Põlevkivisektori konkurentsiolukorra analüüs - Konkurentsiamet

Jooniselt 1 nähtub, et aastatel 2001 – 2011 on põlevkivi tarbimist absoluutarvestuses enim
mõjutanud elektrienergia tootmiseks kasutatav põlevkivi, mille maht suurenes 4293 tuh tonni. Samas
on proportsionaalselt suurima kasvu läbi teinud põlevkivi kasutamine teisteks kütuseliikideks, mis
Konkurentsiameti hinnangul viitab ettevõtjate suurenenud huvile põlevkiviõli tootmise vastu. Kui
näiteks 2001.aastal tarbiti põlevkivi teisteks kütuseliikideks muundamise eesmärgil 2196 tuh. tonni,
siis 2011.aastal juba 4060 tuh. tonni ehk ligi kaks korda rohkem. Langevas tendentsis on põlevkivi
kasutamine soojuse tootmiseks.
Põlevkivi kaevandavad ettevõtjad
Põlevkivi kaevandamisega Eestis tegelevad neli ettevõtjat: Eesti Energia AS tütarettevõtja Eesti
Energia Kaevandused AS (edaspidi ka EEK), Viru Keemia Grupp AS-i ( edaspidi ka VKG) tütarettevõtja
VKG Kaevandused OÜ (edaspidi ka VKGK), Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja AS Kunda Nordic Tsement.
Põlevkivi on madala kütteväärtusega tooraine ning põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele
pole transpordikulude tõttu tavaliselt majanduslikult otstarbekas 8 . Seepärast asuvad kõik põlevkivi
kasutajad suhteliselt kaevanduste lähedal. Kogu kaevandatud põlevkivi kasutatakse kohalike
ettevõtjate poolt, sealjuures väiksemas mahus kaevandavad ettevõtjad kasutavad kogu põlevkivi
üldjuhul enda tarbeks. Suurim kaevandaja EEK müüb piiratud mahus põlevkivi ka teistele ostjatele,
s.h VKG-le, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le ja AS-le Kunda Nordic Tsement nende toormevajaduse
täitmiseks 9 .
Käesoleval ajal kehtivate kaevandamislubade alusel jagunevad kaevandatavad varud
kaevandamislubade omanike vahel järgmiselt
8 Ettevõtjate selgitused. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015, p 2.3.3 lk 17
9 Eesti Energia Kaevandused AS 2011.a. majandusaasta aruanne, lk 4
7