakaalustav ostja<br />
jõud Elioni hinnakujunduslikule käitumisele.<br />
Seetõttu leiab Konkurentsiamet, et puuduvad objektiivsed takistused alltoodud<br />
konkurentsiprobleemide ärahoidmiseks või on need väga piiratud, mistõttu tõenäoline, et ilma<br />
regulatiivse sekkumiseta realiseeruvad kirjeldatud konkurentsiprobleemid ka praktikas.<br />
Konkurentsiamet leiab, et telefonivõrgus kõne algatamise turul võivad esineda peamiselt<br />
järgmised ettevõtja märkimisväärsest turujõust tulenevad konkurentsiprobleemid:<br />
hinnaga seotud konkurentsiprobleemid: ülemäära kõrgete hindade rakendamine,<br />
hinnadiskrimineerimine, ristsubsideerimine;<br />
juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine;<br />
muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid (informatsiooni<br />
diskrimineeriv kasutamine või varjamine, viivitamistaktika, mittekohased nõuded,<br />
kvaliteedidiskrimineerimine).<br />
4.4.2. Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid<br />
Kuna Elion on vertikaalselt integreeritud ettevõtja, on tal võimalus laiendada oma turujõudu<br />
telefonivõrgus kõne algatamise hulgiturult vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudele.<br />
Vertikaalse mõju laiendamiseks võib Elion kasutada peamiselt järgmiseid<br />
konkurentsivastaseid hinnakujunduse meetodeid: ülemäärane hinnakujundus,<br />
hinnadiskrimineerimine ja ristsubsideerimine. Hinnaga seonduvaid konkurentsiprobleeme on<br />
Konkurentsiamet selgitanud otsuse lisas 1 (hindade analüüs).<br />
4.4.3. Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine<br />
Sidumise ja kõne algatamise teenusele juurdepääsust keeldumisega piiratakse uute<br />
teenuseosutajate võimalusi siseneda kõneteenuste jaemüügi turule. Kõneteenuste jaemüügi<br />
turule siseneja jaoks on ühendus olemasolevate sidevõrkudega tähtis. Piiritletud turul<br />
märkimisväärset turujõudu omaval ettevõtjal on lähedalt seotud jaeteenuse turgudel võimalik<br />
senikaua, kuni uuel sisenejal ei ole piisavalt palju lõppkasutajaid, hakkama saada ka end<br />
kõneteenuste jaemüügi turule sisenejaga otseselt sidumata. Ilma sidumise ja kõne algatamise<br />
teenuseta on aga kõneteenuste kasutamisala uue turulesiseneja lõppkasutaja jaoks piiratud.<br />
Võttes arvesse eeltoodut, võib sidumise ja kõne algatamise teenuse osutamisest keeldumine<br />
oluliselt vähendada konkurentsi ning olla seega üldist heaolu kahjustav.<br />
Konkurentsiameti hinnang juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi tulevikus<br />
esinemise suurele tõenäosusele tugineb asjaolule, et Elion omab ka tulevikus (lähima kolme<br />
aasta jooksul) telefonivõrgus kõne algatamise turul märkimisväärset turujõudu, mis<br />
võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest,<br />
lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, ning sellest tulenevalt märkimisväärset võimet ning<br />
huvi kasutada oma turujõudu uute või väikese kliendibaasiga sideettevõtjate kõneteenuste<br />
jaeturule sisenemise takistamiseks läbi juurdepääsust keeldumise.<br />
4.4.4. Muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid<br />
Tulenevalt oma märkimisväärsest turujõust on telefonivõrgus kõne algatamise turul<br />
märkimisväärset turujõudu omaval ettevõtjal võimalik ning suure tõenäosusega ka oluline<br />
huvi kasutada lisaks hinnadiskrimineerimisele ka teisi all loetletud diskrimineerimise viise<br />
selleks, et takistada teiste sideettevõtjate konkureerimist kõneteenuste jaeturgudel.<br />
40
Kuna majanduslikel põhjustel (olemasolevaga paralleelse infrastruktuuri rajamine nõuab<br />
sideettevõtjalt suuri ning pöördumatuid investeeringuid ja kulutusi ning on pikaajaline<br />
protsess) omab märkimisväärse turujõuga ettevõtja Elion ka tulevikus (lähima kolme aasta<br />
jooksul) kõne algatamise turul märkimisväärset turujõudu, mistõttu on Elionil võimalik<br />
jätkuvalt tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja<br />
lõppkasutajatest ning nad omada märkimisväärset võimet ja huvi kasutada diskrimineerimist<br />
konkureerivate sideettevõtjate konkurentsivõime kahjustamiseks kõneteenuste jaeturul.<br />
Muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid on viivitamistaktika, mittekohased<br />
nõuded ja kvaliteedidiskrimineerimine.<br />
• Viivitamistaktika<br />
Viivitamistaktika iseloomustab käitumist, mille puhul ettevõtja ei keeldu oma konkurentidele<br />
jaeteenuse turul teatud sisendit tarnimast, kuid iseseisvad ettevõtjad varustatakse sisenditega<br />
ajaliselt hiljem oma jaeteenust pakkuva haruga võrreldes. Viivitamistaktikale võib viidata<br />
näiteks pikk sidumise äriläbirääkimiste ja lepingute sõlmimise protsess.<br />
• Mittekohased nõuded<br />
Mittekohased nõuded on mistahes lepingutingimused, mis nõuavad, et konkurent käituks<br />
viisil, mis ei ole hulgiteenuse pakkumiseks vajalik. Näiteks nagu teatud kallima tehnoloogia<br />
kasutamise erinõue, või informatsiooni puudutavad nõuded (konkurentide kliente puudutavad<br />
andmed suuremas ulatuses kui majanduslikult või tehniliselt õigustatud oleks).<br />
• Kvaliteedidiskrimineerimine<br />
Kvaliteedidiskrimineerimine seisneb teistele konkureerivatele sideettevõtjatele halvema<br />
kvaliteediga teenuste osutamises võrreldes endaga. Kvaliteedidiskrimineerimise läbi saab<br />
turgu valitsev ettevõtja kas tõsta konkurentide kulusid või piirata oma konkurentide poolt<br />
osutatavate teenuste väljamüüki.<br />
5. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJA<br />
KINDLAKSMÄÄRAMINE<br />
Otsuse 4. peatükis läbiviidud turuanalüüsi tulemusel jõudis Konkurentsiamet järgmistele<br />
seisukohtadele.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turu analüüsis väljatoodud asjaolud väljendavad, et piiritletud<br />
sideturul ei toimi konkurents ning et turuanalüüsi kaasatud operaatoritest omab Elion<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turul märkimisväärset turujõudu.<br />
Piiritletud turul turuanalüüsi käigus tuvastatud asjaolud, millest selgub, et Elion omab<br />
märkimisväärset turujõudu asjakohasel turul, on järgmised:<br />
Elioni domineeriv turuosa telefonivõrgus kõne algatamise turul (suurim osakaal<br />
nii kogu kõne algatamise minutimahust kui ka teistele operaatoritele algatatud<br />
kõnedest);<br />
Elioni laialdane infrastruktuur, mida on raske dubleerida;<br />
Elioni tugev vertikaalne integratsioon;<br />
piiritletud turul eksisteerivad kõrged sisenemistõkked;<br />
Elioni poolt pakutavaid kõne algatamise hulgiteenuseid kasutavatel ettevõtjatel<br />
puudub tasakaalustav ostja jõud Elioni hinnakujunduslikule käitumisele.<br />
41
Tulenevalt ülaltoodust ning juhindudes ESS § 49 lõikest 1 tunnistab Konkurentsiamet<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turul Elioni märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.<br />
6. KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED<br />
6.1. Kohustuste kehtestamise eesmärk<br />
Piiritletud sideteenuse turul läbi viidud turuanalüüsi tulemuste alusel tunnistas<br />
Konkurentsiameti otsuse 5. peatükis Elioni telefonivõrgus kõne algatamise turul<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.<br />
Konkurentsiameti poolt läbiviidud turuanalüüsist tulenes, et telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turul ei toimi efektiivne konkurents. Lisaks tulenes turuanalüüsist, et Elion omab<br />
märkimisväärset turujõudu telefonivõrgus kõne algatamise turul, mis võimaldab tal tegutseda<br />
märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest.<br />
Konkurentsiamet leiab, et otsuse punktis 4.4. (koos alapunktidega) ning otsuse lisas 1<br />
(hindade analüüs) kirjeldatud konkurentsiprobleemide vältimiseks ja konkurentsile avatud<br />
turu arengu tagamiseks ning konkurentsi edendamiseks elektroonilise side teenuste osutamisel<br />
on vajalik kehtestada Elionile ESS §-des 50-58 toodud märkimisväärse turujõuga ettevõtja<br />
kohustusi.<br />
Konkurentsiamet on seisukohal, et kehtestatavad kohustused edendavad konkurentsi<br />
sideteenuste osutamisel muu hulgas sellega, et tõkestavad sideteenuste turgudel konkurentsi<br />
moonutamist ja takistamist. Samuti aitab kohustuste kehtestamine kaasa sideteenuste turu<br />
arengule muuhulgas sellega, et toetab üleeuroopaliste sidevõrkude loomist ja arendamist ning<br />
üleeuroopaliste sideteenuste koostalitusvõimet ja läbivühendatavust ning tagab sideettevõtjate<br />
võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise. Lisaks kaitseb kohustuste kehtestamine ka<br />
sideteenuste kasutajate õigusi sellega, et tagab lõppkasutajate huvide kaitse, teabe andmise<br />
sideettevõtjate poolt, eelkõige sideteenuste tasude ja sideteenuste osutamise tingimuste<br />
läbipaistvuse ning sidevõrkude terviklikkuse ja turvalisuse.<br />
6.2. Kohustuste kehtestamise alused<br />
Vastavalt ESS § 41 lg 2 punktile 1 on Konkurentsiametil õigus turgude<br />
valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale<br />
kohustusi vastavalt ESS §-le 46. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt lähtub Konkurentsiamet<br />
ettevõtjale kohustuste kehtestamisel ESS §-des 50-58 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe<br />
või mitu asjakohast kohustust sellel turul, millel sideettevõtja on märkimisväärse turujõuga<br />
ettevõtjaks tunnistatud. Kohustuste valikul arvestab Konkurentsiamet muu hulgas Euroopa<br />
Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa<br />
Liidu regulaatorite koostöös kujunenud vastava praktikaga.<br />
ESS §-st 135 järgi peavad kehtestatavad kohustused olema mõistlikud ja otstarbekad,<br />
objektiivselt kaalutletud, mittediskrimineerivad ja erapooletud, läbipaistvad ning suunatud<br />
ESS §-s134 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele, samas seda eesmärki arvestades,<br />
proportsionaalsed.<br />
Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale ESS § 46 lõike 2 alusel ex ante kohustuste kehtestamine<br />
ei eelda, et turujõu kuritarvitus on tegelikult toimunud. Seda seisukohta kinnitab Euroopa<br />
Komisjoni suuniste punktides 30 ja 31 toodud ex ante regulatsiooni käsitlus. Ex ante<br />
42
kohustuste kehtestamine ettevõtjatele kannab raamdirektiiviga seatud eesmärki, et konkreetsel<br />
sideturul märkimisväärset turujõudu omav sideettevõtja ei saaks oma turujõudu sellel turul<br />
kasutada konkurentsi piiramiseks või moonutamiseks või kanda oma turujõudu üle lähedalt<br />
seotud turgudele.<br />
Sideameti 28. juuni 2007. a otsusega nr J.1-45/07/08 tunnistati Elion telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning talle kehtestati märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtja juurdepääsu-, mittediskrimineerimise-, läbipaistvuse-, ning hinnakontrolli<br />
ja kuluarvestuse kohustused. Konkurentsiamet analüüsis eelmise turuanalüüsi käigus<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turul kehtestatud kohustusi ja leidis, et need on aidanud kaasa<br />
nimetatud turuga seonduvate konkurentsiprobleemide vähenemisele, eelkõige nimetatud turul<br />
toimunud hindade languse tõttu.<br />
Konkurentsiameti poolt läbiviidud turuanalüüsist tulenes, et Elion omab telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turul märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel<br />
määral sõltumata konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest.<br />
Konkurentsiamet leidis otsuse punktis 4.4. (koos alapunktidega) ning otsuse lisas 1 (hindade<br />
analüüs), et telefonivõrgus kõne algatamise turul võivad esineda järgnevad ettevõtjate<br />
märkimisväärsest turujõust tulenevad konkurentsiprobleemid:<br />
hinnaga seotud konkurentsiprobleemid: ülemäära kõrgete hindade rakendamine,<br />
hinnadiskrimineerimine, ristsubsideerimine;<br />
juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine;<br />
muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid (mittekohased nõuded<br />
viivitamistaktika, kvaliteedidiskrimineerimine).<br />
Ülaltoodud konkurentsiprobleemide näol on Konkurentsiameti hinnangul tegu nii reaalselt<br />
eksisteerivate kui ka konkurentsiprobleemidega, millel on suur tõenäosus realiseeruda ka<br />
praktikas.<br />
Võttes arvesse eeltoodut, peab Konkurentsiamet vajalikuks ja otstarbekaks jätkata<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turul valdkonnaspetsiifiliste ex ante kohustustega.<br />
Kohustuste kehtestamisel on Konkurentsiamet arvestanud Elioni kui märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtjale seni kehtinud kohustuste mahu ja iseloomuga, pidanud kinni<br />
proportsionaalsuse põhimõttest ning analüüsinud ka seda, kas kehtestatav kohustus on<br />
eesmärgi saavutamiseks piisav ning vähim koormav võimalus.<br />
6.3. Juurdepääsu kohustused<br />
6.3.1. Juurdepääsu kohustuste eesmärk<br />
Juurdepääsu kohustus on suunatud otsuse punktis 4.4.3. kirjeldatud juurdepääsust keeldumise<br />
konkurentsiprobleemi vältimisele. Juurdepääsukohustuste eesmärk on tagada sidevõrkude<br />
koostalitusvõime ja lõppkasutajate vaheline ühendatavus. Ilma juurdepääsu kohustuseta võib<br />
märkimisväärse tõenäosusega tekkida olukord, kus juurdepääsust keeldumine või juurdepääs<br />
ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil ja on lõppkasutajate<br />
huve kahjustav, kuna ilma juurdepääsuta konkreetsele sidevõrgule on teiste sidevõrkude<br />
lõppkasutajatel võimatu helistada selle konkreetse sidevõrgu lõppkasutajatele.<br />
Samuti kahjustab juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel<br />
konkurentsi arengut jaemüügitasandil, kuna sellise tegevusega tõkestatakse potentsiaalsete<br />
43
konkurentide sisenemine kõneteenuste jaemüügi turule, mis omakorda takistab konkurentsi<br />
arengut.<br />
Lisaks eelnevale on juurdepääsukohustused suunatud ka ESS § 134 lõigetes 2 ja 3 sätestatud<br />
eesmärkide saavutamisele seeläbi, et nimetatud kohustus toetab sideteenuste<br />
koostalitusvõimet ja läbivühendatavust ning kaitseb lõppkasutajate huve.<br />
Samas peavad juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 19 kohaselt riigi reguleerivad asutused<br />
tasakaalustama infrastruktuuri omaniku õigused kasutada oma infrastruktuuri enda huvides ja<br />
teiste teenuseosutajate õigused kasutada vahendeid, mis on olulised konkureerivate teenuste<br />
pakkumiseks.<br />
6.3.2. Juurdepääsukohustuste kehtestamine Elionile<br />
Konkurentsiamet kehtestab Elionile telefonivõrgus kõne algatamise turul juurdepääsust<br />
keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks, sideteenuste turgudel konkurentsi<br />
moonutamise takistamise ärahoidmiseks ning lõppkasutajate huvide kaitseks ESS § 50 lg 1<br />
punktis 5 sätestatud kohustuse rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks<br />
võrguelementidele ja võrguga seotud vahenditele mis on vajalikud otsuse punktis 3.2.1.<br />
nimetatud hulgiteenuste kasutamiseks ja võimaldada nende kasutamine vastavalt ESS §-le 51.<br />
Nimetatud kohustuste raames nõuab Konkurentsiamet Elionilt:<br />
1) sideettevõtjatele juurdepääsu võimaldamist konkreetsetele võrguelementidele ja<br />
-vahenditele, mis on vajalikud kõne algatamise teenuse kasutamiseks;<br />
2) heas usus läbirääkimist sideettevõtjatega, kes nõuavad juurdepääsu kõne algatamise<br />
teenusele;<br />
3) teistele sideettevõtjatele lubatud kõne algatamise teenuse jätkuvat võimaldamist;<br />
4) kõne algatamise teenuse osutamist viisil, mis võimaldab seda kasutaval sideettevõtjal<br />
osutada kõneteenust oma lõppkasutajatele;<br />
5) kõne algatamise teenuse vahendusel osutatavate kõneteenuste koostalituseks<br />
hädavajalikele tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele<br />
avatud juurdepääsu võimaldamist;<br />
6) kõne algatamise teenuse kasutamiseks vajalike ühispaiknemise või muude ühiskasutuse<br />
viiside pakkumist, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutuse<br />
võimaldamist;<br />
7) sidevõrkude ja võrguvahendite sidumise võimaldamist.<br />
Tulenevalt ESS §-i 64 lõikest 2 on sideettevõtja, kelle suhtes on Konkurentsiamet kehtestanud<br />
juurdepääsu või sidumise kohustuse, kohustatud juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmisel<br />
täitma järgmisi nõudeid:<br />
1) võimaldama kasutada võrgu seadmeid, ehitisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel ja<br />
kvaliteediga, millega ta seda osutab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või<br />
äripartneritele;<br />
2) võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada<br />
juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet;<br />
3) kasutama juurdepääsu või sidumisega seoses saadud teavet üksnes vastava teenuse<br />
osutamiseks ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele, kaasa arvatud oma<br />
koostööpartneritele ja tütarettevõtjatele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;<br />
44
4) mitte piirama oma klientide juurdepääsu teise sideettevõtja poolt osutatavatele<br />
teenustele.<br />
Vastavalt ESS §-i 65 lõikele 1 võib sideettevõtja lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja<br />
keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest, kui:<br />
1) sidumise või juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või<br />
2) sidumine või juurdepääs kahjustab võrgu terviklikust.<br />
Vastavalt ESS § 64 lõikele 1 on sideettevõtja, kellele Konkurentsiamet on kooskõlas ESS § 50<br />
lg 1 punktiga 5 kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, kohustatud sõlmima<br />
sidumis- ja juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu võrkudele, seadmetele ja<br />
teenustele ning siduma võrgud või seadmed Konkurentsiameti poolt antud mõistliku tähtaja<br />
jooksul, arvestades, et juurdepääsuks või sidumiseks kohustatud sideettevõtjal võib olla vaja<br />
luua sidumiseks või juurdepääsuks tehnilised tingimused, sealhulgas paigaldada seadmeid.<br />
Nimetatud kohustuste raames nõuab Konkurentsiamet Elionilt järgmist:<br />
Elion on kohustatud kõne algatamise teenuse tellimuse korral sõlmima sidumise või<br />
juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja<br />
teenustele ning siduma võrgud või seadmed esimese mõistlikult teostatava tähtaja jooksul,<br />
kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast vastava tellimuse saamist.<br />
6.3.3. Juurdepääsu kohustuste kehtestamise motivatsioon<br />
Juurdepääsukohustuste kehtestamine on suunatud eelkõige otsuse punktis 4.4.3. kirjeldatud<br />
juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimisele.<br />
Juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel on lõppkasutajate huve<br />
kahjustav, kuna ilma juurdepääsuta konkreetsele sidevõrgule on teiste sidevõrkude<br />
lõppkasutajatel võimatu helistada selle konkreetse sidevõrgu lõppkasutajatele. Samuti<br />
kahjustab juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel konkurentsi<br />
arengut jaemüügitasandil, kuna sellise tegevusega tõkestatakse potentsiaalsete konkurentide<br />
sisenemist kõneteenuste jaeturule, mis omakorda takistab konkurentsi arengut.<br />
Konkurentsiamet kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid juurdepääsust keeldumise<br />
konkurentsiprobleemide lahendamise ning leidis, et selleks sobivaimad ja<br />
proportsionaalseimad, arvestades saavutada soovitavat eesmärki, on otsuse punktides 6.3.2.<br />
sätestatud juurdepääsukohustused, kuna ükski teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtja kohustus, ega mõni muu ESS-is sätestatud meede ei ole nimetatud<br />
konkurentsiprobleemi lahendamiseks piisav.<br />
Läbipaistvuskohustus üksi ei oleks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi<br />
vältimiseks aga piisav, kuna nimetatud kohustus sätestab ainult kohustuse avaldada kõigile<br />
võrdsetel tingimustel telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste<br />
kasutamiseks vajalikku informatsiooni, kuid ei kohusta osutama vastavaid teenuseid.<br />
Mittediskrimineerimise kohustus ei ole juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi<br />
vältimiseks kohane, kuna nimetatud kohustus on suunatud üksnes sideettevõtjate võrdse<br />
kohtlemise tagamisele, kuid ei taga telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu kuuluvate<br />
hulgiteenuste osutamist.<br />
Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus ei ole samuti juurdepääsust<br />
keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks kohane, kuna nimetatud kohustus reguleerib<br />
sideettevõtja hindasid ja kulusid, kuid ei taga telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu<br />
kuuluvate hulgiteenuste osutamist.<br />
45
Konkurentsiamet analüüsis, kas Elionile juurdepääsukohustuste muutmine võrreldes Elionile<br />
juba eelmise turuanalüüsi käigus kehtestatud juurdepääsukohustusega on vajalik ning leidis, et<br />
oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud - eelmise turuanalüüsi käigus rakendatud<br />
juurdepääsukohustusega sarnased meetmed tagaksid ka edaspidi huvitatud juurdepääsu<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenustele. Konkurentsiamet on seisukohal, et eeltoodut<br />
arvesse võttes ei ole kehtestatavad juurdepääsukohustused Elionile ülemääraselt koormavad,<br />
samuti on Konkurentsiameti hinnangul Elionil olemas nimetatud kohustuste täitmiseks vajalik<br />
tehniline valmisolek ja ressurss.<br />
Kaaludes, kas juurdepääsu kohustuste kehtestamine Elionile on vajalik ja proportsionaalne<br />
ESS §-s 134 sätestatud eesmärkidega, hindas Konkurentsiamet ESS § 51 lõikes 2 sätestatud<br />
faktoreid ja leiab, et:<br />
1) telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste jaoks<br />
vajalike konkureerivate vahendite kasutamine või paigaldamine, pidades silmas turu<br />
arengutempot ja võttes arvesse asjasse puutuva juurdepääsu laadi ja liiki, on Elioni<br />
sidevõrgus tehniliselt ja majanduslikult teostatav, kuna Elionil on olemas selliste<br />
teenuste osutamiseks vajalik tehniline valmisolek ja ressurss;<br />
2) Elioni sidevõrgus on telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate<br />
hulgiteenuste pakkumine mõistliku taotluse korral teostatav võrreldes kasutatavate<br />
mahtudega, kuna vastava teenuse pakkumisest saadavad tulud aitavad kaasa<br />
investeeringute tegemisele sidevõrgu arendamiseks;<br />
3) telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamine<br />
mõistliku taotluse alusel Elioni sidevõrgus ei ole ülemäära koormav ega sea ohtu<br />
Elioni esialgseid investeeringuid, kuna vastava teenuse osutamisest saadavad tulud<br />
tagavad esialgsete investeeringute tasuvuse;<br />
4) telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamise<br />
kohustuse soodustab konkurentsi kõne teenuste jaeturgudel pikema aja jooksul, kuna<br />
vastav kohustus edendab sideettevõtjatele sisenemist kõneteenuste jaeturgudele, mis<br />
omakorda suurendab konkureerivate kõneteenuste pakkumist;<br />
5) telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamise<br />
kohustuse kehtestamine Elionile edendab nii konkurentsi jaetasandil kui ka kaitseb<br />
lõppkasutajate õigusi. Telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate<br />
hulgiteenuste osutamine soodustab konkurentide sisenemist kõneteenuste jaeturgudele,<br />
mis omakorda edendab kõneteenuste konkurentsi ja valikut;<br />
6) telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamise<br />
kohustuse kehtestamine Elionile edendab üleeuroopaliste teenuste osutamise<br />
võimalikkust, kuna nimetatud teenuste osutamine soodustab konkurentide sisenemist<br />
kõneteenuste jaeturgudele, mis omakorda laiendab üleeuroopaliste kõne teenuste<br />
osutamise võimalikkust.<br />
Kohustus kõne algatamise teenuse tellimuse korral sõlmida sidumise või juurdepääsuleping ja<br />
võimaldada juurdepääs taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja teenustele ning siduda võrgud<br />
või seadmed esimese mõistlikult teostatava tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe (2) kuu<br />
jooksul pärast vastava tellimuse saamist, on Konkurentsiameti hinnangul mõistlik, kuna sama<br />
tähtaeg samadele teenustele oli kehtestatud ka eelmises turuanalüüside ringis - seega ei ole<br />
sidumine ja kõne algatamise teenuse osutamine Elionile uued teenused ja tal on olemas nende<br />
teenuste osutamiseks vajalikud teadmised, kogemus ja ressurss.<br />
Juurdepääsukohustuste kehtestamine Elionile on:<br />
46
mõistlik ja otstarbekas, kuna sellega tagatakse lõppkasutajate vaheline ühendatavus;<br />
mittediskrimineeriv, kuna Elioni poolt osutatavad telefonivõrgus kõne algatamise<br />
hulgituru koosseisu kuuluvad hulgiteenused mõjutavad telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turuga lähedalt seotud jaeturgudel konkurentsi oluliselt rohkem kui teiste<br />
sideettevõtjate poolt osutatavad telefonivõrgus kõne algatamise turul hulgiteenused.<br />
Sellest tulenevalt on õigustatud Elionile juurdepääsu kohustuste kehtestamine<br />
asjakohasel turul, et tõkestada Elioni võimalust oma märkimisväärset turujõudu ära<br />
kasutada konkurentsi takistamiseks;<br />
läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav,<br />
mida Konkurentsiamet tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused<br />
sellest temale tulenevad.<br />
6.4. Mittediskrimineerimise kohustus<br />
6.4.1. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk<br />
Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 17 kohaselt on mittediskrimineerimise kohustuse<br />
eesmärgiks tagada, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ei moonutaks konkurentsi eelkõige<br />
juhul, kui tegemist on vertikaalselt integreeritud ettevõtjaga, kes pakub teenuseid ettevõtjatele,<br />
kellega ta konkureerib allapoole seotud turgudel.<br />
Lisaks eelnevale on mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine suunatud ka ESS §134<br />
lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide täitmisele eelkõige seeläbi, et nimetatud kohustuse<br />
kehtestamisega tõkestatakse konkurentsi moonutamine ja takistamine sideteenuste turgudel<br />
ning tagatakse sideettevõtjate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine.<br />
6.4.2. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine Elionile<br />
Konkurentsiamet kehtestab telefonivõrgus kõne algatamise turul otsuse punktis 4.4.2., otsuse<br />
lisas 1 (hindade analüüs) ning otsuse punktis 4.4.4. toodud konkurentsiprobleemide<br />
lahendamise ning konkurentsi moonutamise tõkestamiseks ja sideettevõtjate võrdse ja<br />
mittediskrimineeriva kohtlemise tagamiseks Elionile ESS § 50 lg 1 punktis 3 sätestatud<br />
mittediskrimineerimise kohustuse, mille korral peab Elion kõne algatamise teenuse ja selle<br />
toimimiseks vajalike tugiteenuste osutamisel rakendama asjakohasel turul samadel asjaoludel<br />
samaväärseid tingimusi ning osutama nimetatud teenuseid ja avaldama informatsiooni<br />
nendele sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma<br />
tütarettevõtjate või partnerite puhul.<br />
Mittediskrimineerimise kohustuse raames peab Elion kõne algatamise teenuse ja selle<br />
toimimiseks vajalike tugiteenuste osutamisel muu hulgas rakendama sideettevõtjatele<br />
samasuguseid hindasid nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul.<br />
6.4.3. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamise motivatsioon<br />
Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine on suunatud otsuse punktis 4.4.2., otsuse<br />
lisas 1 (hindade analüüs) ning otsuse punktis 4.4.4. kirjeldatud hinnadiskrimineerimise,<br />
viivitamistaktika, mittekohaste nõuete, kvaliteedi diskrimineerimise vältimisele.<br />
Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamisega välditakse tulevikus märkimisväärse<br />
tõenäosusega esineda võivat Elioni kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolset teiste<br />
sideettevõtjate diskrimineerimist telefonivõrgus kõne algatamise hulgiturul ja sellega<br />
kaasnevat teiste sideettevõtjate turule sisenemise takistamist ning konkurentsi moonutamist<br />
või piiramist kõneteenuste jaeturgudel.<br />
47
Konkurentsiamet kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid diskrimineerimisega seotud<br />
konkurentsiprobleemide lahendamise ja leidis, et selleks sobivaim ja proportsionaalseim,<br />
arvestades kohustuse kehtestamise eesmärki, on otsuse punktis 6.4.2. toodud<br />
mittediskrimineerimise kohustus, kuna ükski teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtja kohustus ega mõni muu ESS-is sätestatud meede ei lahenda nimetatud<br />
konkurentsiprobleeme täielikult ning ei ole seega asjakohane.<br />
Läbipaistvuskohustused ei ole diskrimineerimisega seonduvate konkurentsiprobleemide<br />
ärahoidmiseks piisavad, kuna nimetatud kohustused sätestavad üksnes kohustuse avaldada<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenustega seotud andmeid,<br />
kuid ei kohusta osutama vastavaid teenuseid kõigile võrdsetel tingimustel (sh võrdse<br />
kvaliteediga, võrdse informatsiooni kättesaadavusega, võrdse teenuse osutamise tähtajaga,<br />
võrdsete nõuete ja toote omadustega).<br />
Juurdepääsukohustused ei ole diskrimineerimisega seonduvate konkurentsiprobleemide<br />
ärahoidmiseks sobivad, kuna juurdepääsukohustused tagavad küll telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamise teistele huvitatud<br />
sideettevõtjatele, kuid ei taga neile selliste teenuste osutamisel võrdseid tingimusi.<br />
Hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus ei ole diskrimineerimise konkurentsiprobleemi<br />
lahendamiseks sobiv, kuna hinnakontrolli kohustus lahendab hinnaprobleemid, kuid ei<br />
lahenda diskrimineerimise probleeme.<br />
Konkurentsiamet analüüsis, kas Elioni mittediskrimineerimise kohustuste muutmine võrreldes<br />
Elionile juba eelmise turuanalüüsi käigus kehtestatud mittediskrimineerimise kohustustega on<br />
vajalik, ning leidis, et oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud - eelmise turuanalüüsi<br />
käigus rakendatud mittediskrimineerimise kohustustega sarnased meetmed tagaksid ka<br />
edaspidi huvitatud juurdepääsu telefonivõrgus kõne algatamise teenustele.<br />
Konkurentsiameti hinnangul ei ole mittediskrimineerimise kohustus Elionile majanduslikult<br />
ebamõistlikult koormav ning pikas perspektiivis on nimetatud kohustuse kehtestamine kasulik<br />
konkurentsi edendamiseks telefonivõrgus kõne algatamise turuga lähedalt seotud jaeturgudel.<br />
Samuti on Konkurentsiamet veendunud, et informatsiooni avaldamine teistele<br />
sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu endale või oma<br />
tütarettevõtjatele või partneritele ei nõua Elionilt majanduslikult märkimisväärseid kulutusi.<br />
Mittediskrimineerimise kohustuste kehtestamine Elionile on:<br />
mõistlik ja otstarbekas, kuna see tagab, et Elion ei kasuta oma turujõudu konkurentsi<br />
kahjustavalt ega kohtle oma konkurente ebavõrdselt;<br />
mittediskrimineeriv, kuna Elioni osutatav telefonivõrgus kõne algatamise<br />
hulgiteenused mõjutavad konkurentsi kõne teenuste jaeturgudel Elioni ulatusliku<br />
infrastruktuuri olemasolu tõttu oluliselt suuremal määral kui teiste sideettevõtjate poolt<br />
osutatavad telefonivõrgus kõne algatamise hulgiteenused. Sellest tulenevalt on<br />
õigustatud Elionile mittediskrimineerimise kohustuste kehtestamine, et tõkestada<br />
Elioni võimalust oma märkimisväärset turujõudu ära kasutada konkurentsi<br />
takistamiseks;<br />
läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav,<br />
mida Konkurentsiamet tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused<br />
sellest temale tulenevad.<br />
48
6.5. Läbipaistvuskohustused<br />
6.5.1. Läbipaistvuskohustuste eesmärk<br />
Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 16 kohaselt on läbipaistvuskohustuste eesmärgiks<br />
aidata muuta läbirääkimisi kiiremaks, vältida vaidlusi ja anda turul tegutsevatele ettevõtjatele<br />
kindlustunne selle kohta, et teenuste pakkumiste tingimused ei ole diskrimineerivad, ning<br />
tagada sidumiseks ja/või juurdepääsuks vajaliku teabe võrdne kättesaadavus kõigile huvitatud<br />
sideettevõtjatele.<br />
Samuti on läbipaistvuskohustuste kehtestamine suunatud ka ESS § 134 lõigetes 1 ja 2<br />
nimetatud eesmärkide täitmisele eelkõige seeläbi, et nimetatud kohustus toetab sideteenuste<br />
turgudel konkurentsi moonutamise ja takistamise tõkestamist ning sideettevõtjate võrdset ja<br />
mittediskrimineerivat kohtlemist.<br />
6.5.2. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine Elionile<br />
Konkurentsiamet kehtestab telefonivõrgus kõne algatamise turul otsuse punktis 4.4. (koos<br />
alapunktidega) ning otsuse lisas 1 (hindade analüüs) kirjeldatud konkurentsiprobleemide<br />
lahendamise ning sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamise ja takistamise tõkestamise<br />
ning sideettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise toetamiseks Elionile järgmised<br />
ESS § 50 lg 1 punktides 1 ja 2 ning §-s 53 sätestatud kohustused:<br />
1) kohustus avaldada Konkurentsiameti nõudmisel kõne algatamise teenusega ja selle<br />
toimimiseks vajalike tugiteenustega seotud andmed tehniliste tingimuste, võrgu<br />
omaduste, teenuse osutamise tingimuste ja tasude kohta;<br />
2) kohustus avaldada Konkurentsiameti nõudmisel kõne algatamise teenusega ja selle<br />
toimimiseks vajalike tugiteenustega seotud andmed kuluarvestuse kohta;<br />
3) kohustus koostada ja avaldada kõne algatamise teenuse ja selle toimimiseks vajalike<br />
tugiteenuste kohta näidispakkumine ja selle muudatused vastavalt ESS § 53 lõikele 4<br />
ning esitada vastav näidispakkumine ja selle muudatused Konkurentsiametile üks kuu<br />
enne avaldamist.<br />
Sealhulgas nõuab Konkurentsiamet läbipaistvuskohustuse raames Elionilt, et avaldatud<br />
näidispakkumine sisaldaks ESS § 53 lõikes 2 sätestatud tingimusi.<br />
Vastavalt ESS § 53 lõikele 5 on Konkurentsiametil õigus nõuda sideettevõtjalt muudatuste<br />
tegemist näidispakkumisse, kui see ei ole kooskõlas näidispakkumise avaldamise kohustuse<br />
eesmärkidega.<br />
6.5.3. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine motivatsioon<br />
Konkurentsiameti hinnangul aitab läbipaistvuskohustus kaasa kõigi otsuse punktis 4.4. (koos<br />
alapunktidega) ning otsuse lisas 1 (hindade analüüs) nimetatud konkurentsiprobleemide<br />
lahendamisele. Ainult läbipaistvuskohustus ei suuda üldjuhul konkurentsiprobleeme<br />
lahendada või ära hoida. Nimetatud kohustust kasutatakse teiste kohustustega kaasneva ning<br />
neid efektiivsemaks muutva kohustusena.<br />
Näiteks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi lahendamisele aitavad<br />
läbipaistvuskohustused kaasa sellega, et muudavad juurdepääsu tingimused kõigile<br />
kättesaadavaks ja läbipaistvaks ning juurdepääsu läbirääkimised kiiremaks. Tehniliste liideste<br />
avatus ja läbipaistvus on aga juurdepääsu ja koostalitusvõime tagamisel eriti olulised.<br />
Samuti aitavad läbipaistvuskohustused kaasa sellele, et annavad vastavatel turgudel<br />
tegutsevatele ettevõtjatele kindlustunde selles osas, et telefonivõrgus kõne algatamise turu<br />
49
koosseisu kuuluvate teenuste osutamisel ei kohaldata erinevatele sideettevõtjatele erinevaid<br />
tingimusi.<br />
Läbipaistvuskohustus on ka mittediskrimineerimise kohustuse loomulik täiend, kuna selleks,<br />
et tuvastada käitumist, mis võib diskrimineeriva tegevuse tõttu kahjulik olla, peab osapooltel<br />
olema võimalik vabalt jälgida ja võrrelda tegureid, mille puhul diskrimineerimine võiks aset<br />
leida.<br />
Ülemäärase hinnakujunduse vältimist toetab läbipaistvuskohustus läbi hindade<br />
avalikustamise, mis aitab kiiremini nimetatud konkurentsiprobleemi tuvastada.<br />
Konkurentsiamet kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turu koosseisu kuuluvate teenuse kasutamiseks vajaliku teabe kättesaadavuse kõigile<br />
huvitatud isikutele ja leidis, et selleks sobivaim ja proportsionaalseim, arvestades kohustuse<br />
kehtestamise eesmärki, on otsuse punktis 6.5.2. toodud läbipaistvuskohustused, kuna ükski<br />
teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus ega mõni muu ESSis<br />
sätestatud meede ei taga teabe kättesaadavust nii efektiivselt.<br />
Ainult mittediskrimineerimise kohustus ei ole teabe kättesaadavuse tagamiseks piisav, kuna<br />
see ei taga teabe kompaktset (näiteks näidispakkumise kujul) avalikustamist konkreetsete<br />
teenuste jaoks efektiivseimal viisil (näiteks veebilehel). Samuti ei ole juurdepääsu kohustused<br />
ning hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused piisavad, kuna nimetatud kohustused ei<br />
sätesta konkreetseid kohustusi teabe kättesaadavuse kohta.<br />
Konkurentsiamet analüüsis, kas Elionile läbipaistvuskohustuste muutmine võrreldes neile<br />
juba eelmise turuanalüüsi käigus kehtestatud läbipaistvuskohustustega on vajalik ning leidis,<br />
et oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud - eelmise turuanalüüsi käigus rakendatud<br />
läbipaistvuskohustustega sarnased meetmed tagaksid ka edaspidi huvitatud juurdepääsu<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenustele.<br />
Konkurentsiamet on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes ei ole kehtestatavad<br />
läbipaistvuskohustused Elionile ülemääraselt koormavad, samuti on Konkurentsiameti<br />
hinnangul Elionil olemas nimetatud kohustuste täitmiseks vajalik tehniline valmisolek ja<br />
ressurss.<br />
Läbipaistvuskohustuste kehtestamine Elionile on:<br />
mõistlik ja otstarbekas, kuna telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu<br />
kuuluvate hulgiteenuste osutamise tingimuste ja hindade avaldamine tagab<br />
konkurentsi ja turgude stabiilsuse;<br />
mittediskrimineeriv, kuna Elioni osutatavad telefonivõrgus kõne algatamise<br />
hulgiteenused mõjutavad konkurentsi kõne teenuste jaeturgudel Elioni ulatusliku<br />
infrastruktuuri olemasolu tõttu oluliselt suuremal määral kui teiste sideettevõtjate poolt<br />
osutatavad telefonivõrgus kõne algatamise hulgiteenused. Sellest tulenevalt on<br />
õigustatud Elionile läbipaistvuskohustuste kehtestamine selleks, et tõkestada Elioni<br />
võimalust oma märkimisväärset turujõudu ära kasutada konkurentsi takistamiseks;<br />
läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav,<br />
mida Konkurentsiamet tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused<br />
sellest temale tulenevad.<br />
50
6.6. Hinnakontrolli kohustus<br />
6.6.1. Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse alused ja<br />
eesmärk<br />
Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 20 kohaselt võib hinnakontroll osutuda vajalikuks, kui<br />
turuanalüüs näitab, et konkurents konkreetsel turul ei ole tulemuslik.<br />
Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 18 kohaselt võimaldab raamatupidamise<br />
(kuluarvestuse) lahusus muuta sisemised ülekandehinnad nähtavaks ja seega saavad riigi<br />
reguleerivad asutused vajaduse korral kontrollida mittediskrimineerimise kohustuse täitmist.<br />
Lisaks eelnevale on kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse<br />
kehtestamine suunatud ka ESS § 134 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmisele eelkõige<br />
seeläbi, et nimetatud kohustus tõkestab konkurentsi moonutamise või takistamise sideteenuste<br />
turgudel ning kõrvaldab Euroopa Liidu sees takistused sideteenuste osutamisele, sealhulgas<br />
sidevõrkude ja nendega seotud vahendite pakkumisele.<br />
Vastavalt ESS § 50 lg 1 punktile 7 võib Konkurentsiamet sideettevõtja suhtes, kes on<br />
tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise<br />
või juurdepääsuga juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga<br />
seotud kohustuse ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud<br />
kohustuse vastavalt ESS §-le 52.<br />
Vastavalt ESS § 50 lg 1 punktile 4 võib Konkurentsiamet sideettevõtja suhtes, kes on<br />
tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul sidumise või<br />
juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustuse, mille raames<br />
Konkurentsiamet võib nõuda, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudaks läbipaistvaks<br />
oma hulgimüügi hinnad ja sisemised transferthinnad.<br />
Vastavalt ESS § 52 lõikele 1 võib Konkurentsiamet kehtestada märkimisväärse turujõuga<br />
ettevõtjale ESS § 50 lg 1 punktis 7 sätestatud sidumise või juurdepääsu kulude ja tasudega<br />
seotud kohustusi, sealhulgas kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud<br />
kohustusi, tingimusel, et ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et konkurentsi mittetoimimise<br />
tõttu on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal võimalik hoida hindu ülemäära kõrgel või<br />
madalal tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve.<br />
Vastavalt ESS § 52 lõikele 2 võtab Konkurentsiamet ESS § 50 lg 1 punktis 7 nimetatud<br />
kohustuste kehtestamisel arvesse sideettevõtja poolt tehtud investeeringuid ja seda, et<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida mõistlikku kasumit, võttes<br />
arvesse kaasnevaid riske. Samuti lähtub Konkurentsiamet sideettevõtjale ESS § 50 lg 1<br />
punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Konkurentsiameti<br />
poolt nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima<br />
efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama lõppkasutajate kasu. Selleks võib<br />
Konkurentsiamet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel.<br />
Kui Konkurentsiamet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale ESS § 50 lõike 1<br />
punktis 7 sätestatud kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustusi, siis vastavalt ESS § 52<br />
lõikele 3 peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja Konkurentsameti nõudel tõendama, et<br />
teenuse tasud põhinevad teenuse osutamise kuludel, millele lisandub mõistlik kasum.<br />
Vastavalt ESS § 52 lõikele 4 võib Konkurentsiamet vajaduse korral § 52 lõikes 3 sätestatud<br />
teenuse osutamise kulude kontrollimisel kasutada ettevõtja poolt kasutatud kulude<br />
arvestamise metoodikast erinevat metoodikat. Kui selgub, et teenuse tasud ei põhine teenuse<br />
51
osutamise kuludel, on Konkurentsiametil õigus nõuda tasude kooskõlla viimist teenuse<br />
osutamise kuludega.<br />
6.6.2. Kuluarvestuse lahususe, kuluarvestuse kohustuse ja hinnakontrolli kohustuste<br />
kehtestamine.<br />
Konkurentsiamet analüüsis (vt otsuse lisa 1), kas Elionile hetkel kehtivate telefonivõrgus kõne<br />
algatamise teenusega seonduvate hinnakohustuste muutmine on vajalik, ning leidis, et oluliste<br />
muudatuste tegemine ei ole põhjendatud.<br />
Võttes arvesse eeltoodut, kehtestab Konkurentsiamet Elionile telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turul Sideameti 20.06.2007 otsuse nr J.1.-45/07/08 (edaspidi Sideameti otsus) punktis<br />
6.4.1.4.3. kehtestatud hinnakohustustega võrreldes sarnased kohustused, mille kohaselt<br />
kehtestatakse Elionile telefonivõrgus kõne algatamise turul käesolevas turuanalüüsis<br />
kirjeldatud konkurentsiprobleemide vältimiseks ning lõppkasutajate huvide kaitseks ESS § 50<br />
lg 1 punktis 4 sätestatud kulude eraldi arvestuse kohustus ning ESS § 50 lg 1 punktis 7<br />
sätestatud kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustus.<br />
Kulude eraldi arvestuse ja kuludele orienteeritud tasude kohustuse raames nõuab<br />
Konkurentsiamet Elionilt järgmist:<br />
1) Elion peab rakendama teistele sideettevõtjatele ja enda üksustele osutatavatele<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenustele kulude eraldi arvestamiseks otsuse lisas 2<br />
toodud metoodikat, mida on Sideameti otsusega sätestatud metoodikaga võrreldes<br />
täpsustatud;<br />
2) Elion peab rakendama teistele sideettevõtjatele osutavatele telefonivõrgus kõne<br />
algatamise teenustele kuludele orienteeritud hindasid, mis on arvestatud vastavalt<br />
otsuse lisas 2 toodud metoodikale, mida on Sideameti otsuses sätestatud metoodikaga<br />
võrreldes täpsustatud;<br />
3) Elion võib rakendada telefonivõrgus kõne algatamise teenustele allahindluseid, kui<br />
need on kuludega põhjendatud;<br />
4) Elion peab telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamise eelduseks olevate<br />
sidumise teenustele kuludele orienteeritud hindasid, mis on arvestatud vastavalt otsuse<br />
lisas 2 toodud metoodikale;<br />
5) Elion ei või telefonivõrgus kõne algatamise esimese kolme minuti kaalutud 28 keskmisi<br />
hindasid muuta kalendriaastas rohkem, kui ±10% võrreldes eelmisel kalendriaastal<br />
viimasena rakendatud vastavate kaalutud keskmiste hindadega;<br />
6) Elion peab regulaarselt kord aastas telefonivõrgus kõne algatamise hinnad ümber<br />
arvutama ning rakendama uued hinnad iga aasta 1.juunil.<br />
6.6.3. Hinnakontrolli kehtestamise motivatsiooni, kuluarvestuse ja kuluarvestuse<br />
lahususe kohustuse kehtestamise motivatsioon<br />
Tuginedes läbiviidud turuanalüüsile, on Elionil selgest domineerivast turupositsioonist<br />
tulenevalt hinnakontrolli mehhanismi kehtestamata jätmisel eeldused hindade<br />
kokkusurumiseks läbi ülemäärase hinnakujunduse, hinnadiskrimineerimise, röövelliku<br />
hinnakujunduse ja ristsubsideerimise. Kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud<br />
tasude kohustus on suunatud telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu kuuluvate<br />
28 Kaaludeks on kõne liikluse jagunemine telefonivõrgus kõne algatamise teenusele rakendavate erinevate<br />
hindade (näiteks normaalaeg, soodusaeg ja ööaeg) vahel.<br />
52
teenuste toetamiseks mittediskrimineerival viisil ja hindade analüüsis kirjeldatud vastava turu<br />
teenuste hindadega seotud konkurentsiprobleemide ärahoidmisele.<br />
Konkurentsiamet kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turul hindade analüüsis kirjeldatud konkurentsiprobleemide vältimise ning leidis, et kõige<br />
sobivam ja proportsionaalsem on kehtestada käesoleva otsuse punktis 6.6.2. sätestatud<br />
kohustused, kuna ükski teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja<br />
kohustus ega mõni muu ESS-is sätestatud meede ei taga nimetatud konkurentsiprobleemide<br />
lahendamist nii efektiivselt. Samuti on Elionil kehtestatavate kohustustega sarnase kulude<br />
arvestamise metoodika rakendamise kogemus ning seega ei nõua kehtestatav kohustus<br />
ettevõtjalt olulisi lisaressursse ja ei ole ettevõtjale liigselt koormav.<br />
Konkurentsiamet leiab, et kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud tasude<br />
kohustuse kehtestamine Elionile on:<br />
mõistlik ja otstarbekas, kuna see tagab, et Elion ei kasuta oma turujõudu konkurentsi<br />
kahjustavalt, ei takista ebaõiglaste hindade rakendamisega konkurente turule<br />
sisenemast ega suru oma konkurente turult välja;<br />
mittediskrimineeriv, kuna Elioni osutatav telefonivõrgus kõne algatamise teenus<br />
mõjutab Elioni ulatusliku infrastruktuuri olemasolu tõttu olulisel määral konkurentsi<br />
vastava turuga lähedalt seotud jaemüügiturgudel. Sellest tulenevalt on õigustatud<br />
Elionile kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud tasude kohustuse<br />
kehtestamine, et tõkestada Elioni võimalust oma märkimisväärset turujõudu ära<br />
kasutada konkurentsi takistamiseks;<br />
läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav,<br />
mida Konkurentsiamet tema suhtes on kavandanud ning millised õigused ja<br />
kohustused sellest temale tulenevad.<br />
6.6.4. Hinna reguleerimise metoodika valiku analüüs<br />
ESS § 52 lõike 2 kohaselt peab igasugune Konkurentsiameti poolt nõutav kulude katmise<br />
mehhanism ja hinnakujundamise metoodika teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi<br />
ning suurendama tarbijate kasu.<br />
Hindamaks alternatiivsete metoodikate sobivust nimetatud kriteeriumitega, analüüsis<br />
Konkurentsiamet järgmisi põhilisi Euroopa Liidu sideteenuste turgude reguleerimisel<br />
kasutatavaid hinnakontrolli metoodikaid 29 :<br />
kuludele orienteeritus: hindade kujundamine lähtudes kuludest, mis leitakse<br />
kuluarvestussüsteemide abil. Sellisteks kuluarvestussüsteemideks võivad olla näiteks:<br />
LRAIC (Long Run Average Incremental Costs - pikaajaliste keskmiste lisanduvate<br />
kulude metoodika) või<br />
HC FDC (Historical Cost based Fully Distributed Costs - ajaloolistel kuludel põhinev<br />
täielikult jaotatavate kulude metoodika) või<br />
CC FDC (Current Cost based Fully Distributed Costs – jooksvatel kuludel põhinev<br />
täielikult jaotatavate kulude metoodika);<br />
komponendi tõhusa hindamise reegli (efficient component pricing rule - edaspidi<br />
ECPR) kasutamine, mille lihtsustatud vorm on „jaehind-miinus” meetod;<br />
29 Vt lk 7 http://www.irg.eu/template20.jsp?categoryId=260350&contentId=543311.<br />
53
võrreldavate turgude hindade kasutamine.<br />
6.6.4.1. Kuludele orienteeritud hinnakontrolli metoodika<br />
Kuludele orienteeritud hinnad on kõige sobivamad olukorras, kus turujõud võrguteenuste<br />
pakkumise tasandil võimaldab märkimisväärse turujõuga ettevõtjal nõuda ülemääraseid hindu<br />
ja kus on ebatõenäoline, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja turujõud konkurentsi abil<br />
mõistliku aja jooksul väheneks (st eriti juhtudel, kus turul eksisteerivad kõrged sisenemise<br />
tõkked). Seda, et telefonivõrgus kõne algatamise turule sisenemisel eksisteerivad kõrged<br />
sisenemise tõkked, põhjendas Konkurentsiamet otsuse punktides 4.3.3. (koos alapunktidega).<br />
Euroopa Liidu riiklike sideturu regulaatorite poolt kõige sagedamini kasutatavad lähenemised<br />
kuludele orienteeritusele on LRAIC, HC FDC ja CC FDC.<br />
LRAIC metoodika võib põhineda jooksvatel või tulevastel kuludel, hõlmates ebaefektiivsuse<br />
kohandusi, ning ülalt-alla (retrospektiivsel) või alt-üles mudelil. Kogu teenuse kulu<br />
defineeritakse LRAIC kontseptsioonist lähtuvalt kui senisele kulude mahule lisanduv kulu,<br />
mida kantakse teenust osutades ja mida ei eksisteeri, kui teenust ei osutata. Lähtepunktiks<br />
võivad olla ettevõtja ajaloolised kulud, mis hinnatakse ümber lähtudes jooksvatest või<br />
tulevastest hindadest ja efektiivsuseeldustest (st välistatakse ebaolulised kulud). Alternatiivina<br />
või täiendina võib erinevaid finants- või tehnilisi eeldusi kasutades konstrueerida<br />
majanduslikke ja tehnilisi nn alt-üles mudeleid.<br />
HC FDC ja CC FDC metoodikad tähendavad lihtsustatult seda, et ühe puhul on kulude<br />
arvestamise aluseks võetud ajaloolised kulud ja teisel jooksvad kulud ehk hetkel käibivad<br />
seadmete hinnad, nimetatud kulud jaotatakse täielikult kõigi teenuste vahel, samuti võetakse<br />
arvesse mõistlikku kasumit investeeringutelt. HC FDC metoodika rakendamisel on<br />
hinnakontrolli aluseks olevad kulud võrreldavad ettevõtja reaalsete majandustulemustega.<br />
Samuti on selle metoodika rakendamine oluliselt lihtsam kui CC FDC metoodika puhul, kuna<br />
ajalooliste kulude teisendamise etapp jooksvatele kuludele jääb kuluarvestussüsteemi<br />
loomisel ära.<br />
Eeltoodud hinnakontrolli metoodikate alusel hinna väljaarvutamine on pikaajaline protsess,<br />
mis nõuab ettevõtjalt palju tööjõuressurssi ja aega. Näiteks on jooksvate kulude teisendamine<br />
keerukas, tuginedes paljudel eeldustel ja eksperthinnangutel ning selle korrektne teostus on<br />
seetõttu tööjõuressursirohke. Samuti eeldab korrektne kulude jagamine suurele hulgale<br />
kulukirjetele õige kulukäituri leidmist, et need kulud teenustele õigesti jagada.<br />
HC FDC hinnakontrolli metoodika rakendamine on ettevõtjale vähem koormavam, kui CC<br />
FDC või LRAIC-metoodikal põhinevat hinnakontrolli metoodika rakendamine, kuna puudub<br />
kohustus teisendada ajaloolised kulud jooksvateks kuludeks ja hinnata tulevasi kulusid.<br />
Konkurentsiamet ei pea põhjendatuks Elionile CC FDC või LRAIC hinnakontrolli metoodika<br />
kehtestamist ja leiab, et piisab lihtsamast ülalt-alla ajaloolisel kulubaasil ja täielikult<br />
jaotatavatel kuludel põhineva hinnakontrolli metoodika (Top-Down Historical Cost based,<br />
Fully Distributed Costs – Top-Down HC FDC) kasutamisest Elioni poolt. Elion on nimetatud<br />
metoodikat rakendanud alates 01.10.2007 telefonivõrgus kõne algatamise turul, mille<br />
tulemusel Elioni vastavad hinnad alanesid. Konkurentsiamet hinnangul on selline metoodika<br />
piisav, et vältida ülemääraseid hindasid, ristsubsideerimist ja hinnadiskrimineerimist.<br />
54
Samuti peab Konkurentsiamet põhjendatuks seada Elionile piirang, mille kohaselt ei või<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenusele rakendatavaid esimese kolme minuti kaalutud 30<br />
keskmisi hindasid muuta kalendriaastas rohkem, kui ±10% võrreldes eelmisel kalendriaastal<br />
viimasena rakendatud vastavate kaalutud keskmiste hindadega. Konkurentsiameti hinnangul<br />
tagab see telefonivõrgus kõne algatamise turu läbipaistvuse ja stabiilsuse ning aitab vastaval<br />
turul osalevatel sideettevõtjatel (nii vastava teenuse pakkujal, kui ka kasutajatel) paremini<br />
planeerida oma äritegevust, kaasa arvatud investeeringuid.<br />
Kuludele orienteeritud tasude kohustust täiendab ESS § 50 lg 1 punktis 4 nimetatud kulude<br />
eraldamise kohustus, kuna see võimaldab veenduda, et ettevõtja ei ole lisanud telefonivõrgus<br />
kõne algatamise turu koosseisu kuuluvatele teenuste hindadele mittevajalikke kulusid. Samuti<br />
aitab see kaasa hinnadiskrimineerimise, röövelliku hinnakujunduse ja ristsubsideerimise<br />
konkurentsiprobleemi tuvastamisele, kuna võimaldab eraldada jae- ja hulgiteenustega seotud<br />
kulusid ja tulusid.<br />
6.6.4.2. ECPR hinnakontrolli metoodika<br />
ECPR kasutamine on kõige sobivam olukorras, kui hulgituruga vertikaalselt allapoole seotud<br />
jaeturg on kasvavas, laienevas faasis. Selline hinnakontrolli meetod takistab märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtjal tõhustada oma turupositsiooni hindade ja kasumi kokkusurumise kaudu<br />
ning samal ajal tagab investeerimise stimuleerimise toetuse.<br />
Hetkel on Eestis telefonivõrgus kõne algatamise turul selline metoodika sobimatu, kuna<br />
vertikaalselt allapoole seotud kõneteenuste jaeturu mahud vähenevad.<br />
6.6.4.3. Võrreldavate turgude hindade kasutamise metoodika<br />
Kuludele orienteerituse ja ECPR hinnakontrolli metoodikatele on alternatiiviks ka<br />
võrreldavate turgude hindade kasutamine. See seob hinna ühel turul hinnaga teisel võrreldaval<br />
turul (mõnikord rahvusvahelise võrdluse näol) ja on iseäranis kasulik varem reguleerimata<br />
turgudel seni, kuni on välja töötatud asjakohased kuludele orienteerituse metoodikad.<br />
Võrreldavate hindade kasutamine käesoleval juhul ei ole põhjendatud, kuna telefonivõrgus<br />
kõne algatamise turu teenuste hinnad on juba varem HC FDC kulude arvestamise metoodika<br />
põhiselt reguleeritud ja ECPR meetod annab vähem täpsema tulemuse võrreldes ettevõtja<br />
kulude hindamisega HC FDC kulu arvestamise metoodika abil.<br />
6.6.4.4. Hinna reguleerimise metoodika analüüsi kokkuvõte<br />
Kaaludes eeltoodud alternatiivseid hinna reguleerimise metoodikaid, leiab Konkurentsiamet,<br />
et kõige sobivam metoodika, mis teenib kõige paremini efektiivse ja pideva konkurentsi huvi<br />
ning suurendab lõppkasutajate kasu ning sobib sidevõrgu dubleerimise vähetõenäolisuse<br />
puhul ning ei ole sideettevõtjale telefonivõrgus kõne algatamise turul ülemäära koormav, on<br />
ülalt-alla ajaloolisel kulubaasil ja täielikult jaotatavatel kuludel põhinev hinnakontrolli<br />
metoodika. Seega on põhjendatud Elionile Sideameti otsuse punktis 6.4.1.4.3. toodud<br />
kohustustega sarnaste hinnakohustuste kehtestamine, seejuures täpsustades nimetatud<br />
kohustuse raames rakendatavat kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud tasu<br />
arvestamise metoodikat.<br />
30 Kaaludeks on kõne liikluse jagunemise telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele rakendavate erinevate<br />
hindade (näiteks normaalaeg, soodusaeg ja ööaeg) vahel.<br />
55
6.6.4.5. Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võtmine<br />
Vastavalt ESS § 52 lõikele 2 võtab Konkurentsiamet ESS § 50 lg 1 punktis 7 nimetatud<br />
kohustuste kehtestamisel arvesse sideettevõtja poolt tehtud investeeringuid ja seda, et<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida mõistlikku kasumit, võttes<br />
arvesse kaasnevaid riske.<br />
Konkurentsiamet kinnitab, et otsuse punktis 6.6.2. sätestatud kuluarvestuse lahususe,<br />
kuluarvestuse kohustuse ja hinnakontrolli kohustuste kehtestamise kohustuse puhul<br />
sideettevõtja poolt tehtud investeeringuid ja mõistliku kasumi teenimise võimalust arvesse<br />
võetud.<br />
Ajaloolistel kuludel põhinev telefonivõrgus kõne algatamise turu teenuste hinnad näitavad<br />
tegelikult selle teenusega seotud kulude taset sh investeeringutest tulenevat kulumit,<br />
tegevuskulusid ja kapitalikulu sh mõistlikku kasumit. Seega võimaldab kuludele orienteeritud<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turu teenuste hinnad ettevõtjal katta nii investeeringud kui ka<br />
teenida mõistlikku kasumit.<br />
6.6.4.6. Efektiivse ja pideva konkurentsi huviga arvestamine ja lõppkasutajate kasu<br />
suurendamine<br />
Vastavalt ESS § 52 lõikele 2 lähtub Konkurentsiamet sideettevõtjale ESS § 50 lg 1 punktis 7<br />
nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Konkurentsiameti poolt nõutav<br />
kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja<br />
pideva konkurentsi huvi ja suurendama lõppkasutajate kasu. Selleks võib Konkurentsiamet<br />
arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel.<br />
Kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud tasude kohustus teenib efektiivse ja pideva<br />
konkurentsi huvi ja suurendab lõppkasutajate kasu, kuna nimetatud kohustuse eeldatavaks<br />
tulemuseks on telefonivõrgus kõne algatamise turu teenuste hindade baseerumine tegelikel<br />
kulude. Seega neile alternatiivsetele operaatoritele või teenusepakkujatele, kellele vastava<br />
teenuse kasutamine on oluline kulu, väheneb hindade analüüsis väljatoodud hindade<br />
kokkusurumise oht, väheneb turult väljatõrjumise oht, luuakse eeldused lõppkasutajatele<br />
osutatavate jaeteenuste hindade alanemiseks, mis omakorda tagab lõppkasutajate kasu ja<br />
arendab efektiivset ning pidevat konkurentsi turul.<br />
6.7. Kohustuste täitmise tähtaeg<br />
Vastavalt ESS § 49 lõikele 4 annab Konkurentsiamet mõistliku tähtaja MTE-ks tunnistatud<br />
isikule MTE-ks tunnistamise otsuses sätestatud kohustuste täitmiseks.<br />
Konkurentsiamet leiab, et telefonivõrgus kõne algatamise turul on mõistlik nõuda Elionilt<br />
otsuse punktides 6.3.2.; 6.4.2.; 6.5.2. ja 6.6.2. kirjeldatud kohustuste täitmist alates<br />
01. juuni.2010.<br />
Tähtaja määramisel on Konkurentsiamet arvestanud, et Elionil on piisavalt aega talle<br />
kehtestatavate kohustuste täitmiseks. Samuti on Elionil olemas tehnilised võimalused<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks ning<br />
varasem kogemus nimetatud hulgiteenuste osutamisel koos juurdepääsu, läbipaistvus,<br />
mittediskrimineerimise ja hinnakohustusega.<br />
Võttes arvesse eeltoodut, leiab Konkurentsiamet, et kohustuste täitmise tähtaeg alates 01.juuni<br />
2010 ei ole Elionile ülemääraselt koormav.<br />
56
7. RESOLUTSIOON<br />
Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes ESS § 49 lõikest 1 ning kooskõlas ESS §-ga 135<br />
tunnistan Elioni märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turul.<br />
1. Kehtestan Elionile telefonivõrgus kõne algatamise turul järgmised kohustused, mida<br />
Elion on kohustatud täitma alates 01. juunist 2010:<br />
- juurdepääsukohustused vastavalt otsuse punktile 6.3.2.;<br />
- mittediskrimineerimise kohustuse vastavalt otsuse punktile 6.4.2.;<br />
- läbipaistvuskohustused vastavalt otsuse punktile 6.5.2.;<br />
- hinnakontrolli kohustused vastavalt otsuse punktile 6.6.2.<br />
Konkurentsiamet kinnitab, et on kohustuste valikul ja sisustamisel igakülgselt arvestanud<br />
ESS §-s 135 nimetatud nõudeid, on otsust tehes olnud erapooletu ning oma kaalutlustes<br />
objektiivne, välja selgitanud kõik olulised asjaolud, mis otsuse tegemisel tähtsust omasid,<br />
ning on hoidunud otsust mõjutada võivatest kõrvalistest kaalutlustest. Enne otsuse tegemist on<br />
ära kuulatud huvitatud isikute seisukohad ning nende põhjendatuse korral nendega arvestatud.<br />
Otsus on läbipaistev, kuna selles on välja toodud kõik olulised faktilised ja õiguslikud<br />
asjaolud ning kaalutlused, millest Konkurentsiamet otsuse tegemisel lähtus.<br />
Konkurentsiamet on seisukohal, et kehtestatavad kohustused edendavad konkurentsi<br />
sideteenuste osutamisel muu hulgas sellega, et tõkestavad sideteenuste turgudel konkurentsi<br />
moonutamist ja takistamist ning soodustavad sidevõrkudesse investeerimist. Samuti aitab<br />
kohustuste kehtestamine kaasa sideteenuste turu arengule ning tagab sideettevõtjate võrdse ja<br />
mittediskrimineeriva kohtlemise. Lisaks kaitseb kohustuste kehtestamine ka sideteenuste<br />
kasutajate õigusi muu hulgas sellega, et tagab lõppkasutajate huvide kaitse.<br />
8. <strong>OTSUS</strong>E VAIDLUSTAMINE<br />
Otsusega mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest<br />
arvates esitada vaie Konkurentsiametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või<br />
kaebus <strong>Tallinn</strong>a Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus 31 sätestatud korras.<br />
Märt Ots<br />
Peadirektor<br />
31 RT I 1999, 31, 425; 2009, 39, 262.<br />
57
Change language