2008 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus
14.03.2014 • Views
Share Embed Flag

2008 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus

2008 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus

2008 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
johvi.ee

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

Nr. 4 26. aprill <strong>2008</strong> Tasuta<br />

Sünnipäevapidu peetakse Keskväljakul<br />

Jõhvile linnaõiguste andmise 70.<br />

aastapäeva üritused kestavad mitu<br />

päeva ja neil esinevad nii kohalikud<br />

taidlejad kui Eesti staarid, rahvale<br />

pakutakse tasuta kringlit ja tulede<br />

mängu.<br />

Pidustused algavad juba aprilli lõpus,<br />

mil vallavalitsus kingib tublidele<br />

kultuuri- ja haridustöötajatele piletid<br />

balletigalale Jõhvi kontserdimajas.<br />

“1. mai rahvapeol etendavad kohalikud<br />

taidlejad Jõhvi ajalugu läbi seitsme<br />

aastakümne,” ütles Jõhvi abivallavanem<br />

Kristi Klaamann. Ajalugu kajastava<br />

kontsertetenduse kava pärineb Tammiku<br />

rahvamaja perenaise Heli Vähi sulest.<br />

Plaani kohaselt pannakse suurtest<br />

klotsidest kokku pilte mitmesugustest<br />

ajaloosündmustest linnas. Ära märgitakse<br />

muu hulgas vana vallamaja saatus<br />

ja jõhvilaste küüditamine, lapsed löövad<br />

pioneeride tantsu ning oma koht on ka<br />

Lenini ausambal. Sündmusi etendavad<br />

Jõhvi gümnaasiumi tantsijad, Kersti<br />

Pärnametsa laululapsed ja Raili Tamme<br />

näitering, samuti Gevi tantsijad ja rahvuskultuuriseltside<br />

taidlejad. Etendusse<br />

on sisse kirjutatud ka Jõhvi kauane linnapea<br />

Aavo Keerme. Ekslinnapea isiklikult<br />

küll näitemängus üles ei astu, tema<br />

roll jääb näitleja täita.<br />

Publikule pakutakse peol tasuta<br />

kringlit.<br />

Peo kõrgpunkt 2. mail<br />

Teisel mail toimub kontserdimajas<br />

ajalookonverents. Konverentsil annab<br />

ülevaate Jõhvi ajaloost Vallo Reimaa,<br />

Arthur Ruusmaa kõneleb Jõhvis elanud<br />

huvitavatest inimestest ja David Vseviov<br />

arutleb nõukogude võimu teemal.<br />

Õhtul esineb Keskväljakul Marju<br />

Länik ning peo lõpetavad Tanel Padar ja<br />

The Sun.<br />

“Pool tundi pärast südaööd saab<br />

Oma õu tehti ühiselt puhtaks<br />

Et linn 70.sünnipäevaks puhas<br />

oleks, koristasid kõik valla allasutused<br />

oma territooriumi ja selle ümbruse<br />

ära 24. aprillil.<br />

Aktsiooni “Jõhvi puhtaks” alustasid<br />

noorkotkad ja kodutütred juba 12. aprillil<br />

kindral Tõnissoni monumendi pesemisega.<br />

“Nimetame seda ettevõtmist “kindrali<br />

pesuks”,” ütles volikogu liige Kalev<br />

Naur. “Tõnisson oli mees, kes hindas<br />

väga korda, ja meie järgime tema põhimõtet.”<br />

Vallavanem Tauno Võhmar on kutsus<br />

kõiki valla allasutuste töötajaid oma<br />

ettevõtte territooriumi ja selle ümbrust<br />

puhtaks tegema südapäevast kuni kella<br />

neljani pärastlõunal.<br />

Heakorrapäev “Jõhvi puhtaks” lõppes<br />

kell pool viis ühise prahipõletamise<br />

ja supisöömisega kirikuaugus.<br />

“Igaühe panus linna kaunimaks<br />

muutmisel on väga oluline,” ütles Võhmar.<br />

Keskväljakul näha omapärast ilutulestikku,<br />

nii-öelda tulekerade mängu,” ütles<br />

Klaamann.<br />

Mai kolmandal päeval on Keskväljak<br />

lastekollektiivide päralt, kes näitavad<br />

talvel huviringides õpitut.<br />

“Õhtul on kutsetega sünnipäevapidu<br />

kontserdimajas, kus peetakse kõnesid ja<br />

vaadatakse lühikokkuvõtet kavast “Jõhvi<br />

läbi aegade”, lausus Klaamann. “Sellele<br />

üritusele on kutsutud kõik Jõhvi endiste<br />

ja praeguste volikogude liikmed ja<br />

linnavalitsuse töötajad, aga ka väliskülalised.<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> annab tänukirjad<br />

silmapaistvatele töötajatele.”<br />

4. mail kohtuvad sõbralikus jalgpallimatšis<br />

Jõhvi ja Ida-Viru omavalitsustöötajatest<br />

sportlased.<br />

ERIKA PRAVE<br />

JÕHVI 70 ÜRITUSTE KAVA<br />

1. mail Jõhvi keskväljakul<br />

kl 13 Jõhvi rahvapidu, kontsertetendus<br />

“Jõhvi läbi aegade”.<br />

Kringel linnarahvale,<br />

tantsuks ansambel Kukerpillid.<br />

2. mail Jõhvi kontserdimaja kammersaalis<br />

kl 13-16 ajalookonverents.<br />

Jõhvi keskväljakul<br />

kl 18 Marju Länik,<br />

kl 20 Tanel Padari soojendusbänd,<br />

kl 21.15 Tanel Padar ja The Sun.<br />

3. mail Jõhvi keskväljakul<br />

kl 12-17 lastekollektiivide kontsert.<br />

Jõhvi kontserdimajas<br />

kl 17 sünnipäevapidu.<br />

“Jõhvi läbi aegade” lühikava.<br />

Kõned, banketilaud.<br />

4. mail Jõhvi staadionil<br />

kl 13 jalgpall Jõhvi vs IVOL,<br />

kl 00.30 ilutulestik.<br />

Keskväljakul esinevad ka tantsulapsed.<br />

Jõhvi vallavalitsuse sekretär Rita Lepik koristas koos kolleegidega Tammiku<br />

alevikus.<br />

Viadukt saab<br />

maiks korda<br />

KRISLIN KIPPARI foto<br />

<strong>Aprill</strong>i teisest poolest lapitakse<br />

talvega auklikuks kulunud sõiduteid,<br />

alustati viaduktist, mis saab maikuuks<br />

korda.<br />

“Kõigepealt lapime viadukti ära,“<br />

ütles abivallavanem Priit Kesler. AS<br />

Coniery teeb viaduktil asfalteerimistöid<br />

umbes 600 000 krooni eest. AS Talter<br />

on alustanud auguremonti tänavatel ja<br />

äralangenud kaevuluukide korrastamist<br />

Narva maanteel. Töid tehakse 400 000<br />

krooni eest.<br />

Veski tänava lõigu remondiks<br />

laekunud pakkumise hinnast sõltub<br />

paljuski see, kui suures ulatuses tehakse<br />

korda Hariduse tänav ja teised Jõhvi<br />

teed, sõnas Kesler.<br />

Tänavu on vald teede-tänavate<br />

remondiks kavandanud 12,8 miljonit<br />

krooni.<br />

Volikogu esimees Niina Neglason<br />

tegi ettepaneku, et vald arvestaks ka<br />

igal järgmisel aastal umbes samas<br />

suurusjärgus summa tänavate remondiks.<br />

“Me ei ole nii rikkad, et kõik korraga<br />

korda teha, seepärast peame tegutsema<br />

järk-järgult.” (JT)<br />

Lühidalt aprilli<br />

volikogus vastuvõetud<br />

otsustest<br />

Kinnitati esimene<br />

lisaeelarve<br />

Ühehäälselt kinnitati valla esimene<br />

positiivne lisaeelarve suurusjärgus<br />

8,1 miljonit.<br />

Lisaeelarvesse on muu hulgas<br />

arvestatud raha liiklussõlme ümberehituse<br />

eelprojekti koostamise<br />

omaosaluseks ning Kaare ja<br />

Tartu põigu ristmikule valgusfoori<br />

projekti tegemiseks.<br />

Pool miljonit krooni on arvestatud<br />

Sompa külasse survetõstepumpla<br />

ja veetorude rajamise<br />

kaasfinantseerimiseks. Kogu<br />

projekti maksumus on 5,9 miljonit<br />

krooni ja selle maksab kinni<br />

KIK.<br />

Sada tuhat krooni on valla osalus<br />

kultuuriürituste turvamisel.<br />

Et valla eelarve võeti vastu<br />

läinud aasta detsembris, vabariigi<br />

valitsus määras aga omavalitsuste<br />

jooksvate kulude tasandusfondi<br />

alles selle aasta<br />

veebruari alguses, on eelarves<br />

korrigeeritud hariduskulusid,<br />

koolieelsete lasteasutuste kulusid,<br />

toimetulekutoetuste ja<br />

sotsiaaltoetuste vahendeid ning<br />

koolilõuna toetust 2,4 miljoni<br />

krooni ulatuses.<br />

Antakse välja<br />

kaks garantiikirja<br />

Volikogu otsustas garanteerida<br />

Jõhvi vallaeelarvest projekti<br />

“Jõhvi kesklinna jalakäijate ala<br />

ning Rakvere tänav - Puru tee<br />

kergliiklustee” omapoolset finantseerimist<br />

9 miljoni krooniga<br />

ehk 15% ulatuses kogu projekti<br />

eelarvest.<br />

“Projekti tulemuseks on linnapiirist<br />

linnapiirini turvaline jalakäijate<br />

ja kergliikluse promenaadi<br />

ala,” ütles vallavanem Tauno<br />

Võhmar.<br />

Seitse miljonit krooni garanteerib<br />

volikogu omapoolse finantseeringu<br />

katmiseks lasteaedade<br />

Sipsik ja Kalevipoeg renoveerimise<br />

projektist. Projekti kogumaksumus<br />

on 14 miljonit krooni ja raha<br />

küsitakse meetmest “Lasteasutuste<br />

kohtade loomine ja renoveerimine”.<br />

Uued tänavanimed<br />

Kuna paljudel Jõhvi valla territooriumil<br />

asuvatel küladel ei olnud<br />

lähiaadresse, siis volikogu määras<br />

Edise külas kompaktse hoonestusega<br />

ala nimeks Aiandikeskus.<br />

Linna külas on nüüd Laane<br />

tänav ja Tammiku alevikus said<br />

kaks seni nimeta tänavat endale<br />

nimeks Tamme tänav ja Kastani<br />

tänav.

2 Arvamus 26. aprill <strong>2008</strong><br />

Jõhvi linnaõiguste keerdkäigud<br />

Revolutsioonitormise 1917.<br />

aasta alguseks oli Jõhvi kasvanud<br />

1300 elanikuga väikelinna<br />

suuruseks alevikuks. Vene ajutise<br />

valitsuse poolt 15. juulil 1917<br />

vastu võetud linnalise omavalitsuse<br />

seadus pakkus senisest soodsamat<br />

võimalust saada aleviks<br />

või linnaks. Uus seadus tekitas<br />

Jõhvis elavat arutelu. Üksmeelselt<br />

oldi iseseisva omavalitsuse<br />

moodustamise poolt. Lahendada<br />

jäi, kas sellena<br />

eelis-<br />

“Nagu linnalisele asulale<br />

kohane, nummerdati 1918.<br />

aastal majad ja rajati<br />

kõnniteed. Turuplats muutus<br />

keskväljakuks ja selle äärde<br />

istutati ilupuud.”<br />

tada linna<br />

või alevit.<br />

Suurem osa<br />

e l a n i k k e<br />

pooldas linna<br />

nimetuse<br />

taotlemist.<br />

S o o v i l e<br />

a m e t l i k u<br />

käigu andmiseks ning sellekohase<br />

hääletuse korraldamiseks<br />

kutsuti kokku aleviku elanike<br />

rahvakoosolek. Häälte kokkulugemisel<br />

selgus, et 777 hääleõiguslikku<br />

kodanikku oli linna<br />

ja ainult 4 alevi poolt. Sellekohane<br />

ettepanek esitati seisukoha<br />

võtmiseks Viru maavalitsusele.<br />

Edasi aga enam nii lihtsalt ei läinud.<br />

Keskuseks Narva<br />

Asja otsustamiseks tuli 29.<br />

septembril 1917 kokku Viru<br />

maavolikogu, kes leidis, et linnaõiguste<br />

taotlemine olevat liiga<br />

keeruline ja pikaajaline, mistõttu<br />

otsustati nimetada Jõhvi esialgu<br />

aleviks. Kõige krooniks jäeti<br />

kindlaks määramata uue asutatava<br />

omavalitsuse administratiivpiirid.<br />

Põhjust polnud vaja<br />

kaugelt otsida. Nimelt oleks Jõhvi<br />

linnaks saades väljunud maavalitsuse<br />

võimu alt, kuid alevid<br />

allusid maavalitsusele nagu valladki.<br />

Kuna maakondlik omavalitsus<br />

oli just äsja tekkinud, siis<br />

oldi ilmselt väga tundlikud oma<br />

võimu kärpimise vastu. Aleviks<br />

vormistamisega raskusi ei tekkinud.<br />

Sellega väljus Jõhvi valla<br />

koosseisust ja tekkis kaks samanimelist<br />

kohalikku omavalitsust<br />

- alev ja vald.<br />

Nagu linnalisele asulale kohane,<br />

nummerdati 1918. aastal<br />

majad ja rajati kõnniteed. Turuplats<br />

muutus keskväljakuks ja<br />

Eelmise aasta kahe kuuga<br />

registreeriti Jõhvi politseiosakonnas<br />

21 sõidukitest toime<br />

pandud vargust. Käesoleva<br />

aasta samal perioodil on nende<br />

arv kahekordistunud. Mul<br />

on hea meel, et praeguseks on<br />

nendest vargustest avastatud<br />

pooled, kuid minu meel oleks<br />

veel parem, kui neid vargusi<br />

üldse poleks.<br />

Pahatihti arvavad inimesed,<br />

et nendega midagi ei juhtu, ja<br />

muutuvad seetõttu hooletuks.<br />

Näiteks läheb inimene poodi ja<br />

jätab oma asjad autosse nähtavale<br />

kohale või autouksed lahti,<br />

mõeldes, et ta on ära ainult hetke,<br />

kuid vargal võtab vaid minuti, et<br />

auto tühjaks teha. Varastatakse<br />

automakke ja autosse nähtavale<br />

kohale jäetud asju (mobiiltele-<br />

selle äärde istutati ilupuud. Vaatamata<br />

alanud Vabadussõjale,<br />

kasvas elanike arv kiiresti ning 6.<br />

novembril 1919 oli Jõhvis 1700<br />

elanikku. Linnaks saamise mõtet<br />

ei matnud elanike aktiivsem osa<br />

aga päriselt maha. 12. juulil 1918<br />

algatas alevivolikogu Alutaguse<br />

maakonna loomise idee, mille<br />

keskuseks ja maakonnalinnaks<br />

pidi saama Jõhvi. Toetus saadi<br />

9 ümbruskonna vallalt, kuid<br />

siis esitas<br />

Narva enda<br />

kandidatuuri<br />

ja 15.<br />

septembril<br />

1920 Riigi<br />

Teatajas ilmunud<br />

seadus<br />

Valga<br />

ja Alutaguse<br />

maakondade<br />

asutamise kohta nägi keskusena<br />

ette juba Narvat. Kuna<br />

Jõhvi ümbruse vallad polnud<br />

sellega nõus, tekkis uue maakonna<br />

loomisel ummikseis ja<br />

1921. aasta aprillis seadus tühistati.<br />

Veelgi keerulisemaks osutus<br />

alevi piiride lõplik kindlaksmääramine.<br />

1920. aastal koostati<br />

alevi piiride esialgne kaart, mis<br />

esitati 23. detsembril 1921 siseministeeriumile<br />

kinnitamiseks.<br />

Kooskõlastuste käigus nõudis<br />

põllutööministeerium põllumajanduslike<br />

kõlvikute väljajätmist<br />

alevi territooriumilt, mistõttu<br />

siseministeerium jättis esitatud<br />

piirikavandi kinnitamata.<br />

Konflikt Jõhvi ja Viru<br />

maavalitsuse vahel<br />

Seejärel puhkes konflikt Jõhvi<br />

alevivalitsuse ja Viru maavalitsuse<br />

vahel. Juba varem oli maavalitsus<br />

keeldunud Jõhvi mõisasüdame<br />

aleviga liitmisest, nüüd<br />

lisandusid üha uued piirangud.<br />

Peamine vaidlus tekkis endise<br />

kirikumõisa maa pärast, mis asus<br />

Rakvere maantee lõunapoolsel<br />

küljel. 1923. aastal jagas alevivalitsus<br />

sellel maa-alal elanikele<br />

välja 64 krunti. 1923. ja 1924.<br />

aastal viidi läbi kuivendustööd<br />

ning 1926. aastaks oli suurem<br />

osa krundisaajatest endale eluhooned<br />

valmis ehitanud. Sellele<br />

vaatamata otsustas Viru maanõukogu<br />

2. oktoobril 1926 alevi<br />

territooriumilt välja jätta kogu<br />

vaidlusaluse kirikumõisa maa.<br />

Sellega jäi alevi territooriumiks<br />

ainult 4 kilomeetri pikkune kitsas<br />

maariba piki raudtee põhjakülge,<br />

millega võeti alevilt igasugune<br />

võimalus arenemiseks. Vaatamata<br />

alevielanike protestile,<br />

kinnitas siseminister 30. aprillil<br />

1927 Jõhvi alevi administratiivpiiri<br />

Viru maavalitsuse ettepandud<br />

kujul. Alevivalitsus taotles<br />

kohe alevi maa-ala laiendamist<br />

ning kuna ülekohus oli ilmne,<br />

soostus kohtu- ja siseminister<br />

23. märtsil 1929 Jõhvi administratiivpiiri<br />

laiendamisega 103,97<br />

hektari võrra. Nii sattusid vahepeal<br />

lahutatud krundid taas alevi<br />

koosseisu. 1926. aastal pakkus<br />

vabariigi valitsus alevitele, kes<br />

seda soovivad, võimaluse saada<br />

lihtsustatud korras linnaks.<br />

Omakasupüüdlikud<br />

otsused<br />

Jõhvi linnõiguste eest võitlejad<br />

alustasid järjekordset selgitustööd,<br />

kuis seekord põrkuti<br />

Jõhvi alevivolikogu enda vastuseisule.<br />

Valdavalt kinnisvaraomanikest<br />

alevivolinikud kartsid,<br />

et linnaks saades tõusevad<br />

kinnisvaramaksud, ja hääletasid<br />

selle otsuse maha. Tapa alevivolikogu<br />

seevastu oli julgem ja<br />

Tapa saab tähistada oma linnaõiguste<br />

algusena 1926. aastat.<br />

Jõhvi pidi lahendust ootama veel<br />

12 aastat. Riigihoidja K. Pätsi<br />

dekreediga anti 19. aprillil 1938<br />

välja linnaseadus (ilmus Riigi<br />

Teatajas 27. aprillil 1938, nr 43),<br />

millega kaotati alevid ning neile<br />

anti linna staatus, teiste hulgas<br />

ka Jõhvile.<br />

“Valdavalt kinnisvaraomanikest<br />

alevivolinikud kartsid, et<br />

linnaks saades tõusevad kinnisvaramaksud,<br />

ja hääletasid<br />

selle otsuse maha.”<br />

Va s t a v a l t<br />

uuele linnaõigusele<br />

kuulus Jõhvi<br />

kolmanda<br />

astme<br />

(suurusega<br />

alla 10 000<br />

elaniku) linnade hulka. Vähem<br />

kui 5000 elanikuga linnadel oli<br />

linnavolinike arv 12.<br />

Esimesed Jõhvi linnavolikogu<br />

valimised viidi läbi 15. ja 16.<br />

oktoobril 1939 ning need kinnitas<br />

Viru maavanem sama aasta 28.<br />

oktoobril. Jõhvi ajaloo esimesed<br />

linnavolinikud olid V. Härma,<br />

H. Rooks, A. Danilevsky, A.<br />

Abelov, M. Tarum, A. Käbin, A.<br />

Kukkula, E. Schmidt, J. Pertens,<br />

J. Sepp, V. Treilman, R. Piirits.<br />

Linnavanemaks valiti A. Danilevsky<br />

ja<br />

linnasekretäriks<br />

G.<br />

Raudheiding.<br />

Linnaseaduse<br />

järgi pidi<br />

igal linnal<br />

olema oma vapp ja lipp. Sümboolika<br />

väljatöötamisele asuti<br />

kohe pärast linnaõiguste saamist.<br />

2. detsembril 1938 arutati Jõhvi<br />

lipu ja vapi küsimust linnavolikogu<br />

koosolekul, kuhu linnavalitsus<br />

esitas Eesti linnade liidult<br />

tellitud lipu- ja vapikavandid.<br />

Volikogu võttis esitatud kavandid<br />

vastu. Lipu värvideks said<br />

Oma vara suhtes tuleks olla hoolikam<br />

fonid, käekotid, sülearvutid ja<br />

muud asjad), mida on lihtne odava<br />

hinna eest maha müüa. Näiteks<br />

varastati 19. jaanuari öösel<br />

Jõhvis Jaama tänaval asuva hoone<br />

juures kolmest sõiduautost 3<br />

automakki, kahju kokku oli 10<br />

300 krooni.<br />

Vargusi aitaks ära<br />

hoida signalisatsioon<br />

Minu töökogemus näitab,<br />

et eelistatumad kuriteopaigad<br />

on väiksemad kõrvaltänavad<br />

ning suured kaubanduskeskuste<br />

parklad, kus on palju müra ja<br />

sagimist. Aga lisaks käekottide<br />

ja mobiiltelefonide vargustele<br />

näpatakse autodest autoosi ja<br />

kütust. Nii varastati märtsi esimestel<br />

päevadel Kohtla-Järve<br />

Ahtme linnaosas Puru teel maja<br />

juurde pargitud sõiduautost<br />

Audi 65 liitrit bensiini. Arvan,<br />

et sääraseid vargusi aitab kindlasti<br />

ära hoida autole paigaldatud<br />

signalisatsioon. Sagedaseks<br />

on muutunud ka olukorrad,<br />

kus alaealised varastavad auto,<br />

sõidavad sellega terve öö ringi<br />

ja jätavad siis sõiduki lihtsalt<br />

maha, kusjuures autost varastatakse<br />

kõik hinnaline, mida<br />

annab hiljem maha müüa. Kuid<br />

autode omavoliline kasutamine<br />

pole siiski uus nähtus. Vanade<br />

sõidukite omanikud ei pea tõenäoliseks,<br />

et nende eakad autod<br />

võivad varaste huviorbiiti sattuda,<br />

ning seetõttu on ka sõidukite<br />

turvasüsteemid puudulikumad.<br />

Leidub ka sellist tüüpi kurjategijaid,<br />

kelle eesmärgiks on ainult<br />

auto lühiajaline kasutamine<br />

enda huvides. Sellisel juhul on<br />

just vanemad autod kurjategijatele<br />

kergem saak kui uued sõidukid,<br />

mille turvasüsteemid on<br />

kindlamad.<br />

Politsei nimel palun kõiki<br />

inimesi olla oma vara suhtes<br />

hoolikamad ning paigaldada oma<br />

autole signalisatsioon ja ärandamisvastased<br />

seadmed. Samuti<br />

ärge jätke autos nähtavale kohale<br />

hinnalisi esemeid, mis võiks varga<br />

tähelepanu äratada.<br />

JAANUS TAMMETS,<br />

Ida politseiprefektuuri<br />

Jõhvi kriminaaltalituse<br />

vanemkomissar<br />

roheline-valge-roheline. Vapp<br />

kujutas kilpi, millel kullast hirve<br />

pea rohelisel põhjal ja tagaplaanil<br />

kolm hõbedast kuuske punasel<br />

põhjal. Pärast linnaõiguste saamist<br />

oli üheks suuremaks probleemiks<br />

raekojahoone ehitamine,<br />

mis pidi valmima endise hobupostijaama<br />

juurdeehitisena 1940.<br />

aasta lõpuks. Seni asus linnavalitsus<br />

sama postijaama hoones<br />

endistes alevivalitsuse ruumides.<br />

Paraku jäi 1940. aasta sündmuste<br />

tõttu ehitus teostamata. Kuna<br />

rahvusvahelise terminoloogia<br />

järgi kuulub ka alev väikelinnade<br />

hulka, siis on Jõhvil nagu mitmel<br />

teiselgi Eesti linnal tegelikult<br />

kaks linnaõiguste algusdaatumit<br />

- 1917 ja 1938.<br />

VALLO REIMAA<br />

KIRJAD<br />

Olen kodutütarde<br />

käitumisjuhiseid<br />

järginud kogu elu<br />

Sellest on möödunud<br />

75 aastat, kui ma väikese<br />

tüdrukuna seisin kooli saalis<br />

Naiskodukaitse ja Alutaguse<br />

Kaitseliidu pealiku<br />

vahel ning andsin Eesti lipu<br />

all vande kodumaale ustavaks<br />

jääda. Minust sai siis<br />

Illuka kodutütarde esimene<br />

rühmajuht.<br />

Meenutasin seda lapsepõlvemälestust<br />

möödunud<br />

kuul Illuka koolis, kus<br />

kohtusin saalitäie kodutütarde<br />

ja noorkotkastega.<br />

Rääkisin neile oma kohtumisest<br />

riigivanem Pätsiga<br />

1937. aastal ülevirumaalises<br />

kodutütarde õppelaagris<br />

Vokas. Kodutütred<br />

seisid kahel pool teed,<br />

lõkketuli põles ja siis tuligi<br />

riigivanem saatjaskonnaga<br />

kolmel masinal. Lõkke<br />

ääres pidasin kodutütarde<br />

nimel tervituskõne ja andsin<br />

riigivanemale lilled. Riigivanem<br />

kutsus meid kõiki<br />

teiseks päevaks Oru lossi<br />

külla. Pärast Pätsi tervituskõnet<br />

võisime kaks tundi<br />

lossis ja selle ümbruses<br />

ringi vaadata. Meile pakuti<br />

lõunat, seal oli iga lapse<br />

taldriku kõrval ka kaks Oru<br />

lossi pilti.<br />

Rääkisin lastele,<br />

et minuaegsed noorkotkad<br />

langesid II ilmasõjas<br />

kangelastena kodumaa<br />

eest Narva ja Tartu all.<br />

Kuigi nad kandsid võõrast<br />

mundrit, kaitsesid nad<br />

oma kodumaad. Teie olete<br />

sündinud vabas Eestis.<br />

Kodumaale antud tõotus<br />

on püha teiegi hinges.<br />

Seepärast pühendage<br />

oma õpingud, töö ja armastus<br />

kodumaale.<br />

Minus on elanud kodutütre<br />

tõotus terve elu. Ükskõik,<br />

mida olen teinud või<br />

kus töötanud, olen seda<br />

teinud nii, et minu kodumaa<br />

ei peaks seda häbenema.<br />

LIANDA SAKALA,<br />

endine kodutütar,<br />

praegu pensionäride<br />

klubi Hõbejuus esinaine

26. aprill <strong>2008</strong><br />

Tulumaksu laekumine<br />

on Jõhvis plussis<br />

Jõhvi volikogu koosolekul<br />

kinnitati aprillis esimene positiivne<br />

lisaeelarve ning vallavanema<br />

ennustuse kohaselt järgneb<br />

sellele tõenäoliselt järgmisel<br />

poolaastal teine plusspoolega<br />

lisaeelarve.<br />

“Muidugi mõjub üldine majanduse<br />

jahenemine riigis ka<br />

meile psühholoogiliselt, nii et<br />

oleme oma tegevused ja eelarve<br />

üle vaadanud, et teada saada, mis<br />

olukorras oleme,” ütles vallavanem<br />

Tauno Võhmar. “Jõhvis on<br />

eelarve laekumine plussis ning<br />

tõenäoliselt võtame teise poolaasta<br />

sees vastu teise positiivse<br />

lisaeelarve.”<br />

Vallavanema sõnul ei tunneta<br />

ta mingit ohtu Jõhvi finantspoolele,<br />

sest eelarve koostamisel on<br />

vald olnud pigem tagasihoidlik<br />

kui ülepakkuv.<br />

“Paindlikkust nõuab vallalt<br />

praegu see, et mitmetest fondidest<br />

rahastamise pakkumised on<br />

langenud ajaliselt kokku aprillimaisse,”<br />

ütles Võhmar. Tema sõnul<br />

tahab vald fondide pakutava<br />

nii-öelda odava raha ära kasutada,<br />

see tähendab seda, et Euroopa<br />

raha saamise korral tuleb<br />

objektide maksumusest Jõhvil<br />

endal omaosalusena maksta vaid<br />

15%.<br />

“Nende objektide kogumaksumus,<br />

millele eri fondidest raha<br />

taotleme - need on promenaadi<br />

rajamine, pargi korrastamine,<br />

kunstikooli ja noortekeskuse<br />

rekonstrueerimine, lasteaia ehitus<br />

ja kanalisatsiooniprojekt -,<br />

on kokku umbes 230 miljonit,”<br />

loetles Võhmar. “Omaosalus nimetatud<br />

projektide puhul oleks<br />

35 miljonit krooni. Meil on niiöelda<br />

õnged sees, iseasi, kas<br />

näkkab või mitte. Juhul kui läheb<br />

õnneks, peab vallal see 35 miljonit<br />

krooni olemas olema. Sest<br />

kui me täna seda raha ei püüa,<br />

siis homme seda enam ei pakuta.<br />

Samas tuleb need objektid<br />

niikuinii varem või hiljem korda<br />

teha.”<br />

Vallavanema sõnul annab<br />

projektide tarvis omaosaluse<br />

olemasoluks kindluse ka see, et<br />

spordihoone ehitus kujuneb kolmandikum<br />

võrra odavamaks kui<br />

selle tarbeks kavandatud laen 60<br />

miljonit krooni.<br />

“Olen rahul oma meeskonnaga,<br />

kellega ses suhtes räägime<br />

ühes keeles, et asjad, millele<br />

tahame raha saada, on projektitaotlustena<br />

ettevalmistatud ja ära<br />

esitatud,” lausus Võhmar.<br />

Vallavanema sõnul mõeldakse<br />

juba praegu ka järgmise aasta<br />

eelarve peale - juba on koostatud<br />

eelarve prognoosi mustand tulevaks<br />

aastaks.<br />

ERIKA PRAVE<br />

Uudised<br />

Jõhvi analüüsib võimalikke riske<br />

Viru vangla<br />

saab kaplanaadi<br />

Mida teha siis, kui viadukt<br />

kukub alla või Jõhvi eksib ära<br />

mitu põtra? Need on küsimused,<br />

millele vald otsib kriisireguleerimisplaani<br />

koostades<br />

vastuseid.<br />

“Kõigepealt peab Jõhvi tegema<br />

võimaliku hädaolukorra<br />

väljaselgitamiseks oma riskianalüüsi,”<br />

ütles maakondliku<br />

kriisikomisjoni juhi kohusetäitja,<br />

maasekretär Eve East. “Samuti<br />

tuleb välja selgitada hädaolukorra<br />

vältimise ja selle tagajärgede<br />

leevendamise võimalused. Alati<br />

võib mõelda, et meiega ei juhtu<br />

midagi, aga kui juhtub, siis on<br />

juba hilja mõtlema hakata, kust<br />

abi saab või kuidas tegutseda tuleks.”<br />

Jõhvi kriisireguleerimisplaani<br />

koostajad tõdesid, et üheks<br />

võimalikuks ohuks võib linnas<br />

olla kehvas seisus viadukti kokkukukkumine.<br />

Et selles olukorras<br />

kiiresti ja oskuslikult tegutseda,<br />

korraldatakse järgmisel<br />

aastal koostöös päästeametiga<br />

õppus, kus konstrueeritakse eelnimetatud<br />

sündmus.<br />

“Kriisiplaani tegemine ei<br />

tähenda, et me sõnume midagi<br />

ära või kutsume häda kaela,”<br />

ütles East. Tema sõnul on see<br />

pigem hästi läbimõeldud tegevuskava<br />

ning koostöö planeerimine<br />

päästeameti ja muude<br />

instantsidega. Liiatigi nõuab<br />

sellise plaani olemasolu hädaolukorraks<br />

valmis olemise seadus.<br />

“Aga mida siis teha, kui linna<br />

eksib karu või tsirkuseelevant?”<br />

tõi abivallavanem Priit Kesler<br />

välja ühe võimaliku erakordse<br />

juhtumi.<br />

Ida-Eesti päästekeskuse<br />

koordinatsiooniteenistuse juhi<br />

Maido Nõlvaku sõnul ei ole selline<br />

olukord sugugi välistatud:<br />

Viru vanglas asub ametisse 5 kaplanit, keda toetavad<br />

30 vabatahtlikku.<br />

“Tuhande kinnipeetava kohta on viis kaplanit vähe, seepärast<br />

värbasime vabatahtlikke, kes aitavad kaplaneid nende<br />

töös,” ütles Jõhvi metodisti kiriku pastor Artur Põld. Tema<br />

sõnul oli see, et koguni 30 vabatahtlikku end appi pakkusid,<br />

meeldiv üllatus.<br />

“Vabatahtlikud on saanud vajaliku koolituse kinnipeetavatega<br />

vestlusringide läbiviimiseks, et neid hingeelus aidata,”<br />

ütles Põld. Tema sõnul instrueeriti vabatahtlikke ka ses<br />

osas, et nad ei tohi kinnipeetavaile isegi mitte kirjamarki viia,<br />

et võimalikku ärakasutamist ja probleeme vältida. Vabatahtlikel<br />

ei ole ka õigust töötada kõige raskemate kuritegude<br />

eest karistust kandvate kinnipeetavatega.<br />

“Töö kinnipeetavatega on väga oluline, neile tuleb pakkuda<br />

vaimset tuge, mis hoiaks neid vangist väljudes ohust<br />

kinnipidamisasutusse tagasi sattuda,” rääkis Artur Põld.<br />

“Neid tuleb tagasi ühiskonda tuua nii, et neil ei tekiks teiste<br />

kukil elamise harjumust,” lausus ta.<br />

Põld tõdes, et volikogu sotsiaalkomisjoni esimehena<br />

on ta tõstatanud peatselt tekkiva probleemi - selle, et vangist<br />

vabanenud tahavad Jõhvi elama jääda ja selleks on<br />

vallal vaja sotsiaalpindu, mida juba praegu linnas napib.<br />

(JT)<br />

Kriisireguleerimise ülesanded:<br />

1) teha võimaliku hädaolukorra väljaselgitamiseks riskianalüüs;<br />

2) välja selgitada hädaolukorra vältimise ja selle tagajärgede<br />

leevendamise võimalused;<br />

3) koostada kriisireguleerimisplaanid;<br />

4) ette valmistada hädaolukorra lahendamise struktuurid;<br />

5) tagada hädaolukorra lahendamiseks vajalikud ressursid;<br />

6) lahendada hädaolukord;<br />

7) korraldada elanike teavitamine;<br />

8) korraldada kriisireguleerimisalane koolitus;<br />

9) teha hädaolukorras tegutsemise selgitustööd elanike<br />

seas;<br />

10) taastada elutähtsate valdkondade toimimine.<br />

Virumaa pikima traditsiooniga<br />

käsitöölaadal “Viru<br />

nikerdaja” kaubeldi tänavu<br />

juba kümnendat korda, ürituse<br />

peateemaks oli müts.<br />

“Sain sellelt laadalt palju<br />

positiivset energiat,” ütles ürituse<br />

korraldaja Anne Uttendorf.<br />

Ta iseloomustas tänavust üritust<br />

kui väga rahulikult sujunud ettevõtmist,<br />

mida saatis sõbralik<br />

õhkkond, seda nii kauplejate<br />

kui ostjate leeris. “Ilmselgelt on<br />

“Viru nikerdaja” üks Jõhvi kaubamärke,<br />

seda üritust teatakse ja<br />

siia tulevad kauplejad hea meelega.”<br />

“Ega me ei arvagi, et “Viru<br />

nikerdaja” peaks mingeid masse<br />

kokku ajama, siia tulevad need,<br />

kel on käsitöö vastu huvi ja kes<br />

sellest lugu oskavad pidada,”<br />

ütles Uttendorf. Arvude keeles<br />

tähendab see 60 kauplejat ja tuhatkonda<br />

ostjat-uudistajat.<br />

Korraldaja sõnul oleks käsitöölaadal<br />

kasvamisruumi, kuid<br />

Tauno Võhmar ütles, et juba praegu mõeldakse ka järgmise aasta<br />

eelarve peale - juba on koostatud eelarve prognoosi mustand tulevaks<br />

aastaks.<br />

ERIKA PRAVE<br />

“Sillamäel ju oli juhus, kus karu<br />

eksis linna ning päästeamet pidi<br />

ta tagasi ära toimetama. Karu<br />

istus nagu miška päästeautos,”<br />

lausus Nõlvak.<br />

Kriisireguleerimisplaan näeb<br />

ette ka võimaliku hädaolukorra<br />

tagajärgede likvideerimise. Jõhvi<br />

kriisikomisjoni juht on vallavanem<br />

Tauno Võhmar.<br />

Valla riskianalüüsi tegemise<br />

ja kriisireguleerimisplaani koostamise<br />

kulud kaetakse siseministeeriumi<br />

eelarvest. (JT)<br />

Maakonna kriisikomisjoni juhi<br />

kohusetäitja Eve East rõhutas,<br />

et hädaolukorras on teavitamisel<br />

suur tähtsus.<br />

ERIKA PRAVE<br />

Viru nikerdajad kauplesid kümnendat korda<br />

see saab võimalikuks uue näitusepinna<br />

olemasolul. “Tasakesi<br />

loodame, et kui uus spordihoone<br />

valmis saab, lubatakse “Viru nikerdaja”<br />

sinna, see annaks rohkem<br />

ruumi eksponeerimiseks ja<br />

väljapaneku kaemiseks. Ühes<br />

ruumis toimetamine lisaks ka<br />

energiat,” arvas Uttendorf.<br />

Tänavuse laada mütsikonkursile<br />

laekus 115 tööd, parimaks<br />

tunnistati Maria Salmina loodu.<br />

“Viru nikerdaja” lahutamatuks<br />

osaks on töötoad käsitööd<br />

õppida soovijatele. Seekord sai<br />

tudeerida siidimaali, nõelaga viltimist,<br />

portselanimaali ning ehete<br />

tegemist.<br />

Laadaliste meelt lahutasid<br />

kohalikud taidlejad, kes esitasid<br />

rahvusliku programmi. (JT)<br />

LÜHIDALT<br />

3<br />

Valmib stiiliraamat<br />

Jõhvi stiiliraamatu koostaja<br />

disainer Tõnu Kukk annab<br />

ühtse ilme nii vallavalitsuses<br />

kasutusel olevatele dokumentide<br />

blankettidele, kirjatarbevahenditele<br />

kui meenetele.<br />

“Stiiliraamat paneb paika,<br />

millist kujundust vallavalitsus<br />

oma paberimajanduses kasutab,<br />

see annab vallale justkui<br />

oma näo,” ütles vallakunstnik<br />

Kalev Prits. Tema sõnul võib<br />

üks stiil olla kasutusel viiskuus<br />

aastat. “Tõnu Kukk kui<br />

disainer ongi keskendunud<br />

erisuguste stiiliraamatute väljatöötamisele.”<br />

Stiiliraamatus on kirjas,<br />

millised saavad olema valla<br />

diplomid, tänukirjad, blanketid,<br />

mapid, visiitkaardid, kirjapaber,<br />

ümbrikud, suveniirid,<br />

powerpoint-esitluste põhjad<br />

ja nii edasi. (JT)<br />

Vald kavandab<br />

objekti korrastamist<br />

Et rekonstrueerida kunstikool<br />

ja noortekeskus, esitas<br />

vallavalitsus märtsi lõpus rahataotluse<br />

tõukefondi “Avatud<br />

noortekeskuste, teavitamis- ja<br />

nõustamiskeskuste ning huvikoolide<br />

kaasajastamine”.<br />

Seltsimaja kordategemiseks<br />

ning staadioni ja spordihoone<br />

ehitamiseks küsitakse raha<br />

kultuuriministeeriumi riiklike<br />

investeeringute 2009. aasta<br />

kavast. See, kas nimetatud<br />

projektid saavad rahalist tuge,<br />

selgub paari-kolme kuu pärast.<br />

(JT)<br />

Juubelit on<br />

linnapildis näha<br />

Jõhvit kaunistavad 70.<br />

aastapäeva eel siiditrükis rohe-valged<br />

plakatid reklaamipaviljonides,<br />

mis on õhtuti<br />

valgustatud. Linna sissesõiduteedel<br />

on üle tänava ulatuvad<br />

loosungid, millel on info<br />

sünnipäevaürituste kohta.Tänavavalgustuspostid<br />

on kaunistatud<br />

väikeste rohe-valgete<br />

lipukestega.<br />

Kümme last saavad<br />

lapsehoidjate juurde<br />

Maikuust hakkavad kaks<br />

koolituse läbinud lapsehoidjat<br />

päeval vaatama kümne<br />

kahe- kuni nelja-aastase lapse<br />

järele.<br />

“Lapsehoiuteenust hakatakse<br />

osutama selleks ettevalmistatud<br />

ruumides,” ütles Jõhvi<br />

sotsiaalabiosakonna juhataja<br />

Sirli Tammiste. “Vald pakub<br />

lapsehoiuteenust. Vanema kohustuseks<br />

jääb hoiutingimuste<br />

ja lapsehoidja ning lapse omavahelise<br />

sobivuse hindamine,”<br />

ütles Tammiste. Ta lisas, et<br />

lapsehoid kooliks ettevalmistust<br />

ei paku.<br />

“Lapsi hakkavad hoidma<br />

kaks kutsetunnistuse ja tegevusloaga<br />

lapsehoidjat, kes<br />

võivad ajutiselt hoida korraga<br />

10 last,” ütles Tammiste.<br />

“Lastevanematel, kes on<br />

lapsehoiuteenusest huvitatud,<br />

palume juba praegu teenuse<br />

osutajale registreerimiseks<br />

avaldus esitada,” ütles Tammiste.<br />

Kõik huvilised võivad<br />

pöörduda esmaspäevast laupäevani<br />

kella 9-14 aadressil<br />

Jõhvi, Sompa tn 5a. Lisainformatsiooni<br />

saamiseks helistada<br />

tel 528 5962 (Galina<br />

Lulla) või tel 335 6318. (JT)

4 Kultuur 26. aprill <strong>2008</strong><br />

Särtsakad vanaprouad<br />

konkureerisid memme tiitlile<br />

Punane punkarihari turri<br />

aetud, seljas meresinine kelmikas<br />

kleit, nööpidest pärlikee<br />

ümber pahkluude ja banaanikobar<br />

käes, astub Hilja Makara<br />

(67) Ruanda saadikuna üle<br />

punase vaiba libapresidendi<br />

ette. Valge öösärk, naba kohal<br />

tulipunane roos, on Lianda Sakala<br />

(85) presidendi vastuvõtu<br />

kostüüm. Vanaprouad Makara<br />

ja Sakala esindavad tihedas<br />

konkurentsis Jõhvit maakonna<br />

memme valimisel, kus presidendi<br />

vastuvõtt on üheks<br />

ülesandeks.<br />

Ülesanded, mida kandidaatidel<br />

konkursil täita tuleb, pole<br />

lihtsate killast. Koogiküpsetamine<br />

ja lemmiklaulu laulmine on<br />

vaid sissejuhatus.<br />

Hilja Makara laulab avavoorus<br />

lätikeelse laulu, mille saateks<br />

vihub punase kleidi ja kübaraga<br />

särtsakas daam tantsu. Publik on<br />

pahviks löödud. ˇürii hindab originaalsust.<br />

Koduse tööna küpsetatud<br />

hõrgud koogid on näiteks õrnalt<br />

vetruv vahukooretort, väidetavalt<br />

ainult armastusest koosnev<br />

šokolaadikook ja kurgiviiludega<br />

kaunistatud võileivatort. Enim<br />

kiidusõnu ütlevad ˛üriiliikmed<br />

Lianda Sakala hädaabikoogi<br />

kohta. Tundub, et maakonna<br />

memme valimine kujuneb Sakala/Makara<br />

omavaheliseks<br />

võistluseks.<br />

“Mul läks koogiga nihu,”<br />

selgitab Sakala-proua rõõmsalt.<br />

“Lõin kümme muna vahtu<br />

ja panin ahju, aga siis läks ahi<br />

plõks! katki ning kõik munad<br />

tuli visata sinna kohta, mida<br />

ma nimetadagi ei taha. Aga<br />

ma ei andnud alla: ostsin poest<br />

kiiresti küpsiseid, panin külmkapist<br />

moosi ja jogurtit vahele,<br />

maasikaid peale ning valmis.<br />

Lusikatäie lustipulbrit puistasin<br />

ka sisse.”<br />

Esinesid Jõhvi paremad laululapsed<br />

Laulukonkursi “Laulukevad”<br />

finaal andis ülevaate Jõhvis<br />

laulmist õppivatest parematest<br />

lauljatest vanuses 3-19<br />

eluaastat.<br />

“Nelja tunni jooksul nägime<br />

laval palju häid ja huvitavaid<br />

lauljaid,” ütles laulukonkursi<br />

˛ürii esimees Hirvo Surva. Tema<br />

sõnul oli laulukonkursi üheks<br />

plussiks professionaalne saateansambel.<br />

Surva tõdes, et laulus nii<br />

nagu kunstis üldse pole võitjaid<br />

ega kaotajaid. “Kui aga võistlusi<br />

korraldatakse, peab keegi endale<br />

võtma kohustuse esinejaid kümne<br />

palli süsteemis hinnata. ˇürii<br />

otsus oli seekord väga üksmeelne.<br />

Aga tähtsam kui see otsus<br />

on see, et noored konkursandid<br />

tunneksid ikka rõõmu laulust ja<br />

oskusest laulda.”<br />

“Laulukevade” lõppvoorus<br />

astus üles 30 lauljat, kelle sõelus<br />

eelvoorudes 87 laulja seast<br />

välja tihe konkursisõel. Samas<br />

olid kõik eelvoorudes osalenud<br />

laululapsed ka finaalis laval, kus<br />

nad esitasid lõbusa popurrii mitmetest<br />

lastelauludest.<br />

Lisaks lauljatele esinesid<br />

“Laulukevadel” ka mõned ˛üriiliikmed.<br />

(JT)<br />

Hilja Makara särts võitis nii žürii kui publiku südamed.<br />

ERIKA PRAVE<br />

Jumal tänatud,<br />

et sa siin oled<br />

Edasi sööstavad memmed,<br />

pea ees, tundmatusse vette ehk<br />

siis osalevad sketšis, mille sisu<br />

nad ette ei tea ning kus tuleb juhtohjad<br />

enda kätte haarata. Umbes<br />

nii nagu populaarses telesaates<br />

“Jumal tänatud, et sa siin oled”.<br />

Teravaid, aga ka pikantseid olukordi<br />

korraldavad noored näitlejad<br />

Raili Tamme juhtimisel.<br />

Hilja Makara osaks saab<br />

kohting noormehega, kes mängib<br />

topeltmängu. Lubab Hiljale<br />

oma kätt ja südant, samas aga<br />

heidab pilke hoopis teisele.<br />

“Oh sa issand, kuidas süda<br />

Erich Pullerits oli sama konkursi<br />

võitja ka möödunud aastal.<br />

KRISLIN KIPPAR<br />

Laulukonkursi võitjad<br />

3-4aastaste seas Kermo Vinkler<br />

(õp Jelena Beljajeva)<br />

5-6aastaste seas Erich Pullerits<br />

(õp Kersti Pärnamets)<br />

9-10aastaste seas Indra-Mirell<br />

Zeinet (õp Kersti Pärnamets)<br />

11-12aastaste seas Helen<br />

Marie Niine (õp Kersti Pärnamets)<br />

13-14aastaste seas Jekaterina<br />

Morgalnikova (õp Svetlana<br />

Lazarenko)<br />

15-16aastaste seas Jekaterina<br />

Novikova (õp Jelena Beljajeva)<br />

17-19aastaste seas Jekaterina<br />

Sedunova (õp Jekaterina<br />

Generalova)<br />

hakkab kohe puperdama, kui<br />

noor mees ümbert kinni võtab,”<br />

ütleb proua Hilja naerdes. “Tervis<br />

läks kohe paremaks ja tuju<br />

ka.” Proua punasele kübarale ja<br />

uhkele kleidile vaatamata jääb<br />

noormehe süda murdmata.<br />

Teine jõhvikas Lianda Sakala<br />

peab lahutama ühe mehe pärast<br />

kaklevad noormehed. “Poisid,<br />

mis te nüüd tülitsete? Kas ilmas<br />

naisi ei olegi?” küsib Liandaproua<br />

ja toob oma trumbid välja.<br />

Ühe käeliigutusega heidab ta<br />

kõrvale kavalalt kostüümi varjanud<br />

kehakatte ning seisab keset<br />

lava nabapluusis ja põlvpükstest.<br />

Bravuurikalt näitlevaid noormehi<br />

Värten sai<br />

10aastaseks<br />

Helju Tori juhendamisel tantsib<br />

Värtnas kuusteist särasilmset<br />

ja kergejalgset tantsunaist, kelle<br />

keskmine vanus on 69 aastat.<br />

Just sellele keskmisele näitajale<br />

vastav Sirje Koitmets ei varja<br />

oma imestust, kui kuuleb küsimust,<br />

miks ta tantsimas käib:<br />

“Kuidas miks? See on ju puhas<br />

nauding! See on tervis ja elurõõm!<br />

Kui naised tulevadki trenni<br />

natuke väsinult, siis õige pea<br />

on neil selg jälle sirge, tuju hea<br />

ja tervis parem.”<br />

<strong>Aprill</strong>is tähistas Värten oma<br />

10. tegevusaastat piduliku aruandluskontserdiga<br />

Tammiku rahvamajas.<br />

Täismajale ja edukalt.<br />

(JT)<br />

Sirje Koitmets<br />

tunnistas,<br />

et tantsuta<br />

tema<br />

oma elu ette<br />

ei kujuta.<br />

ERAKOGU<br />

lööb see igal juhul pahviks. Koguni<br />

nii, et üks neist jookseb lava<br />

taha ja palub, et kohtunik juba<br />

sketši lõpukella helistaks, nii ootamatu<br />

oli temale laval toimuv.<br />

Lianda Sakala ei lase end aga<br />

eksitada, kogenud esinejana valdab<br />

ta olukorda ja lava. Ta laulab<br />

lõbusa pilkeloo Jõhvist, nautides<br />

oma osatäitmist. Sama teeb publik<br />

saalis, silmis naerupisarad - laval<br />

toimuvat saadab tuline aplaus.<br />

“Mul on vanast ajast lustipulbrit<br />

järel - kes seda sööb, kepsutab<br />

õhtu otsa,” sädeleb Lianda<br />

Sakala. “Selle pulbri pärast ma<br />

nii energiline olengi. Ajan ka teisi<br />

pensionäre kodust välja - mis<br />

nad surevad seal oma nelja seina<br />

vahel. Tegutseda tuleb!”<br />

Presidendi vastuvõtt<br />

“Puhkpilli Jass”<br />

<strong>Aprill</strong>i keskel toimunud<br />

“Puhkpilli Jassi”<br />

nime kandval Virumaa<br />

muusikakoolide noorte<br />

puhkpillimängijate kergemuusikapäeval<br />

esinesid<br />

noored muusikud<br />

Ahtmest, Kohtla-Järvelt,<br />

Aserist ja Jõhvist.<br />

Lisaks noortele interpreetidele<br />

esinesid üritusel<br />

rahvusvaheliselt hinnatuim<br />

eesti saksofonist<br />

ja džässmuusik Lembit<br />

Saarsalu ning helilooja ja<br />

muusikapedagoog Olav<br />

Ehala. Nende kontserdi<br />

eesmärk oli tutvustada<br />

džässmuusika arengut ja<br />

suundumusi viimase saja<br />

aasta jooksul. Noortel<br />

kuulajatel oli üllatav teada<br />

saada, et kui poleks olnud<br />

džässi, ei oleks näiteks ka<br />

rokkmuusikat.<br />

“Puhkpilli Jassi” korraldas<br />

Jõhvi muusikakool,<br />

ürituse idee autor on puhkpilliõpetaja<br />

Raivo Kallas.<br />

(JT)<br />

Rahvatants on<br />

Jõhvi gümnaasiumi<br />

visiitkaardiks<br />

Tantsule pakkusid vaheldust 4. klassi poiste ja õpetaja Priit Palmeti<br />

trikid.<br />

KRISLIN KIPPAR<br />

Peaaegu kolmandik Jõhvi gümnaasiumi õpilastest tantsis<br />

kooli15. tantsupeol “Rännuteel”.<br />

“Rahvatantsust on saanud mõnes mõttes Jõhvi gümnaasiumi<br />

visiitkaart,” ütles tantsupeo korraldaja Voldemar Berelkovski.<br />

“Algklassides tantsivad kõik, nii et tants on saanud<br />

osaks gümnaasiumiharidusest.”<br />

Sellest, et gümnaasium on “tantsu kallakuga”, annab<br />

aimu ka tõik, et koolinoorte tantsupeol osales kaheksa tantsurühma.<br />

“See on suhteliselt haruldane, et nii palju lapsi tantsib,”<br />

ütles Berelkovski. Tema kinnitusel oleks tantsijaid rohkemgi<br />

olnud, kuid kõigile ei jätkunud rahvariideid.<br />

Rahvatantsu õpetavad koolis lisaks Voldemar Berelkovskile<br />

veel Tiina Aasmäe ja Taivo Aljaste.<br />

Tantsupeol esines 230 õpilast. (JT)<br />

Memmekonkursi viimane<br />

voor on presidendi vastuvõtt.<br />

Libailveseks on kehastunud peo<br />

korraldaja Heli Vähi poeg Tanel.<br />

Viimasel on tegu, et naeru tagasi<br />

hoida, sest tema ette astuvate<br />

prouade kostüümide vaimukus ja<br />

enese esitlemisel sõnaseadmise<br />

oskus hoiab pealtvaatajail suunurgad<br />

pidevalt laes.<br />

Lianda Sakala, kes kodutütrena<br />

on president Pätsile lilled<br />

kinkinud, on nüüd tulipunase<br />

roosi oma valge öösärgi ehteks<br />

pannud. “Üle linna mutt,” tutvustab<br />

ta ennast.<br />

“Meie maal on kombeks presidendile<br />

kingitus teha,” ütleb<br />

Hilja Makara ja ulatab, punkari<br />

puna-valge hari uhkelt turris,<br />

presidendi asemikule banaanikobara.<br />

Presidendi palge ette astuvatest<br />

prouadest on ühel paberreklaamidest<br />

volditud kleit seljas,<br />

teine on endale kostüümi teinud<br />

puuhalgude võrkkotist, kolmas<br />

on aga tõelises õhtutualetis. Vastuvõtu<br />

ja konkursi lõpetab valss.<br />

Kiibekiirelt kaovad prouad tantsupõrandale.<br />

Ehkki ükski vanahärra<br />

polnud nõus maakonna<br />

taadi valimisel osalema, olid mehed<br />

õige koha peal tantsu ajal.<br />

ˇürii otsus langeb üksmeelselt:<br />

maakonna memm <strong>2008</strong> on<br />

Hilja Makara, esimene memm<br />

on Asta Murutalu Mäetaguselt ja<br />

kolmas Lianda Sakala.<br />

Makara nopib ka publiku<br />

Muusikakooli<br />

poiste edu<br />

lemmiku preemia: “Eks minus<br />

seda särtsu ikka on. Ja nalja peab<br />

tegema iseendale ja teistele. On<br />

elu helgem ja südamel kergem.”<br />

Memme valimisi jälginud<br />

Tammiku rahvamaja saalitäis<br />

publikut on rahulolev: head meelelahutust<br />

pakkunud õhtu läks<br />

täie ette.<br />

ERIKA PRAVE<br />

Kevadine konkursihooaeg osutus edukaks mitmele<br />

Jõhvi muusikakooli õpilasele.<br />

Akordioniõpilane Nikolai Vinogradov võitis Leningradi<br />

oblasti instrumentalistide konkursil-festivalil I koha kõige vanemas<br />

vanusegrupis. Üle-eestilise õpilaskonkursi regionaalses<br />

eelvoorus sai ta I koha. Nikolai sai finalistide hulka ning<br />

tuli II koha laureaadiks. Nikolai lõpetas Jõhvi muusikakooli<br />

akordioniosakonna eelmisel aastal ning sel aastal jätkas<br />

oma õpinguid vabaõppe osakonnas.<br />

Viiuliõpilane Roman Drugalja (õpetaja Oksana Potapenko,<br />

kontsertmeister Jelena Anufrikova) saavutas üle-eestilise<br />

õpilaskonkursi eelvoorus II koha. Ta jõudis ka lõppvooru,<br />

kus sai neljanda tulemuse.<br />

Trompetiõpilane Robert Pollet (õpetaja Raivo Kallas,<br />

kontsertmeister Riina Kull) osales rahvusvahelisel XIX trompetipäevade<br />

konkursil “Trompetitalendid <strong>2008</strong>” Eesti muusika-<br />

ja teatriakadeemias. Noorimas vanuserühmas astus<br />

konkursitulle 12 noort muusikut ning rahvusvaheline ˛ürii<br />

kuulutas Roberti III koha laureaadiks.<br />

Üle-eestilise õpilaskonkursi eelvoorudes esinesid tublilt<br />

ka akordioniõpilased Elliina Krutova (õpetaja Hele-Mall Lüüde),<br />

Richard Kurilov, Birgit Nõmmemees ja Valentina Šeina<br />

(õpetaja Tatjana Robonen) ning viiuliõpilane Anna Mitina<br />

(õpetaja Ljudmilla Tsõgankova, kontsertmeister Ljudmilla<br />

Tezikova).<br />

JÕHVI MUUSIKAKOOL

26. aprill <strong>2008</strong><br />

Korrastatakse<br />

linnaparki<br />

Volikogu kinnitas Jõhvi<br />

linnapargi detailplaneeringu,<br />

mille alusel on park jagatud<br />

kaheksaks alaks, mis<br />

korrastatakse asukohast ja<br />

vajadustest lähtuvalt.<br />

Linnapark, mis laiub 30<br />

hektaril, on plaanis korrastada<br />

ning selle vanem osa taastatakse<br />

algses inglise pargi stiilis.<br />

“Pargi ajalooline osa on mõeldud<br />

rohkem selliseks rahulikuks<br />

puhkuseks,” ütles volikogus<br />

planeeringut tutvustanud<br />

valla arhitekt Kristi Kaasik.<br />

Planeering näeb ette laululava<br />

rekonstrueerimise ning<br />

võimaluse korral ka tiigi taastamise.<br />

Looduslikku nõkku<br />

pargi vanas osas plaanitakse<br />

rajada amfiteatri põhimõttel<br />

astmeline terrass. “See sulandub<br />

sinna väga hästi,” kinnitas<br />

Kaasik.<br />

Uued kergliiklusteed tulevad<br />

pargi lõunapoolsesse,<br />

uuemasse ossa, mille praegune<br />

olukord on Kaasiku sõnul<br />

üpriski nutune. “Seal tuleb<br />

võsa maha võtta ning puid<br />

harvendada,” kinnitas ta.<br />

Pargi edelaserva võimaldab<br />

planeering ehitada lasteaia,<br />

jättes sinna kõrvale maad<br />

vajaduse korral veel teisegi<br />

lasteaia rajamiseks.<br />

Edelaserva, Puru tee äärde<br />

rajatakse ka 140kohaline<br />

parkla ning pargi teenindamiseks<br />

vajalik hoone ja kaubandushoone.<br />

Jõhvi pargi ja selle lähiümbruse<br />

detailplaneeringu avalik<br />

väljapanek toimub 28. aprillist<br />

12. maini, päev hiljem korraldab<br />

vallavalitsus selle avaliku<br />

arutelu. “Kui vastuväiteid ei<br />

esitata, antakse planeering maikuus<br />

volikogule kehtestamiseks,”<br />

märkis Kaasik. (JT)<br />

Kuum teema<br />

Ühistu otsused mõjutavad<br />

korterite hinda<br />

Kortermaja on eraomand<br />

ja igaüks, kes hindab omandit,<br />

peaks kulutama ressursse - nii<br />

ajalisi kui rahalisi -, et end harida<br />

ja mitte langeda ehitaja<br />

ega tootemüüja reklaami lõksu,<br />

vaid teha kortermaja renoveerimisel<br />

arukaid otsuseid. Nii<br />

ütles valla peaarhitekt Andres<br />

Toome. Tema sõnul sünnivad<br />

korteriühistute tegemistes paljud<br />

asjad teadmatusest, aga sel<br />

kõigel on hind, mis mõjutab otseselt<br />

ka korterite väärtust.<br />

Millest algab kortermajade<br />

ilme muutmine?<br />

Kõik algab sellest, et ühistu<br />

lepib reeglites kokku. Olgu siis<br />

teemaks soojustamine või rõdude<br />

välisilme. Näiteks Narva<br />

maantee 38 leppis kokku, et kõik<br />

rõdud on ühtemoodi kinnised.<br />

See otsus fikseeriti joonisega<br />

ja siis ühistu hääletas, et teeme<br />

eranditult nii ja mitte teisiti. Sellised<br />

otsused mõjutavad otseselt<br />

maja välisilmet ja korterite hinda<br />

seal.<br />

Kui korteriühistu ei suuda<br />

aga kokkuleppele jõuda, siis surevad<br />

need välja ning loogika on<br />

selline, et korterite väärtus neis<br />

langeb. Kruntide arv linnas on<br />

piiratud, neid juurde ei tule ja nii<br />

võib juhtuda, et lagunev maja lükatakse<br />

hoopis kokku ning selle<br />

asemele ehitatakse uus.<br />

Ühistu suutmatus rõdude<br />

suhtes kokku leppida teeb näiteks<br />

Narva mnt 80 korterid odavamaks<br />

kui Narva mnt 38 omad.<br />

Miks soojustatakse osa<br />

kortermaju plekiga?<br />

Esimesi maju hakati soojustama<br />

ajal, mil korterühistud laenu<br />

võtta ei saanud, ja nii tuli seda<br />

kokkuhoidlikult teha. Siis oldi ka<br />

plekiga soojustamise suhtes leebemad.<br />

Nüüd, kui vaadata, mitu<br />

plekiga soojustatud tüüpmaja on<br />

reas, siis ei olegi seal vaja materjali<br />

muuta. Iga maja tuleks<br />

aga eraldi vaadelda - kui majal<br />

on umbne otsasein, siis on sellel<br />

teistsugused tingimused viimistluse<br />

osas.<br />

Soojustamise juures on muidugi<br />

kõige tähtsam see, et see<br />

muudab inimeste elu soojemaks<br />

ja vähendab kulutusi.<br />

Millise üldpildi plekistatud<br />

majad loovad?<br />

Majad paistavad paremini<br />

välja, kui need on ühtemoodi<br />

tehtud.<br />

Mul ei ole pleki kui materjali<br />

vastu midagi, ainult et seda tuleb<br />

mõistlikult kasutada. Näiteks<br />

Narva mnt 38 juures on plekki<br />

kasutatud arukalt. Teiste materjalidega<br />

kombineeritult võib ka<br />

pleki kasutuse puhul leida häid<br />

lahendusi.<br />

Mida peaks enne maja soojustama<br />

asumist teadma?<br />

Majade soojustamine muudab<br />

ehitise konstruktsioone ja<br />

füüsilisi omadusi ning see tuleb<br />

vallas kooskõlastada. Mõningate<br />

materjalide, näiteks pleki kasutamise<br />

korral tuleb kooskõlastus<br />

saada ka päästeametilt.<br />

Tundub, et majade soojustamine<br />

on praegu moodne.<br />

See on ühistu tegevus, mis on<br />

silmaga näha ja mida seetõttu<br />

usinasti ette võetakse.<br />

Millegipärast arvatakse, et<br />

soojustamist tuleb alustada otseseintest.<br />

Tegelikult sõltub kõik<br />

Andres Toome sõnul on plekkfassaade lihtsam vigastada, näiteks<br />

lömmi lüüa, krohvitud fassaad on vigastusekindlam.<br />

ERIKA PRAVE<br />

maja tüübist. Paneelmaja puhul<br />

on otsaseinte soojustamine<br />

mõttetu, sest seal pole aknaid.<br />

Küll on seda seina aga odavam<br />

soojustada. Kui paneelmajadel<br />

on iga seina soojuspidavus erisugune,<br />

siis “hruštšovkadel” on<br />

see ühesugune. Et oleks selge,<br />

milline sein vajab enim sooja,<br />

tuleb talvel väga külma ilmaga<br />

teha termograafia, mis näitab<br />

ära, milliseid seinu on vaja soojustada.<br />

Tuleb meeles pidada, et<br />

läbi seinte kaob umbes 25-30%<br />

soojusest. Isegi kui teha maja<br />

kaks korda soojuspidavaks, vähenevad<br />

küttekulud umbes 15%<br />

võrra.<br />

Seepärast on oluline kõigepealt<br />

kindlaks teha, kuhu maja<br />

soojus kaob. Maja soosjuskadu<br />

näitab energiaaudit. Ja siis tuleb<br />

alles otsustada, kas tasub soojustada<br />

või mitte. Kui majafassaadi<br />

Spordihoone ehitus algab mai lõpus<br />

Spordihoone makett.<br />

Spordihoone Jõhvi gümnaasiumi<br />

juurdeehitisena<br />

peaks valmis olema järgmise<br />

aasta 1. augustiks, ehitusega<br />

alustab konkursi võitnud firma<br />

mai lõpus, seda juhul kui ei<br />

esitata vaideid.<br />

“Loodetavasti saab töödega<br />

alustada plaanide kohaselt, sest<br />

valla sooviks on, et suuremat<br />

müra tekitavad tööd lõpetatakse<br />

õppetöö alguseks,” ütles vallavanem<br />

Tauno Võhmar. Seega<br />

peaks selle aasta 1. koolipäevaks<br />

tehtud olema lammutustööd ning<br />

hoonekarp peaks püsti saama.<br />

Ehitusmaa piiratakse selliselt<br />

ära, et õpilased ei satuks ohtlike<br />

tööde tsooni.<br />

“Õppetöö ajal, septemberist<br />

<strong>2008</strong> kuni aprilli lõpuni 2009,<br />

kasutab kool spordisaali,” ütles<br />

Võhmar.<br />

“Uus spordihoone parandab<br />

jõhvilaste sportimistingimusi<br />

ning ka Jõhvi gümnaasiumi kehalise<br />

kasvatuse õpetajad saavad<br />

endale normaalsed tööruumid,”<br />

ütles Jõhvi spordikooli direktor<br />

Priit Käen. Tema sõnul spordihoonesse<br />

on kavandatud pallimängude<br />

saal, jõutõstesaal, kaks<br />

sauna,riietusruumid ning treenerite<br />

kabinetid ning kohvik.<br />

“Päeval on spordihoone gümnaasiumi<br />

kasutuses, õhtul teevad<br />

seal trenni spordikooli noored ja<br />

asutuste treeninggrupid,” ütles<br />

Käen. Võistluste ajal lükatakse<br />

lahti vaatajate kohad, mis moodustavad<br />

ühtse areeni.<br />

Laen makstakse<br />

tagasi 10 aastaga<br />

Vald võttis spordisaali ehituseks<br />

60 miljonit krooni laenu<br />

Ühispangalt, see makstakse tagasi<br />

kümne aastaga.<br />

Võhmari sõnul jääb 60 miljonit<br />

krooni laenates Jõhvil veel<br />

20 miljonit krooni laenamise reservi.<br />

“Laenates tuleb tagada, et<br />

valla igapäevane normaalne elu<br />

toimiks. Jäetud reserv võimaldab<br />

vallal tagada omaosaluse teistes<br />

projektides nagu näiteks kavandatavad<br />

kunstikooli ja noortekeskuse<br />

rekonstrueerimine, promenaadi<br />

rajamine ja linnapargi<br />

kaasajastamine,” ütles Võhmar.<br />

Tema sõnul kasvab Jõhvi laenamise<br />

võime hinnanguliselt 10<br />

miljonit krooni aastas.<br />

kate on korralik, rehkendaksin<br />

pikalt, kas soojustamisel on mõtet.<br />

Võib-olla piisab ainult fassaadi<br />

värskendamisest.<br />

Teine moehitt on plastaknad.<br />

Plastakendega tasuks ettevaatlik<br />

olla. Tootjate reklaam,<br />

et plastaknad vähendavad soojuskadusid<br />

poole võrra, ei vasta<br />

tõele. Kokkuhoid toimub siin<br />

ventilatsiooni arvelt. Samas on<br />

99% maju need, kus värske õhk<br />

on planeeritud nii, et see pääseb<br />

majja läbi puitakna ebatiheduste.<br />

Et ventilatsioon ei lakkaks olemast,<br />

tuleks tellida tuulutuspiluga<br />

plastaknad. Seda, kas ventilatsioon<br />

on piisav või puudulik,<br />

saab hinnata selle järgi, et kui<br />

aknad või nurgad on udused, siis<br />

on ventilatsioon puudulik.<br />

ERIKA PRAVE<br />

Priit Käen: “Spordihoonet saavad<br />

kasutada kõik jõhvilased.”<br />

Võetud 60 miljonilist laenu<br />

makstakse tagasi plaani järgi<br />

kuni 2011. aastani 3 miljont<br />

krooni aastas. Sealt edasi on tagasimaksed<br />

kuus miljonit krooni<br />

aastas ning laenuperoodi lõpus 8<br />

miljonit krooni.<br />

Võhmari sõnul on maksegraafik<br />

selline seepärast, et RIP<br />

on lubanud 2011. aastal toetada<br />

spordihoone ehitust 20 miljoni<br />

krooniga, mis lihtsustab laenu<br />

kustutamist.<br />

Vallavanem tõdes, et võib<br />

juhtuda, et vallal tuleb valmis<br />

olla selleks, et palgad ja püsikulud<br />

ei tõuse edaspidi enam nii<br />

kiiresti kui seni.<br />

“Kindlasti täidetakse eelnevalt<br />

täidetud lubadused huvikooli<br />

õpetajate palgatõusu kohta,”<br />

sõnas Võhmar. (JT)<br />

5<br />

Vello Juhkov on<br />

Kingissepas korteriühistute<br />

sissetooja<br />

Kingissepalased tunnevad<br />

suurt huvi korteriühistute vastu.<br />

Et Venemaal sellist süsteemi<br />

pole, tuli Jõhvi abivallavanemal<br />

Vello Juhkovil ja ühel<br />

korteriühistu esimehel Igor<br />

Kubovil ühistute toimemehhanismi<br />

tutvustada.<br />

“Loomulikult saab kõikidel<br />

määrdunud trepikodadest ja lagunevatest<br />

majadest ühel hetkel<br />

villand ning inimesed hakkavad<br />

otsima võimalusi midagi muuta,”<br />

ütles abivallavanem Vello<br />

Juhkov. Tema sõnul kulub Kingissepa<br />

linnapea vastuvõtuajast<br />

80% inimeste olmemurede kuulamisele.<br />

“Siit sündiski idee Kingissepaga<br />

ühise projekti käigus<br />

korteriühistute teemal rääkida,”<br />

ütles Juhkov.<br />

Kingissepalaste huvi korteriühistute<br />

vastu oli väga suur. Jõhvi<br />

Puru tee 20 korteriühistu esimehelt<br />

Igor Kubovil küsiti väga<br />

palju küsimusi. Kingissepalased<br />

tahtsid teada ka seda, kuidas<br />

oma kortermaja inimesi kokku<br />

kutsuda, kuidas võidelda korra<br />

eest majas, mida teha joodikutest<br />

naabritega jne.<br />

“Need olid kõik sellised küsimused,<br />

mis meie korteriühistud<br />

on pidanud juba läbi tegema,”<br />

ütles Juhkov. Ta ütles, et korteriühistu<br />

esimees oli sellepärast<br />

oma tööst rääkima kutsutud, et<br />

sõpruslinna elanikud saaksid<br />

praktiku käest otse küsida.<br />

Juhkovi sõnul rääkis ta Kingissepas<br />

ka sellest, kuidas Jõhvi<br />

korteriühistute loomise alguses<br />

neid omalt poolt toetas. Aga ka<br />

sellest, kuidas majade soojustamisel<br />

on korteriühistute töö<br />

tulemusena linnapilt teist ilmet<br />

võtmas. (JT)<br />

Juunis on<br />

kahenädalane<br />

õpilasmalev<br />

Jõhvi ja Toila omavalitsused<br />

korraldavad oma gümnaasiumide<br />

veerandsajale õpilasele õpilasmaleva,<br />

kes teeb juuni kaks<br />

esimest nädalat heakorratöid.<br />

“Korraldame õpilasmalevat<br />

esmakordselt, seepärast teeme<br />

seda esialgu vaid ühe vahetusega<br />

ja ilma ööbimiseta,” ütles Jõhvi<br />

haridus- ja noorsootöö spetsialist<br />

Katrin Tamme. Ta tõdes, et<br />

maleva korraldamine on üldiselt<br />

kallis lõbu, sest õpilased saavad<br />

tehtud töö eest taskuraha ning<br />

pärast päevatööd korraldatakse<br />

malevlastele väljasõite ja üritusi.<br />

“Malevlased töötavad nädal<br />

aega Toilas ja teise Jõhvis ning<br />

oma töö eest saavad nad palka.<br />

See on küll pisku, aga siiski,”<br />

ütles Tamme. Noorte tööpõlluks<br />

saab Toila pargi ja Voka staadioni<br />

korrastamine ning Jõhvis<br />

mänguväljakute ja pargi kordategemine.<br />

Küsimusele, miks vallavalitsus<br />

korraldab lastele töötegemise<br />

võimalusi, vastas Tamme, et see<br />

on ju loomulik, et Jõhvis selline<br />

asi toimub.<br />

“Vaatame, kuidas läheb, ja sellest<br />

tulenevalt teeme plaane järgmiseks<br />

suveks,” ütles Tamme.<br />

Õpilasmalevasse võetakse<br />

13-17aastaseid õplasi, 10 Toilast<br />

ja 15 Jõhvist.<br />

“Kes ees, see mees,” tutvustas<br />

Tamme malevasse saamise<br />

põhimõtet. Malevasse soovijad<br />

peavad endast 15. maini teada<br />

andma e-posti aadressil katrin.<br />

tamme@johvi.ee. (JT)

6 Ajalugu<br />

26. aprill <strong>2008</strong><br />

Arve Jõhvi<br />

ajaloost<br />

- Linna algusaastail oli<br />

Jõhvis kuuskümmend kauplust<br />

ja muud müügipunkti.<br />

- Läinud sajandi kolmekümnendate<br />

aastate keskel<br />

oli 2000 elanikuga Jõhvis<br />

32 mitmesugust seltsi<br />

ja ühingut.<br />

- 1939. aasta 26. ja<br />

27. augustil lendasid Nõukogude<br />

Liidu sõjalennukid<br />

piiri rikkudes ka Jõhvi kohal.<br />

- 1940. aasta erakordselt<br />

külm talv hävitas tuhandeid<br />

õunapuid ja sadu<br />

mesilasperesid. Petseri<br />

raudteejaamas mõõdeti<br />

18. veebruaril 50 kraadi<br />

külma.<br />

- Samal aastal kuulus<br />

Jõhvis ülevaatusele 130<br />

mootorsõidukt.<br />

- 1940. öösel vastu<br />

25. oktoobrit purustati vabadussammas.<br />

- 1941. aasta 14. juunil<br />

küüdidati Jõhvist 40 inimest,<br />

neist 15 meest, 16<br />

naist ja 9 last.<br />

- 1941. aasta juuni lõpus<br />

“mobiliseeriti” hobused<br />

ja erasõidukid, juuli algul<br />

võeti “hoiule” raadiod.<br />

- 1941. aastal vähenes<br />

elanikkond 500 inimese<br />

võrra. Aasta lõpus oli Jõhvis<br />

2029 elanikku - 1182<br />

naist ja 847 meest.<br />

- 1943. aasta 26. jaanuari<br />

hommikul kell pool viis<br />

viskas Nõukogude lennuk<br />

Narva maantee piirkonda<br />

40 väikesekaliibrilist pommi,<br />

ohvreid ja purustusi ei<br />

olnud.<br />

- 1943. aasta 3 augusti<br />

tulekahjus hävis 91 elumaja<br />

ja 129 kõrvalhoonet, 729<br />

inimest põles puupaljaks,<br />

kaks inimest said surma,<br />

kümned põletushaavu.<br />

- 1944. aasta juuli lõpus<br />

pommitasid Nõukogude<br />

lennukid Jõhvit. 1. augusti<br />

pommitamise tagajärjel<br />

tekkis suur tulekahju,<br />

põlesid turuplatsiäärsed<br />

kivimajad, majad Rakvere<br />

tänaval ja mujal.<br />

- Sama aasta 19. septembrit<br />

peetakse ajaloo<br />

julmimaks: Jõhvit pommitasid<br />

Nõukogude lennukid,<br />

“tööd” alustasid taganevad<br />

Saksa hävituskomandod.<br />

Mustas septembriöös<br />

põlesid plahvatuste mürinas<br />

küünaldena Ahtme,<br />

Jõhvi, Kukruse, Kohtla-<br />

Järve, Kohtla-Nõmme ja<br />

Kiviõli. Purustati jaama-,<br />

keskkooli- ja mõisahoone,<br />

õlle- ja viinavabrik. Põlema<br />

süüdati hulk elumaju. Jõhvi<br />

linnast hävis ligemale kolmveerand:<br />

350 majast jäi<br />

järele 100. Surma sai 4<br />

saksa ja 20 vene sõdurit,<br />

kes maeti kohalike elanike<br />

abiga isikuid ja haudu<br />

märkimata.<br />

- Sõjajärgseil aastail<br />

kasvas Jõhvi elanikkond kiiresti<br />

peamiselt Venemaalt<br />

sisserändajate arvel.<br />

- 1948. aastal viidi turg<br />

praeguselt Keskväljakult<br />

Narva maanteele, algselt<br />

praeguse raamatukaupluse<br />

ja apteegi kohale,<br />

1960. aastast alates praegusele<br />

kohale.<br />

Tuli kiriku tornis sai 1943. aasta 3. augustil Jõhvile saatuslikuks.<br />

Ajalootähised linnapildis<br />

Jõhvi vanim ja väärikaim<br />

hoone on mõistagi ühelööviline<br />

gooti stiilis kindluskirik Püha<br />

Mihkli kirik, mis on oma arhitektuuri<br />

ja traagika poolest<br />

üks omapärasemaid Eestis.<br />

Ajalooürikutes mainiti seda<br />

esmakordselt rohkem kui 600<br />

aastat tagasi, 1364. aastal. Arvatavalt<br />

oli see puitehitis, mida kasutati<br />

ka kindlusena. Ajaloolaste<br />

arvates olevat kiriku asemel kunagi<br />

olnud muinaseestlaste linnus.<br />

Jõhvi kirikut on teadaolevalt<br />

aja jooksul viis korda põletatud<br />

ja rüüstatud. Kuues kord põles<br />

see 1943. aasta 3. augustil linna<br />

suure tulekahju ajal. Punane<br />

kukk pääses lahti kiriku kõrval<br />

asunud leerimajast, kus olid sel<br />

ajal sakslased sees. Tuli läks kiriku<br />

katusele, sealt tornikiivrile,<br />

mis mõlemad olid puupilbastega<br />

kaetud. Põleva torni tükid külvas<br />

tuul mööda linna laiali. Tugev<br />

läänetuul, kiriku katus ja torn<br />

saidki Jõhvile saatuslikuks. Tuli<br />

levis mööda puumaja kiiresti<br />

ning mõnekümne minutiga olid<br />

kogu Narva maantee ja temast<br />

hargnevad tänavad tohutus tulemöllus.<br />

Tules hävis kolmandik<br />

linnast.<br />

Linna vanemaid maju on<br />

ühekordne puumaja, mis asub<br />

kiriku ja endise Edu poe vahel.<br />

Kunagine kiriku pastoraadihoone,<br />

milles nüüd asub kirikukantselei,<br />

on ehitatud 1800. aastal.<br />

Vene õigeusu kirik valmis<br />

1895. aastal, Kuremäe kloostriga<br />

enam-vähem ühel ajal.<br />

Praegune Viru Jookide hoone<br />

ehitati 1928. aastal tärklisevabrikuks.<br />

Vabrik kasutas allikavett.<br />

Kraavi, mida mööda voolas<br />

allikavesi Jõhvi jõkke, kasutas<br />

tärklisevabrik oma praagavee<br />

eemalejuhtimiseks. Tagajärjeks<br />

oli kalade suremine jões. Sellest<br />

räägiti ka toonaste lehtede veergudel.<br />

1943. aasta 3. augusti kahjutules põles paljaks 729 inimest.<br />

Vaade Pargi tänavale.<br />

Jõhvi jõe ametlik nimetus oli<br />

Pühajõgi. Alguse saab see Kukruse<br />

mõisa tagant. Jõhvi jões<br />

olevat vähkigi olnud. Jões oli<br />

kaks supluspaika, üks naistele ja<br />

teine, sügavam, meestele.<br />

Jõhvis oli ka allikas, mille<br />

vesi voolas Pühajõkke. See asus<br />

maavalitsuse hoone ja garaažide<br />

vahel. Allikas kuivas pärast 2.<br />

kaevanduse avamist.<br />

Alutaguse nabaks nimetati<br />

turu- ja kunagist laadaplatsi,<br />

kuhu jooksevad juba aastasadu<br />

kokku kõik maanteed: Narva,<br />

Tallinna ja Tartu oma ning Kuremäe<br />

ja Kotinuka tee. Turuplatsil<br />

(praegune Keskväljak)<br />

oli esimese vabariigi ajal munakivikate.<br />

Maavalitsuse hoone valmis<br />

1955. aastal, see on tehtud üleliidulise<br />

projekti järgi. Selle kaksikvend<br />

on Eesti Põlevkivi administratiivhoone<br />

Jaama tänaval.<br />

Jõhvi park on kunagise paruni<br />

mõisa park (Jõhvis oli kaks<br />

mõisa - kirikumõis ja Jõhvi paruni<br />

mõis). Pargis oli ka tiik, mille<br />

süvend on veel praegugi alles,<br />

kuid veeta. Vana mõisahärra ajal<br />

olevat mõis väga korras olnud.<br />

Kui mõisad 1920. aastal likvideeriti,<br />

kolis mõisahoonesse kool<br />

ja asus seal kuni uue koolihoone<br />

(praeguse seltsimaja) valmimiseni<br />

1930. aastal.<br />

1929. aastal kolis mõisa<br />

Eesti sõjaväeosa üks pataljon ja<br />

jäi sinna 1940. aastani. Nimetatud<br />

pataljon hoidis põhiliselt ka<br />

parki korras. Teise ilmasõja ajal<br />

lasksid sakslased mõisahoone<br />

õhku. Põhimõtteliselt võib öelda,<br />

et Jõhvi park oli 1929. aastast<br />

pikki aastaid sõjaväelastega<br />

seotud - alles paar aastat tagasi<br />

lammutati lõplikult aastakümned<br />

Kaks ajalehte<br />

Möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel ilmus<br />

Jõhvis korraga kaks kohalikke sündmusi kajastavat<br />

ajalehte: Alutaguse Teataja ja Alutaguse Elu.<br />

Oma põhiolemuselt samalaadsete lehtede ilmumise<br />

põhjuseks oli see, et kohalik alevivolikogu oli küllaltki<br />

kemplemislembene ja eri leerid vajasid oma seisukohti<br />

toetavat ajalehte.<br />

Alutaguse Teataja seadis oma ülesandeks olla Ida-Viru<br />

elu õige peegeldaja ning aidata kaasa selle kandi haridusliku<br />

ja majandusliku elu hoogustamisele. Samas ka hoiatati,<br />

et ei jäeta halastamatult piitsutamata väärnähtusi ja kitsa<br />

kildkonna huve avalikus elus. Ajaleht ilmus viis aastat,<br />

1934. aastani.<br />

Ajalehe Alutaguse Elu peaülesandeks oli anda lugejatele<br />

nõu, kuidas edukamalt põldu harida ja loomi kasvatada<br />

ning kasulikumalt oma toodangut maha müüa. Talupojad<br />

said lehest ridamisi kasulikke nõuandeid, kuidas keerulises<br />

majanduslikus olukorras oma talu võimalikult rentaablilt<br />

pidada. Pidevalt oli toimetuse terava pilgu all ka kohalik<br />

seltsi- ja vaimuelu. Läbiv seisukoht oli, et seltskondlik tegevus<br />

põeb nii Jõhvis kui ümbruskonnas teravat kriisi, sest<br />

seltsiellu suhtutakse väga ükskõikselt. Kui aga arvestada<br />

seda, et peaaegu igas numbris ilmus hulganisti teateid kohalikest<br />

seltsiüritustest, siis on tänapäevaste arusaamade<br />

järgi kriisist väga keeruline kõnelda.<br />

Ajaleht avaldas hulgaliselt teateid Jõhvi ja ümbruskonna<br />

igapäevaelus toimuva kohta. Tähelepanuväärne on,<br />

kuidas toimetus suutis koguda uudiseid ka kõige väiksemates<br />

külades toimunud sündmustest. Suurim osakaal oli<br />

iga liiki kriminaalsetel juhtumitel. Nende sisust räägivad ilmekalt<br />

pealkirjad “Jõhvi asunduse naised sõdivad”, “Kerjused<br />

lõid Rannapungerjal lahingut”, “Kaardipõrgu, salakõrts<br />

ja lõbumaja ühe katuse all” jne. Omaette rubriigina ilmusid<br />

perekonnateated, kus anti teada sündidest ja surmadest<br />

ning abielude sõlmimisest ja lahutustest. Kohalikud uudised<br />

kajastavad ilmekalt ka Jõhvi toonast kiiret arengut:<br />

avatakse uusi kooli- ja seltsimaju ning bussiliine. Alutaguse<br />

Elu lõpetas ilmumise 1933. aastal.

26. aprill <strong>2008</strong><br />

Ajalugu<br />

7<br />

pargi servas asunud Nõukogude<br />

sõjaväe käes olnud hooned.<br />

Pärast sõda, 1950. aastani,<br />

oli pargis saksa sõjavangide laager.<br />

Vangid pandi Jõhvi linna<br />

üles ehitama, nende ehitatud on<br />

Rakvere ja Sompa tänava majad.<br />

Sõjas taganenud sakslased<br />

tegid Jõhvis suure hävitustöö.<br />

Lisaks mõisahoonele lasid nad<br />

õhku raudteejaama, keskkoolihoone,<br />

viinavabriku ja õlletehase.<br />

Jõhvi õlu olevat tsaari ajal<br />

väga kuulus olnud. Seda osteti<br />

ka Peterburi keisrikotta. Kui<br />

Eesti Vabariigi ajal sai kolm esimest<br />

õllevabrikut töötamisloa,<br />

siis Tartu ja Saku õlletehase kõrval<br />

oligi kolmas Jõhvi oma. Kui<br />

tehas pankrotti läks, ostis Saku<br />

õlletehas selle ära. Kui tänapäeval<br />

maalitakse bussid reklaamkirju<br />

täis, siis vanasti oli reklaam<br />

hobuse looga peal, Saku õlu näiteks.<br />

Risukülas asus Jõhvi vangimaja,<br />

see paiknes Narva maantee<br />

ääres, kilomeeter keskusest Toila<br />

poole. Läinud sajandi alguses<br />

oli see tähtis koht, millest annab<br />

tunnistust ka fakt, et see paik<br />

asfalteeriti juba 1931. aastal. Ni-<br />

Kosmoselised tänavanimed<br />

Jõhvi tänavate nimed on ajaloo keerdkäikudes läbi<br />

teinud oma uperpallid. Tänavanimede ajalooline pale<br />

sai tugevasti kannatada, pärast seda kui linn ühendati<br />

Kohtla-Järvega.<br />

Ehhki läinud sajandi üheksakümnendate alguses muudeti<br />

tänavanimed nõukogudeaegsetest taas ümber, on<br />

ajaloolistest nimedest alles jäänud vaid mõned. Suurtest<br />

ümbernimetamistest on pääsenud Rakvere, Sompa, Eha,<br />

Soo ja Välja tänav. Oma ajaloolise nime sai tagasi Narva<br />

maantee, mis vahepeal 21. Juuni tänava nime kandis, Kooli<br />

tänav, mida vahepeal Puškini tänavaks nimetati - seda<br />

vaatamata sellele, et tuntud vene poeet pole teatavasti<br />

Jõhviga seotud.<br />

Tervet hulka eestiaegseid tänavanimesid, mille nõukogudeaegsed<br />

nimepanijad ümber nimetasid, polegi tagasi<br />

muudetud. Näiteks kunagist Metsa tänavat nimetatakse<br />

nüüd Oru tänavaks, Karja tänavast sai Vaarika tänav, Võsa<br />

tänavast Kirde tänav.<br />

Teatavasti pole ükski jõhvilane kunagi kosmoses käinud,<br />

sellele vaatamata oli nõukogude ajal siin oma “tähelinnake”.<br />

Mikrorajoonis kandsid tänavad selliseid tuntud kosmonautide<br />

nimesid nagu Tsiolkovski, Gagarini, Komarovi,<br />

peale nende oli ka Kosmonautide tänav. Millisest loogikast<br />

nimepanijad lähtusid, tont seda teab. (JT)<br />

metatud vangimaja oli rohkem<br />

midagi kartsataolist. Eesti Vabariigi<br />

ajal töötanud selles üks väga<br />

tugev politseinik Pikk-Mihkel.<br />

Laadapäevadel, mil märjukest<br />

tavalisest rohkem tarvitati ja tüli<br />

kisti, tõstnud ta kaks joodikut<br />

korraga õhku, löönud omavahel<br />

kokku, laadinud nad vankrile ja<br />

sõidutanud vanglasse.<br />

Sellel vanglal on ka mustem<br />

ajalugu - selles on kannatanud<br />

inimesed nii kommunistide kui<br />

fašistide käe läbi. (JT)<br />

Jõhvi hobupostijaama hoone. Aastatel 1930 – 1940 asus hoones algul Jõhvi alevi-, hiljem linnavalitsus.<br />

1940/41 Jõhvi linna TSN Täitevkomitee. Osa hoonest kasutati kaupluseruumina. Ehitatud<br />

1782, lammutatud 1975. Praegu asub sellel kohal Kaubakeskus.<br />

Vene kirik ehitati 1895. aastal. Seal on teeninud praegune Venemaa<br />

patriarh Aleksius II.<br />

Jõhvi mõis asus pargi servas.<br />

Raudteejaam möödunud sajandi alguses.<br />

Riigivanem Konstantin Päts külastas Jõhvit 25. juulil 1931. aastal<br />

Altveski tiik möödunud sajandi algul. Altveski või Käbina villaveski<br />

oli ehitatud nn Kalarabas olevale tiigile, mis asus praeguse<br />

Veski tänava piirkonnas.<br />

Kasutatud Lembit Kiisma ja Vallo Reimaa materjale artiklisarjast “Jõhvi 750 eile,<br />

täna, homme” ja ajalehes Põhjarannik avaldatud materjale.<br />

Arve Jõhvi<br />

ajaloost<br />

- 1949. aasta märtsiküüditamisel<br />

väljus Jõhvi<br />

raudteejaamast 40 vagunist<br />

koosnenud rong, sihtkohaks<br />

Siber.<br />

- 1950. aastal valmis<br />

Rakvere tänaval restoran<br />

Kaevur, mida rahvasuus<br />

kutsuti Koreaks, hiljem<br />

kandis restoran Fööniksi<br />

nime. Üheksakümnendate<br />

aastate lõpul tegutses<br />

hoones ööklubi. Paar aastat<br />

tagasi oli selles lühiajaliselt<br />

aasia söögikoht.<br />

- 1952. aastal alustati<br />

suure haigla ehitust,<br />

mis oli pikki aastaid lastehaigla.<br />

Nüüd asub hoones<br />

hooldushaigla.<br />

- Ehitajate klubi nimetati<br />

Kaevurite klubiks, restoran<br />

Kaevur nimetati kohvikukssööklaks.<br />

- Joogikohtade rahvapärased<br />

nimetused olid<br />

India, Valge Luik, Djadja<br />

Miša, Päti Park või Golubaja<br />

Notš.<br />

- 1953. aastal ehitati<br />

kinoteater Rahu, 1995.<br />

aastal ehitati hoone ümber<br />

keskraamatukoguks.<br />

- Lenini monument<br />

seisis Jõhvi keskväljakul<br />

26 aastat - 1965.-1991.<br />

aastani.<br />

- Vene põhikool ehitati<br />

1949. aastal Jaama tänavale,<br />

praegu on hoone Kaitseliidu<br />

omanduses. Vene<br />

gümnaasiumi hoone ehitati<br />

1975. aastal Narva maanteele.<br />

- 1957. aastal keelati<br />

loomade ja lindude pidamine<br />

Jõhvis.<br />

- 1957. aasta 25. mail<br />

sai Jõhvi lennuühenduse<br />

Tallinnaga Tammiku lennuväljalt.<br />

Hiljem toimus<br />

lennuühendus Leningradi,<br />

Tartu ja Narvaga.<br />

- 14. oktoobrist 1960<br />

ühendati Jõhvi Kohtla-<br />

Järvega ja kaotas linnaõigused.<br />

- 1962. aastal keelati<br />

Jõhvis kirikukellade helistamine.<br />

Keeld kehtis 1980.<br />

aastateni.<br />

- 1991. aasta suvel<br />

tähistati nii Jõhvi kui ümbruskonna<br />

esmamainimise<br />

750 aasta juubelit. Et<br />

Kohtla-Järve volikogu pidas<br />

enda 45. aastapäeva<br />

olulisemaks, ei peetud korralikult<br />

kumbagi pidu. Jõhvis<br />

toimus Jõhvi jada, Kohtla-<br />

Järvel võimu juures olnud<br />

tegid oma peo, kus parkisid<br />

endale head-paremat sisse<br />

ja viisid Leninile lilli.<br />

- 1991. aasta augustis<br />

uputasid Soome võimlejannad<br />

Jõhvi võõrastemaja.<br />

Külalised nimelt ei teadnud,<br />

et Jõhvis ei saanud<br />

toona päeval kraanist vett.<br />

Nad püüdsid hommikul<br />

kraanist vett kätte saada,<br />

et see aga ei õnnestunud,<br />

lõid käega, kuid unustasid<br />

kraanid kinni keerata. Kui<br />

õhtul joogivesi voolama<br />

hakkas, uputas see maja.<br />

- 2. veebruaril 1992.<br />

aastal toimusid Jõhvi linnavolikogu<br />

valimised.<br />

- Jõhvi linn ühines vallaga<br />

2006. aastal ja moodustus<br />

Jõhvi vald, mille osaks<br />

on Jõhvi linn.

8 Teated 26. aprill <strong>2008</strong><br />

UUED VALLAKODANIKUD<br />

Märtsis registreeriti Jõhvi kodanikeks<br />

järgmised vastsündinud:<br />

Viktoria Šaluhhina<br />

Kristel-Liis Kriisk<br />

Janette-Liis Jäätma<br />

Magnus Iva<br />

Julia Brazinskaja<br />

Aleksandra Brazinskaja<br />

Jasper Jonel Enok<br />

Artur Ivanov<br />

Edith Seljamäe<br />

Markus Laanemäe<br />

Sergei Kolesnikov<br />

Ilja Jeruntsov<br />

Jelizaveta Jeruntsova<br />

Jekaterina Sheshukova<br />

Jelizaveta Mokan<br />

Nikita Gorbunov<br />

Ernest Vesi<br />

ÕNNITLEME!<br />

Mais tähistavad<br />

oma juubelit või<br />

sünnipäeva järgmised<br />

väärikas<br />

eas jõhvilased:<br />

98<br />

Aliide Peterson 5. mail<br />

96<br />

Linda Kukk 6. mail<br />

95<br />

Amalie-Hildegart Tambi 24. mail<br />

91<br />

Salme Karpelina 19. mail<br />

90<br />

Leida Pärn 11. mail<br />

88<br />

Olga Bogrova 30. mail<br />

87<br />

Zinaida Botšarova 8. mail<br />

Elisabet Rannamäe 12. mail<br />

Karla Lehtma 18. mail<br />

Elfriede Prikk 20. mail<br />

Aino Aas 23. mail<br />

Alise Võhmar 24. mail<br />

Jelena Tsalpanova 27. mail<br />

86<br />

Sofia Ridal 23. mail<br />

85<br />

Viktor Palkovs 11. mail<br />

Zoja Kreus 13. mail<br />

Aleksandra Kraynova 16. mail<br />

Aleksandra Kuzenina 17. mail<br />

Jevgenia Issajeva 21. mail<br />

Elviira Tammaru 31. mail<br />

80<br />

Hilda Taavet 1. mail<br />

Ellen Vislap 6. mail<br />

Rufina Kameneva 15. mail<br />

Salme Abroi 17. mail<br />

Ester Taavet 18. mail<br />

Maria Prudnikova 31. mail<br />

75<br />

Vassili Lukatsevitš 3. mail<br />

Arved Jõgisoo 10. mail<br />

Ants Põldroos 16. mail<br />

Antonina Tsernant 17. mail<br />

Valentina Petrovitš 19. mail<br />

Evgeny Zakateev 21. mail<br />

Elga Kirs 24. mail<br />

Gennadi Arbuzov 27. mail<br />

Gretta Bogutskaja 29. mail<br />

Taimo Hiiekivi 31. mail<br />

APRILL JÕHVI AJALOOS<br />

ARTHUR<br />

RUUSMAA<br />

1890. aastate algul ostis Jakob Klettenberg<br />

Jõhvi mõisnikult ära niinimetatud<br />

ülakõrtsi müürid ja ehitas nendele<br />

kahekordse kivimaja. Sellest majast sai<br />

hiljem karskusseltsi Kiir asukoht. 1897.<br />

aastal sõlmiti üürileping, millega karskusseltsile<br />

Kiir anti saal ning kaks tuba<br />

raamatukogu ja “theemaja” / toonases<br />

keelepruugis/ jaoks. Paar aastat enne<br />

Populaarsemad nimed<br />

Kahel viimasel aastal on väikestele<br />

Jõhvi poistele pandud kõige<br />

sagedamini nimeks Danil, tõsi, nime<br />

kirjapilt on küll mõnel juhul pisut teistsugune,<br />

ent siiski on sellenimelisi<br />

poisse vallas kaheksa. Nikita on oma<br />

pojale nimeks valinud neli peret.<br />

Sandra- ja Maria-nimelisi tüdrukuid<br />

on kaheaastaste tirtsude hulgas<br />

kolm. (JT)<br />

Laienes traadita Interneti ala<br />

Elion paigaldas Jõhvi linna II<br />

Tartu põigu 2a hoone katusele traadita<br />

Interneti tugijaama.<br />

Tugijaamast kuni 15 km raadiuses<br />

asuvates kodudes saab nüüd kasutada kiiret<br />

ja stabiilset WiMaxi tehnoloogial põhinevat<br />

traadita Interneti püsiühendust.<br />

“Elioni pakutava WiMaxi traadita<br />

Interneti oluline eelis on püsivalt hea<br />

ühenduskiirus,”ütles Elioni meediasuhete<br />

juht Karin Kahre.<br />

Kui alternatiivsete traadita Interneti<br />

teenuste puhul langeb ühenduskiirus<br />

klientide lisandumisel, siis Elioni pakutavat<br />

teenust see ei mõjuta ning ühendus<br />

on alati sama kvaliteetne, väitis meediajuht.<br />

Elioni traadita Interneti kiireim<br />

allalaadimiskiirus on kuni 1 Mbit/s ning<br />

see võimaldab hõlpsasti kõiki peamisi<br />

toiminguid Internetis.<br />

“Teenuse kasutamiseks on oluline,<br />

et tugijaama saateantenn oleks näha<br />

kohast, kuhu püsiühendus soovitakse<br />

luua, kuna kõikvõimalikud vaadet piiravad<br />

objektid ja pinnavormid takistavad<br />

ka raadiolainete levi. Enne teenusega<br />

liitumist viib Elion kliendi juures läbi<br />

levimõõtmise ning kui levi tugevus vastab<br />

nõuetele, paigaldatakse kliendi koju<br />

vastuvõtuseade,” ütles Kahre.<br />

Teenuse kohta saab lisainfot Internetist<br />

aadressil www.elion.ee/traadita.<br />

(JT)<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

!"# $"%&" &&!""'(("&&()"&&"<br />

<br />

'<br />

& "&%" &&!""'(("&&()"&&<br />

!" !##$ %<br />

&' ( )<br />

!'<br />

"!*("+,)<br />

,-<br />

-*"",!#.&.""#...<br />

///<br />

seda kandsid karskusseltsi asjaarmastajad<br />

sealsetes ruumides ette näitemängu<br />

“Möldripapa haigus ehk Tohter Balsam”.<br />

Kirja on pandud, et näitlemisega<br />

astusid üles Julie ja Jakob Klettenberg,<br />

Marie Trankmann, Amali Roht -Nordmann<br />

jt. Näiteseltskonna liikmed olid<br />

pärit ka Jõhvi ümbruskonnast: Toilast<br />

(seal alustas karskusselts Kiir kunagi<br />

oma tegevust) ja Kohtlast. Seda päeva<br />

peetaksegi teatritegemise alguseks Jõhvis.<br />

Praegu on see maja kindralihärra<br />

Tõnissoni kuju selja taga - Tartu 2, täpsemalt<br />

see osa, mis viib viadukti alla.<br />

Momendil on seal kanga- ja jalanõude<br />

kauplus.<br />

Lasteaedadel oli oma teatrifestival<br />

Jõhvi lasteaedade Kalevipoeg ja<br />

Sipsik keelekümblusrühmade lapsed<br />

(need on lapsed, kelle emakeel on vene<br />

keel, aga kes õpivad lasteaias usinasti<br />

eesti keelt) korraldasid teatrifestivali.<br />

Festivali etendused toimusid eesti keeles.<br />

Kalevipoja lapsed esitasid näidendi<br />

“Jussikese seitse sõpra”. Sipsiku lasteaed<br />

oli selgeks õppinud muinasjutud<br />

“Kaksteist kuud” ja “Tare-tareke”.<br />

Kõikidel õptud muinasjuttudel oli ka<br />

õpetlik eesmärk. Peale selle, et lapsed<br />

näitasid oma head eesti keele oskust,<br />

kinnistati teadmisi aastaegadest ja korrati<br />

hoolikalt nädalapäevi.<br />

Pileti etendusele sai lunastada ühe<br />

kommi eest. Teatrifestivali külastajad<br />

ja kõik pealtvaatajad jäid rahule toreda<br />

koosveedetud päevaga, mis seob sõprussidemetega<br />

kaht lasteaeda.<br />

EHA ROOSTE<br />

NÄITUSED<br />

LINNAGALERIIS<br />

Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuse<br />

õpilastööde näitus,<br />

avamine 2. mail kell 16.<br />

Ekspositsoon linnagaleriis ja kohvikus<br />

Mozart jääb avatuks kuu<br />

lõpuni.<br />

KUNSTIKOOLIS<br />

Beebide kunstiringi näitus<br />

avatud 2.-14. maini.<br />

Kunstikooli diplomitööde näitus<br />

avatud 15. maist septembrini.<br />

Kuu enne linnaõiguse saamist, 1.<br />

mail 1938, loeti üle Jõhvi alevi rahvastik<br />

ja ajalooannaalidesse kanti rahva<br />

arvuks 2535 elanikku.<br />

13. aprillil 1938. aastal tähistati pidulikult<br />

Jõhvi alevivanema ja tulevase<br />

esimese linnavanema (linnapea), rahvuselt<br />

poolaka Aleksander Danilevsky<br />

65. sünnipäeva.<br />

26. aprillil 1993. aastal alustas OÜ<br />

Saka Jõhvi kihelkonna Vabadussõjas<br />

hukkunute mälestussamba taastamistöid.<br />

6.-9. aprillini 1998. aastal olid Jõhvis<br />

rahvusvahelised lasteteatrite päevad.<br />

Etendus “Tare-tareke<br />

KULTUURITEATED<br />

KONTSERDIMAJAS<br />

Reedel, 2. mail kell 19 kammersaalis<br />

“Flamenkofantaasiad”.<br />

Pühapäeval, 4. mail kell 17 džässisalongis<br />

“Saksimängud” - Lembit Saarsalu trio.<br />

Neljapäeval, 8. mail kell 19 suures saalis<br />

vene teatri etendus “Selline on elu”.<br />

Reedel, 16. mail kell 19 suures saalis<br />

hooaja lõppkontsert:<br />

Helsingi filharmoonia orkester.<br />

Laupäeval, 31. mail kell 19 suures saalis<br />

MTÜ KVCOM:<br />

“Peatus Sportivnaja”.<br />

JÕHVI SELTSIMAJAS<br />

Pühapäeval, 4. mail kell 14<br />

eri rahvuste pensionäride klubi Landõš.<br />

Reedest pühapäevani, 9.-11. maini<br />

käsitööringi Nobenäpp kevadnäitus.<br />

Laupäeval, 10. mail kell 15<br />

Jõhvi pensionäride ühenduse ansambli Vanad Viisid<br />

10. aastapäeva tähistamine ja emadepäeva pidu.<br />

Pühapäeval, 25. mail kell 13<br />

pensionäride klubi Hõbejuus.<br />

Kolmapäeval, 28. mail kell 12<br />

vestlusklubi Ajaring (eesti k).<br />

Laupäeval, 31. mail kell 17<br />

tantsuklubi Swing 25. aastapäeva pidu.<br />

JÕHVI GÜMNAASIUMIDES SAAB ÜÜRIDA RUUME<br />

Ruumide üür ühe tunni (60 min) ulatuses:<br />

1) aula kasutamine (koos videotehnikaga) 200 krooni;<br />

2) aula kasutamine 180 krooni;<br />

3) võimla kasutamine 180 krooni;<br />

4) arvutiklassi kasutamine 200 krooni;<br />

5) arvutiklassi kasutamine koos arvutiõpetajaga 385 krooni.<br />

Teenuste osutamine:<br />

1) koopia tegemine õpilasele A4 üks leht 1 kroon;<br />

2) koopia tegemine õpilasele A4 kahepoolne üks leht 1,50 krooni;<br />

3) koopia tegemine A4 üks leht 2 krooni;<br />

4) koopia tegemine A4 kahepoolne üks leht 3 krooni;<br />

5) koopia tegemine õpilasele A3 üks leht 2 krooni;<br />

6) koopia tegemine õpilasele A3 kahepoolne üks leht 2,50 krooni;<br />

7) koopia tegemine A3 üks leht 4 krooni;<br />

8) koopia tegemine A3 kahepoolne üks leht 5 krooni.<br />

Jõhvi Teataja reklaamide hinnakiri<br />

Reklaami suurus mõõt mm hind<br />

1/1 (terve lehekülg) 286 x 380 7000.-<br />

2/3 286 x 284 4800.-<br />

1/2 286 x 190 3600.-<br />

1/3 286 x 141 2600.-<br />

1/4 190 x 141 2200.-<br />

1/5 141 x 141 1800.-<br />

1/6 190 x 93 1500.-<br />

1/8 141 x 93 1200.-<br />

1/12 93 x 93 1000.-<br />

1/16 141 x 45 650.-<br />

1/24 93 x 45 400.-<br />

1/48 45 x 45 200.-<br />

ERAKOGU<br />

Jõhvi Teataja avaldab valmis kujundusega reklaame<br />

Jõhvi Teataja avaldab reklaamtekste<br />

Jõhvi Teataja avaldab reklaami tellimiskirja alusel, kus on kirjas tellija postiaadress,<br />

äriregistrinumber, kontaktisiku nimi ja telefon<br />

Reklaami eest tasutakse Jõhvi valla esitatud arve alusel<br />

Arve tasumise tähtaeg on seitse päeva (või lepingu kohaselt)<br />

Pretensioone reklaami avaldamisel tekkinud vigade kohta saab esitada<br />

Jõhvi Teataja toimetusse kirjalikult viie päeva jooksul pärast reklaami avaldamist<br />

Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, töötel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel Kirjastaja: AS PR PÕHJARANNIK Trükkija: trükikoda TRÜKIS

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!