2012 Märts - Jõhvi Vallavalitsus
2012 Märts - Jõhvi Vallavalitsus
2012 Märts - Jõhvi Vallavalitsus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
www.johvi.ee<br />
TASUTA<br />
JÕHVI VALLA AJALEHT<br />
LINNASTAADION ANTI<br />
JALGPALLIKLUBILE RENDILE<br />
Möödunud kuul võistlesid 2003. aastal ja hiljem sündinud poisid Jõhvi Lokomotiv Cupil. Foto: Rene Kundla<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> otsustas anda linnastaadioni<br />
kümneks aastaks rendile Jõhvi<br />
jalgpalliklubile FC Lokomotiv, kellel<br />
on kohustus investeerida igal aastal staadioni<br />
arengusse 3000 eurot.<br />
Lokomotivi presidendi Sergei Ivanovi sõnul<br />
on see, et klubi staadioni rendile võtab, igati<br />
loogiline samm: “Oleme vallas ainus klubi,<br />
kes tegeleb jalgpalliga, õpetab seda lastele<br />
ja korraldab täiskasvanutele mänge.”<br />
Ivanov nentis, et staadion meenutab<br />
oma kehvas seisus rohkem viletsat juurviljaaeda<br />
kui jalgpalliväljakut: “See on ebatasane,<br />
kohati ära vajunud, seal on augud ja<br />
mutimullahunnikud.” Ta kinnitas, et klubi<br />
esmane ülesanne ongi leida vahendid,<br />
millega staadion korda teha – alles siis tuleb<br />
sinna elu.<br />
Ivanovi andmetel on Jõhvi Eesti ainus<br />
linn, kus pole kunstkattega jalgpalliväljakut.<br />
Neid, kes seal mängida sooviks, on aga<br />
vallas küll.<br />
“Kuulutasime läinud oktoobris, et hakkame<br />
lastele jalgpalli õpetama. Olin väga<br />
mures, sest arvasin, et äkki tuleb ainult paar<br />
huvilist. Tuli aga rohkem kui paarkümmend!<br />
Meil käib jalgpalli õppimas ka 15<br />
lasteaialast,” rõõmustas Ivanov. Tema sõnul<br />
näitab see, et ka Jõhvi lapsed tahavad vutti<br />
mängida, kuid varem pole neile lihtsalt võimalust<br />
pakutud. Laste kõrval on sport nakatanud<br />
ka nende vanemaid, kes samal ajal,<br />
kui väiksed spordihallis palli taga ajavad,<br />
teevad oma trenni kutsehariduskeskuses.<br />
Ivanov tõdes, et aeg on küll majanduslikult<br />
keeruline, kuid klubil on nii vallavalitsuse<br />
kui ka spordikooli toetus ja ühiselt<br />
võib palju korda saata.<br />
Seda, et Lokomotivil on vallas jalgpalli<br />
arendamisega tõsi taga, kinnitab asjaolu, et<br />
treeneriks kutsuti Viktor Nesterenko, kes<br />
on endale Riias jalgpallimeeskondi treenides<br />
nime teinud.<br />
“Nesterenkot köitis see, mida me jalgpalli<br />
arendamiseks ette oleme võtnud, ja ta nõustus<br />
Jõhvi tulema,” ütles Ivanov. FC Lokomotiv<br />
soovib mängima hakata Eesti esiliigas.<br />
Erika Prave<br />
Nr 3 (99) märts <strong>2012</strong><br />
SOOJUSTORUSTIK<br />
vahetatakse välja järk-järgult<br />
Märtsis kuulutati välja konkurss uue soojustorustiku<br />
ehitaja leidmiseks, esialgu vahetatakse torud välja 19<br />
tänaval.<br />
Soojustorustiku paigaldamise töö eelprojekt ja geoalus on<br />
juba tehtud. “Hange ehitaja leidmiseks on välja kuulutatud,<br />
kuid mingitest tähtaegadest rääkida ei julge, sest viimasel<br />
ajal on tavaline, et hanke tulemusi vaidlustatakse,” ütles vallavalitsuse<br />
majandusspetsialist Aivo Tamm.<br />
Tamme sõnul on vaja, et eramuomanikud, kes seni ei ole<br />
oma kodu kaugküttega kütnud, kuid tahavad seda edaspidi<br />
teha, annaksid oma soovist VKG Soojusele teada. “Probleem<br />
on selles, et kui torud on juba välja vahetatud, ei saa süsteemiga<br />
tagantjärele enam liituda. Seepärast peavad liituda soovijad<br />
enne teada olema. Nendega, kes on juba VKG Soojuse<br />
kliendid, on arvestatud.”<br />
Keskküttetorustiku väljavahetamise teeb keeruliseks see,<br />
et liituma peavad korraga kõik kaugkütte tarbijad, sest vana<br />
torustik võetakse üles ja<br />
selle kaudu enam soojust<br />
ei saa. Uued torud<br />
viiakse kuni tarbijate<br />
elevaatorini.<br />
Tamme sõnul ei tohiks<br />
torude paigaldamise tööd<br />
eramurajoonis korda tehtud<br />
asfaltteid lõhkuda.<br />
“Soojustorusid pannakse<br />
umbes 70 sentimeetri<br />
kuni ühe meetri<br />
ESIMESES ETAPIS SAAVAD<br />
UUE SOOJUSTORUSTIKU<br />
JÄRGMISED TÄNAVAD:<br />
Ploomi, Kirsi, Vaarika,<br />
Uus-Võsa, Kirde, Salme,<br />
Jaani, Sulevi, Soo, Raja,<br />
Kungla, Vilja, Allika, Aasa,<br />
Põllu, Oru, Oru põik,<br />
Kevade, Pirni.<br />
sügavusele ja seda saab teha ka tee alt läbi. Kui nii pole võimalik,<br />
seatakse ehitajatele tingimuseks, et lõhutud asfalt<br />
tuleb täielikult taastada,” kinnitas Tamm.<br />
Soojustorude vahetamiseks sai vallavalitsus Keskkonnainvesteeringute<br />
Keskuselt peaaegu pool miljonit eurot, töid<br />
rahastavad ka vallavalitsus ja VKG Soojus.<br />
Jõhvi eramute rajoonis on umbes 14 kilomeetrit soojustorusid.<br />
Plaanide kohaselt peaks nende väljavahetamine lõppema<br />
2013. aasta sügisel.<br />
JT<br />
PROMENAADI ehitaja<br />
leidmiseks tehakse uus konkurss<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> kuulutab promenaadi kolmanda etapi ehitaja<br />
leidmiseks välja uue konkursi ja vähendab sealjuures<br />
tellitavate tööde mahtu.<br />
“Teeme promenaadi projekti odavamaks, muutes mõnda<br />
seniplaneeritud tööd,” ütles vallavanem Tauno Võhmar.<br />
Tööde mahtu vähendatakse, sest täismahus välja kuulutatud<br />
ehitushanke odavaim pakkumine oli 1,6 miljonit eurot<br />
kallim, kui vallavalitsusel promenaadi kolmanda etapi ehituseks<br />
raha on.<br />
Üks muutus on näiteks see, et Pargi tänavalt kontserdimajani<br />
viival teejupil jäetakse alles asfaltkate ega vahetata seda<br />
teekivide vastu, nagu esialgu kavandatud. Alles jäävad ka<br />
olemasolevad valgustid.<br />
Vana asfaltkatte alla jääb ka Keskväljaku kõrval olev Rakvere<br />
tänav.<br />
Et Raudtee tänava pikenduse väljaehitamine jääb ära,<br />
tehakse raudteealune jalakäijate tunnel lühem. “Lühem tunnel<br />
peaks andma suuremat säästu,” sõnas Võhmar, lisades, et<br />
see võib jalakäijatele mugavamgi tunduda.<br />
Esialgu jääb liiklus Narva maanteel alles. Vallavanem avaldas<br />
arvamust, et Keskväljak saab siiski autovabaks – selleteemalised<br />
läbirääkimised Tsentraali omanikega on käimas.<br />
“Kui Keskväljak saab ümber tehtud, annab see linna ilmele<br />
palju juurde,” on Võhmar kindel.<br />
Projekti muutmisele kulub vallavanema arvates kuu-paar,<br />
pärast uute kooskõlastuste saamist kuulutatakse välja uus<br />
hange ehitaja leidmiseks. <strong>Vallavalitsus</strong>el on Keskväljakust<br />
kontserdimajani kulgeva promenaadi ehituseks 2,5 miljonit<br />
eurot, millest lõviosa on Euroopa Liidult.<br />
JT
2 Nr 3 (99) <strong>2012</strong> UUDISED<br />
Teede parandamisega<br />
tehti algust<br />
Põhiline töö tänavaaukude parandamisel algab kuivemate ilmade<br />
saabudes, seni täidetakse auke külma asfaldiseguga.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e majandusspetsialist Aivo Tamm ütles, et teed püütakse<br />
Jõhvis sõidetavad hoida – märtsis täideti tänavaauke külma asfaldiseguga<br />
Tartu ja Narva maanteel ning mitmel pool kesklinnas.<br />
“Auguremont ongi tänavate korrashoiu juures põhiline kuluartikkel,”<br />
ütles Tamm. Tema sõnul on teede vilets seisukord tingitud<br />
sellest, et omal ajal pole aluspõhja korralikult välja ehitatud, teed on<br />
rajatud pinnase peale ning täitematerjalina on kasutatud ebakvaliteetset<br />
põlevkivi- ja aherainesegu.<br />
Tamm lisas, et tõenäoliselt tuleb tõsiselt mõtlema hakata Rakvere<br />
tänava remondile. See võetakse ette paari aasta pärast, siis, kui liiklussõlm<br />
on valmis saanud.<br />
“Praegu pole mõtet Rakvere tänavat põhjalikult remontida, sest viaduktiehituseks<br />
vajalikku betooni hakatakse vedama mööda seda tänavat<br />
ja nii nullitakse remont täiesti ära,” sõnas Tamm. Umbes 60–70<br />
tonni kaaluvad betoonimasinad hakkavad sõitma ümber surnuaia ja<br />
mööda Rakvere tänavat. “Mööda kordatehtud tänavaid raskesõidukitel<br />
sõita ei lubata,” teatas Tamm.<br />
Kevadel lõpetatakse tööd ka Jaama tänaval, kus tehakse korda hoovide<br />
sissesõidud.<br />
ASi Teede REV-2 projektijuhi Argo Kotsari sõnul toimub ka vanal<br />
viaduktil teekatte parandamine – praegu külma asfaldiseguga ja<br />
aprilli teises pooles, kui asfaltbetoonitehased tööle hakkavad, juba<br />
kuuma seguga.<br />
JT<br />
OG Elektra plaanib<br />
Jõhvi poe ehitada<br />
OG Elektra on vallavalitsusele esitanud eelasendiplaani kaupluse<br />
rajamiseks kinnistule Tartu mnt 15 ja praegu käib arutelu projekti<br />
tingimuste üle.<br />
OG Elektra nõukogu liige Rita Tehvo kinnitas, et firmal on tõepoolest<br />
plaanis Jõhvi kauplus ehitada.<br />
“Ostsime selleks juba aastaid tagasi soetatud kinnistu kõrvale veel<br />
ühe kinnistu,” märkis Tehvo. Et kaupluse rajamise plaan on alles<br />
algusjärgus, ei saanud ta tagamaid rohkem avada.<br />
OG Elektra sulges paar aastat tagasi Kaubakeskuse allkorrusel töötanud<br />
Grossi poe. Tehvo sõnul oli sealne rendipind amortiseerunud ega<br />
vastanud nende vajadustele, seepärast lõpetati ka kauplemine. “Nüüd<br />
aga tundub, et on õige aeg kaupluse rajamine ette võtta.”<br />
Kui OG Elektra plaan teoks saab, oleks see Jõhvi lõunaosas ainus<br />
suurem toidupood.<br />
JT<br />
Koolihoonete renoveerijat<br />
püütakse leida uuel hankel<br />
Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja uue konkursi, et leida ehitaja,<br />
kes muudaks gümnaasiumid energiasäästlikumaks. Esimesele<br />
hankele laekunud pakkumistel küsiti liiga kõrget hinda.<br />
“Näiteks Merko Tartu pakkumises ületati töödeks ette nähtud summat<br />
peaaegu kaks korda,” põhjendas vallavalitsuse ehitusspetsialist<br />
Aleksei Železnjak kordushanke väljakuulutamist. Tema sõnul vähendati<br />
raha pärast uuel pakkumisel ka tööde mahtu.<br />
“Esialgsete plaanide kohaselt taheti koolides välja ehitada ka uus<br />
küttesüsteem, kuid selleks tõenäoliselt raha enam ei jätku,” sõnas<br />
Železnjak.<br />
Jõhvi mõlemad gümnaasiumid kuuluvad nende objektide hulka,<br />
mis said riigi CO2 kvoodi müügist umbes pool miljonit eurot energiasäästlikkuse<br />
suurendamiseks. Et CO2 projekti eesmärk on parandada<br />
hoonete energiatõhusust, kavatsetakse ehitada uus ventilatsiooni-<br />
ja tugevvoolusüsteem, soojustada hoonete fassaad ja sokkel<br />
ning vahetada välja välisuksed.<br />
Töödega soovitakse alustada juuni alguses, et augustiks valmis<br />
jõuda. “Kuidas tegelikult läheb, ei oska öelda – väga palju sõltub sellest,<br />
kuidas ehituskonkurss õnnestub,” sõnas Železnjak. Tema sõnul<br />
peaks pärast remonti koolide küttearved kahanema vähemalt kolmandiku<br />
võrra.<br />
Energiasäästuprojektide elluviimiseks ette nähtud aeg on lühike –<br />
kõik tööd peavad olema lõpetatud ja maksed tehtud selle aasta lõpuks.<br />
Eesti kasutamata saastekvoodi müügist laekunud raha eest muudetakse<br />
riigis energiasäästlikumaks 424 avalikult kasutatavat hoonet.<br />
JT<br />
Tuletõrjesignalisatsiooni<br />
ja turvavalgustusseadmed<br />
paigaldab Heis OÜ<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> tunnistas hankel “Jõhvi valla hallatavates asutustes<br />
turvavalgustuse ja tulekahjusignalisatsiooni paigaldamiseks<br />
töövõtja leidmine” edukaks pakkujaks Heis OÜ, kes lubas töö ära<br />
teha 20 359 euro eest. Tuletõrjesignalisatsiooni ja turvalambid<br />
saavad sotsiaalmaja, laste aed Kalevipoeg, Tammiku rahvamaja<br />
ja Tammiku spordisaal.<br />
“Need allasutused on saanud päästeametilt ettekirjutuse nimetatud<br />
asjade puudumise pärast,” ütles vallavalitsuse hankespetsialist Jüri Nael.<br />
Tööd alustatakse pärast seda, kui leping Heis OÜga on allkirjastatud.<br />
Hankel osales neli ettevõtet, kellest kaks vastas hanke tingimustele.<br />
JT<br />
ALUSTATI VIADUKTI<br />
VAHESAMMASTE EHITUST<br />
Ehitaja tegi veebruaris algust uue viadukti<br />
ehitusega - vahesammaste vundamentide<br />
jaoks on süvendid juba valmis<br />
kaevatud.<br />
“Veebruaris alustati vahesammaste vundamentide<br />
ehitust ja jätkati tehnovõrkude<br />
ümbertõstmist,” ütles ASi Teede<br />
REV-2 projektijuht Argo Kotsar. Tema<br />
sõnul tegeldi novembrist jaanuarini põhiliselt<br />
lammutustöödega. Jaanuaris lõppes<br />
ka vana viadukti lammutustööde esimene<br />
Kus peaks Jõhvis asuma tootmisrajatised,<br />
kuhu kerkivad edaspidi eramud<br />
ja kuhu rajada uus kalmistu – nende<br />
küsimuste üle murravad vallavalitsuse<br />
töötajad pead Jõhvi valla uue üldplaneeringu<br />
koostamisel.<br />
Pärast seda, kui Jõhvi linn ja vald 2005. aastal<br />
ühinesid, on valla üldplaneeringu koostamine<br />
kogu aeg päevakorras olnud – volikogu<br />
algatas selle juba kuus aastat tagasi.<br />
Selle aja jooksul on kehtestatud väga<br />
palju detailplaneeringuid, millest enamikuga<br />
on üldplaneeringut muudetud.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e arhitekti Kristi Jõemetsa<br />
sõnul on üldplaneeringud seega vananenud<br />
ja tuleb teha uus. Kolm aastat tagasi<br />
tellis vallavalitsus üldplaneeringu koostamise<br />
teenuse ERKAS Pärnu Instituut<br />
OÜ-lt, kuid möödunud aastal lõpetati<br />
leping poolte kokkuleppel ja vald otsustas<br />
oma jõududega planeeringu koostamise<br />
lõpule viia.<br />
“<strong>Vallavalitsus</strong> soovib uuest üldplaneeringust<br />
saada hea ja kvaliteetse töövahendi,<br />
mis reguleerib valla arengut<br />
ja planeerimist,” lausus Jõemets. <strong>2012</strong>.<br />
aastal telliti Tallinna Tehnikaülikooli<br />
teedeinstituudilt ja FIE Tiit Metsvahilt<br />
Jõhvi valla liiklusohutuse analüüsi ja liikluskorralduse<br />
konsultatsiooni. Selle kokkuvõtetest<br />
saavad üldplaneeringu lisad<br />
ja olulisemad järeldused kajastuvad uues<br />
üldplaneeringus.<br />
“ERKAS Pärnu Instituudi üldplaneeringulahendusest<br />
kasutame päris suurt<br />
osa, kuid enda eelistustest lähtudes teeme<br />
ka olulisi muudatusi – näiteks muudame<br />
leppemärke, et planeering oleks valla<br />
elanikele selgem ja arusaadavam,” rääkis<br />
Jõemets.<br />
Võrreldes kehtivate üldplaneeringutega<br />
tuleb uues hulk muudatusi. Kui<br />
varasemas linna üldplaneeringus oli Tallinna–Narva<br />
maantee äärde ette nähtud<br />
Jõhvi viadukti ehitust rahastab<br />
Euroopa Ühtekuuluvusfond.<br />
Foto: Erika Prave<br />
etapp, mille käigus lõhuti maha välised<br />
sõidurajad.<br />
“Lammutustööd kulgesid plaanipäraselt,<br />
hoolimata sellest, et tuli arvestada nii<br />
rongide liikumisega raudteel kui ka tiheda<br />
autoliiklusega kesklinnas,” lausus Kotsar.<br />
Uue paarisviadukti pikkus on 246 meetrit.<br />
Mõlemale viaduktile tuleb 7,5 meetri<br />
laiune sõidutee ja 1 meetri laiune teenindustee.<br />
Esimene viadukt ehitatakse vana viadukti<br />
kõrvale ja teine vana viadukti asemele.<br />
elamumaa, siis uues kavas saab sellest ärimaa.<br />
“Maantee äärde pole mõistlik elamuala<br />
planeerida, sest see ei ole tervisele<br />
ohutu. Maanteelt tuleb ju müra ja saaste,”<br />
selgitas Jõemets.<br />
Uues üldplaneeringus mõeldakse läbi<br />
ka endise Jõhvi valla maakasutus, sest linn<br />
vajab arenguks maad juurde. Linnaäärsed<br />
alad sobivad selleks hästi, arvestades eriti,<br />
et linn on suhteliselt täis ehitatud ja vaba<br />
maad peaaegu pole. Tammiku aherainemägede<br />
juurde tekib tulevikuplaanide<br />
kohaselt puhkeala ja sinna on kavandatud<br />
uued elamupiirkonnad. Samuti on<br />
uus elamumaa ette nähtud Edise külla.<br />
JÕHVI TEATAJA<br />
Uued viaduktid on konstruktsiooni<br />
poolest ühesugused. Nende avaehituses<br />
on kasutatud järelpingestatud talasid, mis<br />
toetuvad tugilaagrite abil V-kujulistele<br />
sammastele.<br />
Viaduktid ehitatakse lubjakivipõhjale<br />
rajatud madalvundamentidele.<br />
Kotsari sõnul peab esimene uus viadukt<br />
olema liiklusele avatud tänavu oktoobris<br />
ja seejärel alustatakse teise ehitust.<br />
JT<br />
KOOSTAMISEL ON VALLA ÜLDPLANEERING<br />
Kristi Jõemetsa sõnul võeti uue üldplaneeringu<br />
koostamine ette seepärast, et<br />
senised planeeringud on vananenud.<br />
Foto: Erika Prave<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
Kuidas jäädvustate<br />
uue viaduk ehitust?<br />
ARGO KOTSAR<br />
ASi Teede REV-2<br />
projekjuht<br />
Viaduk ehitus jäädvustatakse aegvõena.<br />
See tähendab, et iga poole tunni tagant<br />
teeb mobiilne kaamera viadukl toimuvast<br />
pildi. Lõpuks valmib nendest pildest film<br />
terve 25 kuu pikkuse ehitusaja kohta.<br />
“Pikemas plaanis soovime ka tootmisrajatised<br />
linnast välja viia. Linna võiks jääda<br />
ainult selline tootmine, millega ei kaasne<br />
olulist keskkonnamõju,” lisas Jõemets.<br />
Valmivas üldplaneeringus mõeldakse<br />
ka uuele kalmistule, sest vana hakkab kitsaks<br />
jääma. Selleks kavandatakse maa-ala<br />
Kotinuka külas. Lähedusse soovitakse<br />
rajada ka lemmikloomade matmispaik,<br />
mis vallas praegu üldse puudub.<br />
Üldplaneeringusse kantakse terviklik<br />
liiklusvõrk, mis hõlmab ka Jõhvi valla piiresse<br />
jäävat Jõhvi–Narva teed ja ümbersõite.<br />
Need on paika pandud juba maakonnaplaneeringuga,<br />
arvestades Jõhvi<br />
valla soove.<br />
Samuti pannakse uude üldplaneeringusse<br />
kirja ettepanekud muuta piiri naaberomavalitsuse<br />
Kohtla-Järvega.<br />
Jõhvi valla uus üldplaneering on terviklik<br />
dokument, mille koostamisel lähtutakse<br />
kehtivatest üldplaneeringutest,<br />
teemaplaneeringutest ja valla arenguvajadustest.<br />
Selles käsitletakse põhjalikult<br />
liikluskorralduse küsimusi ja arvestatakse<br />
maakonnaplaneeringuid.<br />
Üldplaneeringu koostamise eesmärk<br />
on kujundada välja valla ruumilise arengu<br />
põhimõtted ning hinnata võimalikku<br />
majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist<br />
ja keskkonnamõju. Üldplaneeringus<br />
sätestatakse Jõhvi valla maa- ja veealade<br />
üldised kasutus- ja ehitustingimused,<br />
täpsustatakse maakonna teemaplaneeringut,<br />
nähakse ette detailplaneeringute<br />
koostamise vajadus ja määratletakse<br />
ehitustingimused.<br />
Üldplaneeringu eskiislahenduse avalik<br />
arutelu toimub 24. aprillil kell 14 vallavalitsuses<br />
(Keskväljak 4, ruum 314). Eskiislahenduse<br />
ja muude dokumentidega saab<br />
tutvuda alates 17. aprillist valla kodulehel<br />
www.johvi.ee planeeringute registris.<br />
Erika Prave
JÕHVI TEATAJA KULTUUR SPORT<br />
Nr 31 (99) (97) <strong>2012</strong><br />
3<br />
Praegu on Tammiku<br />
naisrahvatantsurühmas<br />
14 tantsijat.<br />
Pildil Tiina Küttis.<br />
Teist aastat Jõhvi muusikakoolis õppiv Ekke Ruutopõld<br />
esitas Tšaikovski “Lastealbumi” kontserdil, kus<br />
põhiesineja oli Tallinna Kammerorkester, klaveril ühe<br />
Tšaikovski pala.<br />
“Lastealbumit” mängiti nii, et igas kontserdipaigas üle Eesti<br />
esines kutselise orkestri kõrval ka üks kohaliku muusikakooli<br />
laps. Ekke Ruutopõld mängis Jõhvi kontserdil Tšaikovski<br />
“Vana prantsuse laulukest”.<br />
“Kontserdikorraldajad uurisid meie käest, kas meil on<br />
mõni laps, kes võiks sellel lastekontserdil kaasa teha. Kuna<br />
Ekke oli sel aastal just ühe pala “Lastealbumist” ära õppinud,<br />
siis saigi tema võimaluse esineda,” ütles muusikakooli<br />
direktor Margit Raag. Tema sõnul annab ülesastumine<br />
professionaalsete muusikute kõrval lastele võimaluse end<br />
suurel laval proovile panna.<br />
Väike pianist ütles oma ema Tiia Malle vahendusel, et<br />
talle meeldis see esinemine väga. “Igal juhul sai ta esinemisest<br />
suurt indu klaveri harjutamiseks. Pärast kontserti asus<br />
kodus kohe õhinal klaveri taha,” rääkis ema.<br />
Sel aastal korraldas Eesti muusikakoolide liit vabariiklikud<br />
õpilaskonkursid akordioni- ja keelpilliõpilastele.<br />
Muusikalisest jõukatsumisest võtsid osa ka meie kooli<br />
noored pillimängijad.<br />
Akordioniõpilastest saavutas regionaalsel konkursil esimese<br />
koha Elise Klemberg (õpetaja Jelena Pajuste), teise<br />
koha Birgit Nõmmemees ja kolmanda Artur Sass (mõlema<br />
õpetaja Tatjana Robonen). Elise ja Birgit jõudsid salvestusvooru<br />
kaudu ka vabariiklikku lõppvooru ja Elise jõudis seal<br />
oma vanuserühmas kolmandale kohale.<br />
Regionaalsel kitarristide konkursil oli oma vanuserühmas<br />
esimene Oliver Villers (õpetaja Jüri Link).<br />
Viiuliõpilastest esinesid regionaalsel konkursil edukalt<br />
Kertu Zahharov ja Thomas Sandvik (mõlema õpetaja<br />
Oksana Potapenko, kontsertmeister Jelena Anufrikova),<br />
kes kumbki saavutasid oma vanuserühmas teise koha. Anna<br />
Mitina (õpetaja Ljudmila Tsõgankova, kontsertmeister<br />
TAMMIKU<br />
NAISRAHVATANTSURÜHM<br />
Foto: Kalle Pärt<br />
LAPSED TEGID<br />
terve päeva TEATRIT<br />
Märtsi keskel toimunud “Meie lapse teatripäeval” andsid<br />
õpilased etendusi kahes kontserdimaja saalis korraga<br />
ja teatrielamuse said igas eas pealtvaatajad.<br />
Kammersaalis esitasid Urmas Laada teatri Eksprompt noored<br />
näitlejad Irina Jegorova ja Natalja Žukova näitemängu<br />
“Lapseke” ja Jana Bogdanova “Mängime lapsepõlve”. Noorteteater<br />
Postscriptum mängis Maria Lado näidendit “Väga<br />
lihtne lugu” ja Valentin Katajevi lavatükki “Ruutjas ring”.<br />
Suures saalis andsid Raili Tamme näiteringi õpilased<br />
kokku kuus etendust, üles astuti Urmas Lennuki näidenditega<br />
“Okasroosike”, “Kadunud kindapood” ja “Boob teab”.<br />
Veel toodi lavale Dajan Ahmeti “Aabram ja Saara” ja omaloominguna<br />
sündinud “Üks isadepäevakontsert”.<br />
JT<br />
MUUSIKAKOOLI<br />
ÕPILANE MÄNGIS<br />
“LASTEALBUMIS”<br />
MUUSIKAKOOLI ÕPILASED<br />
OSALESID KONKURSSIDEL<br />
SAI 40<br />
Märtsi algul tähistas Tammiku naisrahvatantsurühm kontserdiga<br />
oma 40 tegevusaasta täitumist. Rühma juhiks on kõik<br />
need aastad olnud Helju Tori.<br />
Ligi kahetunnises kontserdikavas kandsid naised ette läbilõike aastatega<br />
omandatud repertuaarist. Üllatusena esitati ka mõni segarühma<br />
tants koos meesrühmaga Jõhvi Jõmmid, keda juhendab samuti Tori.<br />
Kontserdil andsid Tammiku tantsijatele hingetõmbepause külalisesineja<br />
Uppsar Tallinna Tantsuakadeemiast ja Kaarin Aamer oma<br />
kandlepaladega.<br />
“Tänan südamest neid naisi, kes on oma argitoimetuste kõrvalt<br />
ikka leidnud aega ja soovi tantsuproovis käia. Suur tänu kõikide<br />
peredele, kes on alati tantsijaid toetanud,” ütles Helju Tori.<br />
Aastate jooksul on Tammiku tantsurühmas kaasa teinud kümneid<br />
naisi, paljud neist olid juubelikontserdil ka publiku hulgas.<br />
Kõige suurema kogemusega tantsijad on Tammiku naisrühma<br />
ridades praegu Tiina Küttis ja Ira Avik, kes on seal tantsinud 1984.<br />
aastast saati.<br />
JT<br />
Esines ka puuetega inimeste näitering, mida<br />
juhendab Raili Tamm. Foto: Maarja-Liisa Toost<br />
Ekke Ruutopõld ütles, et ta tahtis väga sellel kontserdil<br />
esineda ja pabistamiseks mahti polnud. Ekke<br />
klaveriõpetaja on Natalja Kirilova. Foto: Erika Prave<br />
Märtsi keskel kontserdimajas kõlanud Tšaikovski “Lastealbum”<br />
oli mitmes mõttes eriline – peale selle, et eri paikades<br />
said kohalikud lapsed kaasa lüüa, oli helilooja Timo Steiner<br />
selle klaverile kirjutatud kontserdi keelpilliorkestrile<br />
seadnud. Helilooja Pjotr Tšaikovskist ja “Lastealbumist”<br />
jutustas Raivo Järvi.<br />
JT<br />
Ljudmila Tezikova) tuli konkursi diplomandiks. Kertu osales<br />
salvestusvooru žürii poolt välja valituna ka vabariiklikus<br />
lõppvoorus.<br />
Esile tahaks tõsta ka kõiki teisi, kes konkurssideks hästi<br />
valmistusid ja muusikakooli esindasid: viiuliõpilast Ksenija<br />
Gribovat (õpetaja Ljudmila Tsõgankova, kontsertmeister<br />
Ljudmila Tezikova), akordioniõpilast Kirill Grjaznovi<br />
(õpetaja Jelena Pajuste) ning kitarriõpilasi Jonathan<br />
Rauda, Polina Kruglikovat ja Darina Šilovat (kõikide õpetaja<br />
Jüri Link).<br />
Teisel Jaan Õuna nimelisel puupuhkpillimängijate konkursil,<br />
mida korraldab Kohtla-Järve kunstide kool, osales<br />
flöödiõpilane Denni Karin (õpetaja Irina Jekimova, kontsertmeister<br />
Larissa Šilova), kes sai nooremas vanusegrupis<br />
teise koha.<br />
MARGIT RAAG<br />
Muusikakooli direktor<br />
Jõhvi võis talimängudel kolmanda koha<br />
Märtsikuu esimesel nädalavahetusel Jõgevamaal toimunud 20. Eesti valdade<br />
talimängudel saavutas Jõhvi võistkond suurte valdade arvestuses<br />
kolmanda koha; võistlustules oli 41 võistkonda.<br />
Talimängude põhiala suusatamine on vallas põhiliselt Jõhvi jalgrattaklubi sportlaste<br />
pärusmaa ja nii panigi võistkonna kokku treener Peep Kivil. Meestest esinesid<br />
ülihästi Arvo Sala, kes sai võimsa lõpuspurdiga klassis M40 teise koha.<br />
Punkte kogusid meeste põhiklassis Peep Kivil (7. koht), Heiki Velba (13. koht)<br />
ja Allar Keerme (27. koht). Klassis M18 võistles ennastsalgavalt Ainar Elberg,<br />
kes sai 11. koha.<br />
Treener Peep Kivil. Foto: Rene Kundla<br />
Ka naiste klassides jõudis Jõhvi vald ühele poodiumikohale – N18 esindaja<br />
Reelika Vallas oli teine. Samas klassis saavutas Janely Sojone tubli 7. koha. Klassis<br />
N16 sõitis Laura Kuusemets 6. kohale. Naiste klassis esines tugevalt ka Maris<br />
Nurm, kes saavutas 9. koha.<br />
Meeste teatesõidus sõitsid 5. kohale Peep Kivil, Heiki Velba, Allar Keerme<br />
ja Ainar Elberg.<br />
Naiste teatesõidus osalesid Reelika Vallas, Maris Nurm ja Laura Kuusemets,<br />
kes said neljanda koha – tugev töö kõikidelt ja seda tugevate suusakoolidega<br />
valdade järel.<br />
Talimängudel läheb seitsmest alast arvesse suusatamine ja veel kolm parimat ala.<br />
Paremuselt järgmine oli Jõhvi valla esituses meeste korvpall. Eelturniir lõpetati<br />
täiseduga. Finaalturniiril alistasime taas kõik alagrupi vastased: mängus Raplaga<br />
39 : 33, Kosega 41 : 32 ja Ülenurmega 37 : 17.<br />
Seega saime koha nelja parema hulka. Kahjuks ei saanud pühapäevastes<br />
poolfinaalides mängida põhimeeskond, sest pidi osalema tähtsates mängudes<br />
Ida-Virumaa meistrivõistlustel, mille korraldajad ei olnud nõus mänguaegu<br />
muutma. Jõhvi meeskond mängis koosseisus Rasmus Luud, Hristo Neiland,<br />
Karl Viimsalu, Kaur Kama, Markus Laanemets, Martin Laanemets ja varumeeste<br />
varumehena Hardi Raiend.<br />
Meie valla naiste korvpallivõistkond oli kogu turniiri noorim: Hanna-Stiina<br />
Kivimäe, Sigrid Sikk, Lisett Pärna, Carolin Mesi, Brett-Marie Kaljus, Diana<br />
Ruudi, Merlin Paal ja Evelin Valgepea. Vastasteks olid Eesti MV naiskondade<br />
tippmängijad. Hea meel on selle üle, et kõikides mängudes saadi “silmad<br />
pähe”. Kahju, et kaotushirmust ei suudetud üle saada Mäetaguse naistega<br />
mängides. Jõhvi tüdrukud kaotasid kõik mängud ja jäid 11. kohale.<br />
Lauatennises jõuti talimängudel kokkuvõttes 7. kohale – kuuest voorust saadi<br />
kolm võitu ja koondtabelisse toodi väärtuslikud 40 punkti.<br />
Maletajate kokkuvõtlik tulemus oli viies koht ja valdade koondtabelisse lisandunud<br />
väga väärtuslikud 42 punkti.<br />
Laudade järgi olid tulemused järgmised:<br />
1. laud, Sergei Novikov – 12. koht;<br />
2. laud, Roman Abramov – 4. koht;<br />
3. laud, Ulvi Kruus – 7. koht;<br />
4. laud, Kirill Gromov – 2. koht;<br />
5. laud, Antonina Žarkova – 4. koht.<br />
Kabevõistkond esines paremini kui eelmisel aastal. Kindlasti läheb kirja meie<br />
kabetajate kõrgeim iga – Heino Int sai äsja 75 ja Elisabeth Trofimova on 82<br />
aastane. Võistkond saavutas kokkuvõttes 7. koha. Parim oli kogu turniiril osalenute<br />
(kokku 80 kabetajat) seas 18. kohaga Artjom Afanasjev (sünd. 2000), 25.<br />
Aleksandr Serõn, 41. Elizaveta Surina, 44. Heino Int ja 56. Elisabeth Trofimova.<br />
Üldkokkuvõttes tegi Jõhvi valla võistkond Ida-Virumaa piires ajalugu, sest nii<br />
kõrgele kohale jõudis siitkandist viimati 1997. aastal Toila vald.<br />
Ilmselgelt varuga on valla sportlastel võimalus 2014. aastal olukorda<br />
parandada.<br />
HARDI RAIEND<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e spordispetsialist<br />
Lina Školina ja Gleb Janson<br />
treener Tatjana Tulskajaga.<br />
Foto: erakogu<br />
Aeroobikavõimlejad<br />
said pronksi<br />
Märtsi alguses võitsid üheksa-aastased<br />
Lina Školina ja Gleb Janson kolmanda koha<br />
Tšehhis toimunud aeroobikavõistlustel.<br />
Lina ja Gleb said pronksi segapaari võistlusklassis.<br />
Võisteldi ka kolmeliikmeliste võistkondadena<br />
ja individuaalarvestuses.<br />
Seitsmendat korda toimunud Tšehhi lahtistel<br />
aeroobikameistrivõistlustel osalesid<br />
9–11aastased võimlejad tosinast Euroopa<br />
riigist. Eestit esindasid Jõhvi spordiklubi<br />
TWIST CREW kõige nooremad võimlejad,<br />
kes harjutavad Tatjana Tulskaja käe all.<br />
Treener Tulskaja on ka rahvusvaheliste FIG<br />
võistluste kohtunik. Tulskaja sõnul oli võistlustel<br />
osalemine võimalik tänu vallavalitsuse<br />
ja lastevanemate rahalisele toele.<br />
JT
4 Nr 3 (99) <strong>2012</strong> TEATED<br />
TOIMUB NELJAS TASUTA RAAMATU LAAT<br />
7. ja 8. aprillil toimub käsitöölaada<br />
“Viru nikerdaja” ajal spordihallis<br />
tasuta raamatu laat, mis annab<br />
kõigile võimaluse endale mittevajalikke<br />
raamatuid ära anda ja oma<br />
kodust raamatukogu sentigi maksmata<br />
täiendada.<br />
Võtame laada tarbeks vastu nii eesti-,<br />
vene- kui ka muukeelseid raamatuid.<br />
Tuua võib ka heli- ja videosalvestisi<br />
vinüülplaatidest DVDdeni välja. Eriti<br />
MÄRTSIS<br />
TÄHISTAVAD<br />
SÜNNIPÄEVA<br />
JÄRGMISED<br />
VÄ ÄR IKAS EAS<br />
VALLAKODANIKUD:<br />
99<br />
Velda Mägar<br />
4. märts<br />
95<br />
Arnold-Johannes Laanjärv 7. märts<br />
91<br />
Marta Kalašnik<br />
9. märts<br />
90<br />
Salme Porkol<br />
6. märts<br />
89<br />
Agafia Frolova<br />
24. märts<br />
88<br />
Khrisnya Kosenko 14. märts<br />
Antonina Prostokišina 24. märts<br />
Helju Parve<br />
29. märts<br />
Jekaterina Aldahhonova 31. märts<br />
87<br />
Melaine Talli<br />
8. märts<br />
Galina Lukk<br />
13. märts<br />
Koidula Kõlvald 25. märts<br />
Liidia Olõkainen 26. märts<br />
Adam Habilainen 1. märts<br />
86<br />
Niina Popova<br />
3. märts<br />
Lehte Kollo<br />
4. märts<br />
Aino Tarum<br />
13. märts<br />
Elfrida Kivikild<br />
14. märts<br />
Maila Vallimäe<br />
16. märts<br />
Elfriede Paläk<br />
23. märts<br />
Efrosiniya Sitchuk 25. märts<br />
Evgenia Pitkevich 28. märts<br />
Aleksandra Preiman 30. märts<br />
Aleksander Jakovlev 2. märts<br />
Vadim Zubarev<br />
7. märts<br />
85<br />
Pärja Kangro<br />
5. märts<br />
Valenna Kovtšeg 16. märts<br />
Galina Dmitrieva 18. märts<br />
Bronislava Petrovitskaja 30. märts<br />
Vassili Turkov<br />
7. märts<br />
Toivo Vesiko<br />
12. märts<br />
Johannes Vahemets 27. märts<br />
David Štarkman 28. märts<br />
80<br />
Raissa Varol<br />
2. märts<br />
Lidia Tabakova<br />
7. märts<br />
Valve Kruus<br />
8. märts<br />
Evdokia Shkarpeta 9. märts<br />
Maria Averina<br />
9. märts<br />
Valenna Kolmõkova 18. märts<br />
Nina Osipova<br />
26. märts<br />
Ellen Pedanik<br />
28. märts<br />
Stanislav Romanovski 10. märts<br />
Leony Svidinskiy 12. märts<br />
Vasily Golubev<br />
15. märts<br />
75<br />
Nadežda Romanov 1. märts<br />
Laine Virve<br />
6. märts<br />
Valenna Larionova 14. märts<br />
Alexandra Khodakovskaya 14. märts<br />
Valenna Makhova 18. märts<br />
Larissa Petrouk<br />
18. märts<br />
Silvi Sööt<br />
19. märts<br />
Lille Veersalu<br />
19. märts<br />
Silvi Saarela<br />
25. märts<br />
Evgeny Mitrofanov 2. märts<br />
Alexey Goncharov 12. märts<br />
Viktor Kammori 14. märts<br />
Stanislav Khodanenok 20. märts<br />
hästi minev kraam on varasematel laatadel<br />
olnud luule- ja käsitööraamatud<br />
ning lastekirjandus. Raamatud võib<br />
juba varakult tuua Jõhvi keskraamatukokku,<br />
et saaksime neid laadalistele<br />
otsingu kergendamiseks sorteerida.<br />
Kuni 5. aprillini võtame raamatuid<br />
vastu raamatukogus, kuid oleme valmis<br />
seda tegema ka laada ajal.<br />
Lisainfot saab telefonil 337 0773.<br />
ANNE KIPPAR<br />
Veebruaris registreeriti<br />
seitsme väikese<br />
vallakodaniku sünd:<br />
Evelina Matjušenko<br />
Theresa Raud<br />
Roman Voblikov<br />
Maxim Obidin<br />
Jegor Mihhailovski<br />
Andrei Ivanov<br />
Kenny Mendes<br />
TEATED<br />
Jõhvi vaegkuuljate ühing teatab:<br />
11. ja 28. aprillil kell 12–14 toimub<br />
Jõhvis Kooli 2 vaegkuuljate abistamine<br />
kuuldeaparaatide ja -tarvikute soetamisel,<br />
kasutamisel ja hooldamisel.<br />
JVÜ juhatus<br />
NÄITUSED<br />
LINNAGALERIIS<br />
● 3.–30. 04. Svetlana Vetrova<br />
autorinukkude näitus “Õrn iga”.<br />
Avamine 3. aprillil kell 16.<br />
KUNSTIKOOLI GALERIIS<br />
● kuni 9. 04. Tartu lastekunsti<br />
kooli õpetajate näitus “Hulknurk”.<br />
● Evald Okase eksliibrised<br />
Juri Orlovi kogust<br />
KULTUURIKALENDER<br />
KONTSERDIMAJAS<br />
● E, 2.04 kell 12.<br />
Lastelavastus “Ninasarvik Otto”<br />
● E, 2.04 kell 12.<br />
Etendus “Rumm ja viin”<br />
● L, 7.04 kell 12. “Võlu söetükike”<br />
● L, 7.04 kell 19. “Minu õnn”<br />
● E, 9.04 kell 18.<br />
Birminghami koolide<br />
sümfooniaorkestri kontsert<br />
● N, 12.04 kell 17. Eliitkontserdid<br />
VIII. Marko Martin<br />
● N, 19.04 kell 19. Üllatuskülaline<br />
● N, 26.04 kell 20.<br />
Vene romanssidest Võssotskini<br />
● L, 28.04 kell 13 ja 18. Etendus<br />
“Mees La Manchast”<br />
MIHKLI KIRIKUS<br />
● R, 6.04 kell 14. Suure Reede<br />
kontsert. Stabat Mater<br />
SELTSIMAJAS<br />
● P, 1.04 kell 14.<br />
Eri rahvuste klubi Landõš<br />
● N, 19.04 kell 12.<br />
Vestlusklubi Ajaring<br />
● L, 21.04 kell 14. Segakoori Heli<br />
150. aastapäeva kontsert<br />
● P, 29.04 kell 13.<br />
Pensionäride klubi Hõbejuus<br />
● L, 28.04 kell 18.<br />
Pereklubi Seenior<br />
SPORDIHALLIS<br />
● L, 7.04 kell 10–17 ja<br />
P, 8.04 kell 10–15. XIV käsitöölaat<br />
“VIRU NIKERDAJA” ja tasuta<br />
raamatute laat.<br />
KULTUURI- JA HUVIKESKUSES<br />
● P, 1.04 kell 12.<br />
Laste ja noorte lauluvõistluse<br />
“Jõhvi laulukevad <strong>2012</strong>”<br />
lõppkontsert<br />
● L, 14.04. V rahvusvaheline<br />
harrastusfilmide festival<br />
“LATERNA MAGICA <strong>2012</strong>”:<br />
kõikide filmide demonstratsioon<br />
kinos Amadeus. Auhinnagala koos<br />
parimate filmide esitusega kinos<br />
Amadeus pühapäeval, 29. aprillil.<br />
TAMMIKU RAHVAMAJAS<br />
● L, 14.04 kell 13.<br />
“MAAKONNA MEMM <strong>2012</strong>”.<br />
Tantsuks mängib ANATOLI<br />
ZAMAHHOV. Pileti hind 3 eurot.<br />
Piletid müügil seltsimajas ja<br />
Tammiku raamatukogus.<br />
Info telefonil 5858 7381 (Heli).<br />
● N, 19.04 kell 18.<br />
Lauluklubiõhtu. Külalisesinejad.<br />
SPORDIKALENDER<br />
SPORDIHALLIS<br />
● P, 1.04 kell 11. II Jõhvi lauatennise<br />
rahvaliiga, 3. etapp<br />
● P, 1.04 kell 12. Korvpall, EKV<br />
A-kl, 3 mängu<br />
● R, 13.04 kell 12.<br />
Korvpalli Eesti esiliiga veerandfinaali<br />
esimene mäng<br />
● L, 14.04 kell 10.30.<br />
Eesti noorte MV tõstmises<br />
● 28.–29. 04.<br />
Korvpall, EYBL U20 F4<br />
JÕHVI TEATAJA<br />
JÕHVI VALLAVALITSUSE TEATED<br />
JÕHVI VALLAVALITSUS korraldab teist korda Jõhvi valla Jõhvi<br />
linna Malmi tn 8 krundi ja selle lähiala detailplaneeringu avaliku<br />
väljapaneku. Planeeringuga saab tutvuda 4. aprillist 2. maini <strong>2012</strong> tööpäeviti kella<br />
9.00–16.30 Jõhvi vallavalitsuses (ruum nr 310, Keskväljak 4, Jõhvi), tööajal Jõhvi keskraamatukogus<br />
(Rakvere 13a, Jõhvi) ja Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee. Avaliku väljapaneku<br />
ajal saab esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid Jõhvi vallavalitsusele<br />
aadressil Keskväljak 4, 41594 Jõhvi, või e-posti aadressil johvi@johvi.ee.<br />
Detailplaneeringu maa-ala asub Jõhvi vallas Jõhvi linnas Malmi tänava ja Jõhvi–Kose<br />
maantee vahelisel alal ning hõlmab Malmi tn 8 kinnistut ja läheduses asuvat reformimata<br />
riigimaad, mille kaudu lahendatakse juurdepääs kinnistule. Planeeritava ala<br />
suurus on u 18 ha.<br />
Malmi tn 8 kinnistu (POS 1) piire ei muudeta, pindalaks jääb endiselt 125 904 m2.<br />
Krundile määratakse ehitusõigus kuni 35 hoone ehitamiseks (kõrgus kuni 18 m, ehitusalune<br />
pindala kuni 48 000 m2).<br />
Malmi tn 8 (POS 1) krundijaotust ei toimu. Krundi suuruseks jääb endiselt<br />
125 904 m2, sihtotstarve tootmismaa. Krundile määratakse ehitusõigus olemasolevate<br />
tootmishoonete laiendamiseks ja uute hoonete püstitamiseks. Kokku on Malmi tn 8<br />
krundile lubatud ehitada kuni 35 hoonet kõrgusega kuni 18 m, lubatud ehitusalune<br />
pind on kuni 48 000 m2. Jätkuvalt riigi omandis olev reformimata maa jagatakse viieks<br />
krundiks. POS 2 krundi suurus 16 212 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa (Üh).<br />
Krundile on planeeritud õppeautode harjutusväljaku teed ja platsid. Suur osa krundist on<br />
elektrikõrgepingeliinide kaitsevööndis, mistõttu krundi hoonestamise ja kõrghaljastamise<br />
võimalused on väga piiratud. Õppeväljaku rajamine annab hea võimaluse kogu maa-ala otstarbekalt<br />
ära kasutada. POS 3 krundi suurus on 9291 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste<br />
maa (Üh). Krunt moodustatakse õppesõiduväljaku teenindamiseks. POS 4 krundi suurus on<br />
5719 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa (Üm). Tegemist on haljasalaga, mistõttu ehitusõigust<br />
ei määrata. POS 5 krundi suurus on 19 084 m2, sihtotstarve transpordimaa (L). Krunt moodustatakse<br />
olemasoleva tee teenindamiseks. POS 6 krundi suurus on 2730 m2, sihtotstarve<br />
transpordimaa (L). Krunt moodustatakse uue tänava/tee rajamiseks. POS 6 krundil olev<br />
tänav ühendab POS 5 krundil olevat tänavat Pargi tn 51a ja Pargi tn 45 vahel kulgeva tänavakoridoriga.<br />
Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat Jõhvi linna üldplaneeringut<br />
maakasutuse sihtotstarbe osas. Reformimata riigimaale on kehtiva üldplaneeringu kohaselt<br />
ette nähtud tootmise reservmaa, väikeelamumaa ja garaažide maa. Detailplaneeringuga<br />
muudetakse nimetatud ala transpordimaaks ja üldkasutatavaks maaks. Malmi tn 8 kinnistule<br />
määratud maakasutuse sihtotstarvet (tootmismaa) ei muudeta.<br />
***<br />
JÕHVI VALLAVALITSUS korraldab teist korda Jõhvi linna Tartu mnt 16 ja selle<br />
lähiümbruse detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Planeeringuga saab tutvuda<br />
4. aprillist 2. maini <strong>2012</strong> tööpäeviti kella 9.00–16.30 Jõhvi vallavalitsuses (ruum nr<br />
310, Keskväljak 4, Jõhvi), tööajal Jõhvi keskraamatukogus (Rakvere 13a, Jõhvi) ja valla<br />
kodulehel www.johvi.ee planeeringute registris. Avaliku väljapaneku ajal saab esitada<br />
kirjalikke ettepanekuid ja vastu väiteid Jõhvi vallavalitsusele aadressil Keskväljak 4,<br />
41594 Jõhvi, või e-posti aadressil johvi@johvi.ee.<br />
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata kruntide piirid, moodustada transpordimaa<br />
sihtotstarbega krundid ja määrata ehitusõigus avaliku parkla rajamiseks. Planeeritav<br />
ala asub Jõhvi linnas ja hõlmab Saeveski tänava, Tartu maantee ja Tallinna–Narva raudtee<br />
vahelist maa-ala, mis on jätkuvalt reformimata riigimaa. Planeeritava ala suurus on u 4 ha.<br />
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi linna üldplaneeringut, nii et parkide ja<br />
muruväljakute maa muudetaks transpordimaaks.<br />
***<br />
JÕHVI VALLAVALITSUS korraldab teist korda Jõhvi valla Edise küla Edise metsapargi<br />
ja selle lähiümbruse detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Planeeringuga saab<br />
tutvuda 4. aprillist 2. maini <strong>2012</strong> tööpäeviti kella 9.00–16.30 Jõhvi vallavalitsuses (ruum<br />
nr 310, Keskväljak 4, Jõhvi), tööajal Jõhvi keskraamatukogus (Rakvere 13a, Jõhvi) ja Jõhvi<br />
valla kodulehel www.johvi.ee planeeringute registris. Avaliku väljapaneku ajal saab esitada<br />
kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid Jõhvi vallavalitsusele aadressil Keskväljak 4, 41594<br />
Jõhvi, või e-posti aadressil johvi@johvi.ee.<br />
Planeeringus käsitletud maa-ala asub Edise külas Tallinna–Narva maanteest u 1,3 km<br />
kaugusel ja on suuremas osas jätkuvalt riigi omandis olev reformimata maa. Planeeritava<br />
ala suurus on u 3 ha. Detailplaneeringu eesmärk on muuta metsaala korrastatud haljas- ja<br />
puhkealaks, määrata puhkerajatistele hoonestusala, määrata krundi piirid, krundi juurdepääsud<br />
ja lahendada liikluskorraldus. Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat Jõhvi<br />
valla üldplaneeringut maakasutuse sihtotstarbe osas, nii et maatulundusmaa (metsamaa)<br />
muudetaks sotsiaalmaaks.<br />
***<br />
JÕHVI VALLAVALITSUS korraldab 24. aprillil kell 14 oma ruumides ( Jõhvi, Keskväljak<br />
4, ruum nr 314) Jõhvi valla üldplaneeringu eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu.<br />
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine,<br />
võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise mõju ning looduskeskkonnale avalduva<br />
mõju hindamine. Üldplaneeringuga sätestatakse maa- ja veealade üldised kasutus- ja<br />
ehitustingimused Jõhvi vallas, täpsustatakse maakonna teemaplaneeringut, nähakse ette<br />
detailplaneeringute koostamise vajadus ja juhud, määratletakse ehitustingimused. Jõhvi<br />
valla üldplaneeringu eskiislahendusega ja muude asjassepuutuvate dokumentidega saab<br />
tutvuda alates 17. aprillist <strong>2012</strong> Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee planeeringute registris.<br />
***<br />
JÕHVI VALLAVOLIKOGU 15.03.<strong>2012</strong> otsusega nr 181 kehtestati Jõhvi valla üldplaneeringu<br />
teemaplaneering “Kohtla-Järve – Sompa – Tammiku – Ahtme kaugkütte magistraaltorustiku<br />
asukoha määramine“ (koostanud Hendrikson&Ko OÜ, töö nr 1541/11).<br />
Teemaplaneeringuga määrati sobiv asukoht VKG Soojus AS poolt kavandatavale soojatrassile<br />
ning täpsustati vastaval maa-alal maade kasutustingimusi. Kavandatava soojatrassi rajamise<br />
eesmärgiks on Kohtla-Järve Sompa ja Ahtme linnaosa ning Jõhvi linna varustamine soojaga<br />
peale Ahtme soojuselektrijaama sulgemist, mis on kavandatud aastaks 2013. Planeeringus<br />
võrreldi kolme võimalikku magistraaltorustiku trassi asukohta. Variantide kaalumisel arvestati<br />
olulise lisaväärtusena võimalust siduda trassiga ka teiste piirkondade tarbijad, mistõttu<br />
osutus eelistatuks trassivariant, mis kulgeb Kohtla-Järve Järve linnaosast läbi Käva asumi<br />
Sompa linnaosasse ning sealt edasi läbi Tammiku asumi Ahtme linnaosasse. Eelistatud trass<br />
kulgeb valdavalt olemasoleva haruraudtee ning Sompa-Jõhvi maantee läheduses. Soojatrass<br />
on kavandatud rajada maa-alusena. Teemaplaneeringuga on määratletud trassikoridor, mille<br />
laiuseks on üldjuhul 30 m. Trassikoridori piires kulgeb 2 m laiune trassiala (kus hakkab reaalselt<br />
paiknema torustik) koos kaitsevööndiga (laiusega 3+3 m). Kavandatavale soojatrassi<br />
torustikule peab olema tagatud ligipääs kogu trassi ulatuses ning vähemalt ühelt küljelt, eraldi<br />
hooldusteede rajamise vajadust ei ole. Trassiala ulatusega 2 m peab jääma ehitistest vabaks.<br />
Planeeringuga määratletud trassikoridori alal jätkub senine maakasutus, samuti puudub<br />
maade ümberkruntimise vajadus. Kuni soojatrassi projekti valmimiseni tuleb ehitustegevus<br />
trassikoridori poolt hõlmataval maa-alal kooskõlastada VKG Soojus AS-ga.<br />
Teemaplaneering täiendab Jõhvi valla kehtivat üldplaneeringut joonobjekti trassikoridori<br />
kavandamisega. Kavandatava soojatrassi rajamisega kaasnevad maakasutuse piirangud rakenduvad<br />
konkreetsetel katastriüksustel, mida trass läbib ning sätestatakse täpsemalt iga maaomanikuga<br />
sõlmitavas isikliku kasutusõiguse lepingus trassi eelprojekti koostamise käigus.<br />
Teemaplaneeringu kehtestamise otsustega ja kehtestatud planeeringuga on võimalik<br />
tutvuda Jõhvi <strong>Vallavalitsus</strong>es tööajal (Keskväljak 4, Jõhvi) ning Jõhvi valla kodulehel<br />
www.johvi.ee.<br />
JÕHVI TEATAJA Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE tel 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Marek Lillemaa Trükk: trükikoda TRÜKIS
Change language