2012 Veebruar - Jõhvi Vallavalitsus
2012 Veebruar - Jõhvi Vallavalitsus
2012 Veebruar - Jõhvi Vallavalitsus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
www.johvi.ee<br />
TASUTA<br />
<strong>Veebruar</strong>i keskel pidas president Toomas<br />
Hendrik Ilves vene gümnaasiumi<br />
abiturientidele loengu riigi julgeolekust<br />
ja vastas noorte küsimustele.<br />
President rääkis õpilastele, et julgeolek<br />
muutub kogu aeg ja meie arusaam julgeolekust<br />
samamoodi. „Varem seostasime<br />
julgeolekut rohkem riikidega. Mõeldi, et<br />
kui ühel riigil on tankid, peavad need ka<br />
teisel olema, või et kui ühel riigil on rakette,<br />
siis peab julgeoleku tagamiseks neid ka<br />
teisel olema. Kuni 2000. aastani oli vägivallamonopol<br />
riikide käes. Pärast 2001.<br />
aastat aga nägime, et vägivallamonopol<br />
pole enam riikide käes, et see küsimus on<br />
hoopis palju laiem. Oleme näinud, et palju<br />
pahandust võib korraldada ka inimene, kel<br />
on arvuti kasutamise oskus.”<br />
President ütles, et 21. sajandil pole julgeolek<br />
enam sõjaline küsimus – see sõltub<br />
keskkonnast, aga ka kübermaailmas<br />
toimuvast. „Vaatamata sellele, et Eesti on<br />
väike riik, peetakse meid küberkaitse liiderriigiks<br />
Euroopas. Üle nädala tullakse<br />
sealt uurima, kuidas Eesti küberkaitset<br />
korraldab. Teie koolis tunnevad paljud<br />
end matemaatikas ja arvutis kodus. See<br />
oleks üks ala, kus saaksite palju oma teadmistega<br />
ära teha,” julgustas Ilves õpilasi.<br />
„Omariiklus on selleks, et meil oleks<br />
hea elada. Innustan alati inimesi mõtlema<br />
sellele, mida saab teha, et oma riiki<br />
kaitsta. Ja me ei pea oma riiki ainult<br />
kiitma. Kui midagi ei meeldi, tuleb kritiseerida,<br />
sest kui meil pole debatti, oleme<br />
nagu lambad,” lausus Ilves.<br />
Abiturient Alina Afanasjeva küsis presidendilt<br />
inglise keeles, mida ta arvab<br />
ACTA vastuvõtmisest Eestis. Ilves vastas<br />
eesti keeles, et tema arvates ei pea<br />
tormama. „On mitu küsimust, enne<br />
kui ratifitseerime ACTA. ACTA on 20.<br />
sajandi seadus, see kindlustab USA meelelahutustööstuse<br />
ja on hea USAle. Täpselt<br />
sama ei pruugi hea olla Eestile, sest<br />
Eesti elu ja majandus sõltub 21. sajandi<br />
majandusest.”<br />
Noored tahtsid teada, mis arvab president<br />
sellest, et noored riigist lahkuvad.<br />
„Minu poeg lõpetas kiitusega USA<br />
ühe parema ülikooli. Ja mida ta tahtis<br />
teha? Tulla Eestisse! Siin on huvitav –<br />
Eestis võid kiiresti palju ära teha,” vastas<br />
president ning soovitas noortel võimaluse<br />
korral välismaal õppimas käia, aga<br />
siis Eestisse naasta ja siin oma plaane<br />
ellu viia.<br />
ERIKA PRAVE<br />
J Õ H V I V A L L A A J A L E H T<br />
Nr 2 (98) veebruar <strong>2012</strong><br />
President rääkis abITurienTIdele julgeolekust<br />
Jääkaru valvab Keskväljakut<br />
<strong>Veebruar</strong>i alguses valmis vallakunstnik Kalev Pritsu ja skulptor Aivar Simsoni<br />
käe all jääkaruskulptuur, mis troonib nüüd Keskväljakul.<br />
„See on esimene jääkaru, keda Jõhvis näha saab – varem pole linnas sellist isendit<br />
olnud,” teadis Prits. Suure jääst karu selga saab ronida ja temaga koos võib pilti teha.<br />
Jää, millest karu välja tahuti, valmis ASi Maag jääkambris<br />
selle firma annetatud veest. Prits käis jääd iga<br />
◀ Aivar Simson<br />
näitab ette, mismoodi<br />
jääkaruga pilti teha.<br />
Jõhvi rahvuslik kOOsseis<br />
päev „kasvatamas”: „Valasin<br />
aga iga päev kahekümne<br />
sentimeetri jagu vett külmuma,<br />
nii see alusmaterjal<br />
sündis.” Jääkastid sõidutas<br />
Keskväljakule AS Cramo.<br />
Möödunud aastal lõid<br />
Keskväljakul meeleolu jääst<br />
talisuplejad, aasta varem<br />
püüdis seal rahulikult kala<br />
jääst kalamees. Simsoni ja<br />
Pritsu jääskulptuur „Johannes<br />
draakoniga” ehib tänavu<br />
ka Tartu Raekoja platsi.<br />
Fotod: Kalle Pärt<br />
ja Erika Prave<br />
Ühisele pildile koos presidendiga.<br />
Otsitakse uut kohta rongiooteplatvormile<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e arvates võiks rongiooteplatvorm edaspidi<br />
olla Jewe kaubanduskeskuse ja staadioni vahelisel<br />
alal, sest siis saaksid reisijad mugavalt mõne muu sõiduvahendiga<br />
edasi liikuda. Eesti Raudtee aga nihutaks<br />
ooteplatvormi praegusest asukohast veidi kesklinna<br />
poole, viadukti lähedusse.<br />
„Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ üks põhieesmärke on<br />
raudteeliikluse arendamine. Sellest lähtuvalt peab omavalitsus<br />
hea seisma selle eest, et rongipeatusest oleks inimestel võimalikult<br />
mugav mõne muu transpordivahendiga edasi liikuda,”<br />
ütles abivallavanem Vello Juhkov, kes saatis pöördumise<br />
majandusministeeriumile ja tehnilise järelevalve ametile.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> palus neil asutustel kaaluda ooteplatvormi<br />
asukoha valikul Jõhvi kesklinnas asuvat sirget raudteelõiku,<br />
mis paikneb kaubanduskeskuse Jewe – mille ühes otsas asub<br />
ka bussijaam – ja staadioni vahel.<br />
„Detailplaneeringuga kavandatud Raudtee tänav ehitatakse<br />
välja lõigul Kooli tänav kuni Lille tänav aastatel <strong>2012</strong><br />
ja 2013. Seega ei ole korraliku tänava puudumine antud<br />
kohas probleemiks,” rääkis Juhkov.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e arvates ei ole ooteplatvormi nihutamine<br />
viadukti juurde (seltsimaja kandis) valla jaoks hea, sest see<br />
eeldab uute juurdepääsuteede rajamist.<br />
Foto: Erika Prave<br />
„Pealegi asuks see kitsal maa-alal erakruntide vahetus<br />
läheduses, mis võib krundiomanikele vastumeelsust<br />
tekitada,” lisas Juhkov. „Samuti on hästitoimivat transpordiskeemi<br />
selle variandi puhul üles ehitada keeruline<br />
– puudub vaba maa, et tagada transpordi jätkuühendused.”<br />
Viadukti lähedusse on keeruline tuua isegi linna<br />
ühistransporti. Kooli tänav on üks põhitänavaid ja sellel<br />
lõigul on liiklusintensiivsus väga suur, seetõttu ei saa<br />
ooteplatvormi lähedale rajada ka uut bussipeatust.<br />
Tehnilise järelevalve amet on seisukohal, et tehniliselt<br />
ohutu ooteplatvorm on võimalik rajada nii viadukti lähedusse<br />
kui ka vallavalitsuse pakutud asukohta. Võttes aga<br />
arvesse reisijate teenindamise paindlikkust ja raudtee<br />
piiratud läbilaskevõimet, leiab amet, et uued ooteplatvormid<br />
on otstarbekam rajada Jõhvi jaama varem planeeritud<br />
asukohtadesse ehk viadukti lähedusse.<br />
Majandusministeerium väljendas avamust, et platvormi<br />
rajamine vallavalitsuse soovitud asukohta ei ole<br />
võimatu. „Enne otsuse langetamist on aga tarvis välja<br />
selgitada, kas pakutud asukohas on piisavalt ruumi ka<br />
teise tee ja platvormi rajamiseks,” vastas ministeerium<br />
vallavalitsusele.<br />
JT<br />
Allikas: vallavalitsuse rahvastikuregister
2 Nr 2 (98) <strong>2012</strong> UUDISED<br />
Abivallavanem majandusküsimustes<br />
on Eduard Rae<br />
Alates 19. märtsist on<br />
abivallavanemaks majandusküsimustes<br />
inseneriharidusega<br />
Eduard Rae,<br />
otsustas volikogu.<br />
Vallavanem Tauno Võhmari<br />
sõnul peaks abivallavanem<br />
olema eelkõige<br />
majandusasjatundja, mitte<br />
poliitik. „Eesmärk oli leida<br />
sellesse ametisse inimene<br />
meie kandist, kellel on vastav<br />
ettevalmistus ja jagub<br />
Eduard Rae. Foto: Erika Prave<br />
initsiatiivi. Eduard Raega<br />
oleme kokku puutunud<br />
seoses Jõhvi viadukti ehitamisega<br />
ja ta on tõendanud oma pädevust majandusküsimustes.<br />
Aga eks aeg näitab valiku õigsust,” ütles Võhmar.<br />
Praegu maanteeameti ida regioonis planeeringute osakonda<br />
juhtiv Rae ütles, et kaalus Võhmari ettepanekut<br />
paar kuud.<br />
„Otsest vajadust töökoha vahetuseks mul polnud,<br />
samas mõtlesin, et olen selles eas, kus peab väljakutsed<br />
vastu võtma,” lausus 34aastane Rae. Ta tunnistas, et<br />
otsus abivallavanema kohale asuda on väga vastutusrikas.<br />
„Loodan, et minu teadmistest ja kogemustest selles<br />
ametis on Jõhvile kasu, igal juhul kavatsen endast parima<br />
anda.”<br />
Eduard Rae on Jõhvi valla elanik, ta on lõpetanud Novosibirski<br />
veetranspordiakadeemia hüdrotehnika insenerina<br />
õigusega teha tsiviilehitustöid.<br />
Kauaaegne abivallavanem Priit Kesler jäi tervise tõttu<br />
töölt ära läinud aasta oktoobris.<br />
JT<br />
Pikaajalisi töötuid oodatakse<br />
projektis osalema<br />
Pool aastat tagasi algas projekt „Pikaajaliste töötute töövalmiduse<br />
toetamine sotsialiseerimise kaudu”. Ettevõtmises<br />
osalevad Jõhvi, Toila, Kohtla, Iisaku ja Mäetaguse<br />
valla pikaajalised töötud. Projektis on kokku kuus gruppi,<br />
igas grupis on kaksteist inimest. Üks töötu saab projektis<br />
osaleda neli kuud, mille sisse mahub kolm kuud tööharjutusi,<br />
üks kuu tööpraktikat tööandja juures, kuus tundi<br />
sotsiaalset grupinõustamist, kuni kümme tundi individuaalset<br />
psühholoogilist nõustamist ja korra kuus koos<br />
käivat tööklubi. Iga päev on avatud ka päevakeskus, kus<br />
saab lugeda ajalehti, vaadata televiisorit, kasutada arvutit<br />
ja internetti, mängida lauamänge või lihtsalt suhelda.<br />
Tegevus toimub aktiviseerimiskeskuse ilusates ja<br />
hubastes ruumides Jõhvis aadressil Kaare 7. Töötubadesse,<br />
õmblus- ja puutöö- ning teistesse keskuse ruumidesse<br />
on hangitud vajalikud seadmed ja vahendid – kõik<br />
selleks, et luua meeskonnale ja projekti sihtrühmale head<br />
töötingimused.<br />
Nüüdseks on projektist osa võtnud 24 inimest. Neljas<br />
tööklubis on osalenud ühtekokku 82 inimest.<br />
4. aprillil tööd alustavasse venekeelsesse pikaajaliste<br />
töötute aktiviseerimise gruppi on veel vabu kohti. Info<br />
telefonil 666 7027 või 5306 5789.<br />
KAIA KALDVEE<br />
Projektijuht<br />
Jõhvi Keldri ruume<br />
üürib restoranipidaja<br />
<strong>Veebruar</strong>is sõlmis vallavalitsus üürilepingu restorani<br />
Jõhvi Kelder pidaja FIE Kiira Hairovaga. Seni oli restoranipidaja<br />
ruume rentinud asilt Taali Ida, kes teenis<br />
ruumide vahendamise pealt.<br />
Vallale kuuluvaid Tartu mnt 2 keldriruume üüris seni<br />
AS Taali Ida, kes maksis üüriraha 181 eurot ja 58 senti<br />
kuus ja üüris ilma vallavalitsuse loata ruumid edasi Kiira<br />
Hairovale, küsides juba 308 eurot ja 83 senti kuus.<br />
„Oli tekkinud olukord, kus AS Taali Ida andis vallavara<br />
õigusvastaselt kolmandale isikule allüürile ja rikastus<br />
selle arvelt, mistõttu valla eelarvesse jäi aasta jooksul<br />
laekumata 1527 eurot,” selgitas vallavalitsuse õigusnõunik<br />
Indrek Arming. Sel põhjusel tegi vallavalitsus läinud<br />
aasta lõpus ettepaneku üürileping Taali Idaga erandkorras<br />
lõpetada. Taali Ida juht, volikogu liige Pavel Kudinov<br />
soovis lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel, ja sellega<br />
vallavalitsus ka aasta alguses nõustus.<br />
AS Taali Ida rentis Tartu mnt 2 keldriruume alates<br />
1996. aastast. Esialgse lepingu kohaselt oli firmal luba<br />
ruume allüürile anda, kuid 2010. aastal sõlmitud uue<br />
lepingu järgi muutusid kõik nimetatud ruumide kohta<br />
varem sõlmitud kokkulepped kehtetuks. <strong>Vallavalitsus</strong>e<br />
kirjaliku nõusolekuta ei tohtinud AS Taali Ida ruume<br />
allüürile anda.<br />
JT<br />
Vallavanem Tauno Võhmar,<br />
miks sellist sihtasutust vaja on?<br />
Sihtasutus annaks võimaluse teha<br />
regioonis koos asju, mida on mõistlik<br />
ühiselt teha. Samas on inimeste arusaamad<br />
erinevad ja ma ei heida ette<br />
seda, et osa on sihtasutuse mõttele selja<br />
pööranud. Kui riik võtab kindla suuna<br />
sellele, et gümnaasium ja põhikool on<br />
lahutatud, siis on sihtasutus ümberkaudsetele<br />
omavalitsustele võimaluseks<br />
rääkida kaasa selle kooli loomisel, kuhu<br />
ka nende õpilased tõenäoliselt lähevad.<br />
Jõhvi ja Mäetaguse teevad selle sihtasutuse<br />
niikuinii ära ja meie eesmärk<br />
on leida gümnaasiumihariduse andmiseks<br />
meie regioonis parim tee.<br />
Mida see gümnaasiumikava endaga<br />
kaasa toob?<br />
Õhus on kolm võimalust: kas teha<br />
gümnaasium 300, 600 või 900 õpilasele,<br />
sõltuvalt sellest, millise õpilaste<br />
JÕHVI TEATAJA<br />
Tulevane gümnaasium pakub<br />
enam Võimalusi<br />
Volikogu otsustas vastu võtta Mäetaguse valla ettepaneku luua ühiselt sihtasutus, mis hakkaks tegelema uue<br />
gümnaasiumi loomisega. Mäetaguse tegi samasuguse ettepaneku ka Illukale, Iisakule, Toilale ja Kohtlale,<br />
kuid need vallad on ajalehe Põhjarannik andmetel teatanud, et nemad ei ole sihtasutuse loomisest huvitatud.<br />
Mäetaguse vallavanem Aivar Surva,<br />
miks Mäetaguse sellise ettepanekuga<br />
välja tuli?<br />
Sihtasutuse loomise idee ei tekkinud<br />
üleöö. Enne seda oli kaks aastat analüüsitud<br />
ja uuritud, kuidas oleks regionaalset<br />
haridusvõrgustikku kõige mõistlikum<br />
edasi arendada. Selles projektis<br />
osales seitse omavalitsust, kes nimetatud<br />
kahe aasta jooksul olid sihtasutuse<br />
loomisega päri. Nad ütlesid, et see on<br />
hea idee, moodustame sihtasutuse ja<br />
hakkame sellega edasi toimetama. See,<br />
et Mäetaguse tegi sihtasutuse loomiseks<br />
ettepaneku, oli kõige loogilisem valik.<br />
Miks siis näiteks Illuka, Iisaku ja<br />
Toila väidavad, et nad selle sihtasutuse<br />
loomisega päri pole?<br />
20 aastat on Eestis räägitud haldusreformi<br />
ja haridusreformi vajalikkusest<br />
Mis saab vene gümnaasiumist?<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e hariduse ja noorsootöö<br />
nõunik Katrin Tamme:<br />
Muudatusi vene gümnaasiumi töös ei<br />
ole ette näha vähemalt järgmise nelja<br />
aasta jooksul. Kool jätkab tööd 1.–12.<br />
klassiga. Uuel sügisel võetakse taas õpilasi<br />
kümnendasse klassi.<br />
Sõbrapäeval suusatasid kaheksa<br />
kooli õpilased Pannjärvel Jõhvi<br />
gümnaasiumi korraldatud maratonil<br />
20 või 7,5 kilomeetrit.<br />
Võistluse avapaugu pidi andma Erki<br />
Nool, kuid seljavigastuse tõttu jäi ta<br />
tulemata. Teda asendas vallavanem<br />
Tauno Võhmar. Umbes 350 õpilasega<br />
kõrvuti osalesid maratonil ka<br />
koolidirektor Tiit Salvan, õppealajuhataja<br />
Ain Iro ja paljud õpetajad.<br />
Kiiremad läbisid distantsi tunni<br />
ajaga – noormeestest oli parim Paul<br />
Nestor ja neidudest Ave Uustalu.<br />
Erinevalt varasematest maratonidest<br />
oli seekord olemas ka söögi- ja<br />
joogipunkt, kus suusatajatele jagati<br />
tasuta saiakesi, banaane ja teed.<br />
Suusamaratoni peakorraldaja<br />
oli kehalise kasvatuse õpetaja Priit<br />
Palmet.<br />
Suusamaratonid on Jõhvi gümnaasiumi<br />
traditsioon, mida jätkatakse<br />
järgmiselgi aastal.<br />
JT<br />
arvuga riik tulevikus gümnaasiumi<br />
ette näeb.<br />
Tahame jõuda mudelini, mis piltlikult<br />
öeldes on nagu kolmekihiline tort<br />
– teeme kõigepealt ära gümnaasiumi<br />
300 õpilasele ja kui see on ennast ära<br />
tasunud ja õpilastel huvi on, ehitame<br />
veel ühe korruse 300 õpilasele juurde.<br />
Lootus on, et kavandatava gümnaasiumi<br />
jaoks saab teha ka parima<br />
personalivaliku.<br />
Kõige olulisem selle gümnaasiumi<br />
juures on aga ikkagi õpilastele rohkete<br />
valikuvõimaluste loomine – vähemalt<br />
kolm õppesuunda, võimalus võtta erinevaid<br />
valikaineid, nagu põhikooli- ja<br />
gümnaasiumiseadus ette näeb. Kui<br />
lapsi on piisaval hulgal, rikastavad nad<br />
ka üksteist.<br />
Juba praegu on gümnaasiumiklassides<br />
õpilased mitmes aines rühmadesse<br />
jagatud, nii et õppetöö toimub<br />
ka väikeste gruppides. Seetõttu ei ole<br />
ning 20 aastat pole seda õnnestunud<br />
teha, sest kordub üks ja sama stsenaarium:<br />
laua taga öeldakse, et on vaja<br />
ja teeme ära, aga tegelikult ei tehta.<br />
Kõlama jääb mõte, et ootame ära, missugused<br />
otsused gümnaasiumihariduse<br />
reformimisel riik teeb.<br />
Kooliteema üle arutledes ei räägita<br />
põhilisest – sellest, et õpilaste arv<br />
väheneb. Kui näiteks Iisaku ütleb, et<br />
neil on endal kõik tingimused gümnaasiumi<br />
jaoks olemas, neil on remonditud<br />
hoone jne, siis ei räägi nad sellest,<br />
et neil pole piisavalt lapsi, kes selles<br />
gümnaasiumis õpiks.<br />
Sihtasutuse loomise eesmärk on<br />
teha midagi paremaks, teha uut,<br />
mitte sulgeda koole. Kuid ajalehest<br />
lugedes selgub, et just sellise sõnumiga<br />
läksid projektis osalenud oma<br />
kogukondadesse.<br />
Juhul kui muutuvad seadused ja gümnaasiumiosa<br />
tuleb põhikoolist eraldada,<br />
tuleb koolis muudatused sisse viia. Kas<br />
ja millal selline muudatus toimub, ei ole<br />
praegu teada.<br />
Oluline on teada, et juhul kui vene<br />
gümnaasium peab tulevikus muudatused<br />
ellu viima, tehakse need<br />
etapiviisiliselt.<br />
ERIKA PRAVE<br />
mõistlik rääkida mammutkoolist,<br />
nagu meedias kuulda on olnud.<br />
Kes selle gümnaasiumi ehitab?<br />
Räägime siin tegelikult asjadest, mis<br />
hakkavad toimuma umbes 2015. aastal.<br />
Nii et ma ei oska praegu öelda,<br />
kas selle ehitab riik või saab sellest<br />
valdadeülene ettevõtmine või leiab<br />
vald selleks euroraha – seda praegu<br />
ei tea. Samuti pole selge, kas tuleb<br />
riiklik gümnaasium või mitte. Praegu<br />
on oluline luua sihtasutus, kus pädev<br />
seltskond hakkaks nende küsimustega<br />
tegelema ja pakuks välja parima<br />
võimaliku variandi. Tahaksin vältida<br />
ka arvamust, mis tekitab krambi –<br />
kui Jõhvi kutsub kokku, siis järelikult<br />
ajab ta oma asja. Tegelikult on see<br />
ikka regiooni asi. Minule lapsevanemana<br />
on tähtis, et maakonnakeskuses<br />
on tugev paljude võimalustega<br />
gümnaasium.<br />
Kaks aastat töötasid asjatundjad<br />
projekti „Regionaalse haridusvõrgustiku<br />
perspektiivse väljaarendamise<br />
kava metoodika väljatöötamine Ida-<br />
Virumaa näitel” kallal, mille idee oli<br />
luua maakondliku koolivõrgu optimeerimiseks<br />
vajalik plaan kohalike<br />
omavalitsuste läbirääkimiste ja osapooli<br />
rahuldavale kokkuleppele jõudmise<br />
kaudu. Projektis rõhutati, et<br />
tegemist pole mitte koolide lammutamisega,<br />
vaid uue ja täiesti teise kvaliteediga<br />
süsteemi ühise rajamisega.<br />
Projekti raames:<br />
▪ kaardistati huviharidus;<br />
▪ süstematiseeriti ja töötati läbi<br />
olemasolev analüütiline materjal;<br />
▪ hinnati tuleviku tööjõuvajadust;<br />
▪ kirjeldati haridusvõrgustiku sub<br />
regionaalset korraldust;<br />
▪ anti omavalitsustele alternatiivsete<br />
arengusuundade kirjeldus;<br />
▪ analüüsiti haridusvõrgustiku<br />
alternatiive majanduslikust<br />
küljest;<br />
▪ koostati tegevuskava;<br />
▪ koostati investeeringute kava.<br />
Projekti koostasid Euroopa Liidu<br />
rahastamisel OÜ Cumulus Consulting,<br />
Tallinna Ülikooli Eesti tuleviku-uuringute<br />
instituut ja OÜ Nutifikaator.<br />
Suusamaratonil osales üle 300 õpilase<br />
Foto: www.sportiv.ee
JÕHVI TEATAJA UUDISED<br />
Nr 21 (98) (97) <strong>2012</strong><br />
3<br />
PERSOON<br />
au<br />
kodanik<br />
peeTer Kaldur:<br />
mind süTiTaTa<br />
b<br />
säde inimesTe silmis<br />
Volikogu valis aukodanikuks Virumaa<br />
praosti, 32 aastat jõhvi Mihkli koguduse<br />
õpetajaks olnud Peeter kalduri.<br />
Mis tunne on olla aukodanik?<br />
Auväärt inimesi on palju ja ikka tuleb mingeid valikuid teha.<br />
Arvan, et ühest küljest on väga tähtis inimesi enda ümber märgata<br />
ning selle töö eest, mida nad teevad, tunnustada. Pean<br />
ütlema, et päris hea ja uhke on olla küll.<br />
Toimetate Mihkli ja Pühajõe kirikus, olete teenistusi<br />
läbi viinud Peterburi jaani kirikus ja Moskvas. kuidas te<br />
jõuate?<br />
Moskvas käin vast korra aastas, Peterburis ei ole ma praegu<br />
aktiivselt tegev. Aga minu meelest see rikastab, kui kohtun<br />
erinevate inimestega ja käin eri paigus. Muidugi pean meeles<br />
pidama, et ma ei ole enam kahekümneaastane.<br />
Mis teid sütitab?<br />
Sütitab see, kui näen inimeste silmis teotahet ja sädet. Õnneks<br />
olen seda näinud paljudel. See annabki jõudu ja sütitab. Jõudu<br />
annab ka perekond ja sõbrad. Pean ütlema, et olen õnnelik, et<br />
mul on sõbrad, ja samas tunnistan, et ma pole nii vilets mees,<br />
et mul poleks vaenlasi. Olen neile kõigile tänulik.<br />
Mis on see sõnum, mida viimasel ajal oma jutlustes inimestele<br />
edasi annate?<br />
Arvan, et erinevatel aegadel on jutlustes erinevad raskuspunktid.<br />
Kuid alati tuleb inimest julgustada ja toetada neid, kes on<br />
elu hammasrataste vahele jäänud ning tulevad abi otsima. Tähtis<br />
on see, et inimesele ei tohi ainult pai teha – kui vaja, tuleb<br />
piltlikult öeldes ka vitsa kasutada. Võib-olla tänasel päeval<br />
tuleb sagedamini rääkida meelemürgist ja sõltuvustest. Viimaseid<br />
on ju väga erinevaid, kuid nad teevad kõik inimesele kahju.<br />
Inimene ei tohi olla ühekülgne. See juhtub nii, kui inimesele<br />
on oluline vaid meelemürk.<br />
lasTeaed Kalevipoeg sai 45<br />
Ida-Virumaa vanim tegutsev lasteaed<br />
kalevipoeg tähistas veebruari keskel oma<br />
45. sünnipäeva.<br />
Lasteaia direktor Anne Väli loetles juubelikõnes<br />
muu hulgas lasteaia viimase viie aasta teetähiseid:<br />
„Viis aastat tagasi rakendasime lasteaias<br />
keelekümblusmetoodikat. Alguses oli raske<br />
vanematele selle vajalikkust selgitada, kuid<br />
nüüd, mil ka koolis minnakse üle eestikeelsele<br />
õppele, on huvilisi keelekümblusrühmadesse<br />
palju.” 2007. aastal ühineti tervist edendavate<br />
lasteaedade liikumisega ja paar aastat hiljem ka<br />
ettevõtliku kooli programmiga.<br />
Erirühmas, kus lapsed vajavad enam peenmotoorika<br />
arendamist mitmekesise käelise<br />
tegevuse kaudu, on lasteaed rakendanud<br />
Eskiis:<br />
Kristjan Auna joonistus<br />
kONkursiD<br />
Narva Muuseumi korraldatud rahvusvahelisel<br />
kunstikonkursil „Solo Zoole”<br />
valiti näitusele 19 Jõhvi kunstikooli õpilaste<br />
tööd. Oma vanuserühmas saavutas<br />
1. koha Kristjan Aun (2. kursus, õpetaja<br />
Aira Rautso) ja 2. koha Karolina Postnova<br />
(õpetaja Heli Kalle ettevalmistusrühm).<br />
Konkursitööde näitus on avatud Narva<br />
kunstigaleriis märtsi lõpuni.<br />
Foto: Kalle Pärt<br />
Peeter Kaldur ütles, et on tänulik kõigile enda toetajatele<br />
ja neile, kes teda aukodaniku tiitli vääriliseks arvasid.<br />
elate jõhvi arhitektuuripärli Mihkli kiriku hoovi peal.<br />
kuidas sellel XIV sajandist pärit ehitisel läheb?<br />
Eks ma ikka püüan selle kalliskivi erinevaid tahke särama lüüa.<br />
Selge on aga see, et inimene ehitab, aga Jumal rajab. Minagi<br />
olen vaid tööriistaks, kes Jumala tahet ellu viib.<br />
Kindlasti on Mihkli kirik viimasel ajal linnapildis rohkem<br />
esiplaanile tulnud, eriti pärast seda, kui puud eest ära võeti.<br />
olete Viljandist pärit ja õppinud Tartus, elukohaks aga<br />
valisite jõhvi. Mis teile siin meeldib?<br />
Mulle meeldivad kaks ütlust, mis puudutavad ka Jõhvit, need on<br />
„Viru veri ei värise” ja „Kirde-Eesti inimesed on kained ja karsked”.<br />
Võib-olla see ongi see, mis mulle siin sobib. Mind on mitmeid<br />
kordi mujale tööle ja elama kutsutud, kuid ma olen ikkagi<br />
jäänud. Mulle meeldib siin. Olen siinsete inimestega leidnud hea<br />
kooskõla, mul on siin palju häid sõpru. Üks asi, mis mind siin<br />
hoiab, on ju pere – mul on naine ja neli last. Perekond võib vahel<br />
olla ka tüütu, kuid ilma selleta jälle on väga paha.<br />
Pere on ju see, mis loob tõelise kodutunde, ja suuremad lapsed,<br />
kes elavad mujal, käivad tihti siin ja ütlevad, et kodu on<br />
ikka siin.<br />
ERIKA PRAVE<br />
Montessori metoodikat. „Käsitööõpetaja<br />
õpetab meie lapsi ja arendab ka õpetajate<br />
loovust,” sõnas Väli. Oma koht on lasteaia<br />
õppekavas nii keskkonnaharidusel kui ka<br />
kombeõpetusel.<br />
„Olulisim ja raskeim muutus, mille oleme<br />
teinud, on õppetegevuse muutmine teemapõhiselt<br />
planeerimiselt eesmärgipäraseks<br />
planeerimiseks. Selle muutusega harjumine<br />
oli raske neile, kes on lasteaias kaua töötanud.<br />
Nüüd aga võime väita, et saame sellega<br />
hakkama,” oli Väli rahul.<br />
Direktor pidas oluliseks sedagi, et lasteaed<br />
pakub kord või paar aastas ka vanematele<br />
koolitusi.<br />
JT<br />
Foto: Kaja Tina<br />
Kolmteist muusikakooli Ida- ja Lääne-<br />
Virumaalt said 16. korda kokku traditsioonilisel<br />
„Talvemuusikapäeval”. Seekordseks<br />
võõrustajaks oli Iisaku kunstide kool ja üritus<br />
kulges pealkirja „Eesti lugu” all. Kõlas eesti<br />
rahvamuusika ning Eesti heliloojate originaallooming.<br />
Fotol esitavad „Kingsepapolkat”<br />
Jõhvi muusikakooli õpilased Linda Kasela ja<br />
Gleb Šilov, ansamblis osalesid veel klaveriõpilane<br />
Laura-Liis Sootalu ja ansambli juhendaja,<br />
õpetaja Irina Strelkova.<br />
Foto: Erika Prave<br />
Lasteaia sünnipäeval andsid lapsed<br />
ja õpetajad külalistele<br />
ka väikese kontserdi.<br />
Foto: Erika Prave<br />
Jõhvi lasteaiad võistlesid tiitlile<br />
PROFF <strong>2012</strong>, auhinna viis koju<br />
Sipsiku lasteaed. Fotol lasteaia<br />
Kalevipoeg suurte ja väikeste kasside<br />
tants, mida esitati ka võistlusel.<br />
aukodaniku kandidaadiks<br />
esitati seitse inimest<br />
„kunagi varem pole inimesed nii aktiivselt aukodaniku valimiseks<br />
ettepanekuid teinud, ja kandidaadid on kõik väga väärikad,”<br />
ütles kultuuri- ja huvikeskuse direktor anne uttendorf.<br />
Volikogu liige Andres Brenkin esitas aukodaniku kandidaadiks aegse loomaarsti, 87aastase Nikolai Šalašinski, kes ravib lemmikloomi<br />
kauaoma<br />
erakliinikus veel pensioniealisenagi.<br />
MTÜ Landõš esindajate arvates võiks aukodanik olla vaegkuuljate<br />
ühingu esinaine ja Jõhvi pensionäride ühenduse aktiivne liige Hilja<br />
Makara.<br />
Vallakodanikud Jüri ja Maire Raiend ning volikogu eelarvekomisjoni<br />
liige Viktor Nikolai esitasid aukodaniku kandidaadiks endise abivallavanema<br />
Priit Kesleri, kes on Jõhvi huve kaitsnud mitmes äriühingus ning<br />
olnud Jõhvis korteriühistute töölepanemisel üheks võtmeisikuks.<br />
Volikogu liikmete Nikolai Ossipenko, Ljudmila Jantšenko, Andrei<br />
Ojamäe, Aleksandr Smirnovi ja Tamara Põlevina ettepaneku kohaselt<br />
väärib aukodaniku nimetust volikogu liige, ettevõtja Vjatšeslav Šlõk.<br />
Vallakodanikud Kalev Prits ja Kairi Soomer tegid ettepaneku nimetada<br />
aukodanikuks pikka aega Jõhvi linnas/vallas autojuhi-bussijuhina<br />
töötanud Arved Jõgisoo.<br />
Riine Urbala esitas aukodaniku kandidaadiks oma ema Ene-Eha<br />
Urbala, kes on Ida-Virumaa Naiste Ühenduse eestvedaja ja hing ning<br />
korraldab Jõhvi naistele erinevaid seminare ja koolitusi.<br />
Volikogu kultuuri- ja spordikomisjon esitas aukodaniku kandidaadiks<br />
Jõhvi koguduse õpetaja ja Viru praosti Peeter Kalduri.<br />
JT<br />
Balletifestivali peaesineja<br />
on Mihhailovski teater<br />
17.–20. maini toimub jõhvi viies balletifestival, mille peakülaliseks<br />
on maailma üks märkimisväärsemaid balletitruppe Peterburi<br />
Mihhailovski teater.<br />
Mihhailovski teater tähistab <strong>2012</strong>. aastal oma 180. hooaega, olles<br />
seega üks Venemaa vanimaid järjepidevalt tegutsenud teatreid. Alates<br />
2011. aastast on balletitrupil uus kunstiline juht – maailmakuulus<br />
nüüdistantsukoreograaf Nacho Duato Hispaaniast.<br />
19. mail etenduvad Jõhvis Nacho Duato loodud lühiballetid, mille<br />
muudab siinse publiku jaoks eriti märkimisväärseks viimane osa<br />
– Arvo Pärdi muusikast inspireeritud ja selle põhjal loodud ballett<br />
„Nunc Dimittis”.<br />
Viie aasta jooksul on festivalikava täiendanud lastegala, mis toob ka<br />
tänavu Jõhvi üle saja tantsulapse kõikjalt Eestist.<br />
Lisaks Jõhvile toimuvad juba teist aastat festivalisündmused ka<br />
Rakveres.<br />
Jõhvi balletifestivali aitavad korraldada VKG, EMT, kultuuriministeerium<br />
ning Jõhvi, Illuka ja Toila vallavalitsused.<br />
JT<br />
Majandusinimesed<br />
esinevad õpilastele<br />
<strong>Veebruar</strong>i alguses oli vene gümnaasiumi majandusõpetuse tund<br />
avatud kõigile, kellele pakub huvi ettevõtluse teema.<br />
Avatud tunnis oli külaliseks Ida-Viru ettevõtluskeskuse vanemkonsultant<br />
Pille Sööt, kes ärgitas õpilasi mõtlema tulevikule ja arutlema<br />
ettevõtlikkuse teemadel.<br />
Majanduse kohta õpitut läheb vaja nii tööl kui ka igapäevaelus. Kursuse<br />
läbides peaksid noored mõistma, et töökohti ei loo riik, vaid ettevõtlikud<br />
inimesed. Aktiivsed ja loovalt mõtlevad kodanikud saavad<br />
iseendaga hakkama ja suudavad muuta ühiskonda, olgu siis ettevõtjana,<br />
ametnikuna või vabatahtlikuna.<br />
Mitmed nüüdsed edukad ettevõtjad on sellega alustanud koolis.<br />
Järgmises avatud tunnis räägime turundusest.<br />
ELLU KULLAMÄGI<br />
Majandusõpetaja<br />
„Viru nikerdaja” ootab<br />
seelikuid ja mänguasju<br />
XIV käsitöölaada „Viru nikerdaja” peateema on „rahvuslik<br />
motiiv kaasaegses rõivastuses”. käsitöökonkursile oodatakse<br />
teemast inspireeritud seelikuid ja õpilaste tehtud mänguasju,<br />
võistlustööd tuleb esitada 30. märtsiks.<br />
Mänguasjavõistlus on põhikooliõpilastele, seelikute autoreiks peaksid<br />
olema gümnaasiumiealised ja vanemad. Kõik konkursitööd peavad<br />
olema tehtud rahvuslikel ainetel ning kasutada võib mitmesuguseid<br />
käsitöövõtteid ja naturaalseid materjale. Iga osavõtja peab võistlusele<br />
esitama kaks tööd. Esitamistähtaeg on 30. märts ja tööd tuleb viia Ida-<br />
Virumaa käsitööseltsi (Kooli 2, Jõhvi).<br />
Töid eksponeeritakse 7.–8. aprillil spordihallis traditsioonilisel<br />
käsitöölaadal, mida korraldajad peavad eelkõige käsitööpäevadeks.<br />
On ju laada põhitegevuse –kauplemise – kõrval oluline osa meistriklassidel,<br />
näitustel, seminaridel ja kultuuriprogrammil, aga muidugi<br />
ka konkurssidel, mis on käsitööringkondades välja kuulutatud juba<br />
sügisel ja mille lõppakordiks on näitus „Viru nikerdajal” koos parimate<br />
autasustamisega.<br />
Lisainfo ja kauplejate registreerimine telefonil 554 7273 või e-posti<br />
aadressil anne.uttendorf@gmail.com.<br />
Sama temaatikat toetab laadapäevade raames Olga Kublitskaja<br />
juhendamisel läbi viidav pitsiseminar.<br />
ANNE UTTENDORF<br />
„Viru nikerdaja” peakorraldaja
4 Nr 2 (98) <strong>2012</strong> TEATED<br />
VEEBRUARIS<br />
tähIStAVAd<br />
sünnipäEVA<br />
järgmISEd<br />
vääRIkas eas<br />
VAllakodanikud:<br />
98<br />
August-Voldemar Spitz 13. veebruar<br />
91<br />
Emilia Esolainen 17. veebruar<br />
Agnes Kalvet<br />
22. veebruar<br />
Juta-Helene Tartlan 22. veebruar<br />
90<br />
Linda Kasemaa 28. veebruar<br />
Osvald Lasberg 28. veebruar<br />
89<br />
Zoya Pekarskaya 12. veebruar<br />
Zoja Kostõljova 25. veebruar<br />
88<br />
Maimo Tamberg 16. veebruar<br />
Linda Marukevitš 20. veebruar<br />
Natalia Jefremova 24. veebruar<br />
87<br />
Liidia Martõnenko 17. veebruar<br />
Galina Strelkova 23. veebruar<br />
Aino Kool<br />
24. veebruar<br />
Grigory Klimenkov 7. veebruar<br />
Arnold Jaanus<br />
7. veebruar<br />
86<br />
Hilda Naur<br />
Anna Vorontsova<br />
Ljubov Kozlovitš<br />
Endla Paesalu<br />
Galina Bobkova<br />
Nikolay Barabanov<br />
85<br />
Aleksandra Mironova<br />
Maria Vinokurova<br />
Evdokia Kruglaya<br />
Nadežda Dul<br />
Voldemar Kivist<br />
3. veebruar<br />
16. veebruar<br />
17. veebruar<br />
25. veebruar<br />
27. veebruar<br />
17. veebruar<br />
4. veebruar<br />
12. veebruar<br />
23. veebruar<br />
28. veebruar<br />
4. veebruar<br />
80<br />
Ekaterina Kozlova 2. veebruar<br />
Anastasia Filippova 3. veebruar<br />
Alvina Krautman 14. veebruar<br />
Liidia Vassiljeva 15. veebruar<br />
Ekaterina Mihailovskaia 25. veebruar<br />
Adine Sommer 25. veebruar<br />
Aleksandra Jerohno 27. veebruar<br />
Anna Keller<br />
29. veebruar<br />
Õie Simuste<br />
29. veebruar<br />
Meinhard Rebban 4. veebruar<br />
Solomon Valdas 20. veebruar<br />
75<br />
Pilve Pentel<br />
4. veebruar<br />
Nadezhda Paulyukenas 10. veebruar<br />
Elgi Pärk<br />
10. veebruar<br />
Veera Reiman 11. veebruar<br />
Klavdia Borissova 18. veebruar<br />
Anna Lasonen 23. veebruar<br />
Zinaida Lizina<br />
26. veebruar<br />
Viktor Voropaev 9. veebruar<br />
Georgy Poklonskiy 13. veebruar<br />
Jevgeni Saprõkin 16. veebruar<br />
Vladimir Khodakovskiy 17. veebruar<br />
Heino Int<br />
19. veebruar<br />
Eldur Pendre<br />
20. veebruar<br />
Ajalehes õnnitleme 75, 80 ja 85 aasta<br />
juubeli puhul ning<br />
igal sünnipäeval pärast 85. eluaastat.<br />
TÜ Viljandi<br />
Kultuuriakadeemia<br />
üliõpilaste kontsert<br />
Solist Dmitri Kurilov<br />
29.märtsil kell 15.30<br />
Jõhvi kontserdimajas<br />
Sissepääs TASUTA!<br />
Korraldab: Jõhvi muusikakool<br />
Projekti<br />
„Pikaajaliste töötute<br />
töövalmiduse toetamine<br />
sotsialiseerIMIse kaudu”<br />
raames toimub<br />
kolmapäeval, 29. veebruaril kl 11–13<br />
Virumaa nõustamis- ja aktiviseerimiskeskuse<br />
ruumides Jõhvis Kaare 7 viies TÖÖKLUBI.<br />
Esinema tuleb kaubandus-tööstuskoja Jõhvi esinduse<br />
juhataja Margus Ilmjärv, kes räägib kaubanduskoja<br />
töödest ja tegemistest.<br />
Klubi töökeel on eesti keel. Kõik huvilised on oodatud,<br />
osalemine on tasuta. Tööklubi ajaks on osalejate<br />
lastele (2–8 a) vajaduse korral tagatud lapsehoid.<br />
Projekti nr 1.3.0102.11-0375<br />
Jaanuaris registreeriti<br />
kuue väikese<br />
vallakodaniku sünd:<br />
Paula Prits<br />
Viktoria Maltseva<br />
Karmen Niinemägi<br />
Kadre Kramskoi<br />
Daniil Anissimov<br />
Bogdan Torgašov<br />
KultuuRIKaleNdeR<br />
KONTserdIMajas<br />
● N, 1.03 kell 19. Kuldne klassika:<br />
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester<br />
● R, 2.03 kell12.<br />
Ilusa lauluhäälega printsess<br />
● L, 3.03 kell 18. Naisrahvatantsurühma<br />
TAMMIKU 40. aastapäev<br />
„Kuis neis kingades ma tantsin”<br />
● L, 10.03 kell 19.<br />
naistepäevakontsert.<br />
Vokaalansambel BASIX (Taani)<br />
● T, 13.03 kell 12. Lastekontsert.<br />
Tšaikovski „Lastealbum”<br />
● K, 14.03 kell 19.<br />
sÕna JA MuusIKA: Venemaa<br />
● P, 18.03 kell 14. Lõbus tsirkuse<br />
etendus „Ahvide pulm”<br />
● K, 21.03 kell 18. „Koolitants<br />
<strong>2012</strong>” piirkondlik tantsupäev<br />
● N, 22.03 kell 19.<br />
etendus „Tour de Farce”<br />
● R, 23. 03 kell 19.<br />
Valeria. Juubelikontsert<br />
● L, 31.03 kell 19. Aleksandr<br />
Morozov ja ansambel Forum<br />
JÕHVI GÜMnaasIUMIS<br />
● L, 3.03 kell 18.<br />
EFK meeskvartett<br />
SELTSIMajas<br />
● P, 4.03 kell 14.<br />
Eri rahvuste klubi Landõš<br />
● N, 22.03 kell 12.<br />
Vestlusklubi Ajaring<br />
● P, 25.03 kell 13.<br />
Pensionäride klubi Hõbejuus<br />
● L, 31.03 kell 18.<br />
Pereklubi Seenior<br />
KULTUURI- JA HUVIKESKUSES<br />
● R, 2.03 kell 17. Noortekonkurss<br />
„Fantaasia klubi”.<br />
● L, 10.03 kell 11. Laste ja noorte<br />
lauluvõistlus „Jõhvi laulukevad<br />
<strong>2012</strong>” eelvoor kammersaalis<br />
● N, 15.03 kell 9.30. „Meie lapse<br />
teatripäev” kammersaalis<br />
TAMMIku RAHVAMajas<br />
● L, 17.03 kell 13.<br />
Ida-Virumaa vokaalansamblite<br />
ja solistidepäev „HOROSKOOBI<br />
LAULUD MEIE SÜDAMES”,<br />
külaline ANNE VELLI; tasuta.<br />
KESKRAAMATukogus<br />
● K, 7.03 kell 13.<br />
Külas Eve Kivi ja Ada Lundveri<br />
elulooraamatute autor Lea Arme<br />
● K, 14.03 kell 13.<br />
Külas Rakvere teatri näitleja ja<br />
lavastaja Toomas Suumann<br />
Ilusat vabariigi<br />
aastapäeva!<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> ja -volikogu<br />
TEATED<br />
Jõhvi vaegkuuljate ühing teatab:<br />
14. ja 31. märtsil kell 12–14 toimub<br />
Jõhvis Kooli 2 vaegkuuljate abistamine<br />
kuuldeaparaatide ja -tarvikute soetamisel,<br />
kasutamisel ja hooldamisel.<br />
Jõhvi vaegkuuljate ühingu üldkoosolek<br />
on 21. märtsil kell 12 Jõhvis Kooli 2.<br />
JVÜ juhatus<br />
Arvestades vallavalitsuse vastuvõtuaegadega,<br />
muutub bussiringi Jõhvi – Sompa<br />
küla – Edise – Jõhvi – Kose – Jõhvi – Kose<br />
– Edise – Sompa küla – Jõhvi sõidupäev.<br />
Alates 2. veebruarist sõidab buss neljapäeviti.<br />
Kellaajad jäävad samaks.<br />
NÄitused<br />
LInnagalerIIS<br />
● 2.–30. 03. Aarne Hanni ja Tõnu<br />
Talve maalide näitus „Kõhnad ja<br />
kaalukad”.<br />
KUNSTIkoolI GALERIIS<br />
● kuni 29. 02. Juss Piho „Jaanuar”.<br />
● E, 5. 03. Avatakse Tartu lastekunsti<br />
kooli õpetajate näitus „Hulknurk”.<br />
KESKRAAMATukogus<br />
● kuni 17. 03. 2. korruse loengusaalis<br />
Jevgeni Kolpakovi maalide näitus.<br />
SPORdiKaleNdeR<br />
SPORDIHallIS<br />
● N, 1.03 kell 18.15.<br />
Põlevkivi volle, 2 mängu<br />
● R, 2.03 kell 18.30. Jõhvi III sulgpalli<br />
seeriavõistlus, 3. etapp<br />
● L, 10.03 kell 11. Eesti meistrivõistlused<br />
korvpallis, C-klass,<br />
4 mängu<br />
● L, 10.03 kell 16. Ida-Virumaa MV,<br />
BC Karjamaa – Viru JVP<br />
● P, 11.03 kell 11. Saalijalgpall:<br />
Jõhvi Cup, P2005+<br />
● N, 15.03 kell 18.15.<br />
Põlevkivi volle, 2 mängu<br />
● R, 16.03 kell 20.<br />
Eesti meistrivõistluste esiliiga,<br />
HITO/Jõhvi – Tallinna SK Marcus<br />
● N, 22.03 kell 18.15.<br />
Põlevkivi volle, 2 mängu<br />
● P, 25.03 kell 11. Saalijalgpall:<br />
Jõhvi Cup, P1998+<br />
● E, 26.03 kell 18.15.<br />
Põlevkivi volle, Viru-Narva<br />
● R, 30.03 kell 18.30. Jõhvi III<br />
sulgpalli seeriavõistlus, 4. etapp<br />
Vene GÜMnaasIUMI ujulas<br />
● L, 3.03 kell 10. Jõhvi ujumise sarjavõistluse<br />
I etapp / Jõhvi MV <strong>2012</strong><br />
Virumaa nõustamis- ja<br />
aktiviseerimiskeskus<br />
kutsub pikaajalisi töötuid<br />
(ei pea olema töötukassas arvel)<br />
osalema aktiviseerimiskeskuse tegevuses.<br />
Projekti „Pikaajaliste töötute töövalmiduse<br />
toetaMINe sotsialiseerIMIse kaudu”<br />
(nr 1.3.0102.11-0375) raames<br />
alustab 4. aprillil tööd uus venekeelne töötute grupp.<br />
Projektis osalemise periood on neli kuud, sh kolm kuud tööharjutused,<br />
üks kuu tööpraktika ning individuaalsed ja grupinõustamised.<br />
Kõigile projektis osalejatele maksame stipendiumi<br />
ja tasume ettenähtud sõidukulud.<br />
Info ja registreerimine telefonidel 666 7027 või 5306 5789<br />
või aadressil Kaare 7, Jõhvi (sissepääs hoovi poolt).<br />
Jõhvi vallavalitsuse teated<br />
JÕHVI TEATAJA<br />
Jõhvi vallavalitsus korraldab Jõhvi linna Metalli tn 2 ja Metalli tn 4 kruntide<br />
ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust<br />
tutvustava avaliku arutelu 7. märtsil <strong>2012</strong> kell 13.00 Jõhvi vallavalitsuse suures<br />
saalis (Keskväljak 4, Jõhvi, ruum nr 314). Detailplaneeringu eskiislahendusega saab<br />
tutvuda Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee planeeringute registris.<br />
Planeeritav ala hõlmab Metalli tn 2 kinnistut (katastritunnus 25301:015:0018),<br />
Metalli tn 4 kinnistut (25301:015:0017) ja nende lähiala. Planeeritava ala suurus on<br />
u 1280 m². Detailplaneeringuga nähakse ette Metalli tn 2 ja Metalli tn 4 kruntide liitmine,<br />
mille tulemusel moodustatakse üks 1114 m² suurune elamumaa sihtotstarbega<br />
krunt. Planeeringuga määratakse krundile ehitusõigus suvila ja kahe aiamaja püstitamiseks.<br />
Detailplaneering on kooskõlas Jõhvi linna üldplaneeringuga ja üldplaneeringu<br />
teemaplaneeringuga „Jõhvi linna vertikaalne ja miljööväärtuslike alade planeerimine”.<br />
***<br />
Jõhvi vallavolikogu 16.02.<strong>2012</strong>. a otsusega nr 129 tunnistati kehtetuks Jõhvi<br />
vallavolikogu 21. juuli 2011. aasta otsus nr 129 „Jõhvi valla Jõhvi linna Kooli tn 19a<br />
krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise mittealgatamine”. Otsusega on võimalik tutvuda Jõhvi vallavalitsuses<br />
(Keskväljak 4, Jõhvi) tööajal ja Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee.<br />
***<br />
Jõhvi vallavalitsus võõrandab avalikul suulisel enampakkumisel korteriomandi aadressil<br />
Jõhvi linn, Pargi 55a–17 (reaalosa üldpind 32,3 m²), järgmistel tingimustel:<br />
• alghind on 3000 eurot;<br />
• tagatisraha on 100 eurot;<br />
• kõik vara omandiõiguse üleminekuga seotud kulud kannab ostja;<br />
• ostuhind tasutakse täies ulatuses enne vara üleandmist ostjale.<br />
Tagatisraha peab olema makstud enne enampakkumise algust Jõhvi vallavalitsuse<br />
arvelduskontole nr 221010951025.<br />
Enampakkumine viiakse läbi Jõhvi vallavalitsuse ( Jõhvi linn, Keskväljak 4) koosolekusaalis<br />
16. märtsil <strong>2012</strong> kell 10.00.<br />
Infot vara kohta annab majandusspetsialist Aivo Tamm telefonil 336 3769 või 506 2846.<br />
***<br />
Jõhvi VALLA TERRITOORIUMIL <strong>2012</strong>. AASTAL<br />
kaVANDATAVATEST DETAILPLANEERINGUTEST INFORMEERIMINE<br />
Jõhvi vallavalitsus teatab vastavalt planeerimisseaduse § 11 lõikele 1 Jõhvi valla territooriumil<br />
kavandatavatest detailplaneeringutest. <strong>Vallavalitsus</strong> kavatseb <strong>2012</strong>. aastal<br />
algatada Jõhvi lennuvälja territooriumi detailplaneeringu (planeeringu koostamise<br />
eesmärk on ehitusõiguse määramine lennujaama teenindavate ehitiste jaoks ning<br />
lennuvälja maa-ala suurendamine, mis annaks võimaluse lennuraja pikendamiseks)<br />
ning Jõhvi linna krundi Linda 15 (asi Maag Piimatööstus territoorium) detailplaneeringu<br />
(planeeringu koostamise eesmärk on krundi ehitusõiguse määramine<br />
piimatööstuse kompleksi laiendamiseks).<br />
***<br />
Jõhvi vallavalitsus korraldab Jõhvi valla Pauliku küla Kaera maaüksuse detailplaneeringu<br />
lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu 14.<br />
märtsil <strong>2012</strong> kell 13 Jõhvi vallavalitsuse suures saalis (Keskväljak 4, ruum nr 314).<br />
Detailplaneeringu eskiislahendusega saab tutvuda alates 7. märtsist Jõhvi valla kodulehel<br />
www.johvi.ee planeeringute registris. Detailplaneeringu eesmärk on rajada Jõhvi<br />
linna vahetusse lähedusse uus kvaliteetne elamurajoon, mille asukoht on kooskõlas valla<br />
perspektiivse arenguga. Detailplaneeringuga kavandatakse maa-alale uute elamukruntide<br />
moodustamine ja ehitusõiguse määramine. Planeeritav ala hõlmab Kaera kinnistut<br />
(katastritunnus 25201:005:0071) ja selle lähiala. Planeeritava ala suurus on u 6,5 ha.<br />
Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat Jõhvi valla üldplaneeringut maakasutuse<br />
osas – maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse elamumaaks.<br />
***<br />
Jõhvi VALLA ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU<br />
„KOHTLA-JäRVE – SOMPA – AHTME kaUGKÜtte MAGISTraAL-<br />
TORUSTIKU ASUKOHA määraMINE” VASTUVÕTMISE jäRGSE<br />
AVALIKUSTAMISE TULEMUSTE ÜLEVAADE.<br />
Avalik väljapanek toimus 3. jaanuarist 16. veebruarini <strong>2012</strong>. Selle aja jooksul oli planeeringu<br />
materjalidega võimalik tutvuda Jõhvi vallavalitsuses, Tammiku aleviku raamatukogus,<br />
keskraamatukogus ja Jõhvi valla kodulehel. 16. veebruaril kl 13 toimus<br />
ka avalik arutelu Jõhvi vallavalitsuse saalis.<br />
Kaugkütte magistraaltorustiku teemaplaneeringu avalikustamise ajal esitati üks<br />
kirjalik ettepanek – Abakom Invest OÜ tegi ettepaneku vältida neile kuuluva kinnistu<br />
läbimist. Pärast Jõhvi vallavalitsuse täiendavaid kirjalikke selgitusi loobus Abakom<br />
Invest OÜ oma ettepanekust. Seega puudub vajadus avalikustamise tulemuste põhjal<br />
planeeringut täiendada. Planeeringu menetlemine jätkub selle esitamisega maavanemale<br />
järelevalveks (vastavalt planeerimisseaduse §-le 23). Planeeringu saab kehtestada,<br />
kui maavanem on selle heaks kiitnud.<br />
Teemaplaneeringu algataja ja kehtestaja on Jõhvi vallavolikogu, planeeringu koostamise<br />
korraldaja on Jõhvi vallavalitsus (Keskväljak 4, 41595 Jõhvi, kontaktisik Kristi<br />
Jõemets, tel 336 3748).<br />
Teemaplaneeringu koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja plats 8, 51004<br />
Tartu, kontaktisikud Pille Metspalu ja Laura Uibopuu, tel 740 9802).<br />
Jõhvi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Kohtla-Järve – Sompa – Ahtme<br />
kaugkütte magistraaltorustiku asukoha määramine” eesmärk on leida sobiv asukoht<br />
ASi Kohtla-Järve Soojus kavandatavale soojustorustikule ning täpsustada vastaval<br />
alal maade kasutustingimusi. Teemaplaneering on algatatud planeerimisseaduse §<br />
10 lõike 4 ja § 8 lõike 2 kohaselt. Teemaplaneeringuga määratakse soojustrassi asukoht<br />
Jõhvi valla aladel. Samal ajal koostatakse sarnast planeeringut ka Kohtla vallas.<br />
Kehtestatud teemaplaneeringutega täpsustatakse Jõhvi ja Kohtla valla üldplaneeringuid<br />
ning need on aluseks kaugkütte magistraaltorustiku projekteerimisel.<br />
Kaugkütte magistraaltorustiku rajamise eesmärk on Jõhvi linna ja Ahtme linnaosa<br />
elanike varustamine soojusega pärast Ahtme soojuselektrijaama sulgemist, mis<br />
on kavandatud aastaks 2013. Planeeringus on võrreldud kolme võimalikku magistraaltorustiku<br />
asukohta. Variantide kaalumisel arvestati olulise lisaväärtusena võimalust<br />
siduda torustikuga ka teiste piirkondade tarbijad, mistõttu osutus eelistatud<br />
variandiks trass, mis kulgeb Kohtla-Järve Järve linnaosast läbi Käva asumi Sompa<br />
linnaosasse ning sealt edasi läbi Tammiku asumi Ahtme linnaosasse. Eelistatud<br />
trass kulgeb valdavalt olemasoleva haruraudtee ja Sompa–Jõhvi maantee läheduses.<br />
Soojustorustik on kavas rajada maa-alusena. Teemaplaneeringuga on määratletud<br />
trassikoridor, mille laius on üldjuhul 30 m. Trassikoridori piires kulgeb 2<br />
m laiune trassiala (kus hakkab reaalselt paiknema torustik) koos kaitsevööndiga<br />
(laius 3 + 3 m). Kavandatavale soojustorustikule peab olema tagatud ligipääs kogu<br />
trassi ulatuses ning vähemalt ühelt küljelt, eraldi hooldusteede rajamise vajadust<br />
ei ole. 2 m trassiala peab jääma ehitistest vabaks. Planeeringuga määratletud trassikoridoris<br />
jätkub senine maakasutus, samuti puudub maade ümberkruntimise<br />
vajadus. Kuni soojustorustiku projekti valmimiseni tuleb ehitustegevus trassikoridori<br />
maa-alal kooskõlastada ASiga VKG Soojus.<br />
JÕHVI TEATAJA Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE tel 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Marek Lillemaa Trükk: trükikoda TRÜKIS
Change language