2008 Mai - Juuni - Jõhvi Vallavalitsus
2008 Mai - Juuni - Jõhvi Vallavalitsus
2008 Mai - Juuni - Jõhvi Vallavalitsus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2 Arvamus <strong>Mai</strong> - juuni <strong>2008</strong><br />
Jõhvist seitsme aasta pärast<br />
Vallavanem Tauno Võhmari kõne Jõhvi 70.<br />
sünnipäeva kontsertaktusel 3. mail Jõhvi kontserdimajas<br />
(avaldame lühendatult)<br />
Jõhvi volikogu esimehe Niina<br />
Neglassoni kõne Jõhvi 70.<br />
sünnipäeva kontsertaktu-<br />
sel.<br />
Eks igaühes on<br />
peidus oma tunded<br />
ja emotsioonid kohtumistest<br />
Jõhviga.<br />
Iga esmakohtumise<br />
korral valitseb<br />
hinges teadmatus,<br />
kuidas mulle sobib,<br />
kuidas mina sobin.<br />
Mina,<br />
Mulgimaal<br />
sündinu ja Tartu Ülikooli<br />
lõpetanu, saabusin Ida-Virumaale<br />
ja Jõhvi 22 aastat<br />
tagasi. Ausalt öeldes, oli mõte,<br />
et oma kohustusliku 3-aastase<br />
suunamisaja lõppedes lahkun siit<br />
kohe. Tol ajal tundus Jõhvi nii võõras,<br />
elu oleks kulgenud nagu teises<br />
maailmas, oli tunne, et see ei ole<br />
küll see Eestimaa, kus ma 25 aastat<br />
enne elanud olin.<br />
Aga eks elus on ikka nii, et on<br />
asju, mida me muuta saame ja<br />
neid, mida muuta ei saa, siis<br />
peab oskama ka viimastega<br />
leppida.<br />
Õigetest otsustest<br />
sõltub kõik<br />
22 aasta jooksul on elu siin, meie kodus<br />
Jõhvis, küll tundmatuseni muutunud. On peretuttavaid,<br />
kes satuvad meie kodulinna harva<br />
ja tõdevad alati, et meie linn muutub, areneb ja<br />
läheb aina edasi.<br />
Jah, Jõhvi on minu kodu ja kuigi ma ei ole<br />
oma juurtega põline jõhvilane, siis oma hinges<br />
ja oma südames olen seda kindlasti. Meil kõigil,<br />
volikogu liikmetel, on vastutus oma valijate,<br />
oma valla ees.<br />
Vald on edukas siis, kui töösse on haaratud<br />
kõik valla elanikud. Inimesed peavad aru<br />
saama, et nende arvamus on tähtis. Just oma<br />
valitud ja usaldatud inimestest sõltub meie<br />
kõigi tulevik.<br />
Iga otsus tuleb vastu võtta läbimõeldult ja<br />
kaalutletult. Nii volikogu kui ka vallavalitsuse<br />
töö peab olem aus ja läbipaistev. Meil on kohustus<br />
saadut hoida ja edasi kanda.<br />
Meie kõigi eesmärk peaks olema turvalise,<br />
Küll aga kujutan ette, milline<br />
on Jõhvi 7 aasta pärast.<br />
See on puhas ja turvaline<br />
linn, kuhu tahetakse elama<br />
tulla ja jääda.<br />
1. mail 1938. aastal hakkas kehtima linnaseadus,<br />
millega anti esmakordselt linnaõigused<br />
14 tolleaegsele alevile, sealhulgas Jõhvile. See<br />
oli Eesti Vabariigi püüe tugevdada<br />
kohalikke omavalitsusi,<br />
mille käigus jagati linnad neljaks:<br />
pealinnaks ning elanike<br />
arvu järgi esimese, teise ja<br />
kolmanda astme linnadeks.<br />
Jõhvi kuulus toona kolmanda<br />
astme linnade ehk väikelinnade<br />
hulka. Esimesed Jõhvi linnavolikogu<br />
valimised toimusid 1939. aasta sügisel.Linnade<br />
saatus ja areng on erinev. Mõne<br />
linna elanikkond on kasvanud kümme korda,<br />
mõnel teisel vaid paar korda. Jõhvi linn, kus<br />
1938. aastal elas kaks ja pool tuhat inimest, on<br />
toonastest linnaõigused saanud väikelinnadest<br />
nüüdseks oma 11 500 elanikuga suurim. Jõhvist<br />
on saanud maakonna keskus ja üks Eesti<br />
neljast regionaalkeskusest. Vahepeal, aastatel<br />
1960-1991, oli Jõhvi Kohtla-Järve linna<br />
koosseisus. Oma linnastaatuse taastas ta 1992.<br />
aastal. Seda eelkõige tänu kodanikualgatusel<br />
kokku tulnud Jõhvi Taastavale Kogule. Taasiseseisvunud<br />
Jõhvi linnanõukogu esimesed valimised<br />
toimusid 2. veebruaril<br />
1992. Juulis 1992 sai Jõhvi<br />
linn uuesti Eesti Linnade Liidu<br />
liikmeks. Linnaelanikke<br />
oli toona 16 500.<br />
Linn areneb<br />
Kuigi Jõhvi valla ja linna<br />
ühinemisel 2006. aastal moodustus<br />
uus omavalitsusüksus Jõhvi vald, ei ole<br />
Jõhvi linn kuhugi kadunud. Jõhvi linn areneb<br />
iga päevaga edasi, et olla väärikas ja turvaline<br />
kodu siinsetele elanikele ning meeldiv kohtumispaik<br />
linna külalistele.<br />
Mis on seitsmekümne aasta jooksul muutunud?<br />
Jõhvi on saanud suuremaks, vanemaks,<br />
Eesmärk on koduse Jõhvi loomine<br />
hubase ja koduse Jõhvi loomine.<br />
Mul on kahju, et tihtipeale<br />
kipuvad inimesed jääma<br />
passiivseks, seda nii valimistel<br />
kui ka avalikele<br />
väljapanekutele pandud<br />
otsuste suhtes, mida on<br />
alati võimalik omalt<br />
poolt täiendada. Tihtipeale<br />
on kuulda<br />
arvamust, et minu<br />
sõna ei muuda midagi.<br />
Aga võib ju<br />
muuta, ainult oma<br />
arvamus tuleb teatavaks<br />
teha.<br />
Mõned aastad<br />
tagasi oli aeg, kus ka<br />
Jõhvis vähenes vus, tuli sulgeda las-<br />
sündija<br />
viimastel aastatel<br />
teaedu. Täna võime<br />
öelda, et viimasel<br />
paaril aastal on sündivus<br />
vallas tõusnud<br />
on ilmavalgust näinud<br />
umbes120 last aastas.<br />
Kui me suudame<br />
tagada väikestele jõhvilastele<br />
lasteaiakoha, kui<br />
pakume konkurentsivõimelist<br />
haridust, kui on võimalik tegeleda spordiga,<br />
huvialaringide töös osaleda ja kui lastevanematel<br />
on kodu, on töö, siis ma loodan, et kaalutakse<br />
tõsisemalt, kas lahkuda Jõhvist või olla<br />
jõhvilane.<br />
Suur väärtus on see, kui su kodukoha inimesed<br />
on õnnelikud.<br />
Tahaks kõik teha selleks, et rahvas oleks<br />
rahul oma linnaga ja uhke oma valla üle.<br />
Nii nagu pere peaks olema üks suur tervik,<br />
nii peaks ka linn ja vald suutma olla üks tervik.<br />
Tahaksin lõpetada Oskar Looritsa mõttega:<br />
“Me ei süvene ajalukku ju mitte selleks, et<br />
minevikku ilutsevalt või haletsevalt takerduda,<br />
vaid selleks, et sealt inspiratsiooni ammutada<br />
maksimaalseks eneseteostuseks olevikus ja<br />
kindlasti ka tulevikusihtide õigeaegseks haaranguks.”<br />
NIINA NEGLASSON<br />
JÕHVI VOLIKOGU ESIMEES<br />
rikkamaks, elanud üle raskeid<br />
aegu, hävinud ja taas üles<br />
ehitatud, saanud<br />
omaks uutele<br />
elanikele,<br />
k a s v a n u d<br />
I d a - Vi r u<br />
maakonna<br />
südameks.<br />
Jõhvi on Eesti<br />
põlevkivitööstuse<br />
keskus,<br />
linn, mis on<br />
majanduse, kultuuri<br />
ja hariduse<br />
arengule avatud. Meie<br />
jaoks on olulisim, et Jõhvi<br />
on taas Eesti kaardil - linnana,<br />
mis otsustab ja mõtleb ise.<br />
Missugune<br />
on Jõhvi<br />
seitsmekümne<br />
aasta pärast?<br />
Ma ei tea. Küll aga kujutan ette,<br />
milline on Jõhvi seitsme aasta pärast.<br />
See on puhas ja turvaline linn, kuhu<br />
tahetakse elama tulla ja jääda. Linna<br />
tunnusmärgid on väga hea gümnaasiumiharidus,<br />
Jõhvi kontserdimaja,<br />
balletifestival, filmifestival, maalifestival,<br />
muinaspäevad, Jõhvi seminarid,<br />
promenaad, Jõhvi teater,<br />
linnamuuseum, Jõhvi orkester.<br />
Unustatud on sellised teemad<br />
nagu Jõhvi viadukt, auklikud<br />
teed, kahanev elanike arv, halb<br />
joogivesi. Jõhvis on piirkonna<br />
parim spordihall, jäähall,<br />
moodne ja autodeta keskväljak,<br />
hotell ja vaba aja keskus kontserdimaja<br />
kõrval, valgustatud ja üritusterohke<br />
linnapark, uus lasteaed, remonditud koolid ja<br />
huvikoolid. Kuid selle tingimus on, et Jõhvis<br />
leidub jätkuvalt teotahtelisi ja nutikaid inimesi,<br />
kes hoolivad Jõhvist ning julgevad otsustada ja<br />
vastutada. Soovin, et endast annaks märku rohkem<br />
inimesi, kes tahavad võimu ja vaimu abil<br />
linna arengusse oma panuse anda. Siin elavad<br />
inimesed on meie uhkus ja linna arengu järjepidevuse<br />
tugi. Selleks, et oma<br />
unistused ja soovid ellu viia,<br />
peame olema töökad, nutikad,<br />
paindlikud ja sallivad.<br />
Loovus ja hea koostöö tagavad<br />
oodatud arengu. Kutsun<br />
üles suhtuma lugupidavalt<br />
oma ligimestesse ja hoidma<br />
häid suhteid naabritega. Jõhvil<br />
läheb hästi ainult siis, kui<br />
läheb hästi ka meie naabritel<br />
ja kogu Ida-Viru maakonnal.<br />
Sõprussuhted<br />
mitme linnaga<br />
Meie omavalitsuse eesmärk on luua vallas<br />
hea kodutunne, tagada vajalikud teenused, toetada<br />
edumeelseid algatusi ning olla professionaalne,<br />
aus ja heatahtlik. Jõhvi soovib olla vald, mis<br />
väärtustab inimest ja kannab rahvuslikke traditsioone<br />
ning kus rahvaarv kasvab ja elukeskkond<br />
areneb. Vaid elujõuline rahvas tagab meie edasikestmise,<br />
meie identiteedi ja järjepidevuse. Jõhvil<br />
on oma nägu ja meelsus, soov olla Ida-Virumaa<br />
arengumootor. Mul on hea meel, et Jõhvil<br />
on palju sõpru - meil on sõprussuhted kaheksa<br />
linnaga väljastpoolt Eestit: Norderstedt Saksamaal,<br />
Loimaa Soomes, Uddevalla Rootsis, Thisted<br />
Taanis, Skien Norras, Kingissepp Venemaal,<br />
Ogre Lätis, Olecko Poolas. Me saame hästi<br />
läbi naabervaldade ja -linnadega. Jõhvil on hea<br />
Arvan, et täna on õige aeg<br />
teha teoks see, mis 1918.<br />
aastal Jõhvil saavutamata<br />
jäi - saada Alutaguse<br />
maakonna keskuseks.<br />
Selleks, et viia ellu oma<br />
unistused ja soovid, peame<br />
olema nutikad, paindlikud,<br />
tolerantsed ja töökad. Loovus<br />
ja hea meeskonnatöö<br />
tagavad oodatud arengu.<br />
Kutsun üles suhtuma lugupidavalt<br />
oma ligimestesse<br />
ja hoidma häid suhteid<br />
oma naabritega.<br />
koostöö naabermaakondade<br />
pealinnade Jõgeva<br />
ja Rakverega.<br />
Hiljuti küsis<br />
Eesti Päevaleht<br />
i n i m e s t e l t ,<br />
millises linnas<br />
nad sooviksid<br />
elada<br />
ja mis neile<br />
linna nime<br />
k u u l d e s<br />
e s m a l t<br />
m e e n u b .<br />
Jõhvi jäi<br />
v a s t a j a t e<br />
a r v a m u s e<br />
kohaselt koos<br />
teiste Ida-Viru<br />
linnadega nimekirja<br />
tagumisse otsa.<br />
Miks? Arvatavasti on siinse<br />
kandi maine kujunenud välja<br />
aastakümnete jooksul ning Virumaa<br />
ees olev sõna Ida toob<br />
tavaeestlase silme ette nõukogude<br />
aja, sisserände, tööstussaaste.<br />
Kas ei oleks aeg teha<br />
teoks see, mis 1918. aastal Jõhvil<br />
saavutamata jäi - saada Alutaguse<br />
maakonna keskuseks? Selle üle rõõmustaksid<br />
ka meie Rakvere sõbrad, kes sel juhul oleksid<br />
Viru maakonna keskus. Virumaa<br />
eest kaoksid ära sõnad<br />
Ida ja Lääne ning maakondade<br />
nimed oleksid Alutaguse<br />
ja Virumaa.Jõhvi ülesanne on<br />
säilitada ja tugevdada oma<br />
isikupära, oma identiteeti. Selleks<br />
on meil kõik võimalused<br />
ja eeldused olemas: meid ei<br />
piira paljudele Eesti väikelinnadele<br />
omane säilitamist vajav südalinnamiljöö,<br />
me saame luua uut, tänapäevast, inimsõbralikku<br />
linnakeskust selle juurde kuuluvate mänguväljakute,<br />
purskkaevude, väikevormide, kohvikute ja<br />
puhkeplatsidega. Me saame anda linnale moodsa<br />
ja tähelepanu püüdva ilme. Jõhvis on praegu<br />
korraga töös kaksteist Eesti tipparhitektide<br />
projekti: spordihall, lasteaed, kohtumaja, kunstikool,<br />
noortekeskus, seltsimaja, politseihoone,<br />
Jewe keskuse laiendus, promenaad,<br />
kesklinna büroohoone,<br />
Rakvere tänava ärihoone ja<br />
keskraamatukogu juurdeehitis.<br />
Miks mitte võiks Jõhvi 20 aasta<br />
pärast olla maailmas sama<br />
tuntud kui Barcelona, kuhu tullakse<br />
vaatama just linna omapära,<br />
arhitektuuri, ainulaadset<br />
linnaruumi ja seda nautivaid<br />
elanikke?<br />
Identiteet on psühholoogiline,<br />
sotsiaalne ja kultuuriline<br />
nähtus. See kujuneb ajaloos,<br />
kultuuris ja võimustruktuurides ning selles on<br />
eriti oluline ühine, kogukondlik kogemus. Me<br />
teeme, loome ja muudame koos. Käesolev hetk<br />
on terviklik vaid siis, kui koondab endas nii minevikku<br />
kui ka tulevikku, mille üle saame aastate<br />
pärast uhked olla.<br />
TAUNO VÕHMAR<br />
JÕHVI VALLAVANEM<br />
Kalev Pritsu joonistused
Change language