Põlevkivisektori konkurentsiolukorra analüüs - Konkurentsiamet

More documents

Recommendations

Info

Joonis 3. Elektri hind Soome hinnapiirkonnas (euro/MWh) 47 Joonis 4. Nafta hind nominaalsetes ja reaalsetes väärtustes 48 Teise analüüsi tulemusi mõjutada võiva tõsiasjana tuleb esile tuua, et analüüs on majandusnäitajatel, mis suures osas rajanevad Eesti Energia kontserni nö. vanal, suures osas nõukogude-aegsel 47 http://www.nordpoolspot.com/Market-data1/Elspot/Area-Prices/ 48 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Brent_Spot_monthly.svg 30
tehnoloogial. EEÕ on käesoleval ajal rajamas uut Enefit 280 õlitehast ning uut elektrijaama, samuti on oma tootmist moderniseerimas VKG. Uute seadmete kasutuselevõtt võib muuta ettevõtjate kulubaasi, näiteks amortisatsiooni, mistõttu tööstuse võimekus põlevkivi eest tasuda võib muutuda. Konkurentsiamet peab võimalikuks, et kuna see protsess puudutab nii elektritoomist kui ka õlitööstust samaväärselt, siis pigem võib see mõjutada kummagi tööstuse maksevõime absoluutset taset, kuid vähem elektritootmise ja õlitööstuse maksevõime erinevust tulevikus. Ka ei tähendaks põlevkivi hinna turupõhine kujunemine seda, et elektritootmise konkurentsivõime koheselt halveneks. Käesoleval hetkel ei ole õlitööstusel võimekust kogu toodetav põlevkivi ära tarbida – 2010. a toodeti õli vaid 23%-st põlevkivist. Selleks, et õlitööstus hakkaks kasvõi valdavat osa põlevkivist tarbima, kuluks kindlasti palju aega. Lisaks, nagu eelpool selgitatud, on õlitööstuse ja elektritööstuse võimekus kaugemas tulevikus põlevkivi eest tasuda raskesti prognoositav ning elektritööstuse konkurentsivõime võib ka suureneda. Tõsiasjale, et, õlitööstus on pikemas perspektiivis võimeline põlevkivi eest pigem kõrgemat hinda maksma, kui elektritööstus, vastanduvad energiajulgeoleku ja varustuskindluse eesmärgid. Nagu eelpool selgitatud, ei ole käesoleva analüüsi eesmärgiks kujundada seisukohta, kas nimetatud eesmärgid on piisavalt suured kaalumaks üles võimalikke konkurentsimoonutusi ja/või lisakulusid. Põlevkivist toodetava elektrienergia eelistamise näol varustuskindluse tagamiseks on tegemist poliitilise valikuga. Käesoleva analüüsi eesmärgiks on juhtida tähelepanu sellele, et sellise valikuga võivad kaasneda lisakulud ning et juhul, kui selline valik langetatakse, tuleb põlevkivist toodetava elektrienergia konkurentsivõime tagamiseks sätestada selged seadusandlikud põhimõtted. Tulenevalt eelnevast analüüsist selgub, et pikemas perspektiivis võimaldaks õlitööstus võrreldes elektri tootmisega teenida majandusele 168,8 milj. euro võrra enam tulu. Konkurentsiamet peab oluliseks, et selle tõsiasjaga energiapoliitiliste valikute tegemisel arvestataks. 31
Page 1 and 2: Põlevkivisektori analüüs konkure
Page 3 and 4: Kokkuvõte Konkurentsiamet on koost
Page 5 and 6: Eesti põlevkivisektori üldiseloom
Page 7 and 8: Jooniselt 1 nähtub, et aastatel 20
Page 9 and 10: Põlevkivi müüdi 2011. majandusaa
Page 11 and 12: Põlevkivi kaevandamisõiguste regu
Page 13 and 14: Kaevandamisload MaaPS § 25 lg 1 ko
Page 15 and 16: 19 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ 20
Page 17 and 18: Konkurentsiameti arvamus põlevkivi
Page 19 and 20: 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Page 21 and 22: ammendumise erinevast tempost tegel
Page 23 and 24: hinnakujundust puudatavas peatükis
Page 25 and 26: sisuliselt simuleerib konkureerivat
Page 27 and 28: Tabel 6. Kaevanduse ja tööstuse k
Page 29: pikemas perspektiivis suure tõenä

Põlevkivisektori konkurentsiolukorra analüüs - Konkurentsiamet

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?