Põlevkivisektori konkurentsiolukorra analüüs - Konkurentsiamet
Põlevkivisektori konkurentsiolukorra analüüs - Konkurentsiamet
Põlevkivisektori konkurentsiolukorra analüüs - Konkurentsiamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Põlevkivi eelistamisel elektri varustuskindluse tagamiseks tuleb selle eesmärgi täitmiseks sätestada<br />
ka konkreetsed seadusandlikud vahendid. <strong>Konkurentsiamet</strong>i <strong>analüüs</strong>ist ilmneb, et põlevkivist elektri<br />
tootmine ei ole pikemas perspektiivis võrreldes õlitootmisega suure tõenäosusega<br />
konkurentsivõimeline. Sellises olukorras tuleb elektritootmise tagamiseks sätestada seadusandluses<br />
selged mehhanismid, mis tagaksid elektritootmise konkurentsivõime. Üheks võimaluseks on teatud<br />
osa põlevkivi reserveerimine elektri tootmiseks.<br />
Samas on põlevkivivarudele ligipääsu üle otsustamisel äärmiselt oluline tagada, et ligipääsu<br />
põhimõtted vastaksid riigiabi õigusele. Juba enne mis tahes põhimõtete kehtestamist tuleks kindlasti<br />
eelnevalt <strong>analüüs</strong>ida, kas ja mil määral vastab see riigiabi õigusele.<br />
<strong>Konkurentsiamet</strong> on põlevkivi hinnakujundust <strong>analüüs</strong>ides kasutanud üksnes avalikkusele<br />
kättesaadavaid andmeid, vältimaks takistusi selle avalikustamisel. Kuni 1. jaanuarini 2013 müüs Eesti<br />
Energia kontsern põlevkivi põhiosas <strong>Konkurentsiamet</strong>i poolt kooskõlastatud kulupõhise hinnaga.<br />
Kaevandamise ja elektri- ning eriti õlitootmise vertikaalsest ahelast kokku teeniti 2011. aastal üpris<br />
suurt kasumit, kuid keskmisest suurem kasum koondus pigem tööstuse ja väiksem kaevanduse<br />
tasandile. <strong>Konkurentsiamet</strong> leiab, et fundamentaalselt oleks põhjendatud pigem vastupidine, kus<br />
suurimat kasumit teenib kaevandus kui nappiva ressursi pakkuja.<br />
Tänaste nafta- ja elektrihindade juures on õlitööstus kasumlikum, kui elektri tootmine, mistõttu tema<br />
võimekus põlevkivi eest tasuda on kõrgem. <strong>Konkurentsiamet</strong>i poolt koostatud näitliku, 2011 aasta<br />
andmetel põhineva arvutuse kohaselt kujuneb vabal turul põlevkivi hind pikemas perspektiivis<br />
varasemast reguleeritud hinnast (10,55-10,58 eurot/t) suure tõenäosusega kõrgemaks. Õlitööstuse<br />
võimekus põlevkivi eest maksta on antud arvutuse kohaselt elektritööstusest kõrgem, vastavalt ca 28<br />
eurot/t ja 16 eurot/t. Kuigi vastavad näitajad sõltuvad konkreetsest turuolukorrast ja võivad<br />
erinevatel ajahetkedel erinevad olla, on <strong>Konkurentsiamet</strong>i hinnangul usutav, et õlitööstuse võimekus<br />
põlevkivi eest maksta on suurem ka pikemas perspektiivis. Võttes aluseks 2011 a. andmeid kujuneks<br />
hinnavahest saadavaks tuluks 168,8 mln eurot, ehk pikemas perspektiivis võimaldaks õlitööstus<br />
võrreldes elektri tootmisega nimetatud summa raames majandusele enam tulu toota.<br />
Järgides vabaturu põhimõtteid peaks põlevkivi hind kujunema vaba konkurentsi tingimustes ning<br />
võrdsetel alustel nii elektri kui ka õli tootmiseks. Sellisel juhul elektritootmine pigem hääbuks, sest ei<br />
suudetaks põlevkivi eest konkurentsivõimelist hinda maksta. Tõsiasjale, et õlitööstus on pikemas<br />
perspektiivis võimeline põlevkivi eest pigem kõrgemat hinda maksma, kui elektritööstus,<br />
vastanduvad energiajulgeoleku ja varustuskindluse eesmärgid. Nagu eelpool selgitatud, ei ole<br />
käesoleva <strong>analüüs</strong>i eesmärgiks kujundada seisukohta, kas nimetatud eesmärgid on piisavalt suured<br />
kaalumaks üles võimalikke konkurentsimoonutusi ja/või lisakulusid. Põlevkivist toodetava<br />
elektrienergia eelistamise näol varustuskindluse tagamiseks on tegemist poliitilise valikuga.<br />
Käesoleva <strong>analüüs</strong>i eesmärgiks on juhtida tähelepanu sellele, et sellise valikuga võivad kaasneda<br />
lisakulud ning sellise valiku langetamisel tuleb põlevkivist toodetava elektrienergia konkurentsivõime<br />
tagamiseks sätestada selged seadusandlikud põhimõtted.<br />
4
Change language