2013 Mai - Jõhvi linn
2013 Mai - Jõhvi linn
2013 Mai - Jõhvi linn
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
JÕHVI VALLA AJALEHT<br />
Nr 5 (112) mai <strong>2013</strong><br />
TASUTA<br />
Jõhvi sünnipäeva<br />
tähistati kaks päeva<br />
Jõhvile <strong>linn</strong>aõiguste andmise 75. aastapäeva tähistatakse mitmesuguste sündmustega küll terve aasta, kuid pidustused<br />
kulmineerusid mai alguse kahel päeval, mil kontserdimajas toimus pidulik kontsertaktus ja spordihallis peetud Jõhvi<br />
esimene tantsupidu tõi kokku üle tuhande rahvatantsija.<br />
Vallavanem Tauno Võhmar kõneles kontsertaktusel:<br />
„Praegu, kui tähistame <strong>linn</strong>aõiguste<br />
saamise 75. aastapäeva, rajame <strong>linn</strong>ale<br />
raekoda – renoveerime Jõhvi ühe väärikama<br />
hoone, 1929. aastal koolimajaks ehitatud ja<br />
sõjatules ühena vähestest alles jäänud maja.<br />
See saab koduks vallavalitsusele ja meie kultuuriseltsidele.<br />
Usun, et sellest saab ilus ja<br />
väärikas hoone, mis kaunistab <strong>linn</strong>aruumi<br />
ning täidab jõhvilaste ühe ammuse unistuse<br />
– nimelt võib ajalooürikutest lugeda, et<br />
raekoja küsimus kerkis Jõhvis päevakorda<br />
juba 75 aastat tagasi. Pärast <strong>linn</strong>aõiguste<br />
saamist oli üheks suuremaks probleemiks<br />
raekojahoone ehitamine.<br />
See pidi valmima<br />
praeguse kaubakeskuse<br />
kohal asunud hobupostijaama<br />
juurdeehitisena<br />
1940. aasta lõpuks.<br />
Seni töötas <strong>linn</strong>avalitsus<br />
samas postijaama<br />
hoones endistes alevivalitsuse ruumides.<br />
Paraku jäi 1940. aasta sündmuste tõttu ehitus<br />
teostamata.<br />
Huvitaval kombel oleme nüüd ringiga<br />
kolmveerandsajandi taguseid unistusi ellu<br />
viimas. Raekoja rajamise idee vajas kogukonna<br />
toetust ja üksmeelseid otsuseid, mida<br />
pole alati lihtne saavutada.”<br />
Üks kokkuleppe koht on seegi, miks tähistame<br />
just tänavu Jõhvi kui <strong>linn</strong>a 75. aastapäeva.<br />
Olnuks jõhvilastes eelmise sajandi<br />
alguses enam üksmeelt, võiks rääkida juba<br />
96aastasest <strong>linn</strong>ast.<br />
Jõhvi I tantsupeol<br />
„Üksteist peab hoidma”<br />
tantsisid spordihallis rohkem<br />
kui tuhat rahvatantsijat tervest<br />
maakonnast. Peo üldjuht oli Ülo Luht.<br />
Fotod: Piret Almiste ja Erika Prave<br />
Juubelil käisid ka külalised Jõhvi<br />
sõprus<strong>linn</strong>adest Norderstedtist (Saksamaa),<br />
Uddevallast (Rootsi), Kingissepast (Venemaa),<br />
Oleckost (Poola), Pastavõst (Valgevene) ning<br />
Gorodnjast ja Harkivist (Ukraina).<br />
Nimelt avanes Jõhvil võimalus <strong>linn</strong>aks saada<br />
ka revolutsioonitormisel 1917. aastal, mil<br />
Vene ajutise valitsuse vastuvõetud <strong>linn</strong>alise<br />
omavalitsuse seadus pakkus senisest soodsamat<br />
võimalust <strong>linn</strong>aks või aleviks saada. Uus<br />
seadus tekitas Jõhvis elavat arutelu. Üksmeelselt<br />
oldi iseseisva omavalitsuse loomise poolt.<br />
Lahendada jäi küsimus, kas eelistada <strong>linn</strong>a või<br />
alevit. Suurem osa – 777 inimest 1300 toonasest<br />
Jõhvi elanikust – pooldas <strong>linn</strong>a nimetust.<br />
Sellekohane ettepanek esitati seisukoha<br />
võtmiseks Viru maavalitsusele. Asja otsustamiseks<br />
tuli 29. septembril kokku Viru maavolikogu,<br />
kes aga leidis, et <strong>linn</strong>aõiguste taotlemine<br />
on liiga keeruline ja pikaajaline, mistõttu<br />
Jõhvi otsustati nimetada esialgu aleviks.<br />
Uus võimalus tekkis 1926. aastal. Siis aga<br />
oli Jõhvi <strong>linn</strong>aks saamisele vastu Jõhvi enda<br />
alevivolikogu. Valdavalt kinnisvaraomanikest<br />
volinikud kartsid, et <strong>linn</strong>aks saades<br />
tõusevad kinnisvaramaksud, ja hääletasid<br />
ettepaneku maha. Järgmine võimalus <strong>linn</strong>aks<br />
saada avanes Jõhvil tosina aasta pärast.<br />
19. aprillil 1938 anti riigihoidja Konstantin<br />
Pätsi dekreediga välja <strong>linn</strong>aseadus, millega<br />
alevid kaotati ja neile anti <strong>linn</strong>a staatus –<br />
teiste hulgas ka Jõhvile.<br />
Sünnipäevaehteks<br />
ehitusplatsid<br />
„Kuigi 2005. aasta oktoobris sai pärast Jõhvi<br />
<strong>linn</strong>a ja valla ühinemist uue omavalitsuse<br />
nimeks Jõhvi vald, ei ole <strong>linn</strong> kusagile kadunud,”<br />
jätkas Võhmar. „Linn areneb ja muutub.<br />
Tahaksin öelda ka, et <strong>linn</strong> kasvab, aga<br />
veel ei ole põhjust. Usun, et seda saab esile<br />
tuua Jõhvi 85. sünnipäeval.”<br />
Vastupidi tavapärasele kombele <strong>linn</strong> sünnipäeva<br />
ajal ehtida Jõhvis seda tehtud ei<br />
ole. Vallavanema sõnul on see vallavõimu<br />
teadlik valik: milleks kulutada särale, mis<br />
tuhmub päevaga, kuna <strong>linn</strong> on üks suur ehitustander?<br />
Korraga ehitatakse silda ja promenaadi,<br />
parandatakse teid, paigaldatakse<br />
kommunikatsiooniliine. Ehitused ei näi lõppevat<br />
– uue kuue saab lasteaed Kalevipoeg,<br />
<strong>linn</strong>atänavaile ja -parki pannakse LED-valgustus,<br />
rajatakse uus gümnaasium, seejärel<br />
Jõhvit-Ahtmet ühendav otsetee, siis veekeskus,<br />
jäähall ja vabaaja-kaubanduskeskus, uus<br />
hotell, staadion, jalgpalliväljak, uued jalg- ja<br />
rattateed, uus tööstusala ... „Vaid pisut kannatust<br />
– ehk kuni viis aastat – ja uus meer<br />
võib uuel juubelil raporteerida: tehtud!”<br />
sõnas Võhmar.<br />
Olulisemad kui kerkivad ehitised ja<br />
remonditavad teed on vallavanema sõnul<br />
siiski meie inimesed – need, kes päevast<br />
päeva teevad oma igapäevast tööd. Ta<br />
tunnustas 26 väärikat jõhvilast, kes südamega<br />
tehtud tööga on aidanud kaasa Jõhvi<br />
arengule.<br />
JT<br />
Lühidalt volikogus<br />
vastu võetud otsustest<br />
Juristi<br />
teenistussuhe muutus<br />
Volikogu kinnitas vallavalitsuse<br />
juristi teenistussuhte muutmise töösuhteks,<br />
sest juristi töökohustusi täpsustanud<br />
vallavalitsus leidis, et juristi<br />
ülesanded ei ole siiski seotud avaliku<br />
võimu teostamisega. Alates maist on<br />
vallas juristina ametis Silver Peepmaa.<br />
Seni õigusnõunikuna ametis<br />
olnud Indrek Arming lahkus ametist<br />
märtsis.<br />
Otsustati korraldada<br />
saunapakkumine<br />
Volikogu otsustas korraldada eelläbirääkimistega<br />
pakkumise Jõhvi sauna<br />
kasutusseandmiseks tingimusel,<br />
et vähemalt seitse aastat jätkatakse<br />
senise tegevusega, selleks luuakse<br />
paremad tingimused ning sauna<br />
kasutuselevõtja investeerib hoonesse<br />
35 000 eurot, s.o 5000 eurot aastas.<br />
Abivallavanem Eduard Rae sõnul on<br />
sauna kasutuselevõtmise vastu huvi<br />
tundnud kaks firmat.<br />
Vallavanem<br />
sai preemiat<br />
Volikogu otsustas premeerida vallavanem<br />
Tauno Võhmarit ühe kuu<br />
palga ulatuses. Volikogu esimees<br />
Kaarel Pürg ütles, et preemia on vallavanemale<br />
tunnustuseks teenistuskohustuste<br />
silmapaistvalt hea täitmise<br />
eest – suurte investeerimisprojektide<br />
algatamise ja juhtimise ning Jõhvi<br />
valla lisarahavajaduse tõestamise eest<br />
riigiametites. Volikogu esimees nimetas<br />
järgmisi projekte: Jõhvi kesk<strong>linn</strong>a<br />
jalakäijate promenaadi ja kergliiklustee<br />
rajamine (maksumus 3,3 miljonit<br />
eurot, sh toetus 2,9 miljonit), Jõhvi<br />
uue lasteaia ehitamine (2,5 miljonit<br />
eurot, sh toetus 2,1 miljonit), Jõhvi<br />
<strong>linn</strong>a elamurajoonide soojustorustike<br />
renoveerimine (1 miljon eurot,<br />
toetus 100%), gümnaasiumide renoveerimine<br />
(1 miljon eurot, sh toetus<br />
0,9 miljonit), uue gümnaasiumi ehitus<br />
(7,1 miljonit eurot, toetus 100%)<br />
ning märkimisväärne lisaraha (u 6<br />
miljonit eurot) <strong>2013</strong>. aasta eelarvesse<br />
teede remondiks.<br />
JT<br />
Vallavanema<br />
tänukirja<br />
pälvisid<br />
Lembit Prits<br />
Lianda Sakala (fotol)<br />
Endla Lipp<br />
Anne-Ly Reimaa<br />
Elle Seliverstova<br />
Endel Paap<br />
Arved Jõgisoo<br />
Hilja Makara<br />
Ivo Karjus<br />
Ülo Raidma<br />
Aleksandr Igonin<br />
Valery Ilyushkin<br />
Svetlana Konovalova<br />
Arthur Ruusmaa<br />
Valdor Ernits<br />
Allan Mänd<br />
Vjatšeslav Šlõk<br />
Rein Pärnpuu<br />
Aleksandr Frolov<br />
Enn Loko<br />
Sergei Polujanenkov<br />
Ain Loide<br />
Peeter Lilleväli<br />
Kersti Võlu<br />
Priit Sternhof<br />
Piia Tamm
2 Nr 5 (112) <strong>2013</strong> UUDISED<br />
Koolide soojustamise praak<br />
tehakse ümber<br />
Ehitusfirmad peavad gümnaasiumide soojustamisel tehtud<br />
praagi garantiiremondi käigus kõrvaldama.<br />
Ehkki mõlema gümnaasiumi soojustustööd lõppesid alles hilissügisel,<br />
ilmnes juba mõne kuu pärast siin-seal praaki. Nüüdseks on<br />
koostatud ametlik akt puuduste loeteluga.<br />
Vene gümnaasiumis töid teinud OÜ Sepmar peab Mineriti<br />
tsementplaatide vahele ebakvaliteetselt paigaldatud tihendi välja<br />
vahetama, samuti asendama katkised ja väljaulatuvad plaadid<br />
uutega ja värvima need nõuetekohaselt kaks korda üle. Enne värvimist<br />
tuleb kontrollida plaatide niiskussisaldust. Vallavalitsuse<br />
ehitusspetsialisti Aleksei Železnjaki sõnul võibki üks põhjus, miks<br />
koolimaja seintel on värv ära uhutud, olla see, et sinna pandi niisked<br />
plaadid, mis hakkasid kuivamisel „mängima”.<br />
„Ehitaja peab välja selgitama plaatidele tekkinud valge kihi<br />
põhjused ja need likvideerima, kooli seintel ei tohi olla värvierinevusi.”<br />
Ka peab ehitaja tagama, et niiske õhk ei satu<br />
fassaadikonstruktsioonile.<br />
Peale selle tuleb korda teha Narva maantee poolne kõnnitee, kus<br />
kivid on alla vajunud, ja lõpetada nõuetekohaselt haljastustööd.<br />
Lisaks praagi likvideerimisele peab Sepmar ära tegema ka need<br />
tööd, mis pidid esialgsete lubaduste järgi olema valmis aprilli<br />
keskpaigaks.<br />
Sepmar on vigu tunnistanud ja peab need kõrvaldama 15.<br />
juuniks.<br />
Kuigi eesti gümnaasiumi soojustamisel ilmnes vene kooliga<br />
võrreldes vähem vigu, on sealgi omad puudujäägid. Need tuleb<br />
kõrvaldada 3. juuniks. Ehitaja peab muu hulgas tegema fassaadi<br />
krohviparandused, pesema Mineriti plaadid või vajaduse korral<br />
need üle värvima, taastama kiviparketil allavajunud kohad ja lõpetama<br />
haljastustööd.<br />
Železnjaki sõnul on kahetsusväärne, et koolide soojustamisel<br />
tehti nii palju ebakvaliteetset tööd. „See võib olla seotud sellega,<br />
et ehitajad valiti välja hankel, kus pidi otsustama kõige odavama<br />
pakkuja kasuks,” arvas ta. „See võib tähendada väga odava ja mittekvalifitseeritud<br />
tööjõu kasutamist.”<br />
Koolide soojapidavust parandati CO 2<br />
projekti raames ja tellija<br />
oli Riigi Kinnisvara AS. Mõlema hoone juures alustati tööd alles<br />
pärast teist riigihanget. Esimene ebaõnnestus, sest kõik pakkumused<br />
ületasid piirmaksumust. Teisel hankel välja valitud ehitajatel<br />
oli probleeme graafikust kinnipidamisega, nii et vene kooli tööd<br />
said valmis septembris ja eesti kooli omad alles oktoobri lõpus.<br />
JT<br />
Tartu maanteel ja Tartu põigus<br />
algasid teetööd<br />
<strong>Mai</strong> eelviimasel nädalal alustas AS Teede REV-2 freesimist<br />
Tartu maanteel ja Tartu põigus. Remonditööd peavad<br />
lepingu järgi valmis olema juuli keskpaigaks.<br />
„Tähtaeg on üsna lühike eelkõige sellepärast, et taastusremont<br />
tuleb teha väga suure liikluskoormusega teel,” ütles abivallavanem<br />
Eduard Rae.<br />
Tartu maanteel ja Tartu põigus on probleem eelkõige teekatte<br />
ülemise kihi täielikus ärakulumises. Seepärast freesitakse<br />
kõigepealt 9 sentimeetrit vana asfaldikihti maha, seejärel paigaldatakse<br />
asfaldivõrk, mis võtab hästi vastu nihkepinget, ja<br />
selle peale pannakse kokku 11 sentimeetri paksuselt kaks kihti<br />
asfaltbetooni.<br />
Remondi ajal korraldatakse liiklus ümber – üks Tartu maantee<br />
lõik suletakse transiitliikluseks ning ümbersõit hakkab<br />
käima Tammiku ja Kukruse–Jõhvi maanteed mööda. Tartu<br />
põigu remondi ajal liiklust kinni ei panda.<br />
Raha 594 500 eurot transiitliikluseks kasutatavate Tartu<br />
maantee, Tartu põigu ja Kaare tänava remondiks eraldas riik.<br />
JT<br />
Raekoja juurde<br />
istutatakse uued puud<br />
OÜ Ferdmaster alustas maikuus seltsimaja ümberehitamist<br />
raekojaks. Selle käigus võeti maha mitu puud, mille asemele<br />
istutatakse hiljem uued.<br />
Kooli tänaval tulevase raekoja juures laiendatakse teed, et rajada<br />
bussitaskud, kus saaksid peatuda suuremad sõidukid. „Et raekojas<br />
hakkavad tegutsema ka seltsid – on üsna loomulik, et vaja on ka<br />
busside peatumise kohti,” põhjendas vallavanem Tauno Võhmar.<br />
Seepärast tuli osa puid maha võtta. Vallavanema sõnul tehakse<br />
raekoja juurde uus haljastus, sealhulgas kõrghaljastus: „Raekoja<br />
juurde istutatakse puud uuesti. Piltlikult öeldes: kui kolm võeti<br />
maha, siis kuus istutatakse asemele. Need vajavad küll kasvamiseks<br />
aega, ent tulemus on aastate pärast kindlasti kena.”<br />
Seltsimaja ehitab raekojaks ümber OÜ Ferdmaster, kelle pakkumus<br />
oli hankel kõige sobivam. Plaanide kohaselt kolitakse<br />
vallavalitsus renoveeritud majja selle aasta lõpuks, haljastus- ja<br />
heakorratööd jäävad järgmise aasta kevadesse.<br />
„Lepingu kohaselt peab raekoda täiesti valmis olema järgmise<br />
aasta 30. aprilliks ja nii planeeritakse osa töid järgmise aasta eelarvesse,”<br />
lisas Võhmar.<br />
JT<br />
„Sellest saab küll riigigümnaasium, mille<br />
tegevuskulud katab riik, ning kohalike<br />
omavalitsuste ja riigi arvlemist ei kavandata,<br />
kuid sisu loomisel on väga suur osa<br />
kohalikul omavalitsusel,” ütles haridus- ja<br />
teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle<br />
Küttis. Tema sõnul on seni uue gümnaasiumi<br />
projektiga tegelnud vallavalitsuse<br />
meeskond hästi toime tulnud. „Usun, et<br />
kui sama meeskond vallavanema juhtimisel<br />
asja sisuga sama pühendunult tegeleb,<br />
siis see õnnestub,” lausus Küttis.<br />
Kõrge ametnik Küttis tõdes, et sageli räägitakse,<br />
kuidas Ida-Virumaal on see ja teine<br />
häda, kuid lisas: „Tegelikult on see looduslikult<br />
kõige ilusam maakond ja miks siin ei<br />
võiks olla kõige ilusam gümnaasium? Loodan<br />
selles osas väga noortele arhitektidele.”<br />
Tartu ülikooli professor Marju Lauristin<br />
märkis, et haridus määrab suuresti uue<br />
põlvkonna kvaliteedi ja selle kaudu ka asjaolu,<br />
kas ühiskonna või regiooni arengupotentsiaal<br />
põlvkondade vaheldudes suureneb<br />
või väheneb.<br />
„Kui Ida-Virumaa suudab selle uue hariduskeskuse<br />
üles ehitada, siis annab see<br />
tervele maakonnale uue näo,” ütles Lauristin.<br />
Tema sõnul tuleb kooli kvaliteedi<br />
tagamiseks tööle valida õpetajaskond, kes<br />
suudab õpilasi inspireerida ja kasutada<br />
ära neid võimalusi, mida<br />
moodne hoone pakub. „Omalt<br />
poolt olen nõus osalema uue<br />
gümnaasiumi juhtkonna<br />
ja õpetajate koolitamisel<br />
nii tehnoloogilise<br />
kui ka sotsiaalse<br />
pädevuse osas,”<br />
lubas Lauristin.<br />
Ta tõdes, et Jõhvi<br />
on uue kooli rajamisega<br />
tekitanud<br />
huvi ka mujal.<br />
„Jõhvis toimub<br />
midagi ja seda tullakse<br />
vaatama nii Tal<strong>linn</strong>ast<br />
kui ka Tartust, et sellest<br />
protsessist osa saada.”<br />
Professor nägi uue<br />
gümnaasiumi ühe<br />
võimalusena sedagi, et<br />
eesti ja vene õpilased<br />
hakkavad koos õppima: „Kuna 300 gümnasistist,<br />
kes eeldatavasti uues gümnaasiumis<br />
õppima hakkavad, on umbes 130<br />
vene emakeelega, peaks sellest kujunema<br />
JÕHVI TEATAJA<br />
Professor Lauristin lubas<br />
uue gümnaasiumi personali<br />
koolitama hakata<br />
<strong>Mai</strong> alguses kontserdimajas peetud haridusseminaril selgitati uue riigigümnaasiumi<br />
põhimõtteid ja haridustegelased arutlesid, kuidas uut haridusasutust<br />
sisukaks muuta.<br />
Kortermaja ühtlase välimuse eest<br />
peab hea seisma ühistu<br />
Selle eest, et kortermaja rõdud ja aknad<br />
näeksid välja ühesugused, peab hea<br />
seisma eelkõige ühistu juhtkond, pannes<br />
ehitusinfo ühistu dokumentidesse<br />
kirja ja teavitades sellest elanikke.<br />
Vallavalitsuse ehitusspetsialist Aleksei<br />
Železnjak ütles, et rõdude ja vahetatud<br />
akende välimus peab terves majas olema<br />
ühtne. „Selle saavutamiseks on kõige suuremad<br />
hoovad ühistu enda käes. Kohapeal<br />
nähakse, mida ja kuidas keegi teeb, ning<br />
seepärast saab kõige kiiremini sekkuda.”<br />
Železnjak soovitas korteriühistutel ehitusinfo<br />
oma dokumentidesse täpselt sisse kirjutada,<br />
seda kõigile elanikele tutvustada ja<br />
motiveerida elanikke ühesugustest nõuetest<br />
kinni pidama. „Kui elanikud teavad,<br />
millised uued aknaraamid on nende majas<br />
lubatud, siis tõenäoliselt nad arvestavad<br />
sellega. Kui mitte, võiks ühistu mõelda ka<br />
trahvimise peale.” Kui väiksemate asjade<br />
puhul peaks tema sõnul korteriühistu<br />
ise reeglid kehtestama ja nende järgimist<br />
kontrollima, siis suurema ehitustegevuse<br />
korral käiakse sageli vallavalitsusest nõu<br />
küsimas.<br />
„Praegu on üles tõstetud punastest kärgtellistest<br />
majade soojustamise küsimus.<br />
Lahenduse leidmiseks tuleb tellida ehituslik<br />
ekspertiis, mille põhjal osatakse täpselt<br />
nõu anda, kuidas neid maju soojustada,”<br />
ütles Železnjak. Enne majade välist soojustamist<br />
tehakse tavaliselt energiaaudit, mis<br />
aitab soojustamise kohta otsust langetada.<br />
„Praktika näitab, et soojustatud majades<br />
on küttekulude kokkuhoid olemas,” kinnitas<br />
Železnjak. Ta tunnistas, et korteriühistute<br />
esimehed tegutsevad erinevalt – mõni<br />
käib enne suuremaid soojustus- või muid<br />
töid nõu küsimas, teine talitab iseenese<br />
Kui kortermajade juures olevatesse kollastesse<br />
segapakendi konteineritesse pannakse<br />
olmejäätmeid, ei vii taaskasutusorganisatsioon<br />
konteinerit ära.<br />
„See on probleem, kui keegi sokutab olmeprügi<br />
segapakendi konteinerisse,” ütles vallavalitsuse<br />
keskkonnaspetsialist Alina Nevent.<br />
„Kui muidu veab taaskasutusorganisatsioon<br />
konteinerid tasuta ära, siis rikutud sisuga<br />
konteinerit nad ära ei vii.”<br />
Inimesed aga panevad täis konteinerisse<br />
ikka pakendeid edasi, kuni see ajab juba<br />
üle, ning tagatipuks tuleb selle konteineri<br />
äraviimise eest maksta ja rikutud konteinerit<br />
veel pesta, rääkis Nevent. Nii võib<br />
mõne inimese ebateadlik käitumine rikkuda<br />
paljude teiste soovi keskkonda säästvalt<br />
prügi sortida ja prügiarvetelt kokku<br />
hoida.<br />
JT<br />
Marju Lauristinile kingiti tänutäheks haridusseminaril<br />
esinemise eest Kalev Pritsu joonistatud šarž. Foto: Erika Prave<br />
eestikeelne gümnaasium, kus tunnevad<br />
end hästi ka vene perede lapsed ja toimub<br />
reaalne kogukonna ühendumine.”<br />
JT<br />
tarkuse järgi, mis ei pruugi aga alati päris<br />
õige olla. „Soovitan korteriühistutel ehitustööde<br />
puhul alati tellida ka järelevalve,<br />
et kontrollida töö kvaliteeti, sest muidu<br />
võib juhtuda, et tööd palgatakse tegema<br />
kõige odavam firma, ehituslikku järelevalvet<br />
ei tehta ja lõpptulemusena hakkab<br />
tehtu juba õige kiiresti lagunema.”<br />
Železnjak tuletas meelde, et korteriühistud,<br />
kes kavandavad oma majas suuremaid<br />
ehitustöid, peavad järgima kindlat skeemi:<br />
kõigepealt tuleks teha ekspertiis, et veenduda<br />
töö vajalikkuses või kasutatava meetodi<br />
õigsuses, siis taotleda projekteerimistingimused,<br />
edasi koostada projekt, võtta<br />
vallavalitsusest ehitusluba ning alles siis<br />
saab tööga, näiteks maja soojustamisega<br />
peale hakata. Loomulikult ei tohiks unustada<br />
ka tehtud töö kontrollimist.<br />
JT<br />
Segapakendi konteinerisse ei tohi panna<br />
olmejäätmeid
JÕHVI TEATAJA KULTUUR<br />
Nr 51 (112) (97) 2012 <strong>2013</strong><br />
3<br />
Noored arhitektid ristisid<br />
promenaadi Curriculum Vitae’ks<br />
Kuue riigi noored arhitektid, kes õpivad<br />
Eesti kunstiakadeemia ja Soome<br />
Aalto ülikooli ühise urbanistika<br />
magistrikava järgi, tutvusid mai alguses<br />
Jõhvi ja Toilaga ning tegid oma<br />
praktikumitöö käigus ettepanekuid<br />
siinse elukeskkonna muutmise kohta.<br />
Neid ettepanekuid tutvustas haridusseminaril<br />
õppejõud Kristi Grišakov.<br />
Tema sõnul kujutlesid noored arhitektid<br />
tulevikku hetkeolukorrast lähtudes,<br />
võttes aluseks kohalikud ja rahvusvahelised<br />
suundumused. Grišakov pakkus,<br />
et noorte hoidmiseks Jõhvis ja Ida-Virumaal<br />
tuleks neid kohaliku elu otsuste<br />
tegemisse ja kujundamisse enam kaasata.<br />
Näiteks võiksid kunstikooli noored<br />
kujundada promenaadi tunnelit –<br />
joonistada selle seintele või korraldada<br />
seal näitusi.<br />
Üks noorte arhitektide idee oli see, et<br />
valmiv promenaad, mis esialgu ulatub<br />
kontserdimajast kalmistuni, ent mida<br />
on plaanis veel pikendada kuni eesti<br />
gümnaasiumini ja lasteaiani Kalevipoeg,<br />
võiks kanda nime Curriculum Vitae –<br />
„elutee”, mis täieliku valmimise korral<br />
kulgekski lasteaiast surnuaiani.<br />
Jaamahoonet tasub hoida<br />
Noored külalised tõdesid, et kuna Jõhvis<br />
käib praegu palju ehitustöid, pole tervikpilti<br />
tulevasest <strong>linn</strong>ast lihtne saada.<br />
„Jõhvi on suures muutumises. Ses<br />
mõttes sattusime siia liiga vara – mõne<br />
aasta pärast oleks siin rohkem vaadata,”<br />
arvas belglanna Viona Rijsbosch.<br />
Reisi Jõhvi ja Toilasse peeti väga huvitavaks.<br />
Jõhvi tuldi rongiga ja seega oli<br />
esimene kokkupuude siinse arhitektuuriga<br />
jaamahoone. Noored olid sellest<br />
vaimustuses.<br />
„See on väga ilus hoone, aga väga<br />
halvasti hooldatud,” märkis itaallane<br />
Pasquale Cancellara. „Arhitektuuriliselt<br />
on see hoone põnev ja võin öelda, et väga<br />
omapärane. Seda tasuks korda teha.”<br />
Noorte arvates ei ole hoone omaniku<br />
Eesti Raudtee plaan jaamahoone lammutada<br />
mõistlik. „Kohalik elanikkond<br />
peaks selle eest seisma. Kui mõelda pikemalt,<br />
siis on see hoone säilitamist väärt,”<br />
sõnas inglanna Elizabeth Jauk.<br />
Arhitektid avaldasid imestust selle üle,<br />
et Jõhvi <strong>linn</strong>apildis on nii palju ruumi<br />
autodele. „Linnapildis peaks rohkem inimestele<br />
mõtlema, aga seda vist on hakatud<br />
ka tegema,” sõnas Cancellara. Tulevikku<br />
silmas pidades võiks siin enam olla<br />
kergliiklusteid ja mõnusaid puhkekohti<br />
inimeste tarvis. Heaks mõtteks ei peetud<br />
kavandatavat Puru tee läbimurret, mis<br />
lõikab pargi tulevasest haridus<strong>linn</strong>akust<br />
ära ja toob kaasa tiheda liikluse. „Kui see<br />
tee ikkagi tehakse, tuleb leida võimalusi<br />
turvalisteks ülekäigukohtadeks, nii et see<br />
ei lahutaks, vaid seoks <strong>linn</strong>aosi,” ütles<br />
sakslanna Larissa Mikec.<br />
Erika Prave<br />
Balletifestivalil kuulutati välja aasta ema<br />
Emadepäeval anti balletifestivali<br />
raames toimunud lastegalal üle Jõhvi<br />
valla aasta ema tiitel, mille tänavu<br />
pälvis kahe poja ema Erika Prave.<br />
Erika on rajanud Jõhvis 13 aastat<br />
tegutsenud beebikooli ning kuulunud<br />
seitsmeaastase ajalooga pereürituste<br />
– peremessi ja mängude festivali<br />
– korraldusmeeskonda. Kolm<br />
aastat tagasi oli ta üheks eestvedajaks<br />
Jõhvi gümnaasiumi lastevanemate<br />
18. mail lõpetasid kunstikooli 39. lennu 18<br />
noort. Pidulikkust lisas sündmusele see, et<br />
anti välja lõputunnistus nr 1000, mille sai<br />
kiitusega lõpetanud ja diplomitöögi eest esiletõstmist<br />
väärinud Sven Eric Serzant. Kiitusega<br />
lõpetasid Aira Rautso kursuse õpilastest<br />
veel Hanna-Kristhela Almiste, Anne-Liis Joonas,<br />
Kuldar Kulbre ja Eliina Targijainen ning<br />
õpetaja Larissa Sõduri kursuse õpilased Darja<br />
Boltova, Dariya Konovalova, Anna Pirogova,<br />
Jevgeni Pribega, Janika Smolentseva ja Denis<br />
Vorobjov. Kevadiselt värvikirevat lõputööde<br />
näitust on kõigil võimalus vaadata kooli galeriis<br />
(Hariduse 3) septembri keskpaigani.<br />
Kutsumegi taas uusi õpilasi ennast sügiseks<br />
kirja panema. Täpsem info õppimisvõimaluste<br />
kohta ja avalduste blanketid on kooli<br />
kodulehel www.johvikunstikool.ee, kuid avaldusi<br />
võib täita ka koolis.<br />
Mati Rautso<br />
Kunstikooli direktor<br />
Muusikakooli bigbänd astus mai alguses<br />
üles sõprus<strong>linn</strong>as Loimaas Soomes.<br />
Raivo Kallase juhendamisel oli<br />
see orkestrile juba kolmas külaskäik<br />
Loimaasse.<br />
Esimene reis toimus täpselt kümme aastat<br />
tagasi ja teine 2007. aasta sügisel, kui<br />
kollektiiv kutsuti osalema rahvusvahelisel<br />
Big Band Weekendil. Kuna nii pika<br />
aja jooksul on koosseis juba mitu korda<br />
vahetunud, oli seekordne sõit enamikule<br />
noortele muusikutele esimeseks korraks<br />
sõprus<strong>linn</strong>a külastada.<br />
Vastuvõtja oli Loimaa muusikakool,<br />
mille direktor Vesa-Pekka Hiukkanen on<br />
ühtlasi Loimaa Festival Big Bandi dirigent.<br />
Kontserdil Heimo<strong>linn</strong>a kultuurimajas<br />
astusid oma kavaga üles mõlemad<br />
kollektiivid ja lõpus esitati Raivo Kallase<br />
dirigeerimisel ka Jõhvis kõlanud ühendorkestri<br />
lood.<br />
Publiku tagasiside oli äärmiselt<br />
meeldiv. Pärast kontserti tuldi isiklikult<br />
tänama ning avaldati imestust ja<br />
rahvatantsurühma Jõhvikamoos<br />
moodustamisel.<br />
Oma põhitööd teeb Erika Jõhvi Teataja<br />
toimetajana ning eesti gümnaasiumi<br />
meediaõpetajana.<br />
Aasta ema aunimetusega käib kaasas<br />
vallavanema tänukiri ja klaasikunstnik<br />
Kalli Seina skulptuur „Viljapuu”. Käsitööselts<br />
kinkis aasta emale traditsiooni kohaselt<br />
Haapsalu salli, mille kudus samuti<br />
aasta ema tiitli omanik Anne Rahuoja.<br />
tunnustust selle üle, et kollektiivis on<br />
nii noored muusikud (kõige nooremad<br />
mängijad on alles 11aastased) ja<br />
koosseis kõikides pillirühmades nõnda<br />
rohkearvuline. Vesa-Pekka Hiukkaneni<br />
kontserdijärgne kommentaar oli: „Nii<br />
valju ja palju muusikat pole selles majas<br />
juba aastaid olnud.”<br />
Tänavu esitati aasta ema tiitlile veel<br />
Kersti Teder, Svetlana Skrebneva,<br />
Endla Lipp ja Malle Salumets.<br />
Seni on selle tunnustuse pälvinud<br />
puuetega inimeste huvide kaitsja Kaia<br />
Kaldvee, käsitöömeister Anne Rahuoja,<br />
kaheksa lapse ema Lehte Kuusemets,<br />
kooliõpetaja Ene Sokman,<br />
kultuuritöötaja Heli Vähk ja rahvaspordiharrastaja<br />
Kaja Vahter.<br />
ANNE UTTENDORF<br />
Kunstikoolis anti välja lõputunnistus nr 1000<br />
Diplomitööde kaitsmisel. Foto: Mati Rautso<br />
Muusikakooli bigbänd esines sõprus<strong>linn</strong>as Loimaas<br />
Foto: erakogu<br />
Veebruarikuus olid sõprus<strong>linn</strong>a Loimaa<br />
muusikud külastanud Jõhvit, et<br />
võtta osa Jõhvi muusikakooli bigbändi<br />
20. aastapäeva juubelikontserdist.<br />
MARGIT RAAG<br />
Muusikakooli direktor<br />
Vallavanem tunnustas parimaid õppureid<br />
Juba kolmandat korda toimus vallavanema pidulik vastuvõtt Jõhvi koolide<br />
õpilastele, kes on võitnud maakondlikke olümpiaade või esindanud<br />
kodukooli edukalt terves riigis.<br />
Tublidele õppijatele ja nende juhendajatele kingiti raamat ja tänukiri ning<br />
pakuti torti.<br />
Eesti gümnaasium<br />
Carmen-Kirsika Kuusmik<br />
I koht maakondlikul<br />
emakeelepäeval<br />
3. klasside arvestuses,<br />
õp Mari Tuisk<br />
Brigita Kasemets, Laura<br />
Viiol, Linda Kasela<br />
I–II koht 5. klasside<br />
inglise keele võistlusel,<br />
õp-d Inna Linde, Reeli<br />
Innos, Kadi Rebban<br />
Karl Mägi<br />
I koht maakondlikul<br />
matemaatikaolümpiaadil<br />
5.–6.<br />
klasside arvestuses,<br />
õp Anneli Salmistu<br />
Oliver Erlich<br />
I koht maakondlikul<br />
inglise keele<br />
olümpiaadil<br />
7. klasside arvestuses,<br />
õp Ruslan Morris<br />
Siim Prave<br />
I koht maakondlikul<br />
matemaatikaolümpiaadil<br />
7. klasside arvestuses,<br />
õp Virve Rääsk<br />
Merili Saar<br />
I koht bioloogia<br />
piirkondlikul olümpiaadil<br />
7. klasside arvestuses,<br />
õp Tiina Gaškov<br />
Mileen Arbma<br />
I koht käsitöö ja<br />
kodunduse piirkondlikul<br />
olümpiaadil<br />
8. klasside arvestuses,<br />
õp Kärt Kask<br />
Andro Meldre<br />
I koht bioloogia ja<br />
geograafia piirkondlikul<br />
olümpiaadil 8. klasside<br />
arvestuses, õp-d Tiina<br />
Gaškov ja Ene Sokman<br />
Kadri-Ann Freiberg<br />
I koht inglise keele<br />
olümpiaadi maakondlikus<br />
voorus 8.–9.<br />
klasside arvestuses,<br />
õp Inna Linde<br />
Anella Salmistu<br />
I koht keemia<br />
olümpiaadi maakondlikus<br />
voorus 9. klasside<br />
arvestuses,<br />
õp Kristelle Kaarmaa<br />
Mari-Liis Korkus<br />
I koht keemia ja<br />
lingvistika olümpiaadi<br />
maakondlikus voorus<br />
10.–11. klasside arvestuses,<br />
õp-d Kristelle<br />
Kaarmaa ja Dea Proode<br />
Elen Mägi<br />
I koht geograafia piirkondlikul<br />
olümpiaadil<br />
11. klasside arvestuses,<br />
õp Ene Sokman<br />
Patrick Teppor<br />
I koht Ida-Virumaa<br />
üldhariduskoolide<br />
10.–11. klasside inglise<br />
keele olümpiaadil,<br />
õp Anna Bendi<br />
Vastuvõtul osalenud õpilased. Foto: Mati Rautso<br />
Vallavanem tänas alljärgnevaid õpilasi.<br />
Marianne Vahtramaa<br />
I koht maakondlikul<br />
emakeeleolümpiaadil<br />
11.–12. klasside arvestuses,<br />
õp Dea Proode<br />
Ainar Elberg, Paul<br />
Nestor, Kristjan Siilak<br />
I koht X mälumängu<br />
„BUMERANG” maakondlikus<br />
voorus,<br />
õp Tiina Aasmäe<br />
Vene gümnaasium<br />
Karina Frolova<br />
II koht eesti keele võõrkeelena<br />
olümpiaadi<br />
lõppvoorus,<br />
õp Helvi Simonov<br />
Anne-Maria Kottise<br />
III koht Eesti<br />
ühiskonna õpetuse<br />
meistrivõistlustel,<br />
õp Vivika Nõmme;<br />
I-III koht matemaatika<br />
olümpiaadi 8. klasside<br />
piirkonnavoorus,<br />
õp Olga Bulajeva<br />
Maria Ostretsova<br />
III koht veebipõhisel<br />
matemaatikavõistlusel<br />
„Kuubik” 3.–5. klasside<br />
õpilastele,<br />
õp Liidia Kubarskaja<br />
Maria Zaitseva<br />
II koht geograafia<br />
olümpiaadil 10. klasside<br />
piirkonnavoorus,<br />
õp Nataliya Lobosok<br />
Daniil Valme<br />
I koht keemia<br />
olümpiaadi 8. klasside<br />
piirkonnavoorus,<br />
õp Nadežda Pavljut<br />
Alexander Milovidov<br />
I koht keemia ja matemaatika<br />
olümpiaadi<br />
11. klasside piirkonnavoorus,<br />
õp-d Nadežda<br />
Pavljut, Olga Bulajeva<br />
Andres Liba<br />
I koht füüsika olümpiaadi<br />
12. klasside<br />
piirkonnavoorus,<br />
õp Tatjana Ostretsova<br />
Anton Kornõšenkov<br />
I koht füüsika olümpiaadi<br />
11. klasside<br />
piirkonna voorus,<br />
õp Tatjana Ostretsova<br />
Kirill Graznov<br />
I koht matemaatika<br />
olümpiaadi 8. klasside<br />
piirkonnavoorus,<br />
õp Olga Bulajeva<br />
Emilia Bogdanova<br />
I koht matemaatika<br />
olümpiaadi 12. klasside<br />
piirkonnavoorus,<br />
õp Ljudmila Kulatšenko<br />
Ilja Pimenovs<br />
Ida-Virumaa meister<br />
kergejõustikus,<br />
õp Viktor Predbannikov<br />
Muusikakool<br />
Aljona Gulevitš<br />
I koht klaveril<br />
XV Regionaalsel<br />
Etüüdirallil,<br />
õp Jelena Anufrikova<br />
Ekke Ruutopõld<br />
I koht klaveril<br />
XV Regionaalsel<br />
Etüüdirallil,<br />
õp Natalja Kirilova<br />
Argo Ers<br />
I koht tromboonil vabariikliku<br />
õpilaskonkursi<br />
puhkpilli regionaalses<br />
voorus, õp Raivo Kallas,<br />
kontsertmeister<br />
Jelena Gromova<br />
Arvo Pärt<br />
I koht löökpillidel II<br />
vabariiklikul löökpillimängijate<br />
festivalilkonkursil<br />
„Trummaania<br />
<strong>2013</strong>”, õp Raivo Kallas<br />
Elizaveta<br />
Rumyantseva<br />
II koht vabariikliku<br />
õpilaskonkursi klaveri<br />
regionaalses voorus,<br />
õp Jelena Anufrikova<br />
Polina Šuvalova<br />
III koht klaveril<br />
XV Regionaalsel<br />
Etüüdirallil,<br />
õp Larissa Šilova;<br />
vabariikliku õpilaskonkursi<br />
klaveri<br />
regionaalse vooru<br />
diplomand; X vabariiklikul<br />
noorte pianistide<br />
instrumentaalkontsertide<br />
konkursil osaleja<br />
Kunstikool<br />
Anne-Liis Joonas<br />
kunstikooli tubli õppur,<br />
õp Aira Rautso<br />
Jevgeni Pribega<br />
kunstikooli tubli õppur,<br />
õp Larissa Sõdur<br />
Spordikool<br />
Nikita Fjodorov<br />
Eesti meister poksis,<br />
treener Vjatšeslav<br />
Zaretšnev<br />
Reena Koll<br />
vabariigi presidendi<br />
abikaasa allfondi<br />
noorsportlase preemia,<br />
2012. aasta parim<br />
noorkerge jõustiklane;<br />
I koht Eesti juunioride<br />
(U20) ja noorsoo<br />
(U 23) vanuseklassi<br />
meistrivõistlustel<br />
teivashüppes (4,20 m);<br />
I koht Eesti A- ja B klassi<br />
talvistel kergejõustikumeistrivõistlustel<br />
A-klassi tüdrukute<br />
teivashüppes (4,10 m);<br />
I koht Ida-Virumaa talvistel<br />
meistrivõistlustel<br />
kaugushüppes (5,77 m),<br />
50 m tõkkejooksus<br />
(7,40 s) ja kõrgushüppes<br />
(1,60 m);<br />
treener Hanno Koll.
4 Nr 5 (112) <strong>2013</strong> TEATED<br />
Aprillis registreeriti tosina<br />
väikese vallakodaniku sünd:<br />
Nicole Avsjukevitš<br />
Vasilissa Judina<br />
Deliisa Sootalu<br />
Marleen Käiss<br />
Maribell Paas<br />
Vanessa Hudik<br />
Alan Bova<br />
Dan-Marcos Leppik<br />
Kristjan Aru<br />
Robert Marhel<br />
Alex Vall<br />
Murad Finogenov<br />
<strong>Mai</strong>s tähistavad<br />
sünnipäeva<br />
järgmised väärikas<br />
eas vallakoda nikud:<br />
101<br />
Linda Kukk<br />
6. mai<br />
90<br />
Zoja Kreus<br />
13. mai<br />
89<br />
Jelena Viberg<br />
88<br />
Erna-Melitta Salla<br />
Jevdokia Nikiforova<br />
Ljudmila Kozlova<br />
Helene Rätsep<br />
Laine Older<br />
Ivan Nikandrov<br />
87<br />
Elena Vorobieva<br />
Fedosiya Piskova<br />
Alimpiada Kot<br />
Jevgenia Laabe<br />
10. mai<br />
1. mai<br />
1. mai<br />
15. mai<br />
18. mai<br />
25. mai<br />
22. mai<br />
7. mai<br />
13. mai<br />
24. mai<br />
24. mai<br />
86<br />
Liidia Uspenskaja 8. mai<br />
Niina Stepanov 9. mai<br />
Liubov Bystrova 12. mai<br />
Luiga Uibo<br />
15. mai<br />
Virve Galkina 22. mai<br />
Valentina Martõkainen 27. mai<br />
85<br />
Aleksandra Spivak 1. mai<br />
Hilda Taavet<br />
1. mai<br />
Ellen Vislap<br />
6. mai<br />
Salme Abroi<br />
17. mai<br />
Maria Prudnikova 31. mai<br />
80<br />
Antonina Tsernant<br />
Valentina Petrovitš<br />
Elga Kirs<br />
Gretta Bogutskaja<br />
Arved Jõgisoo<br />
Ants Põldroos<br />
Evgeny Zakateev<br />
Gennadi Arbuzov<br />
Taimo Hiiekivi<br />
17. mai<br />
19. mai<br />
24. mai<br />
29. mai<br />
10. mai<br />
16. mai<br />
21. mai<br />
27. mai<br />
31. mai<br />
75<br />
Marija Kravčenko 1. mai<br />
Niina Gabets<br />
2. mai<br />
Valentina Mashko 3. mai<br />
Fidalia Suurmägi 4. mai<br />
Urve Kohver<br />
7. mai<br />
Jekaterina Afanasjeva 14. mai<br />
Anna Mardõkainen 31. mai<br />
Gennadi Stolbov 2. mai<br />
Ivan Kotenko<br />
2. mai<br />
Semyon Safronov 3. mai<br />
Aare Allmann<br />
4. mai<br />
Evgeny Pustobaev 5. mai<br />
Aado Alaküla 11. mai<br />
Vello Järv<br />
19. mai<br />
Aigor Kiilits<br />
23. mai<br />
Vladimir Zelenkov 24. mai<br />
Endel Kollo<br />
27. mai<br />
Jüri Tsvetkov 29. mai<br />
Jõhvi kultuuri- ja<br />
huvikeskus kutsub<br />
1.–5. klassi õpilasi puhkama<br />
<strong>linn</strong>alaagris JÕHVIKAS.<br />
Teid ootavad sõidud mere<br />
äärde, huvipakkuvad<br />
ekskursioonid, mängud,<br />
konkursid, võistlused, uued<br />
sõbrad ja avastused.<br />
Laagri toimumise ajad:<br />
1. vahetus 6.–14. juuni –<br />
maksumus 42 € (7 päeva),<br />
2. vahetus 17.–21. juuni –<br />
maksumus 30 € (5 päeva)<br />
Tegevus toimub kl 9–16.<br />
Toitlustamine:<br />
lõunasöök ja õhtuoode.<br />
Avaldusi võtame vastu ainult<br />
koos maksekorraldusega<br />
kuni 1. juunini <strong>2013</strong>.<br />
Jõhvi vallavalitsuse teated<br />
Jõhvi vallavalitsus korraldab planeerimisseaduse<br />
§ 18 kohaselt Jõhvi<br />
<strong>linn</strong>a Välja tn 12 krundi ja lähiala<br />
detailplaneeringu avaliku<br />
väljapaneku 05.06–03.07.<strong>2013</strong><br />
tööpäeviti kella 9.00–16.30 Jõhvi vallavalitsuses<br />
(ruum nr 310, Keskväljak<br />
4, Jõhvi), tööajal Jõhvi keskraamatukogus<br />
(Rakvere 13a, Jõhvi) ja Jõhvi<br />
valla kodulehel planeeringute registris<br />
(www.johvi.ee/avaleht/planeeringute<br />
register/valida DP-139).<br />
Avaliku väljapaneku ajal saab detailplaneeringu<br />
kohta esitada kirjalikke<br />
ettepanekuid ja vastuväiteid Jõhvi<br />
vallavalitsuse aadressil Keskväljak<br />
4, 41594 Jõhvi, või e-posti aadressil<br />
johvi@johvi.ee.<br />
KULTUURIKALENDER<br />
KULTUURI- JA<br />
HUVIKESKUSES<br />
• 6.–21. juuni <strong>linn</strong>alaager<br />
JÕHVI PARGIS<br />
• P, 23. juunil kl 19 jaaniõhtu<br />
TAMMIKU RAHVAMAJAS<br />
• P, 2. juunil kl 14<br />
eri rahvuste klubi Landõš<br />
• P, 9. juunil kl 13<br />
rahvapidu laulu ja muusikaga<br />
„Mu isamaa on minu arm”,<br />
pühendatud Lydia Koidula<br />
170. sünniaastapäevale.<br />
Tantsuks mängib lustibänd<br />
Pärgament. Pileti hind 3 €.<br />
Info tel 5858 7381.<br />
Mängude festivalil lastakse lendu 75 õhupalli<br />
Lastekaitsepäeval, 1. juunil toimub kella 12–15<br />
kontserdimaja juures mängude festival, mille<br />
avamisel lastakse lendu 75 Jõhvi õhupalli.<br />
Lapsed ja nende vanemad, kes soovivad õhupallide lennutamisel<br />
osaleda, peaksid kogunema kell 11.45 kontserdimaja juurde, kus nad<br />
saavad heeliumiga täidetud Jõhvi õhupalli. Südapäeval, mil festival<br />
kuulutatakse avatuks, lastakse pallid korraga lendu.<br />
Tavapärane mängude festivali rongkäik Keskväljakult kontserdimaja<br />
juurde jääb seekord ära, sest promenaadi ehitus käib ja<br />
kolonni liikumiseks pole ruumi.<br />
Küll aga toimub kontserdimaja juures platsidel nii mõndagi<br />
huvitavat: kodutütred õpetavad looduses ellujäämise tarkusi, eesti<br />
gümnaasiumi spordiõpilased on õpetaja Priit Palmeti eestvedamisel<br />
maha märkinud põneva sportliku raja, huvikeskuse õpetaja<br />
Pjotr Dzjuba pakub proovilepaneku võimalusi ronimist armastavatele<br />
lastele, teater Lepatriinu ja huvikeskuse käsitööõpetajad<br />
korraldavad käsitöökodasid, MTÜ Maadaam õpetab kepphobuseid<br />
tegema ning korraldab nende võidukihutamist ja rahvuslikke<br />
mänge, tervishoiukõrgkooli õpilased näitavad elustamisnippe<br />
ning nende juures saab oma tervisenäitajaid kontrollida, politsei<br />
ja maanteeamet tutvustavad ohutut liiklemist, lasteteater Sõber<br />
etendab kell 12.30 näitemängu „Öine seiklus”, kultuuri- ja huvikeskuse<br />
lapsed astuvad kell 13.20 üles oma kontserdiga ning kell<br />
14 toimub piirivalvekoerte esinemine<br />
JT<br />
Seltsid jätkavad uutes kohtades<br />
Seoses seltsimajas alanud remondiga kolisid seal tegutsenud<br />
seltsid mujale ja tegutsevad nüüd järgmistes kohtades.<br />
Tugikodu Päikesekiir ruumides (Sompa 5a) on koha leidnud rahvatantsuselts<br />
Gevi, eakate päevakeskus, Jõhvi pensionäride ühendus,<br />
ansamblid Vanad Viisid ja Omad Poisid, tantsukollektiiv Värten, draamaring<br />
Mask, laulu- ja folklooriselts Vene Laul, vaegkuuljate ühing,<br />
Ida-Virumaa vabadusvõitlejate ühendus, Ida-Virumaa pensionäride<br />
ühendus, Ida-Virumaa valgevene kultuuriselts BEZ, MTÜ Nabaratoorium,<br />
tantsu- ja spordiklubi T.W.I.S.T. CREW ja pereklubi Seenior.<br />
Tammiku rahvamajas tegutsevad eri rahvuste klubi Landõs ja<br />
eakate klubi Hõbejuus. Kultuuri- ja huvikeskuses (Pargi 40) on<br />
käsitööring Nobenäpp, laste lauluring (juh K. Pärnamets) ja muusikaring<br />
(juh Aare Vaher). Kogu tegevus toimub endistel aegadel.<br />
Info tel 336 4770 (infolaud Sompa 5a) või 515 7496 (Anne<br />
Uttendorf).<br />
JT<br />
Jõhvi Lasteaiad tänab meeldiva koostöö eest:<br />
Jõhvi vallavalitsust, eesti ja vene gümnaasiumi, kunstikooli, muusikakooli,<br />
Jõhvi kultuuri- ja huvikeskust, kontserdimaja, spordihalli, keskraamatukogu,<br />
Ida-Virumaa kutsehariduskeskust, orienteerumisklubi Jõhvikas,<br />
IVEK-it, keskkonnaametit, politsei-ja piirivalve ameti Ida prefektuuri, kaitseliitu,<br />
päästeametit, Viru jalaväepataljoni, Tal<strong>linn</strong>a tervishoiu kõrgkooli<br />
Kohtla-Järve struktuuriüksust, Kohtla-Järve kodutute loomade varjupaika,<br />
Tagavälja talu, Uikala prügilat, nukuteatrit Lepatriinu, teater Tuuleveskit,<br />
Sillamäe teatrit Teine Taevas, Illuka kool- lasteaeda ja kõiki lapsevanemaid,<br />
kelle lapsed käivad Jõhvi lasteaedades.<br />
Aitäh!<br />
Detailplaneeringu koostamise<br />
eesmärk on Välja tn 12 krundi jagamine<br />
kolmeks elamumaa krundiks<br />
ning kruntidele ehitusõiguse määramine<br />
elamute ja abihoonete püstitamiseks.<br />
Detailplaneeringu maa-ala<br />
asub Jõhvi <strong>linn</strong>as Rahu, Välja, Kivi<br />
ja Jaama tänava vahelises elamurajoonis.<br />
Planeeritav ala hõlmab Välja<br />
tn 12 krunti (25301:002:0099) ja<br />
läheduses asuvat Välja tänava maaala.<br />
Planeeritava ala suurus on u<br />
3320 m². Kavandatava detailplaneeringuga<br />
muudetakse kehtivas Jõhvi<br />
<strong>linn</strong>a üldplaneeringus maakasutuse<br />
sihtotstarvet – korterelamumaa<br />
muudetakse Välja tn 12 krundil<br />
pereelamumaaks.<br />
TEATED<br />
Jõhvi vaegkuuljate ühing<br />
teatab: 12. ja 29. juunil kell<br />
12–14 toimub Jõhvis Sompa<br />
5 vaegkuuljate abistamine<br />
kuuldeaparaatide ja -tarvikute<br />
soetamisel, kasutamisel ja<br />
hooldamisel.<br />
NÄITUSED<br />
JÕHVI LINNAGALERIIS<br />
● 4.–25.juunini Narva fotoklubi<br />
juhataja Valeri Boltushini fotonäitust<br />
"Pühendus". Näituse<br />
avamine 4. juunil kell 16.<br />
Kunstikooli galeriis<br />
● Lõputööde näitus.<br />
JÕHVI MUUSIKAKOOL<br />
OOTAB NOORI MUUSIKAHUVILISI!<br />
Meil õpetatakse mängima klaverit, kitarri,<br />
viiulit, akordioni, löökpille ja mitmesuguseid<br />
puhkpille.<br />
Koolis on ka üldkultuuriline osakond,<br />
vabaõppe osakond, ettevalmistusklass<br />
ning täiskasvanute vabaõppe osakond.<br />
Võtame vastu vähemalt kuueaastaseid lapsi,<br />
vabaõppe osakonda alates 12. eluaastast.<br />
Konsultatsioonid sisseastujatele<br />
31. mail ja 3. juunil kell 13 ja 16.<br />
Sisseastumiskatsed 4. juunil kell 13 ja 16.<br />
Dokumente võtame<br />
vastu 30. maini.<br />
Esitada:<br />
1. avaldus<br />
(blanketi saab kooli<br />
kantseleist või kooli<br />
kodulehelt),<br />
2. kaks fotot (3x4).<br />
Info tel 334 2051,<br />
5330 5556<br />
www.johvimk.ee<br />
JÕHVI TEATAJA<br />
Nikita Fjodorov poksiringis esimene<br />
Rahvusvahelisel poksiturniiril „Malinovõi zvon”, mis toimus<br />
aprilli keskel Pihkvas, sai 46 kg võistluskaalu klassis võidu<br />
Jõhvi spordikooli õpilane Nikita Fjodorov.<br />
Osales 134 sportlast Venemaalt, Eestist ja Lätist.<br />
JT<br />
Juubelist osavõtjad said<br />
meeldejäävaid emotsioone<br />
„See oli nii hea, et poistega ühte mängu mängisime, nii ühtehoidvad<br />
olime ja nii hea oli olla. Täiega meeldis selline üritus,”<br />
teatas pärast juubeliürituse „Jõhvi 75” korv- ja võrkpalli mängu<br />
jõhvilane Carolin Mesi.<br />
Võrkpalli ja korvpalli mängiti Jõhvi spordihallis ainulaadse skeemi<br />
järgi.<br />
Juubeliaasta tähistamiseks kestis üks mäng 75 punktini, kusjuures<br />
15punktiliste perioodide kaupa olid platsil meeskonnad (kolm<br />
perioodi) ja naiskonnad (kaks perioodi, teise ja neljanda).<br />
Mõlemad mängud olid äärmiselt tasavägised. Korvpallis said<br />
külalised Mäetaguselt punktidega 75 : 70 võidu, kusjuures enne<br />
viimast, meeste perioodi oldi kaotusseisus 54 : 60. Jõhvi eest mängisid<br />
Carolin Mesi, Kristi Võhmar, Lisett Pärna, Maret Mones,<br />
Anna Romanenko, Jekaterina Adolinš-Kondratenko, Priit Tiislär,<br />
Roel Burov, Marko Vinni, Kaur Kama, Silver Kukk ja Kaspar Käen;<br />
treener oli Priit Käen.<br />
Võrkpallis oli Jõhvi Illuka vastu enamiku mänguajast tagaajaja<br />
osas, kuid viimase perioodi mängisid mehed tugevalt ja jätsid võidu<br />
75 : 71 siiski koju. Jõhvi mängijad olid Tarmo Tohver, Anton Ivanov,<br />
Robert-Roland Uusmaa, Konstantin Vassiljev, Ülo Raidma,<br />
Nikolai Žuravljov, Lisett Pärna, Carolin Mesi, Reena Koll, Elina<br />
Smolina, Anna Romanenko ja Aime Luuk.<br />
Pärast pallimänge suurte pallidega mängiti veel sulgpalli, kusjuures<br />
finaalid kestsid Jõhvi 1938. aastal saadud <strong>linn</strong>aõiguse auks<br />
38 punktini. Nagu skooridest näha, olid ka sulgpalli finaalid ülimalt<br />
tasavägised.<br />
Meespaarismängus (Dmitri Gljantsev / Dmitri Lvov – Aleksei<br />
Kreivald / Juri Krot) oli tulemus 38 : 36, naispaarismängus<br />
(Maarja Saatman / Airi Kruusma – Aljona Tumanova / Anna<br />
Romanenko) 38 : 37; segapaarismängus (Aljona Tumanova / Juri<br />
Krot – Irina Raznatovskaja / Aleksei Kreivald) 38 : 37.<br />
Juubelivõistlust toetas auhindadega VKG, päeva juhtis Jaak<br />
Rooden, kohtunikena tegutsesid Andrei Teetlok ja Rene Kundla,<br />
mängud võttis videosse Maris Nurm.<br />
Võistluspäeva videod ja pildid leiab huviline aadressilt<br />
www.johvisport.ee.<br />
JT<br />
Spordihall läheb üle suvegraafikule<br />
Alates 1. juunist on Jõhvi spordihall avatud suvegraafiku alusel.<br />
1.–30.06 ja 1.–18.08 E–R kella 14–22, L kella 10–20, P suletud<br />
SULETUD: laupäev, 22. juuni – esmaspäev, 24. juuni<br />
esmaspäev, 1. juuli – kolmapäev, 31. juuli<br />
esmaspäev, 19. august ja teisipäev, 20. august<br />
Alates 21. augustist on spordihall avatud tavalisel ajal<br />
(E–R 8–22, L–P 10–20).<br />
● 1. juunil NOORTE<br />
TÄNAVAKORVPALLI JÕHVI ETAPP<br />
Registreerimine kl 10–10.45,<br />
mängude algus kl 11<br />
● 1. juunil MEESTE<br />
TÄNAVAKORVPALLI JÕHVI ETAPP<br />
Registreerimine kl 14–14.45,<br />
mängude algus kl 15<br />
Võistluspaik: Jõhvi spordikeskuse<br />
staadion ja parkla<br />
● 11. juunil JÕHVI NOORTE MV<br />
KERGEJÕUSTIKUS<br />
Registreerimine kl 12–12.45,<br />
algus kell 13. Võistluspaik: Jõhvi<br />
spordikeskuse staadion<br />
Võistluste info: www.johvisport.ee<br />
JÕHVI TEATAJA Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE tel 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Marek Lillemaa Trükk: trükikoda TRÜKIS
Change language