2012 Märts - Jõhvi Vallavalitsus
2012 Märts - Jõhvi Vallavalitsus
2012 Märts - Jõhvi Vallavalitsus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2 Nr 3 (99) <strong>2012</strong> UUDISED<br />
Teede parandamisega<br />
tehti algust<br />
Põhiline töö tänavaaukude parandamisel algab kuivemate ilmade<br />
saabudes, seni täidetakse auke külma asfaldiseguga.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e majandusspetsialist Aivo Tamm ütles, et teed püütakse<br />
Jõhvis sõidetavad hoida – märtsis täideti tänavaauke külma asfaldiseguga<br />
Tartu ja Narva maanteel ning mitmel pool kesklinnas.<br />
“Auguremont ongi tänavate korrashoiu juures põhiline kuluartikkel,”<br />
ütles Tamm. Tema sõnul on teede vilets seisukord tingitud<br />
sellest, et omal ajal pole aluspõhja korralikult välja ehitatud, teed on<br />
rajatud pinnase peale ning täitematerjalina on kasutatud ebakvaliteetset<br />
põlevkivi- ja aherainesegu.<br />
Tamm lisas, et tõenäoliselt tuleb tõsiselt mõtlema hakata Rakvere<br />
tänava remondile. See võetakse ette paari aasta pärast, siis, kui liiklussõlm<br />
on valmis saanud.<br />
“Praegu pole mõtet Rakvere tänavat põhjalikult remontida, sest viaduktiehituseks<br />
vajalikku betooni hakatakse vedama mööda seda tänavat<br />
ja nii nullitakse remont täiesti ära,” sõnas Tamm. Umbes 60–70<br />
tonni kaaluvad betoonimasinad hakkavad sõitma ümber surnuaia ja<br />
mööda Rakvere tänavat. “Mööda kordatehtud tänavaid raskesõidukitel<br />
sõita ei lubata,” teatas Tamm.<br />
Kevadel lõpetatakse tööd ka Jaama tänaval, kus tehakse korda hoovide<br />
sissesõidud.<br />
ASi Teede REV-2 projektijuhi Argo Kotsari sõnul toimub ka vanal<br />
viaduktil teekatte parandamine – praegu külma asfaldiseguga ja<br />
aprilli teises pooles, kui asfaltbetoonitehased tööle hakkavad, juba<br />
kuuma seguga.<br />
JT<br />
OG Elektra plaanib<br />
Jõhvi poe ehitada<br />
OG Elektra on vallavalitsusele esitanud eelasendiplaani kaupluse<br />
rajamiseks kinnistule Tartu mnt 15 ja praegu käib arutelu projekti<br />
tingimuste üle.<br />
OG Elektra nõukogu liige Rita Tehvo kinnitas, et firmal on tõepoolest<br />
plaanis Jõhvi kauplus ehitada.<br />
“Ostsime selleks juba aastaid tagasi soetatud kinnistu kõrvale veel<br />
ühe kinnistu,” märkis Tehvo. Et kaupluse rajamise plaan on alles<br />
algusjärgus, ei saanud ta tagamaid rohkem avada.<br />
OG Elektra sulges paar aastat tagasi Kaubakeskuse allkorrusel töötanud<br />
Grossi poe. Tehvo sõnul oli sealne rendipind amortiseerunud ega<br />
vastanud nende vajadustele, seepärast lõpetati ka kauplemine. “Nüüd<br />
aga tundub, et on õige aeg kaupluse rajamine ette võtta.”<br />
Kui OG Elektra plaan teoks saab, oleks see Jõhvi lõunaosas ainus<br />
suurem toidupood.<br />
JT<br />
Koolihoonete renoveerijat<br />
püütakse leida uuel hankel<br />
Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja uue konkursi, et leida ehitaja,<br />
kes muudaks gümnaasiumid energiasäästlikumaks. Esimesele<br />
hankele laekunud pakkumistel küsiti liiga kõrget hinda.<br />
“Näiteks Merko Tartu pakkumises ületati töödeks ette nähtud summat<br />
peaaegu kaks korda,” põhjendas vallavalitsuse ehitusspetsialist<br />
Aleksei Železnjak kordushanke väljakuulutamist. Tema sõnul vähendati<br />
raha pärast uuel pakkumisel ka tööde mahtu.<br />
“Esialgsete plaanide kohaselt taheti koolides välja ehitada ka uus<br />
küttesüsteem, kuid selleks tõenäoliselt raha enam ei jätku,” sõnas<br />
Železnjak.<br />
Jõhvi mõlemad gümnaasiumid kuuluvad nende objektide hulka,<br />
mis said riigi CO2 kvoodi müügist umbes pool miljonit eurot energiasäästlikkuse<br />
suurendamiseks. Et CO2 projekti eesmärk on parandada<br />
hoonete energiatõhusust, kavatsetakse ehitada uus ventilatsiooni-<br />
ja tugevvoolusüsteem, soojustada hoonete fassaad ja sokkel<br />
ning vahetada välja välisuksed.<br />
Töödega soovitakse alustada juuni alguses, et augustiks valmis<br />
jõuda. “Kuidas tegelikult läheb, ei oska öelda – väga palju sõltub sellest,<br />
kuidas ehituskonkurss õnnestub,” sõnas Železnjak. Tema sõnul<br />
peaks pärast remonti koolide küttearved kahanema vähemalt kolmandiku<br />
võrra.<br />
Energiasäästuprojektide elluviimiseks ette nähtud aeg on lühike –<br />
kõik tööd peavad olema lõpetatud ja maksed tehtud selle aasta lõpuks.<br />
Eesti kasutamata saastekvoodi müügist laekunud raha eest muudetakse<br />
riigis energiasäästlikumaks 424 avalikult kasutatavat hoonet.<br />
JT<br />
Tuletõrjesignalisatsiooni<br />
ja turvavalgustusseadmed<br />
paigaldab Heis OÜ<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> tunnistas hankel “Jõhvi valla hallatavates asutustes<br />
turvavalgustuse ja tulekahjusignalisatsiooni paigaldamiseks<br />
töövõtja leidmine” edukaks pakkujaks Heis OÜ, kes lubas töö ära<br />
teha 20 359 euro eest. Tuletõrjesignalisatsiooni ja turvalambid<br />
saavad sotsiaalmaja, laste aed Kalevipoeg, Tammiku rahvamaja<br />
ja Tammiku spordisaal.<br />
“Need allasutused on saanud päästeametilt ettekirjutuse nimetatud<br />
asjade puudumise pärast,” ütles vallavalitsuse hankespetsialist Jüri Nael.<br />
Tööd alustatakse pärast seda, kui leping Heis OÜga on allkirjastatud.<br />
Hankel osales neli ettevõtet, kellest kaks vastas hanke tingimustele.<br />
JT<br />
ALUSTATI VIADUKTI<br />
VAHESAMMASTE EHITUST<br />
Ehitaja tegi veebruaris algust uue viadukti<br />
ehitusega - vahesammaste vundamentide<br />
jaoks on süvendid juba valmis<br />
kaevatud.<br />
“Veebruaris alustati vahesammaste vundamentide<br />
ehitust ja jätkati tehnovõrkude<br />
ümbertõstmist,” ütles ASi Teede<br />
REV-2 projektijuht Argo Kotsar. Tema<br />
sõnul tegeldi novembrist jaanuarini põhiliselt<br />
lammutustöödega. Jaanuaris lõppes<br />
ka vana viadukti lammutustööde esimene<br />
Kus peaks Jõhvis asuma tootmisrajatised,<br />
kuhu kerkivad edaspidi eramud<br />
ja kuhu rajada uus kalmistu – nende<br />
küsimuste üle murravad vallavalitsuse<br />
töötajad pead Jõhvi valla uue üldplaneeringu<br />
koostamisel.<br />
Pärast seda, kui Jõhvi linn ja vald 2005. aastal<br />
ühinesid, on valla üldplaneeringu koostamine<br />
kogu aeg päevakorras olnud – volikogu<br />
algatas selle juba kuus aastat tagasi.<br />
Selle aja jooksul on kehtestatud väga<br />
palju detailplaneeringuid, millest enamikuga<br />
on üldplaneeringut muudetud.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e arhitekti Kristi Jõemetsa<br />
sõnul on üldplaneeringud seega vananenud<br />
ja tuleb teha uus. Kolm aastat tagasi<br />
tellis vallavalitsus üldplaneeringu koostamise<br />
teenuse ERKAS Pärnu Instituut<br />
OÜ-lt, kuid möödunud aastal lõpetati<br />
leping poolte kokkuleppel ja vald otsustas<br />
oma jõududega planeeringu koostamise<br />
lõpule viia.<br />
“<strong>Vallavalitsus</strong> soovib uuest üldplaneeringust<br />
saada hea ja kvaliteetse töövahendi,<br />
mis reguleerib valla arengut<br />
ja planeerimist,” lausus Jõemets. <strong>2012</strong>.<br />
aastal telliti Tallinna Tehnikaülikooli<br />
teedeinstituudilt ja FIE Tiit Metsvahilt<br />
Jõhvi valla liiklusohutuse analüüsi ja liikluskorralduse<br />
konsultatsiooni. Selle kokkuvõtetest<br />
saavad üldplaneeringu lisad<br />
ja olulisemad järeldused kajastuvad uues<br />
üldplaneeringus.<br />
“ERKAS Pärnu Instituudi üldplaneeringulahendusest<br />
kasutame päris suurt<br />
osa, kuid enda eelistustest lähtudes teeme<br />
ka olulisi muudatusi – näiteks muudame<br />
leppemärke, et planeering oleks valla<br />
elanikele selgem ja arusaadavam,” rääkis<br />
Jõemets.<br />
Võrreldes kehtivate üldplaneeringutega<br />
tuleb uues hulk muudatusi. Kui<br />
varasemas linna üldplaneeringus oli Tallinna–Narva<br />
maantee äärde ette nähtud<br />
Jõhvi viadukti ehitust rahastab<br />
Euroopa Ühtekuuluvusfond.<br />
Foto: Erika Prave<br />
etapp, mille käigus lõhuti maha välised<br />
sõidurajad.<br />
“Lammutustööd kulgesid plaanipäraselt,<br />
hoolimata sellest, et tuli arvestada nii<br />
rongide liikumisega raudteel kui ka tiheda<br />
autoliiklusega kesklinnas,” lausus Kotsar.<br />
Uue paarisviadukti pikkus on 246 meetrit.<br />
Mõlemale viaduktile tuleb 7,5 meetri<br />
laiune sõidutee ja 1 meetri laiune teenindustee.<br />
Esimene viadukt ehitatakse vana viadukti<br />
kõrvale ja teine vana viadukti asemele.<br />
elamumaa, siis uues kavas saab sellest ärimaa.<br />
“Maantee äärde pole mõistlik elamuala<br />
planeerida, sest see ei ole tervisele<br />
ohutu. Maanteelt tuleb ju müra ja saaste,”<br />
selgitas Jõemets.<br />
Uues üldplaneeringus mõeldakse läbi<br />
ka endise Jõhvi valla maakasutus, sest linn<br />
vajab arenguks maad juurde. Linnaäärsed<br />
alad sobivad selleks hästi, arvestades eriti,<br />
et linn on suhteliselt täis ehitatud ja vaba<br />
maad peaaegu pole. Tammiku aherainemägede<br />
juurde tekib tulevikuplaanide<br />
kohaselt puhkeala ja sinna on kavandatud<br />
uued elamupiirkonnad. Samuti on<br />
uus elamumaa ette nähtud Edise külla.<br />
JÕHVI TEATAJA<br />
Uued viaduktid on konstruktsiooni<br />
poolest ühesugused. Nende avaehituses<br />
on kasutatud järelpingestatud talasid, mis<br />
toetuvad tugilaagrite abil V-kujulistele<br />
sammastele.<br />
Viaduktid ehitatakse lubjakivipõhjale<br />
rajatud madalvundamentidele.<br />
Kotsari sõnul peab esimene uus viadukt<br />
olema liiklusele avatud tänavu oktoobris<br />
ja seejärel alustatakse teise ehitust.<br />
JT<br />
KOOSTAMISEL ON VALLA ÜLDPLANEERING<br />
Kristi Jõemetsa sõnul võeti uue üldplaneeringu<br />
koostamine ette seepärast, et<br />
senised planeeringud on vananenud.<br />
Foto: Erika Prave<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
Kuidas jäädvustate<br />
uue viaduk ehitust?<br />
ARGO KOTSAR<br />
ASi Teede REV-2<br />
projekjuht<br />
Viaduk ehitus jäädvustatakse aegvõena.<br />
See tähendab, et iga poole tunni tagant<br />
teeb mobiilne kaamera viadukl toimuvast<br />
pildi. Lõpuks valmib nendest pildest film<br />
terve 25 kuu pikkuse ehitusaja kohta.<br />
“Pikemas plaanis soovime ka tootmisrajatised<br />
linnast välja viia. Linna võiks jääda<br />
ainult selline tootmine, millega ei kaasne<br />
olulist keskkonnamõju,” lisas Jõemets.<br />
Valmivas üldplaneeringus mõeldakse<br />
ka uuele kalmistule, sest vana hakkab kitsaks<br />
jääma. Selleks kavandatakse maa-ala<br />
Kotinuka külas. Lähedusse soovitakse<br />
rajada ka lemmikloomade matmispaik,<br />
mis vallas praegu üldse puudub.<br />
Üldplaneeringusse kantakse terviklik<br />
liiklusvõrk, mis hõlmab ka Jõhvi valla piiresse<br />
jäävat Jõhvi–Narva teed ja ümbersõite.<br />
Need on paika pandud juba maakonnaplaneeringuga,<br />
arvestades Jõhvi<br />
valla soove.<br />
Samuti pannakse uude üldplaneeringusse<br />
kirja ettepanekud muuta piiri naaberomavalitsuse<br />
Kohtla-Järvega.<br />
Jõhvi valla uus üldplaneering on terviklik<br />
dokument, mille koostamisel lähtutakse<br />
kehtivatest üldplaneeringutest,<br />
teemaplaneeringutest ja valla arenguvajadustest.<br />
Selles käsitletakse põhjalikult<br />
liikluskorralduse küsimusi ja arvestatakse<br />
maakonnaplaneeringuid.<br />
Üldplaneeringu koostamise eesmärk<br />
on kujundada välja valla ruumilise arengu<br />
põhimõtted ning hinnata võimalikku<br />
majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist<br />
ja keskkonnamõju. Üldplaneeringus<br />
sätestatakse Jõhvi valla maa- ja veealade<br />
üldised kasutus- ja ehitustingimused,<br />
täpsustatakse maakonna teemaplaneeringut,<br />
nähakse ette detailplaneeringute<br />
koostamise vajadus ja määratletakse<br />
ehitustingimused.<br />
Üldplaneeringu eskiislahenduse avalik<br />
arutelu toimub 24. aprillil kell 14 vallavalitsuses<br />
(Keskväljak 4, ruum 314). Eskiislahenduse<br />
ja muude dokumentidega saab<br />
tutvuda alates 17. aprillist valla kodulehel<br />
www.johvi.ee planeeringute registris.<br />
Erika Prave
Change language