2008 Mai - Juuni - Jõhvi Vallavalitsus
14.03.2014 • Views
Share Embed Flag

2008 Mai - Juuni - Jõhvi Vallavalitsus

2008 Mai - Juuni - Jõhvi Vallavalitsus

2008 Mai - Juuni - Jõhvi Vallavalitsus

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
johvi.ee

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

Nr. 5 <strong>Mai</strong> - juuni <strong>2008</strong> Tasuta<br />

<strong>Vallavalitsus</strong><br />

võtab tõenäoliselt<br />

bussijaama üle<br />

Kuna bussijaama operaatorfirma<br />

Jõhvi Varahaldus likvideeritakse, on<br />

vallavalitsus tõsiasja ees, et peab bussijaamas<br />

toimetamise ise üle võtma.<br />

“Bussijaamale uut operaatorfirmat<br />

on praktiliselt võimatu leida, sest bussijaamaga<br />

seonduv on väga ebakindel,”<br />

sõnas vallavanem Tauno Võhmar ja<br />

põhjendas oma sõnu järgnevalt: “Bussijaama<br />

asukohale ja Jewe keskuse esisele<br />

parklaalale on koostatud eskiisprojekt<br />

keskuse laiendamiseks ning mingil<br />

ajahetkel hakatakse seda ehitama. Seega<br />

ei ole praegused bussifirmad bussijaama<br />

haldamisest lühikese perspektiivi tõttu<br />

huvitatud.”<br />

Et seaduse järgi peab bussijaama<br />

töösoleku tagama vald, ei jää Võhmari<br />

sõnul vallal tõenäoliselt muud üle, kui<br />

praegu bussijaamas töötavad inimesed<br />

vallavalitsuse palgale võtta kuni leitakse<br />

mõni parem lahendus.<br />

“Ainult Jõhvil, või õigem oleks öelda<br />

Jõhvi maksumaksjal, ei oleks suurt<br />

bussijaama vaja, piisaks ka kahest pingist<br />

ja katusealusest. Et aga oleme maakonnakeskus<br />

ja linnast sõidavad läbi nii<br />

mitmed kaugliinibussid kui ka maakonnaliinid,<br />

on korralikku bussiootejaama<br />

vaja,” ütles Võhmar.<br />

JT<br />

FOTO Põhjarannik<br />

Jõhvi bussijaama läbivad nii kaugliinibussid,<br />

kui maakonnaliinid<br />

Spordihoone ehitus<br />

kujuneb oodatust<br />

poole odavamaks<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> kinnitas Jõhvi gümnaasiumi<br />

juurde rajatava spordihoone<br />

ehitajaks AS-i Linnaehitus.<br />

Nimetatud firma ehitab hinnapakkumise<br />

järgi spordihoone valmis 31,3<br />

miljoni krooniga.<br />

Nende pakkumine oli kõige soodsam,<br />

osutudes poole odavamaks algselt<br />

ehitusemaksumuseks planeeritud 60<br />

miljonist kroonist.<br />

Spordihoonet soovisid ehitada 18<br />

firmat, tehtud pakkumistest vastasid 15<br />

riigihangete pakkumiste nõuetele.<br />

AS Linnaehitus on riigi ühe suurema<br />

ehitusfirma Eesti Ehitus tütarfirma.<br />

Lisaks spordihoonele ehitab ta Ida-Virumaal<br />

praegu uut Iisaku politsei- ja<br />

päästehoonet, samuti Jõhvis Viru üksikjalaväepataljoni<br />

sööklat.<br />

JT<br />

LASTEPÄEVAHOIUS PÄIKSEKE ON VABU KOHTI<br />

<strong>Mai</strong> keskel avas uksed kaasaegselt<br />

ja lastepäraselt sisustatud<br />

lastepäevahoid Päikseke,<br />

kus kahe lapsehoidja juures<br />

saab olla kümme kahe kuni nelja<br />

aastast last. Praegu on lastepäevahoius<br />

veel vabu kohti.<br />

“Olen siinse teenusega väga<br />

rahul,” ütles Päiksekeses hoida<br />

oleva Damjan Jefimovi ema Jevgenija.<br />

“Siin on suurepärased<br />

ruumid, iga lapse jaoks on hoidjal<br />

aega, õues olemise koht on tore.”<br />

Ta tõdes, et eelistab selliseid tingimusi<br />

lapsele enam kui suures lasteaiarühmas.<br />

Lastepärased ruumid<br />

Heledates toonides lastepäevahoius<br />

on köök, tualett- ja pesemisruum,<br />

mängu- ja magamistuba.<br />

Ruumide korrastamiseks endise<br />

lasteaia Tuluke ruumides on<br />

vallavalitsus andnud üle 400 000<br />

krooni.<br />

Päiksekeses töötavad spetsiaalse<br />

koolituse läbinud lapsehoidjad<br />

ja selline keskus sai teoks<br />

tänu lapsehoidja Galina Lulla eestvedamisele.<br />

Praegu on lastepäevahoius<br />

neli last, kuid tingimustega on tutvumas<br />

käinud paljud vanemad ja<br />

juba juunis lisanduvad rühma uued<br />

lapsed.<br />

Lapsehoiutoetus<br />

tõusis 2700<br />

kroonini kuus<br />

<strong>Mai</strong>st on lastevanematele<br />

makstava lapsehoiutoetuse<br />

määr 2700 krooni ja see on<br />

võrdne kuus makstava lasteaiakoha<br />

maksuga.<br />

Kui last hoiab nõutava koolituse<br />

läbinud ja selle eest tunnistuse<br />

saanud lapsehoidja, siis on vanemal<br />

õigus saada vallalt lapsehoiutoetust.<br />

Vanem sõlmib hoidjaga lepingu,<br />

milles fikseeritakse ka hoidmise<br />

tasu, kui see on suurem,<br />

kui valla poolt määratud toetus,<br />

katab vanem vahe ise, ütles Jõhvi<br />

sotsiaalabi osakonna juhataja<br />

Sirli Tammiste. Tema sõnul maksab<br />

vald toetust selle dokumendi<br />

alusel, mis tõestab, et vanem on<br />

lapsehoiu eest tasunud.<br />

Lastehoiutoetuse vormistamiseks<br />

tuleb pöörduda perespetsialisti<br />

Pille Rüütli poole, tema kabinet<br />

vallavalitsuses on 320 ja infot<br />

saab telefonil 3364870. Vastuvõtt:<br />

esmaspäeval ja neljapäeval kella<br />

9 - 12 ja 13.30 - 16.<br />

JT<br />

Aasta ema: “Kannatust ja mõistvat<br />

suhtumist peab olema”<br />

ERIKA PRAVE foto<br />

Päiksekese lapsed avamispäeval poseerimas<br />

Päiksekese lastepäevahoid on<br />

Sompa tänaval noortekeskuse teisel<br />

korrusel ja see on esialgu avatud<br />

argipäeviti kella 7.30 - 19.30-ni.<br />

Teenuse tasu on 35 krooni<br />

tund. Jõhvi valla elanikele maksab<br />

vallavalitsus lapsehoiuteenuse<br />

ostmise eest toetust kuni 2700<br />

krooni kuus.<br />

JT<br />

Anne Rahuoja lapselaps Lauraga, kelle käsitöötunnid on veel ees<br />

ERIKA PRAVE foto<br />

Tänavu Jõhvi valla aasta ema tiitliga pärjatud käsitöömeister Anne Rahuoja sõnul<br />

on õnneliku pereelu retseptiks mõistev suhtumine ja kannatlikkus ning usk, et<br />

kõigest saab üle.<br />

Loe ka lk.5<br />

Lühidalt<br />

mai volikogus<br />

vastuvõetud otsustest<br />

Eelarvet muudeti<br />

Kuna Jõhvi gümnaasiumi spordihoone<br />

ehitus läheb maksma vähem, kui esialgselt<br />

planeeritud 60 miljonit krooni, läbis<br />

volikogus esimese lugemise eelarve muudatus<br />

12,2 miljoni krooni ulatuses. Nimetatud<br />

summa kulutatakse järgmiselt: 10,5<br />

miljoni krooni eest parandatakse teid, alla<br />

poole miljoni on ette nähtud heitveekäitluse<br />

kapitalikuludeks ja rohkem kui miljon<br />

krooni läheb Jõhvi Vene Gümnaasiumi<br />

kunstmurukattega mänguväljaku rekonstrueerimiseks.<br />

Algselt oli selleks tegevuseks<br />

eelarves ettenähtud pool miljonit<br />

krooni. Miljoni krooniga toetab väljaku korrastamist<br />

Haridus-ja Teadusministeerium.<br />

Et aga objekti kogumaksumuseks kujunes<br />

3,2 miljonit krooni, tuleb vallal omaosalusena<br />

kergendada rahakotti 1,7 miljoni<br />

krooni võrra.<br />

Teedesse 10 miljonit enam<br />

Lisaks teederemondiks algselt eelarves<br />

eraldatud 12,8 miljonile kroonile<br />

lisandub eelarve muutuse tõttu veel 10,5<br />

miljonit. Raha läheb külateede tolmuvabaks<br />

muutmiseks ja Hariduse tänava<br />

rekonstrueerimiseks.<br />

Volikogu eelarvekomisjoni esimees<br />

Viktor Nikolai ütles, et selline eelarve<br />

muudatus on meeldiv: “Meil on muudatuste<br />

teel võimalik raha suunata väga<br />

olulistesse asjadesse, nagu teede remont<br />

ja sportimistingimuste parandamine<br />

linnas.”<br />

Vald asutab MTÜ<br />

Vald osaleb asutatava mittetulundusühingu<br />

(MTÜ) Virumaa Nõustamisja<br />

Aktiviseerimiskeskus loomises. See<br />

keskus aitab pikaajalistel töötutel ja<br />

puuetega inimestel endale amet leida.<br />

“Arvame, et keskuse töös osalevad<br />

inimesed saavad ka vallale erinevaid<br />

lihtsamaid töid teha, on see siis territooriumi<br />

koristamine või midagi muud,” ütles<br />

Jõhvi sotsiaalabi osakonna juhataja<br />

Sirli Tammiste.<br />

Loodav MTÜ jätkab läinud aasta aprillis<br />

avatud Ida-Viru Keskregiooni vähese<br />

konkurentsivõimega inimestele mõeldud<br />

aktiviseerimiskeskuse tööd. Tegemist<br />

oli Jõhvi, Toila, Mäetaguse, Kohtla<br />

valla ja Tööturuameti ühisprojektiga, mis<br />

sai raha Euroopa Sotsiaalfondist, kaasfinantseerijateks<br />

olid Tööturuamet ning<br />

omavalitsused.<br />

Nimetatud keskus töötab käesoleva<br />

aasta 31. juulini, selle töö jätkamiseks<br />

luuaksegi MTÜ.<br />

Tänavatel uued nimed<br />

Kose küla sai juurde viis uut tänavat,<br />

nüüd on vallas ametlikult Põllu tänav,<br />

Männi tänav, Metsa tänav, Oru tee ja<br />

Aia tee. Kuna Põllu tänav on ka Jõhvi<br />

linnas, siis on aadressandmeteks: Jõhvi<br />

vald, Kose küla, Põllu tee. Jõhvi linna lisandus<br />

V. Härma tänav.<br />

Komisjonidel uued<br />

aseesimehed<br />

Volikogu valis haridus- ja noorsootöökomisjoni<br />

aseesimeheks Kalmer<br />

Sokmani. Komisjoni juhib endiselt Elle<br />

Seliverstova.<br />

Kultuuri- ja sporditöökomisjoni aseesimeheks<br />

valiti Allan Valk. Komisjoni<br />

esimees on Kalmer Puul.

2 Arvamus <strong>Mai</strong> - juuni <strong>2008</strong><br />

Jõhvist seitsme aasta pärast<br />

Vallavanem Tauno Võhmari kõne Jõhvi 70.<br />

sünnipäeva kontsertaktusel 3. mail Jõhvi kontserdimajas<br />

(avaldame lühendatult)<br />

Jõhvi volikogu esimehe Niina<br />

Neglassoni kõne Jõhvi 70.<br />

sünnipäeva kontsertaktu-<br />

sel.<br />

Eks igaühes on<br />

peidus oma tunded<br />

ja emotsioonid kohtumistest<br />

Jõhviga.<br />

Iga esmakohtumise<br />

korral valitseb<br />

hinges teadmatus,<br />

kuidas mulle sobib,<br />

kuidas mina sobin.<br />

Mina,<br />

Mulgimaal<br />

sündinu ja Tartu Ülikooli<br />

lõpetanu, saabusin Ida-Virumaale<br />

ja Jõhvi 22 aastat<br />

tagasi. Ausalt öeldes, oli mõte,<br />

et oma kohustusliku 3-aastase<br />

suunamisaja lõppedes lahkun siit<br />

kohe. Tol ajal tundus Jõhvi nii võõras,<br />

elu oleks kulgenud nagu teises<br />

maailmas, oli tunne, et see ei ole<br />

küll see Eestimaa, kus ma 25 aastat<br />

enne elanud olin.<br />

Aga eks elus on ikka nii, et on<br />

asju, mida me muuta saame ja<br />

neid, mida muuta ei saa, siis<br />

peab oskama ka viimastega<br />

leppida.<br />

Õigetest otsustest<br />

sõltub kõik<br />

22 aasta jooksul on elu siin, meie kodus<br />

Jõhvis, küll tundmatuseni muutunud. On peretuttavaid,<br />

kes satuvad meie kodulinna harva<br />

ja tõdevad alati, et meie linn muutub, areneb ja<br />

läheb aina edasi.<br />

Jah, Jõhvi on minu kodu ja kuigi ma ei ole<br />

oma juurtega põline jõhvilane, siis oma hinges<br />

ja oma südames olen seda kindlasti. Meil kõigil,<br />

volikogu liikmetel, on vastutus oma valijate,<br />

oma valla ees.<br />

Vald on edukas siis, kui töösse on haaratud<br />

kõik valla elanikud. Inimesed peavad aru<br />

saama, et nende arvamus on tähtis. Just oma<br />

valitud ja usaldatud inimestest sõltub meie<br />

kõigi tulevik.<br />

Iga otsus tuleb vastu võtta läbimõeldult ja<br />

kaalutletult. Nii volikogu kui ka vallavalitsuse<br />

töö peab olem aus ja läbipaistev. Meil on kohustus<br />

saadut hoida ja edasi kanda.<br />

Meie kõigi eesmärk peaks olema turvalise,<br />

Küll aga kujutan ette, milline<br />

on Jõhvi 7 aasta pärast.<br />

See on puhas ja turvaline<br />

linn, kuhu tahetakse elama<br />

tulla ja jääda.<br />

1. mail 1938. aastal hakkas kehtima linnaseadus,<br />

millega anti esmakordselt linnaõigused<br />

14 tolleaegsele alevile, sealhulgas Jõhvile. See<br />

oli Eesti Vabariigi püüe tugevdada<br />

kohalikke omavalitsusi,<br />

mille käigus jagati linnad neljaks:<br />

pealinnaks ning elanike<br />

arvu järgi esimese, teise ja<br />

kolmanda astme linnadeks.<br />

Jõhvi kuulus toona kolmanda<br />

astme linnade ehk väikelinnade<br />

hulka. Esimesed Jõhvi linnavolikogu<br />

valimised toimusid 1939. aasta sügisel.Linnade<br />

saatus ja areng on erinev. Mõne<br />

linna elanikkond on kasvanud kümme korda,<br />

mõnel teisel vaid paar korda. Jõhvi linn, kus<br />

1938. aastal elas kaks ja pool tuhat inimest, on<br />

toonastest linnaõigused saanud väikelinnadest<br />

nüüdseks oma 11 500 elanikuga suurim. Jõhvist<br />

on saanud maakonna keskus ja üks Eesti<br />

neljast regionaalkeskusest. Vahepeal, aastatel<br />

1960-1991, oli Jõhvi Kohtla-Järve linna<br />

koosseisus. Oma linnastaatuse taastas ta 1992.<br />

aastal. Seda eelkõige tänu kodanikualgatusel<br />

kokku tulnud Jõhvi Taastavale Kogule. Taasiseseisvunud<br />

Jõhvi linnanõukogu esimesed valimised<br />

toimusid 2. veebruaril<br />

1992. Juulis 1992 sai Jõhvi<br />

linn uuesti Eesti Linnade Liidu<br />

liikmeks. Linnaelanikke<br />

oli toona 16 500.<br />

Linn areneb<br />

Kuigi Jõhvi valla ja linna<br />

ühinemisel 2006. aastal moodustus<br />

uus omavalitsusüksus Jõhvi vald, ei ole<br />

Jõhvi linn kuhugi kadunud. Jõhvi linn areneb<br />

iga päevaga edasi, et olla väärikas ja turvaline<br />

kodu siinsetele elanikele ning meeldiv kohtumispaik<br />

linna külalistele.<br />

Mis on seitsmekümne aasta jooksul muutunud?<br />

Jõhvi on saanud suuremaks, vanemaks,<br />

Eesmärk on koduse Jõhvi loomine<br />

hubase ja koduse Jõhvi loomine.<br />

Mul on kahju, et tihtipeale<br />

kipuvad inimesed jääma<br />

passiivseks, seda nii valimistel<br />

kui ka avalikele<br />

väljapanekutele pandud<br />

otsuste suhtes, mida on<br />

alati võimalik omalt<br />

poolt täiendada. Tihtipeale<br />

on kuulda<br />

arvamust, et minu<br />

sõna ei muuda midagi.<br />

Aga võib ju<br />

muuta, ainult oma<br />

arvamus tuleb teatavaks<br />

teha.<br />

Mõned aastad<br />

tagasi oli aeg, kus ka<br />

Jõhvis vähenes vus, tuli sulgeda las-<br />

sündija<br />

viimastel aastatel<br />

teaedu. Täna võime<br />

öelda, et viimasel<br />

paaril aastal on sündivus<br />

vallas tõusnud<br />

on ilmavalgust näinud<br />

umbes120 last aastas.<br />

Kui me suudame<br />

tagada väikestele jõhvilastele<br />

lasteaiakoha, kui<br />

pakume konkurentsivõimelist<br />

haridust, kui on võimalik tegeleda spordiga,<br />

huvialaringide töös osaleda ja kui lastevanematel<br />

on kodu, on töö, siis ma loodan, et kaalutakse<br />

tõsisemalt, kas lahkuda Jõhvist või olla<br />

jõhvilane.<br />

Suur väärtus on see, kui su kodukoha inimesed<br />

on õnnelikud.<br />

Tahaks kõik teha selleks, et rahvas oleks<br />

rahul oma linnaga ja uhke oma valla üle.<br />

Nii nagu pere peaks olema üks suur tervik,<br />

nii peaks ka linn ja vald suutma olla üks tervik.<br />

Tahaksin lõpetada Oskar Looritsa mõttega:<br />

“Me ei süvene ajalukku ju mitte selleks, et<br />

minevikku ilutsevalt või haletsevalt takerduda,<br />

vaid selleks, et sealt inspiratsiooni ammutada<br />

maksimaalseks eneseteostuseks olevikus ja<br />

kindlasti ka tulevikusihtide õigeaegseks haaranguks.”<br />

NIINA NEGLASSON<br />

JÕHVI VOLIKOGU ESIMEES<br />

rikkamaks, elanud üle raskeid<br />

aegu, hävinud ja taas üles<br />

ehitatud, saanud<br />

omaks uutele<br />

elanikele,<br />

k a s v a n u d<br />

I d a - Vi r u<br />

maakonna<br />

südameks.<br />

Jõhvi on Eesti<br />

põlevkivitööstuse<br />

keskus,<br />

linn, mis on<br />

majanduse, kultuuri<br />

ja hariduse<br />

arengule avatud. Meie<br />

jaoks on olulisim, et Jõhvi<br />

on taas Eesti kaardil - linnana,<br />

mis otsustab ja mõtleb ise.<br />

Missugune<br />

on Jõhvi<br />

seitsmekümne<br />

aasta pärast?<br />

Ma ei tea. Küll aga kujutan ette,<br />

milline on Jõhvi seitsme aasta pärast.<br />

See on puhas ja turvaline linn, kuhu<br />

tahetakse elama tulla ja jääda. Linna<br />

tunnusmärgid on väga hea gümnaasiumiharidus,<br />

Jõhvi kontserdimaja,<br />

balletifestival, filmifestival, maalifestival,<br />

muinaspäevad, Jõhvi seminarid,<br />

promenaad, Jõhvi teater,<br />

linnamuuseum, Jõhvi orkester.<br />

Unustatud on sellised teemad<br />

nagu Jõhvi viadukt, auklikud<br />

teed, kahanev elanike arv, halb<br />

joogivesi. Jõhvis on piirkonna<br />

parim spordihall, jäähall,<br />

moodne ja autodeta keskväljak,<br />

hotell ja vaba aja keskus kontserdimaja<br />

kõrval, valgustatud ja üritusterohke<br />

linnapark, uus lasteaed, remonditud koolid ja<br />

huvikoolid. Kuid selle tingimus on, et Jõhvis<br />

leidub jätkuvalt teotahtelisi ja nutikaid inimesi,<br />

kes hoolivad Jõhvist ning julgevad otsustada ja<br />

vastutada. Soovin, et endast annaks märku rohkem<br />

inimesi, kes tahavad võimu ja vaimu abil<br />

linna arengusse oma panuse anda. Siin elavad<br />

inimesed on meie uhkus ja linna arengu järjepidevuse<br />

tugi. Selleks, et oma<br />

unistused ja soovid ellu viia,<br />

peame olema töökad, nutikad,<br />

paindlikud ja sallivad.<br />

Loovus ja hea koostöö tagavad<br />

oodatud arengu. Kutsun<br />

üles suhtuma lugupidavalt<br />

oma ligimestesse ja hoidma<br />

häid suhteid naabritega. Jõhvil<br />

läheb hästi ainult siis, kui<br />

läheb hästi ka meie naabritel<br />

ja kogu Ida-Viru maakonnal.<br />

Sõprussuhted<br />

mitme linnaga<br />

Meie omavalitsuse eesmärk on luua vallas<br />

hea kodutunne, tagada vajalikud teenused, toetada<br />

edumeelseid algatusi ning olla professionaalne,<br />

aus ja heatahtlik. Jõhvi soovib olla vald, mis<br />

väärtustab inimest ja kannab rahvuslikke traditsioone<br />

ning kus rahvaarv kasvab ja elukeskkond<br />

areneb. Vaid elujõuline rahvas tagab meie edasikestmise,<br />

meie identiteedi ja järjepidevuse. Jõhvil<br />

on oma nägu ja meelsus, soov olla Ida-Virumaa<br />

arengumootor. Mul on hea meel, et Jõhvil<br />

on palju sõpru - meil on sõprussuhted kaheksa<br />

linnaga väljastpoolt Eestit: Norderstedt Saksamaal,<br />

Loimaa Soomes, Uddevalla Rootsis, Thisted<br />

Taanis, Skien Norras, Kingissepp Venemaal,<br />

Ogre Lätis, Olecko Poolas. Me saame hästi<br />

läbi naabervaldade ja -linnadega. Jõhvil on hea<br />

Arvan, et täna on õige aeg<br />

teha teoks see, mis 1918.<br />

aastal Jõhvil saavutamata<br />

jäi - saada Alutaguse<br />

maakonna keskuseks.<br />

Selleks, et viia ellu oma<br />

unistused ja soovid, peame<br />

olema nutikad, paindlikud,<br />

tolerantsed ja töökad. Loovus<br />

ja hea meeskonnatöö<br />

tagavad oodatud arengu.<br />

Kutsun üles suhtuma lugupidavalt<br />

oma ligimestesse<br />

ja hoidma häid suhteid<br />

oma naabritega.<br />

koostöö naabermaakondade<br />

pealinnade Jõgeva<br />

ja Rakverega.<br />

Hiljuti küsis<br />

Eesti Päevaleht<br />

i n i m e s t e l t ,<br />

millises linnas<br />

nad sooviksid<br />

elada<br />

ja mis neile<br />

linna nime<br />

k u u l d e s<br />

e s m a l t<br />

m e e n u b .<br />

Jõhvi jäi<br />

v a s t a j a t e<br />

a r v a m u s e<br />

kohaselt koos<br />

teiste Ida-Viru<br />

linnadega nimekirja<br />

tagumisse otsa.<br />

Miks? Arvatavasti on siinse<br />

kandi maine kujunenud välja<br />

aastakümnete jooksul ning Virumaa<br />

ees olev sõna Ida toob<br />

tavaeestlase silme ette nõukogude<br />

aja, sisserände, tööstussaaste.<br />

Kas ei oleks aeg teha<br />

teoks see, mis 1918. aastal Jõhvil<br />

saavutamata jäi - saada Alutaguse<br />

maakonna keskuseks? Selle üle rõõmustaksid<br />

ka meie Rakvere sõbrad, kes sel juhul oleksid<br />

Viru maakonna keskus. Virumaa<br />

eest kaoksid ära sõnad<br />

Ida ja Lääne ning maakondade<br />

nimed oleksid Alutaguse<br />

ja Virumaa.Jõhvi ülesanne on<br />

säilitada ja tugevdada oma<br />

isikupära, oma identiteeti. Selleks<br />

on meil kõik võimalused<br />

ja eeldused olemas: meid ei<br />

piira paljudele Eesti väikelinnadele<br />

omane säilitamist vajav südalinnamiljöö,<br />

me saame luua uut, tänapäevast, inimsõbralikku<br />

linnakeskust selle juurde kuuluvate mänguväljakute,<br />

purskkaevude, väikevormide, kohvikute ja<br />

puhkeplatsidega. Me saame anda linnale moodsa<br />

ja tähelepanu püüdva ilme. Jõhvis on praegu<br />

korraga töös kaksteist Eesti tipparhitektide<br />

projekti: spordihall, lasteaed, kohtumaja, kunstikool,<br />

noortekeskus, seltsimaja, politseihoone,<br />

Jewe keskuse laiendus, promenaad,<br />

kesklinna büroohoone,<br />

Rakvere tänava ärihoone ja<br />

keskraamatukogu juurdeehitis.<br />

Miks mitte võiks Jõhvi 20 aasta<br />

pärast olla maailmas sama<br />

tuntud kui Barcelona, kuhu tullakse<br />

vaatama just linna omapära,<br />

arhitektuuri, ainulaadset<br />

linnaruumi ja seda nautivaid<br />

elanikke?<br />

Identiteet on psühholoogiline,<br />

sotsiaalne ja kultuuriline<br />

nähtus. See kujuneb ajaloos,<br />

kultuuris ja võimustruktuurides ning selles on<br />

eriti oluline ühine, kogukondlik kogemus. Me<br />

teeme, loome ja muudame koos. Käesolev hetk<br />

on terviklik vaid siis, kui koondab endas nii minevikku<br />

kui ka tulevikku, mille üle saame aastate<br />

pärast uhked olla.<br />

TAUNO VÕHMAR<br />

JÕHVI VALLAVANEM<br />

Kalev Pritsu joonistused

<strong>Mai</strong> - juuni <strong>2008</strong><br />

LÜHIDALT<br />

Jõhvis on valdavalt<br />

väikeettevõtted<br />

Jõhvi vallas oli 2006.<br />

aasta seisuga 463 ettevõtet,<br />

millest enamik paikneb<br />

Jõhvi linnas.<br />

Nagu näitab OÜ Geomedia<br />

läbi viidud uuring, on valla<br />

ettevõtlusstruktuuris valdavad<br />

kuni üheksa töötajaga väikeetteevõtted.<br />

Neid on kolmveerand<br />

ettevõtete koguarvust.<br />

Valla ettevõtete eelistatumad<br />

tegevusvaldkonnad on hulgija<br />

jaekaubandus, kinnisvara<br />

ja äriteenindus ning ehitus.<br />

Geomedia uuringu andmetel<br />

kasvas ettevõtete arv<br />

kolme aasta jooksul, ajavahemikus<br />

2002 - 2005 aastal, ligi<br />

poole võrra. Ettevõtete juurdekasv<br />

toimus peamiselt kinnisvara-ja<br />

äriteenindussektoris,<br />

ehituses ning veonduse,<br />

laonduse ja side valdkonnas.<br />

Valla tööjõumahukamateks<br />

ettevõtlussektoriteks on<br />

mäetööstus, veondus, laondus<br />

ja side, töötlev tööstus<br />

ning kinnisvara ja äriteenindus,<br />

kus on hõivatud 77%<br />

valla ettevõtluse tööjõust,<br />

seisab Geomedia uuringus.<br />

Enamik ettevõtluses hõivatud<br />

töötajaid töötab Jõhvi linnas.<br />

Jõhvi ettevõtete keskmine<br />

käive on 57,2 miljonit krooni<br />

ning keskmise käibe kasv<br />

on olnud suurim põllumajandussektoris.<br />

Valla ettevõtete<br />

keskmine ärikasum oli 2006.<br />

aastal 3,7 miljonit krooni ning<br />

suurim keskmine ärikasum oli<br />

mäetööstuses, see oli 38,9<br />

miljonit krooni.<br />

JT<br />

Sõpruslinnad: Jõhvi<br />

areng on hämmastav<br />

Jõhvi 70. juubelil külas<br />

olnud sõpruslinnade esindajad<br />

tunnustasid Jõhvi kiiret<br />

arengut ja külalislahket<br />

vastuvõttu.<br />

“Olen Jõhvis juba kümnendat<br />

korda ja pean ütlema,<br />

et iga kord siia tulles on linnas<br />

midagi uut,” ütles Norderstedti<br />

linnapea Wolfgang<br />

Kelm. Ta meenutas aegu,<br />

mil saksa sõpruslinnast toodi<br />

Jõhvi humanitaarabi. Nüüdseks<br />

on vajadus sellise abi<br />

järele kadunud, tõdes meer.<br />

Ta avaldas head meelt selle<br />

üle, et Jõhvi julgeb muutuda<br />

ning jõhvilased sellega kaasa<br />

lähevad.<br />

Sõpruslinna Thistedi linnapea<br />

tunnustas samuti Jõhvi<br />

arengut ning kutsus vallajuhte<br />

Norrasse külla, et näidata<br />

oma linna, millest Jõhvi võiks<br />

uusi ideid ammutada.<br />

Kõik Jõhvi sünnipäeval olnud<br />

sõpruslinnade esindajad<br />

kiitsid Jõhvi poolset vastuvõttu<br />

ning avaldasid lootust, et<br />

senine hea koostöö jätkub.<br />

2.-4. maini olid Jõhvis<br />

seitsme sõpruslinna esindajad<br />

Saksamaalt, Poolast, Lätist,<br />

Soomest, Rootsist,Venemaalt<br />

ja Taanist.<br />

JT<br />

foto ERAKOGU<br />

Sõprulinnade esindajad<br />

istutasid parki puu<br />

Kuusteist aastat erapoode<br />

pidanud ettevõtja, kes soovis<br />

jääda anonüümseks, tõdes, et<br />

väikepoodide majandamine<br />

muutub kuust kuusse raskemaks<br />

ja ei tasu majanduslikus<br />

mõttes juba ammu ära.<br />

Ettevõtja ütles, et on ühe<br />

oma kauplustest müüki pannud<br />

ning ei välista ka teise sulgemist<br />

lähitulevikus.<br />

“Väikepoodide käive on<br />

praktiliselt olematu,” ütles ta.<br />

Põhiline müügiartikkel väikeses<br />

poes on odav viin ning leib ja<br />

piim. Kaupluste kundedeks on<br />

valdavalt viinaninad ning eakad<br />

inimesed, kes ei jõua endale toi-<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> poode ei ava<br />

Iga paari kuu tagant saab<br />

vallavalitsus kirja, kus grupp<br />

inimesi palub mõne poe avamist<br />

näiteks Mikros või mujal,<br />

kus kauplust pole. Samas pole<br />

poodide avamine või likvideerimine<br />

vallavalitsuse ülesanne.<br />

“Poe pidamine pole vallavalitsuse<br />

määrata. See on eraettevõtluse<br />

asi, kui kaupmees näeb,<br />

et on majanduslikult mõistlik<br />

kauplust majandada, siis ta teeb<br />

seda. Kui aga see ära ei tasu,<br />

paneb ta poeuksed kinni,” ütles<br />

vallavanem Tauno Võhmar.<br />

“Selles suhtes on see elu para-<br />

Uudised<br />

Lennupäeval näeb õhus “surmasõlmi”<br />

Jõhvi lennuväljal toimuva<br />

teise lennupäeva naelaks on<br />

Euroopa meistri Oleg Botvini<br />

demonstratsioonesinemised,<br />

sealhulgas “surmasõlmede”<br />

tegemine lennukil JAK 52.<br />

“Lennupäeva eesmärk on<br />

anda Jõhvi lennuväljale uus<br />

elu,” ütles ürituse üks korraldajatest,<br />

Jõhvi volikogu liige Kalev<br />

Naur.<br />

“Tahame kokku kutsuda<br />

need, kellel on huvi lennukite ja<br />

lendamise vastu.”<br />

Nauri sõnul võiks kõik kohalikud<br />

lennundusega tegelevad<br />

klubid endast teada anda ja liituda<br />

vastloodud lennuvälja sihtasutusega.<br />

Nauri sõnul esinevad lennupäeval<br />

Eesti selle ala entusiastid,<br />

kes pakuvad päev läbi põnevat<br />

vaatemängu. Päev algab langevarjuhüpetega.<br />

Kahel korral päeva jooksul<br />

saab närvikõdi tunda Euroopa<br />

meistri Oleg Botvini demonstratsioonesinemisi<br />

vaadates.<br />

Terve päeva jooksul on võimalik<br />

teavet küsida Eesti Era- ja<br />

Harrastuspilootide Liidu liikmetelt<br />

ning Tartu Lennukolledži<br />

töötajatelt.<br />

Möödunud aastal toimunud<br />

1. lennupäev kujunes muljete- ja<br />

rahvarohkeks, see puhus pärast<br />

paarikümne aastast varjusurma<br />

lennuväljale taas elu sisse.<br />

JÕHVI LENNUPÄEV<br />

07.06.<strong>2008</strong><br />

Kava<br />

11.45-12.00 Briifing pilootidele<br />

12.00-12.15 Jõhvi teise lennupäeva<br />

avamine AN 2-st hüppavad<br />

langevarjurid.<br />

12.15-12.30 Mudellennukite demonstratsioonlend.<br />

12.30- 12.45 Mudellennukite<br />

õhulahing.<br />

Langevarjur Anti Kopliste esines lennupäeval möödunud aastal<br />

12.45-13.00 Kõrgema pilotaaži<br />

demonstratsioonesinemine lennukil<br />

JAK 52 Euroopa meister Oleg<br />

Botvin<br />

13.00-13.45 Demonstratsioonlennud<br />

Ikarus C42, Cessna 150 ja<br />

Cessna 172 lennukitel<br />

13.45 -14.15 Langevarjuhüpped<br />

lennukilt AN 2<br />

14.15-14.30 Kõrgema pilotaaži<br />

demonstratsioonesinemine lennukil<br />

JAK 52 Euroopa meister Oleg<br />

Botvin<br />

Väikepoe pidamine on aina keerulisem<br />

dupoolist linnast vedada. Aga ka<br />

väikelaste emad, kes haaravad<br />

puuduva produkti kodu kõrvalt<br />

tillukesest poest.<br />

Tagasihoidlik kaubavalik<br />

Tõsiasi on, et väikese käibe<br />

pärast on poes ka suhteliselt tagasihoidlik<br />

kaubavalik ning pakutava<br />

hinnad on priskemad kui<br />

suurtes ketikauplustes. “Eks hind<br />

ja kaubavalik ongi need, mis inimesi<br />

valikuid tegema panevad.<br />

Samas, hulgimüügifirmad annavad<br />

soodustust kui ostad teatud<br />

summa eest, kui aga ostuhind<br />

jääb soodustusest allapoole, polegi<br />

midagi teha. Samas pole mul<br />

tamatus, nii nagu maapiirkondadest<br />

kaovad väikepoed, kaovad<br />

need ka Jõhvist.”<br />

Jõhvis on isegi suhteliselt<br />

soodne see, et toidukaupade<br />

kauplused asuvad kesklinnas. Samas<br />

arvas vallavanem, et umbes<br />

viie aasta pärast kolivad need äärelinna<br />

ümber, nii nagu see mujal<br />

maailmas on, et suured ketikauplused<br />

asuvad keskusest väljas.<br />

“Ajafaktor on praegu selline,<br />

mis ei soodusta väikepoode ja<br />

seda vallavalitsus paraku muuta<br />

ei saa,” sõnas Võhmar.<br />

JT<br />

KALLE PÄRDI foto<br />

14.30-15.00 Paraplaanide demonstratsioonlend<br />

.<br />

15.00-16.00 Soovijate sõidutamine<br />

lennukiga<br />

Kogu lennunduspäeva vältel annavad<br />

teavet Eesti Era- ja Harrastuspilootide<br />

Liidu liikmed ning<br />

lenduriks õppimise võimalusi tutvustab<br />

Tartu Lennukolledž.<br />

Päeva juht ja kommentaator<br />

Tõnis Lepp.<br />

mõtet megakoguseid osta, sest<br />

kaup jääks lihtsalt kätte,” kõneles<br />

ettevõtja. Ta tõdes, et püüab<br />

sissetulekutest kõigepealt maksta<br />

ära kõik võlad ja müüjatele palgad<br />

ning viimased paar kuud on<br />

juhtunud nii, et polegi millest endale<br />

palka maksta.<br />

Ettevõtja tõdes, et väikepoodide<br />

allesjäämine on suuresti<br />

inimeste valikute küsimus, kui<br />

eelistatakse ketikauplusi ning<br />

väga paljudel on autod, millega<br />

on mugav ka kaugemal suures<br />

kaupluses käia, siis pole väikepoodidel<br />

muud valikut kui uksed<br />

kinni panna. JT<br />

Vald tahab enda<br />

omandusse endist<br />

poehoonet<br />

Vald taotleb munitsipaalomandisse<br />

Jõhvis Kaare tänav<br />

33 asuva endise kaupluse<br />

hoone.<br />

“Selle hoonega ei saa enne,<br />

kui ta pole munitsipaalomandis,<br />

mingeid tehinguid teha,”<br />

kommenteeris volikogu taotlust<br />

vallasekretär Piia Lipp.<br />

Maa munitsipaalomandisse<br />

andmise otsustaja on Ida-Viru<br />

maavanem.<br />

Kaare 33 olnud kauplus on<br />

suletud olnud viimased paar<br />

aastat. JT<br />

Lastelaager on juunis<br />

Kultuuri- ja huvikeskus<br />

korraldab juba teist suve linnalaagri<br />

esimesest viienda<br />

klassi lastele.<br />

Laagris on kolm vahetust<br />

- üks neljapäevane ja kaks viiepäevast,<br />

ütles kultuuri- ja huvikeskuse<br />

loomejuht Anna Maskajeva.<br />

Linnalaagris tegutsevad lapsed<br />

kella 9-16 Viljandi kultuuriakadeemia<br />

tudengitest kasvatajate<br />

pilgu all.<br />

Lastele on plaanitud erinevaid<br />

väljasõite ja ekskursioone,<br />

Lätlased õppisid Jõhvis<br />

omavalitsuste liitmist<br />

Et Lätis kavandatakse järgmisel<br />

aastal kohustuslikku<br />

haldusreformi, käis mai lõpus<br />

sõpruspiirkonnast Ogrest rühm<br />

ametnikke jõhvilastelt vastavaid<br />

kogemusi saamas.<br />

Volikogu andis loa<br />

tee-ehituseks<br />

Volikogu andis kooskõlastuse<br />

Kukruse-Jõhvi teelõigu<br />

remondiks, sest seaduse kohaselt<br />

peab tee-ehituse planeeringu<br />

kooskõlastama naabrusesse<br />

jäävate maakondade<br />

maavanematega ja planeeritava<br />

maa-ala kohalike omavalitsustega.<br />

“Maavanem on pöördunud<br />

kõikide omavalitsuste poole, et<br />

kooskõlastus saada. Anname<br />

selle ka omalt poolt, et tee-ehitus<br />

saaks lõpuks pihta hakata,” ütles<br />

valla õigusnõunik Riho Sillar.<br />

Maanteameti andmetel rekonstrueeritakse<br />

Kukruse-Jõhvi<br />

vahelisel teelõigul põhiteed ligemale<br />

7,4 km ulatuses.<br />

Jalgratturite ja jalakäijate<br />

tarvis tuleb Jõhvist Kohtla-Järve<br />

Järve linnaosa lähistele ulatuv<br />

ligi 7 kilomeetri pikkune kergliiklustee.<br />

Maanteeameti info kohaselt<br />

ehitatakse teele neli eritasandilist<br />

ristmikku, neli ringristmikku<br />

ja neli viadukti ning kaks<br />

jalakäijate silda. Liiklusohutuse<br />

tagamiseks eraldatakse sõidusuunad<br />

eraldusriba ja põrkepiirdega.<br />

Rajatakse 5,3 kilomeetri<br />

pikkuses teeäärset valgustust ja<br />

püstitatakse ligemale 2,6 kilomeetrit<br />

müratõkkeid.<br />

Maanteameti andmetel pai-<br />

3<br />

samuti saavad nad osaleda suvistes<br />

huvialaringides.<br />

Linnalaager käib söömas<br />

Jõhvi gümnaasiumis. Tuusik<br />

laagrisse maksab sõltuvalt laagri<br />

kestvusest 160-200 krooni.<br />

Eelmisel aastal korraldatud<br />

linnalaager oli laste seas väga<br />

populaarne, neile lastevanematele,<br />

kes peavad ise juunis tööl<br />

käima, on see hea võimalus lapsele<br />

linnas mingit tegevust pakkuda.<br />

JT<br />

Lätlastele rääkisid omavalitsuste<br />

liitumisega seonduvast<br />

abivallavanem Vello Juhkov,<br />

vallasekretär Piia Lipp ja endine<br />

volikogu esimees Vallo Reimaa.<br />

JT<br />

FOTO ERIKA PRAVE<br />

Ogre sõpruspiirkonnast Lätist oli külas 8 inimest volikogudest ja<br />

5 omavalitsusametnikku<br />

galdatakse tee püsivuse tagamiseks<br />

muldkeha alla geovõrk,<br />

rajatiste vajumise vältimiseks<br />

ehitatakse sillad ja viaduktid betoonvaiadele,<br />

mis toetuvad kaevanduskäikude<br />

põhja.<br />

Teelõik peab valmis saama<br />

2010. aastaks ja selle maksumus<br />

on peaaegu miljard krooni, millest<br />

ligemale 200 miljonit krooni<br />

annab Euroopa Liit, ülejäänu<br />

maksab Eesti riik.<br />

JT<br />

Kukruse-Jõhvi<br />

vaheline teelõik<br />

* Neljarealine ligemale 7<br />

km pikkune maanteelõik ehitati<br />

1972. aastal, pärast seda<br />

pole kapitaalremonti tehtud.<br />

Kuna teelõik asub endise<br />

kaevanduse kohal, siis on<br />

maapinna vajumine veelgi<br />

halvendanud maantee olukorda.<br />

* Sel teelõigul liigub ööpäevas<br />

ligemale 15 000 autot,<br />

millest kolmandiku moodustab<br />

transiitliiklus. Aastaks<br />

2020 prognoositakse liikluse<br />

kasvu ligemale 20 000 autoni<br />

ööpäevas.<br />

* Kukruse-Jõhvi teelõik<br />

on üks ohtlikumaid Eestis.<br />

Aastatel 1999-2006 sai seal<br />

surma 19 ja vigastada 70 inimest.<br />

Allikas: maanteeamet

4 Kultuur <strong>Mai</strong> - juuni <strong>2008</strong><br />

Jaapanlannade tõetruu kehastamine<br />

tõi Edelweissi näitlejatele edu<br />

Jaapanlased lahendavad oma probleeme neid valjusti välja rääkides, selgub Jõhvi vene gümnaasiumi<br />

8. klassi õpilaste näidendist.<br />

Kimonod ja tõetruu jaapanlanna<br />

meik ning väljapeetud<br />

jaapanipärasus etenduse<br />

vältel tõstis Jõhvi vene gümnaasiumi<br />

näitetrupi Edelweiss<br />

üle-eestilisel kooliteatrite festivalil<br />

keskastmes pjedestaali<br />

kõrgeimale astmele.<br />

Kaheksandas klassis õppiv<br />

näiteseltskond kehastus jaapaniteemalises<br />

näidendis „Armukadedate<br />

naiste koosviibimine”<br />

jaapanlannadeks sellise pühendumisega,<br />

et noored näitlejad<br />

teavad peensusteni nii kimono<br />

sidumise kui kui selle valmistamise<br />

saladusi.<br />

“Kimono sidumise juures on<br />

oma nüansid, teistpidi seotakse<br />

kimono näiteks surnule selga,”<br />

ütles üks trupi liikmetest Aljona<br />

Balakireva. Tema sõnul uuriti jaapani<br />

kultuuri saladusi ühiselt Internetist.<br />

Lisaks kimono sidumise<br />

tarkusele leidsid noored näitlejad<br />

arvutivahendusel ka kimono lõiked,<br />

mille järgi kostüümid õmmeldi.<br />

Et etendus võimalikult<br />

jaapanipärane saaks, veetis näitetrupp<br />

juhendaja Tatjana Laada<br />

eestvedamisel arvuti taga Jaapani<br />

kohta infot kogudes hulga aega.<br />

Ja tulemus sai väga hea.<br />

Müstikal oma osa<br />

Kooliteatrite festivali žüriid<br />

Karksi-Nuias just Edelweissi stii-<br />

lipuhtus lummaski. Ja emotsionaalne<br />

mäng, mis tegi etenduse<br />

sisu arusaadavaks ka nendele vaatajatele,<br />

kes venekeelsest tekstist<br />

aru ei saanud. Noored näitlejad<br />

ei langenud etenduse kontekstist<br />

välja ka siis, kui eesriide langedes<br />

kummardama mindi.<br />

Näitlejad ise tegid tükki mõnuga.<br />

Julija Politševa sõnul on<br />

see väga eriline ja pakkus emotsionaalselt<br />

palju. “Ja meik oli<br />

meil äge! See üksi juba maksis<br />

midagi,” lisas Svetlana Šur.<br />

Miks valiti mängimiseks selline<br />

näidend?<br />

“Tahtsime teha midagi uut,<br />

midagi teistsugust. Selles tükis<br />

on oma osa tantsul, laulul ja ka<br />

müstikal,” ütles Tatjana Laada.<br />

Edelweissi repertuaarivaliku dikteerib<br />

ka suuresti trupi koosseis<br />

- kuus tüdrukut ja üks poiss. Näidendeid,<br />

kus enamus oleks naiste<br />

rollid, polegi teab mis palju.<br />

Kaheksas teatriaasta<br />

Oma edu üheks saladuseks<br />

peab näitering seda, et koos<br />

käiakse juba esimesest klassist<br />

alates. Noorte juhendaja Tatjana<br />

Laada on näitejuhihariduse<br />

omandanud Pihkva kultuurikolledžis.<br />

Kõige enam meeldib noortele<br />

nätlejatele komöödiaid mängida.<br />

“Siis on proovid eriti lõbusad,”<br />

Lõbus kosjalugu tähistas Jõhvi<br />

näitemängutraditsiooni 113. aastapäeva<br />

Draamaring Mask tähistas<br />

näitemängu 113. aastapäeva<br />

Jõhvis esietendusega, tuues<br />

lavale lõbusa kosjaloo “Tõrre<br />

talu tagatoas”.<br />

Jõhvi draamaringi Mask juhendab<br />

Eugen Vaher, kes on lavastanud<br />

80 näidendit, mänginud<br />

üle 120 rolli ning astunud üle<br />

paari tuhande korra üles rahvaüritustel.<br />

Finantsistiks õppinud,<br />

kuid eluaeg kultuuritööd teinud<br />

Vaher on kokku arvutanud, et<br />

ta on rahva ees esinenud 14 500<br />

korda.<br />

Ka kosjalugu sai seltsimajas<br />

lavaküpseks Vaheri abiga ning<br />

otse loomulikult lõi septembris<br />

80-aastaseks saav vanahärra ka<br />

ise tükis kaasa, mängides kosjaisa.<br />

Teistes osades mängisid<br />

Lembit Aljaste, Aime Kuningas,<br />

Heli Vähk, Dea Proode, Lembit<br />

Prits ja Urmas Breivel.<br />

Kes Vaherit laval näinud, see<br />

teab, et mida kärtsum roll, seda<br />

paremini vanameister seda mängib:<br />

karakterrollides tal vastast<br />

pole ning mees on oma jälje Jõhvi<br />

näitemängu ajalukku kindlalt<br />

jätnud.<br />

Esietendusega tähistati ühtlasi<br />

ka Eugen Vaheri 50. tegevusaastat<br />

Jõhvi kultuuriradadel.<br />

1958. aastal tuli ta perekondlikel<br />

põhjustel kodukanti Jõhvi elama<br />

ning jätkas siin kultuurialast<br />

tegevust. Vaher on juhtinud nii<br />

FOTO ERAKOGUST<br />

Näitlejate nimed:<br />

Anna Aleksejeva<br />

Aljona Balakireva<br />

Ksenja Borisenkova<br />

Juri Korovenk<br />

Vilorika Kostina<br />

Julija Politševa<br />

Svetlana Šur<br />

selgitas Vilorika Kostina. Samas<br />

paneb lõbusa etenduse mängimine<br />

ja publiku naerutamine näitlejad<br />

omakorda proovile. “See<br />

nõuab meilt suuremat näitlejameisterlikkust,<br />

et jääda laval tõsiseks<br />

siis, kui saal naerab,” ütles<br />

Julija Politševa.<br />

Niisiis valitakse ühiselt repertuaari<br />

ja eelistatakse võimalusel<br />

lõbusaid näidendeid. Selgeksõpitut<br />

esitatakse koolis ning erinevatel<br />

festivalidel, osaletud on<br />

nii Narva Kuldkalakese festivalil<br />

kui üleriigilistel noorte näitlejate<br />

jõukatsumistel.<br />

Edelweiss, lill, mis kasvab<br />

kõrgel ja mille kättesaamiseks<br />

peab palju pingutama, on näiteringi<br />

nimeks pandud tagamõttega<br />

- ka etendusteks valmistumine<br />

nõuab pingutust. Sellele vaatamata<br />

soovivad osad näiteringi<br />

liikmetest ka suurena näitlejaks<br />

saada.<br />

ERIKA PRAVE<br />

kultuuriasutust kui kultuuriosakonda,<br />

nii tavandinõukogu kui<br />

pensionäride organisatsiooni.<br />

Jõhvi pensionäride ühenduse<br />

eesotsas on ta olnud juba 14<br />

aastat. “Eugen on üks väsimatu<br />

inimene - päris ausalt,” kostab<br />

Jõhvi seltsimaja juhataja Anne<br />

Uttendorf, imetledes vanahärra<br />

vitaalsust ja teotahet.<br />

Jõhvi vallavalitsuse esindajate<br />

kõrval surus Vaheril kätt ning<br />

tänas tehtud töö eest ka maavanem<br />

Riho Breivel, kelle pillimäng<br />

ansamblis Pärgament jäi<br />

seda igati aastapäevalist sündmust<br />

seltsimajas lõpetama.<br />

JT<br />

Mängude festivalil<br />

võistlevad omavahel<br />

õpilased ja omavalitsejad<br />

Lastekaitsepäeval toimuval<br />

mängude festivalil võtavad<br />

üksteiselt mõõtu Jõhvi noorteparlamendi<br />

liikmed ja omavalitsuste<br />

esindajad. Erinevaid<br />

mänge, sportlikest mälumänguni,<br />

saavad mängida kõik festivalile<br />

tulijad.<br />

Tänavu teist korda toimuva<br />

mängude festivali finaalis näitavad<br />

noorteparlament ja omavalitsejad<br />

oma oskusi nipiga<br />

ülesannete lahendamisel ning<br />

teravmeelsust erinevate olukordades.<br />

Mälumäng<br />

Mängude festivalil toimub<br />

esmakordselt publikule mõeldud<br />

nn vabaõhu mälumäng “Mis?<br />

Kus? Millal?”, mille viib läbi<br />

selle mängu Ida-Virumaal populaarseks<br />

teinud Gradislava Jušmanova.<br />

Ka siin sekundeerivad<br />

õpilaste võistkondadele täiskasvanute<br />

omad.<br />

Mängude festivalil näitab<br />

lastele oma varustust ning lubab<br />

seda ka katsuda Päästeamet. Politsei<br />

korraldab liiklusteemalisi<br />

mänge.<br />

Mängude pesa<br />

Jõhvi spordikool tutvustab<br />

oma erialasid, kõik huvilised<br />

saavad neid mängude festivalil<br />

proovida - nii on võimalus jalkavärvaid<br />

lüüa ning tennisereketiga<br />

tutvust teha. Need, kes festivalile<br />

rattaga tulevad, saavad läbida ta-<br />

kistusraja.<br />

Sportimisest väsinud festivalikülaline<br />

saab hinge tõmmata<br />

Jõhvi Keskraamatukogu poolt<br />

ülespandud mängude- ja lugemispesas.<br />

Seda, kuidas vanast<br />

asjast uus sünnib, saab järele<br />

proovida käsitöökojas. Jõhvi<br />

kunstkooli eestvedamisel sünnib<br />

ühine kunstiteos.<br />

Mänge<br />

korraldab<br />

kultuuri- ja huvikeskus Festivalilt<br />

ei puudu batuut, elektriautod,<br />

näomaalingud ja muu, mis lastele<br />

rõõmu pakub.<br />

Tihe kultuuriprogramm<br />

Festivaliga üheaegselt peavad<br />

Jõhvi lasteaiad oma tantsupidu.<br />

Muusikakool annab festivalilaval<br />

kevadkontserdi, kus astuvad<br />

üles ka Poola sõpruslinnast<br />

Oleckost pärit noored muusikud.<br />

Jõhvi vene gümnaasiumi<br />

keskastme näitering esitab neile<br />

kooliteatrite festivalil edu toonud<br />

etenduse “Armukadedate<br />

naise koosviibimine.”<br />

Festival toimub kontserdimaja<br />

juures platsidel ja seda juhib<br />

Jokker Joosu.<br />

Mängude festivali korraldamisel<br />

on oma jõud ühendanud<br />

kõik Jõhvi huvikoolid ja keskraamatukogu,<br />

ürituse eestvedaja<br />

on MTÜ Tubli Laps.<br />

JT<br />

Mängude festivali kultuuriprogramm<br />

11.30 Festivali avamine<br />

11.45-13.15 Laste laulu-ja tantsupidu<br />

13.30- 13.50 Poola sõpruslinna Olecko muusikakooli kammerorkestri<br />

kontsert<br />

14.00-14.20 Etendus “Armukadedate naiste koosviibimine”<br />

(Jõhvi vene gümnaasiumi näitering Edelweiss)<br />

14.30-15.10 Jõhvi muusikakooli kevadkontsert<br />

15.15 Mäng “Omavalitsejad versus Noorte Parlament”<br />

RENE ROOSIMÄGI foto<br />

Läinud aastal mängiti Mängude festivalil ka petanqi<br />

Jaanipäeval lendab<br />

taevasse ilutulestik<br />

Jaanituli süüdatakse pargis<br />

jaanilaupäeval, peo haripunktiks<br />

saab ilutulestik keskööl.<br />

Jaaniõhtu algab kell seitse<br />

kohalike taidlejate kontserdiga.<br />

“Õnnitleme sel õhtul ka heakorrakonkursil<br />

väljavalitud objektide<br />

omanikke,” ütles jaaniõhtu<br />

korraldaja Natalie Neigla.<br />

Tema sõnul tantsitab rahvast<br />

südaööni Rakvere ansambel Wesenberg<br />

ja pärast ilutulestikku<br />

saab jalga keerutada Jõhvi bändi<br />

Aljas saatel.<br />

JT<br />

Loomepada podiseb<br />

ühe päeva<br />

Põhjaranniku foto<br />

Loomepaja meeleolu kandub<br />

ka tänavaile. Pilt möödunud<br />

aastasest peost<br />

19. juulil toimub viiendat<br />

korda rahvakultuuriseltside<br />

Loomepada, millel esinevad<br />

külalised Valgevenest ja Veliki<br />

Novgorodist.<br />

Loomepajal annavad kontserdi<br />

ka Valgevene folklooriansambel<br />

Primaki ja Kohavim Veliki<br />

Novgorodist. „Tavapäraselt<br />

astuvad galakontserdil üles ka<br />

mitmed kohalikud rahvakultuuriseltside<br />

taidluskollektiivid,“<br />

sõnas Jõhvi seltsimaja juhataja<br />

Anne Uttendorf.<br />

Loomepada alustatakse rongkäiguga<br />

Konsumi poe juurest<br />

läbi linna Keskväljakule. Samas<br />

toimub ka laat kus erinevate kultuuriseltside<br />

esindajad kauplevad<br />

käsitöö ja suupistetega.<br />

JT<br />

Vanad Viisid<br />

sai kümme<br />

Lauluansambel Vanad Viisid<br />

astus esmakordselt üles<br />

kümme aastat tagasi emadepäeva<br />

kontserdil, milleks oli<br />

selgeks õpitud viis laulu.<br />

Lauluhuvilised tulid kokku<br />

ajalehekuulutuse peale ja valisid<br />

endale nimeks Vanad Viisid, sest<br />

enamus kokkutulnutest olid soliidses<br />

eas.<br />

Täna on ansambli repertuaaris<br />

sadakond laulu.<br />

“Ja kui ka kõik pole viimase<br />

vindi peale ära lihvitud, siis andke<br />

meile andeks. Oleme siiski<br />

vaid taidlejad, kes laulavad oma<br />

rõõmuks,” ütles ansambli liige<br />

Endel Paap.<br />

“Lisaks laulule ja pillimängule<br />

oleme saanud ka muudes<br />

asjades targemaks. Meil on<br />

omad koogimeistrid ja süldikokad,<br />

muudest spetsialistidest rääkimata.<br />

Oleme vastastikku neid<br />

tarkusi jaganud nii, et meil on lisaks<br />

kooslaulmisele ka alati millest<br />

rääkida,” ütles Endel Paap.<br />

Foto ERAKOGU<br />

Vanad Viisid sünnipäevapeol

<strong>Mai</strong> - juuni <strong>2008</strong><br />

Maakonna parim lastekaitsetöötaja on Jõhvis<br />

Ida-Viru Omavalitsuste<br />

Liit valis tänavu maakonna<br />

parimaks lastekaitsjaks Ene<br />

Eljase, kelle ülesanne on Jõhvi<br />

laste eest hea seista.<br />

Kümme aastat lastekaitsjana<br />

ametis olnud Eljas tõdeb, et eelkõige<br />

tuleb tal lapsi kaitsta nende<br />

endi vanemate eest. “Ametlikult<br />

öeldes, pean lastekaitsjana<br />

korraldama nende laste elu, kelle<br />

vanemad erinevatel põhjustel<br />

ei saa, ei taha, ei suuda või ei<br />

oska oma laste eest hoolitseda.<br />

Kui pere toimetulek ei ole tagatud<br />

ning lapse olukord oma<br />

vanemate juures ei vasta tema<br />

vajadustele või on suisa eluohtlik,<br />

on lastekaitse spetsialisti kohus<br />

korraldada lapse edasist elu<br />

lapse huve arvestades. Vajaduse<br />

korral võidakse laps vanematest<br />

eraldada.<br />

Ükskõiksus tapab<br />

“Lühidalt öeldes, on vanemaid,<br />

kellel on kõik ükskõik.<br />

Ka lapsed. Ja see ükskõiksus<br />

tapab,” ütleb Eljas. “Nõukogude<br />

ajal olid asjad kuidagi teisiti, vanemad<br />

hoolisid enam, lastekasvatusse<br />

suhtuti rangemalt. Nüüd<br />

on aga laps tihti ka manipuleerimise<br />

vahend, ehk siis see tööriist,<br />

millega üks vanem tahab<br />

teisele kätte maksta.”<br />

Küll laste heaolu nimel<br />

ametisse pandud, peab lastekaitse<br />

koguaeg näpuga seadustes<br />

rida ajama, et ükski, ka laste<br />

kaitseks ette võetud samm<br />

seadusesõnaga vastuolus poleks.<br />

Sest nagu näitab argipäev,<br />

on vanemaid, kellel oma laste<br />

kasvatamiseks aega pole, aga<br />

lastekaitset ähvardada jõuavad<br />

küll.<br />

Aga on ka teistsugust suhtumist,<br />

pered, keda Eljas järjele aidanud<br />

on, peatavad teda tänaval<br />

ja tahavad rääkida kõigest, mis<br />

peres uut ja head on.<br />

Kunstikoolis on kiired<br />

ajad - lõpetajad seavad<br />

galeriisse hindamiseks<br />

üles oma diplomitöid.<br />

<strong>Mai</strong> viimasel nädalavahetusel<br />

saavadki lõputunnistuse<br />

19 tänavust lõpetajat<br />

- õpetajate Irja Annuse ja<br />

Tamara Breideksi kursused.<br />

Teistel kestab eksamitöödele<br />

viimase lihvi andmine<br />

ning siis veel praktika looduses<br />

ja ongi vaheaeg käes.<br />

Alanud on ka uute õpilaste<br />

vastuvõtt. Meil saavad<br />

õppida igas vanuses huvilised<br />

alates 4.aastastest lastest<br />

kuni täiskasvanuteni.<br />

Tulge lõputöid vaatama<br />

ja sisseastumissoovi avaldama<br />

läbi suve kuni septembrikuuni.<br />

Mati Rautso<br />

Kunstikooli direktor<br />

“Tulge teed jooma!”<br />

“Kõige meeldivam on siis,<br />

kui oled kellegi toetuseks ja<br />

abiks palju aega kulutanud, mõnikord<br />

isegi aastaid, ja siis, kui<br />

kõik on hästi, öeldakse et Ene,<br />

tulge meile teed jooma,” sõnas<br />

lastekaitsetöötaja.<br />

Eljase sõnul on lastekaitsetöös<br />

väga oluline see, et saaks<br />

probleemsest perest õigel ajal<br />

teada. Kui lapse muret selle algfaasis<br />

lahendama asuda, on<br />

tulemuse saavutamine kiirem ja<br />

parem.<br />

Kui küsisin lastekaitsetöötaja<br />

käest, kui kauaks talle tööd<br />

jätkub, vastas Eljas, et lastekaitse<br />

tööpõld on lõputu niikaua,<br />

kui on alkoholi liigtarvitajaid,<br />

narkosõltlasi ja muude pahedega<br />

vanemaid.<br />

“Meie töösse lisanduvad<br />

aina uued aspektid - näiteks<br />

võlgadega kimpu jäänud pered,<br />

kelle lapsed vajavad toetust,”<br />

ERIKA PRAVE foto<br />

Ene Eljas alustas lastekaitse spetsialisti tööd Kohtla-Järve sotsiaalosakonnas<br />

ja viimased kuus aastat on töötanud Jõhvi <strong>Vallavalitsus</strong>e<br />

Sotsiaalhoolekandeosakonnas<br />

tõi Eljas näiteks. Kui aga üks<br />

vanem ei taha lapsele elatist<br />

maksta (peale kohtuotsust ja<br />

kohtutäituri poole pöördumist),<br />

siis soovitab Eljas teisel vanemal<br />

politseis selle kohta avaldus<br />

teha, siis jääb maksmisest<br />

eemalehoidjal valida, kas maksab<br />

oma lapsele elamiseks raha<br />

või tuleb tal tegemist teha seadusesilmaga.<br />

Lastekaistjatel pidi millegipärast<br />

rohkem tööd olema sügisel<br />

ja kevadel.<br />

Ka tänavune kevad pole<br />

erand, pigem vastupidi: “Nii<br />

palju probleemseid peresid kui<br />

praegu, pole ammu olnud,” tõdeb<br />

Eljas.<br />

Kunstikoolis kaitstakse diplomitöid<br />

Mati Rautso foto<br />

Diplomandid Anastassia Hrissanfova ja Jelizaveta Aleksandrova<br />

Inimesed<br />

JT<br />

Aasta ema: “Kannatust ja<br />

mõistvat suhtumist peab olema”<br />

Algus lk.1<br />

Anne Rahuoja emadepäeval<br />

tehtud perepilt sai väga<br />

mehine - kaks poega, viis<br />

lapselast, kellest vaid üks on<br />

tüdruk. Kas teil on ka kahju<br />

olnud, et pole kellele oma käsitööoskusi<br />

edasi pärandada?<br />

Ma ei ole sellele kunagi<br />

mõelnud, minu elus on poiste<br />

ülekaal olnud ja olen sellega<br />

harjunud. Samas ei saa öelda, et<br />

poisse käsitöö ei huvita. Teeme<br />

lastelastega suveti vanaisale<br />

sünnipäevaks mõne taiese - oleme<br />

viltinud ja gobelääni teinud.<br />

Näiteks sündis gobeläänitehnikas<br />

traktor. Poisid oskavad ja<br />

tahavad nokitseda küll.<br />

Käsitöö on teil vist suguvõsas<br />

sees juba mitu põlve?<br />

Minu vennatütar Katre Arula<br />

teeb ka väga ilusat käsitööd,<br />

aga kas ta nüüd just suguvõsas<br />

sees on, raske öelda. Minu ema<br />

kudus küll sokke ja kindaid, aga<br />

ei midagi erilist selles mõttes.<br />

Ise sattusin käsitöö juurde juhuslikult.<br />

Mulle meeldis joonistada<br />

ja mõtlesin pärast kõrgkooli<br />

lõppu, kus õppisin joonistamist,<br />

joonestamist ja tööõpetust, et<br />

mina ei hakka elus käsitööd tegema.<br />

Läks aga teisiti. Kui tulin<br />

pioneeride majja tööle, oli siin<br />

käsitööringi vaja, nii et hakkasin<br />

siis koos tüdrukutega vaikselt<br />

näputööd pusima. Õnneks olen<br />

saanud väga palju erinevatel<br />

kursustel käia ja enda oskusi<br />

täiendada.<br />

Teie näputöö kohta öeldakse,<br />

et see on väga korralikult<br />

tehtud.<br />

Seda meelt olen ma küll, et<br />

kui juba teha, siis korralikult.<br />

Muide, ma oskan väga hästi harutada<br />

ka. Olen seda ka oma õpilastele<br />

öelnud, et kui ikka vaja,<br />

siis tuleb harutada.<br />

Äsja lõppes teie õpilaste<br />

käsitööringi Nobenäpp näitus,<br />

Illuka Maarjaheina näputöömeistrid<br />

ootavad teid juhendama,<br />

niisamuti ootavad Illuka<br />

põhikooli lapsed teid tööõpetustundi.<br />

Ometi olete juba<br />

mõnda aega pensionil.<br />

Eks ma vaikselt tegutsen<br />

ikka edasi jah. Illuka lapsed on<br />

nii toredad ja nende õpetamine<br />

on soodne võimalus. Niisamuti<br />

on käsitööringidega. Neis käi-<br />

18. mail korraldas MTÜ<br />

AMV Racing juba kolmandat<br />

korda Jõhvi linna tänavatel<br />

rahvasprindi võistluse sõiduautodele.<br />

Võistlusega peeti maha Eesti<br />

Rahvasprindi Karikavõistluste<br />

III etapp ja Ida-Virumaa Karikavõistluste<br />

II etapp.<br />

84 startinu hulgas olnud 12<br />

Ida-Virumaa võistlejal kodupubliku<br />

ees häbeneda ei tulnud.<br />

Võistlus viidi läbi kuues<br />

masinaklassis: naised, 2WDa,<br />

2WDb, Moskvitch, 2WD-Sport ja<br />

4WD. Neljas esimeses klassis<br />

selgusid võitjad alles peale viimast<br />

sõiduvooru.<br />

Naisteklassis tõusis pjedestaali<br />

kõrgeimale astmele Inger<br />

Tuur (Peugeot 206), kellele järgnesid<br />

Sirje Potisepp (Nissan Sunny)<br />

ja Annela Rohejärv (VW Golf).<br />

FOTO erakogust<br />

Perekond Rahuoja kolmkümmend viis aastat tagasi<br />

Rein Rahuoja:<br />

“Minu abikaasa on kui lilleaed”<br />

Kui ma peaksin oma abikaasat mõne taimega võrdlema, siis<br />

oleksid need lilled. Terve aia täis lilli. Ta armastab väga lilli ja<br />

kasvatab neid suvekodus. Te ei kujuta ette kui palju lilli meie suvekodu<br />

aias on. Ja peenrad need on piinlikult korras. Minu asi<br />

on ainult peenarde vahel natuke muru trimmeriga üle käia. Anne<br />

kasvatab palju suvelilledest ka ette, juba kevadel hakkab lillearetusega<br />

pihta.<br />

vad tõsised huvilised, kes panevad<br />

ka aruandlusnäitused välja.<br />

Muide, Nobenäpus tegutseb<br />

praegu ka selliseid naisi, kes varem<br />

pole elus käsitööd teinud.<br />

Teid esitas aasta ema tiitlile<br />

abikaasa. Pidas ta enne kodus<br />

nõu ka selles küsimuses?<br />

Ei! See oli ikka täielik šokk,<br />

kui Anne Uttendorf (aasta ema<br />

tiitli valnud konisjoni liige - E.P)<br />

helistas ja mulle seda ütles. Siis<br />

mees poetas vaikselt kodus, et<br />

ega sa väga pahane pole. Ma olin<br />

ikka täitsa häiritud, kui oleksin<br />

sellest plaanist varem teadnud,<br />

poleks seda iialgi lubanud.<br />

Muidugi, iseenesest on see<br />

ilus komme. Aga ise ma ikka pabistasin<br />

kõvasti, et tuleb lavale<br />

minna ja et tänusõnad ikka ilusti<br />

välja tuleks.<br />

On teil olnud põhimõtteid,<br />

mida olete emana järginud?<br />

Vist mitte. Lapsed on juba<br />

nii kaua kodust ära olnud, paarkümmend<br />

aastat juba, et enam ei<br />

mäletagi seda aega. Lapsed kasvavad<br />

väga kiiresti ja sellest on<br />

kahju. Praegu tagasi mõeldes,<br />

mäletan neid varahommikuid<br />

5<br />

kui pakkisin kaks poisipampu<br />

suure kelgu peale ja viisin nad<br />

lasteaeda. Et ise pidin õpetajana<br />

kooli jõudma, siis olime vahest<br />

lasteaia ukse taga enne kui see<br />

lahti tehti.<br />

Ehkki pojad on juba ammu<br />

oma elu peal, muretsen ikka,<br />

et kuidas neil läheb ja kas nad<br />

tulevad toime. Õnneks tulevad<br />

ja saavad oma eludega ilusasti<br />

hakkama.<br />

Lapselastega teete koos<br />

kunsti, mida veel ühiselt ette<br />

võtate?<br />

Oleme koos rohkem suviti,<br />

siis on nad meie suvekodus justkui<br />

suvelaagris. Muul ajal käime<br />

neil aga külas, eks me rohkem<br />

sellised visiitvanaema-vanaisa<br />

oleme.<br />

Abikaasaga olete ühist eluvankrit<br />

vedanud 40 aastat, mis<br />

on teie kooseluretsept?<br />

Eks ka meil ole ilusaid ja<br />

keerulisemaid aegu olnud. Aga<br />

rasketest hetkedest tuleb lihtsalt<br />

üle olla ja loota, et tulevad ka<br />

paremad ajad. Kannatlikkust on<br />

vaja ja teineteise mõistmist.<br />

ERIKA PRAVE<br />

VÕIDUKIHUTAMINE OLI EDUKAS IDA-VIRUMAA VÕISTLEJATELE<br />

Sellel aastal ei osale eelmise<br />

aasta sarjade liidrid Meelis Liivrand<br />

ja Jaan Kollo ning kohe on<br />

tühjad kohad täitnud teised klubikaaslased.<br />

2WDa (kuni 1600 m3) klassi<br />

esikolmik oli kohalike päralt. I<br />

Jalar Sildnik (VW Golf), II Kert<br />

Kärbo (Honda Civic) ja III Hanno<br />

Raiend (Honda Civic).<br />

2WDb (üle 1600 m3) klassi<br />

napi esikoha sai Enn Kasari<br />

(Seat Leon), Almer Bärgi (Honda<br />

Krislin Kippari foto<br />

Civic Type-R) ees. Kolmandaks<br />

tuli Jaanus Piller (BMW325).<br />

Kõiki võistluse tulemusi ja<br />

karikasarjade arvestuspunkte<br />

on võimalik vaadata Internetis:<br />

http://www.amvracing.ee/, http://<br />

www.motorsport.ee/.<br />

Võistluste suurtoetaja ja peasponsor<br />

oli OÜ Ferdmaster.<br />

HEIKI LUTS<br />

MTÜ AMV Racing<br />

juhatuse liige

6 Kuum teema <strong>Mai</strong> - juuni <strong>2008</strong><br />

KOOLILÕPETAJAD <strong>2008</strong><br />

Medaliga lõpetab Jõhvi gümnaasiumi<br />

Vasakult: Aleksandra Šilova, Julija Saveljeva, Martin Sikk,<br />

Liina Eljas.<br />

Vasakult: Liis Vahe, Mari-Liis Mägi, Anne Nestor,<br />

Krislin Kippar<br />

2x KRISLIN KIPPARI fotod<br />

Kuldmedaliga lõpetavad:<br />

Liina Eljas<br />

Krislin Kippar<br />

Anne Nestor<br />

Aleksandra Šilova<br />

Liis Vahe<br />

Meie avastame maailma<br />

Järjekordselt on klassitäis<br />

inimesi maailma avastama<br />

minemas, seekord oleme need<br />

meie, sellekevadised abituriendid.<br />

Kuhu me läheme? Mida<br />

me teeme ja tahame?<br />

Need on põhiküsimused<br />

mida iga abiturient vähemalt 7<br />

korda nädalas (vanaemade lemmikküsimus)<br />

kuuleb ning 10<br />

korda päevas iseendalt küsib.<br />

Õnnelik, kes juba teab ning enda<br />

valikutes veendunud on. Seiklus<br />

ootab aga neid, kes oma rada<br />

katsetades otsima lähevad.<br />

Mul paluti kirjutada, mis<br />

tunnetega me koolist (Jõhvist,<br />

mõni võib-olla ka riigist) lahkume.<br />

Hea tunne on! Kaua sa jaksad<br />

samade seinte vahel tarkust<br />

taga ajada, samadel tänavatel<br />

lollusi teha ning samu nägusid<br />

enda ümber näha. Keskkonnavahetus<br />

on ideede aluseks.<br />

Ükskord lihtsalt peab konnatiigi<br />

olemusega väikelinna selja<br />

taha jätma ning tegema seda,<br />

mida ise tahad. Vastasel juhul<br />

võib silmaring kokku tõmbuda<br />

ning jääda sama ahtaks kui wc<br />

poti prill-laud.<br />

Kui nüüd väga aus olla,<br />

siis on natuke vara kommenteerida,<br />

mis tunnetega lahkun.<br />

Eksamitulemused pole veel<br />

eelmisel nädalal tõmmatud uue<br />

ägeda helina saatel sms-postkasti<br />

potsatanud, kõik eksamidki<br />

pole veel läbi. Närv on<br />

ikka veel samamoodi värelemas<br />

nagu esimesse klassi astudes.<br />

Oma valikuid veel ei avalda,<br />

ei taha midagi ära sõnuda.<br />

Lõpuaktuseni on ka veel aega,<br />

isegi kleidi otsimisega pole<br />

veel kiire. Mis tunded tekivad,<br />

seda tasuks küsida siis kui naeratades<br />

lillekoorem käes fotograafile<br />

silma teen, praegu on<br />

vara veel nostalgitseda.<br />

Hõbemedaliga lõpetavad:<br />

Mari-Liis Mägi<br />

Martin Sikk<br />

Julia Saveljeva<br />

Maailm on suur ja lai ning<br />

kodukoht on selles väike ent südamelähedane<br />

täpike, sellepärast<br />

tulen siia kindlasti ikka ja jälle<br />

tagasi, et külastada oma armsaid<br />

vanemaid, ehk vanu sõprugi ja<br />

astun läbi ka gümnaasiumist,<br />

koputades vähemalt pooltele<br />

omal ajal läbi käidud klassiruumide<br />

ustele. Loodan koolimajast<br />

leida neid samu vanu omapäraseid<br />

õpetajaid, kes oma kurjade<br />

meetmetega või heade sõnadega<br />

suutsid mind peaaegu hullumiseni<br />

tarkust täis toppida. Ja ma<br />

polnud ainus ohver!<br />

Sai numbreid ritta pandud,<br />

lihtsustatud ja taandatud, tähedki<br />

selged ning võõras keeles oskame<br />

ka teed küsida. Tublimad<br />

mäletavad ehk ka ainuraksete<br />

siseehitust. Usun, et saame hakkama.<br />

Selles suhtes on mul positiivne<br />

eelarvamus.<br />

Kaheteist aasta jooksul tuli<br />

meil võidelda oma õiguste eest<br />

nii koolis kui linnas, oli palju,<br />

mida me tahtsime muuta, mida<br />

suutsime muuta, kuid on palju,<br />

mida tuleks veel muuta (osake<br />

Jõhvi saatusest on nüüd tulevaste<br />

abiturientide kätes). Kindlasti<br />

on neid muljeid, olukordi, mis<br />

toovad mulle seda linna meenutades<br />

naeratuse näole, kuid<br />

on ka neid, mis tekitavad minus<br />

rõõmu, et saan parematele jahimaadele<br />

minna. Päris kindlasti<br />

tunneb enamus abiturientidest<br />

kõige suuremat mõnu sellest, et<br />

pääseme pedagoogide ja direktsiooni<br />

valitsemise alt ja saame<br />

lõpuks tunda end sõltumatu ja<br />

vabana.<br />

Elagu 81. lend!<br />

Elagu vabadus!<br />

LIIS SOKMAN<br />

Jõhvi gümnaasiumi<br />

12 B klass<br />

Koolilõpetaja monoloog<br />

“Nägemist, kool!” See<br />

fraas on iga lõpuõhtu lahutamatuks<br />

osaks, aga just nüüd,<br />

mil ma ise olen abiturient,<br />

saan väga tõeliselt aru nende<br />

sõnade mõttest. Sest see oli<br />

ju alles äsja, kui me tirisime<br />

tüdrukuid patsist, mängisime<br />

kula, lennutasime tunnis paberlennukeid,<br />

ja ei mõelnud<br />

üldse tulevikule: ei eksamitele,<br />

ei eesseisvale elukutsevalikule<br />

ega lõpuõhtule.<br />

Kurb on ainuüksi mõelda, et<br />

varsti peame lahkuma headest<br />

sõpradest ja armsaks saanud<br />

õpetajatest. Sest kool, see on<br />

hingeruum, kus sa lood midagi<br />

väärtuslikku, igavikulist, mis<br />

saadab sind terve elu.<br />

Küsige ükskõik milliselt inimeselt<br />

tema kooliaastate kohta,<br />

ja selgub, et ta mäletab siiani<br />

oma esimese õpetaja nime,<br />

klassikaaslaste hüüdnimesid,<br />

esimest muhku otsaesisel, mille<br />

said parima sõbraga kakeldes.<br />

Keegi kohtas siin oma esimest<br />

armastust, teine jõudis aga selles<br />

juba pettuda, ja ikkagi, need mälestused<br />

jäävad kõige eradamalt<br />

meelde.<br />

Hoopis teised mõtted<br />

Praegustele lõpetajatele lähevad<br />

korda aga hoopis teised<br />

mõtted: millist elukutset valida,<br />

millisesse kõrgkooli dokumendid<br />

viia, sõita elama välismaale<br />

või jääda kodumaale, oma linna?<br />

Euroopa Liidu liikmelisus<br />

avardab geograafiliselt meie või-<br />

malusi. Aga on veel üks võimalus.<br />

Jääda kodumaale, saada siin<br />

haridus, naasta tagasi linna, kus<br />

oled sündinud ja tegeleda oma<br />

äriga. Ja üldse, kust on pärit see<br />

stereotüüp, et kui me sõidame<br />

välismaale või teise linna elama,<br />

et siis on meil hea, parem kui<br />

siin? Miks keegi ei soovi saada<br />

seda kõige paremat omal maal,<br />

omas linnas?<br />

Rõõmustav on näha, et Jõhvi,<br />

vaatamata suurtele ehitustele<br />

siin, on ikkagi roheline, puhas<br />

ja hoolitsetud. Tahaksin, et linn<br />

areneks edasi, kasvaks, ja jääks<br />

ikkagi mõnusaks koduks oma<br />

elanikele. Oleks suurepärane,<br />

kui Jõhvi ka edaspidid aitaks<br />

koole, ja need omakorda tänaksid<br />

oma linna edukate koolilõpetajatega<br />

ja nende tegudega<br />

kodukoha hüvanguks.<br />

Siin võib mulle ka vastu<br />

vaielda, et alati ei õnnestu oma<br />

unistusi ellu viia. Kus on parem<br />

või õigem, näitab aeg. Praegu<br />

on raske anda kindel ja enamvähem<br />

õige vastus nendele rasketele<br />

küsimustele...<br />

Igal juhul soovin, et koolilõpetajad<br />

ei unustaks oma kooliaega,<br />

linna, õpetajaid, sõpru ja<br />

külastaksid sagedamini koduseid<br />

kohti.<br />

Viigem oma võimalused<br />

ellu, ilma inimliku väärikust<br />

kaotamata, hoides endas alles<br />

parimad hingeomadused ja leidkem<br />

siin elus oma saareke!<br />

ALEKSANDR UUSMEES<br />

Jõhvi vene gümnaasiumi<br />

12 a klassist<br />

Jõhvi vene gümnaasiumi lõpetab medaliga<br />

Tagareas vasakult: Konstantin Lipski, Aleksandra Rostenko,<br />

Julia Dmitrijeva<br />

Ees: Kristina Pribõlnova, Nadežda Suhholet<br />

Foto Jõhvi vene gümnaasium<br />

Kuldmedaliga lõpetab:<br />

12.A klass<br />

Kristina Pribõlnova<br />

Hõbemedaliga lõpetavad:<br />

Julia Dmitrijeva<br />

Konstantin Lipski<br />

Nadežda Suhholet<br />

Aleksandra Rostenko<br />

Jõhvi vene gümnaasiumi lõpetajad<br />

1. Anton Aljošin<br />

2. Aleksandr Antonov<br />

3. Mark Bobkov<br />

4. Aljona Grinkevitš<br />

5. Luiza Jašunkina<br />

6. Aleksandra Jegorova<br />

7. Jekaterina Konjuhhova<br />

8. Konstantin Lipski<br />

9. Anna Maslova<br />

10. Nelli Mironova<br />

11. Asja Pavlova<br />

12. Dmitri Pentinen<br />

13. Jegor Plesnjavtsev<br />

14. Kristina Pribõlnova<br />

15. Aleksandra Rostenko<br />

16. Aleksandr Semjonov<br />

17. Alissa Sozdajeva<br />

18. Kirill Spektor<br />

19. Kristina Staškevitš<br />

20. Stanislav Stepanov<br />

21. Vladislav Strekatš<br />

22. Nadežda Suhholet<br />

23. Gintare Žitškute<br />

24. Jelena Tšernõhh<br />

25. Aleksandr Uusmees<br />

26. Nikolai Volkov<br />

klassjuhataja Galina Šiškina<br />

12.B klass<br />

1. Vassili Antonov<br />

2. Aleksandr Artemenkov<br />

3. Inga Bodikova<br />

4. Nikita Bronnikov<br />

5. Julia Dmitrijeva<br />

6. Julia Dossajeva<br />

7. Viktoria Dossajeva<br />

8. Karina Kalk<br />

9. Liina Kaverina<br />

Jõhvi gümnaasiumi lõpetajad<br />

12 a klass<br />

Avikainen Siim<br />

Eljas Liina<br />

Grauberg Katri<br />

Haavala Egle<br />

Ilves Kaur<br />

Juursalu Teele<br />

Jõemaa Kaisa<br />

Kama Kati<br />

Kollo Liina<br />

Kukk Anete<br />

Kukk Siiri<br />

Landra Maarja-Liis<br />

Mendak Anastasia<br />

Mets Mari<br />

Mäe Margit<br />

Orel Maarja Liisa<br />

Peri Aliis<br />

Rooden Rasmus<br />

Saar Jorma<br />

Sala Maali<br />

Žurakovskaja Zlata<br />

Tallerman Ivar<br />

Tint Karina<br />

Vaitmaa Rainer<br />

Valdre Kristiin<br />

Viirpalu Inger<br />

Vou Merit<br />

Klassijuhataja Tairi Karafin<br />

12b klass<br />

Aro Liisa<br />

Blok Marko<br />

Bogens Mathis<br />

Joost Urmeli<br />

Keerme Merilin<br />

Kippar Krislin<br />

Kool Irene<br />

Mägi Mari-Liis<br />

Männiste Merilin<br />

Neiland Tõnis<br />

Nestor Anne<br />

Piirimäe Tairi<br />

Puss Kristiina<br />

Puul Maarja<br />

Saaliste Jana<br />

Salmu Tiina<br />

Sass Kati<br />

Sikk Martin<br />

Sokman Liis<br />

Treier Margit<br />

Ujok Triin<br />

Urres Janelle<br />

Veiram Merri-Liis<br />

Viiksaar Siim<br />

Virunurm Mari-Liis<br />

Värk Marika<br />

Klassijuhataja Jaanus Iva<br />

12c klass<br />

Allika Signe<br />

Gladkaja Ljubov<br />

Gorbunova Liina<br />

Igonen Andrei<br />

Kiir Jüri<br />

Kivilo Allan<br />

Kivimäe Tõnis<br />

Koppel Kristjan<br />

Korepova Jevgenia<br />

Kotšergina Katrin<br />

Moor Kristel<br />

Mägi Triin<br />

Org Mari-Liis<br />

Ots Aleksandr<br />

Peganova Liia<br />

Pääro Arne<br />

Saveljeva Julia<br />

Smolin Georg<br />

Svirskaja Alla<br />

Šilova Aleksandra<br />

Tasa Julia<br />

Tell Valeria<br />

Tomson Tuuli<br />

Tšerkassova Karina<br />

Uustal Helen<br />

Uustalu Villu<br />

Vahe Liis<br />

Veermets Jaanika<br />

Veselova Marina<br />

Klassijuhataja Voldemar Berelkovski<br />

10. Nadežda Kljujeva<br />

11. Viktoria Meier<br />

12. Kristina Popakul<br />

13. Marina Pärnpuu<br />

14. Elina Rikas<br />

15. Maksim Ristimägi<br />

16. Julia Silkina<br />

17. Jekaterina Simanova<br />

18. Svetlana Šeina<br />

19. Valeria Ševtšenko<br />

20. Valeria Tjapkina<br />

21. Semjon Tolpežnikov<br />

22. Maria Tsõmbal<br />

23. Alina Vinogradova<br />

24. Sofja Väginen<br />

klassijuhataja Marina Stepanova

<strong>Mai</strong> - juuni <strong>2008</strong><br />

Sünnipäev<br />

7<br />

Ansambel Vene Laul<br />

<strong>Mai</strong> alguses, mil kolmel<br />

päeval järjest tähistati Jõhvile<br />

linnaõiguste andmise 70. aastapäeva,<br />

pidutses Keskväljakul<br />

toimunud üritustel umbes<br />

kolm tuhat jõhvilast, kes said<br />

osa nii linna taidlejate kui Eesti<br />

staaride kontsertidest.<br />

1. mail linna sünnipäevaks<br />

seatud sõnalis-muusikalises<br />

kavas puudutati paljusid linna<br />

ajaloos olulisi hetki - nii Jõhvi<br />

kaubanduskeskuseks kujunemist,<br />

aktiivseid aastaid möödunud<br />

sajandi algul, raskeid teise<br />

ilmasõja aastaid ja tänapäevast<br />

arengut. Ajaloohõngu toimunule<br />

andsid suurtest kuubikutest<br />

kokku pandud pildid linnast eri<br />

aastakümnetel, aga ka erinevatel<br />

aegadel välja antud ajalehtedest<br />

tehtud koopiaid müünud ajalehepoisid.<br />

“Jõhvi läbi ajaloo”<br />

kava lõputantsus lõid Gevi tantsurühmas<br />

kaasa ka vallavanem<br />

Tauno Võhmar ja abivallavanem<br />

Kristi Klaamann.<br />

Sünnipäevakülalistele pakuti<br />

kringlit, millega oleks ka Toots<br />

rahule jäänud.<br />

Läniku ja Padari kontsert<br />

Sünnipäevapidustuste teisel<br />

päeval täitsid Keskväljaku popmuusikahuvilised.<br />

Marju Läniku<br />

kontserdi nautimist ehmatas<br />

mõneminutiline vihmasabin,<br />

mis osa pealtvaatajatest varju<br />

otsima sundis, kuid kontserdi<br />

õnnestumist siiski ei seganud.<br />

Õhtuks täitus Keskväljak<br />

noortega, kes tahtsid oma silmaga<br />

Tanel Padarit näha. Laulja<br />

fännid kogunesid juba enne<br />

kontserti lava ette, et paremaid<br />

positsioone hõivata. Eakamad<br />

kontserdile tulnud nautisid The<br />

Suni kontserti parajalt distantsilt.<br />

Õhtu lõpetas tulekerade<br />

mängu meenutav ilutulestik.<br />

Laste päev<br />

Sünnipäevapeo lõpetas<br />

Keskväljakul lastekollektiivide<br />

kontsert. Aasta jooksul õpitut<br />

näitasid nii Kalevipoja kui<br />

KALLE PÄRDI foto<br />

Jõhvi kostitas sünnipäevalisi<br />

kontsertide ja kringliga<br />

Umbes pooltuhat jõhvilast kogunes kaema Jõhvi sündmusi läbi<br />

ajaloo<br />

KALLE PÄRDI foto<br />

Sipsiku lasteaedade mudilased,<br />

Jõhvi gümnaasiumide õpilased<br />

ning huvikoolides tegutsevad<br />

lapsed.<br />

Kontserdile lisaks pakuti lastele<br />

meisterdamisvõimalusi ning<br />

proovile sai panna oma osavust<br />

ning hüppamisvõimet batuudil.<br />

Samal õhtul oli kutsetega<br />

kontsert kontserdimajas, kus külalistele<br />

pakuti jõhvikatorti ning<br />

kohvi.<br />

Jõhvi juubeliüritused lõppesid<br />

sportlikult - 4. mail mängisid<br />

Jõhvi vallavalitsuse liikmed<br />

vutti IVOLi esindajatega, jäädes<br />

viimastele alla seisuga 2:1. Jalgpallimatši<br />

ajal murdis vallavanem<br />

Tauno Võhmar jalaluu. JT<br />

1. mail lauldi ja tantsiti ajalugu<br />

ning ajalukku. Kohtla-Järve<br />

tantsurühm Vallatud<br />

ERIKA PRAVE foto<br />

Ajalookonverentsil<br />

räägiti Jõhvist<br />

ja jõhvilastest<br />

2. mail toimunud ajalookonverentsil<br />

rääkis ajaloolane<br />

ja kauaaegne Jõhvi volikogu<br />

esimees Vallo Reimaa Jõhvi<br />

kujunemisest keskuseks läbi<br />

aastasadade.<br />

Vallo Reimaa sõnul on Jõhvi<br />

olnud läbi aegade omapärane,<br />

selle kohaga on seotud palju<br />

tavapärasest erinevaid asju. Nii<br />

näiteks elas 13. sajandil Jõhvis<br />

palju väga rikkaid inimesi, selle<br />

kohta annavad tunnistust toonaste<br />

mündikogude leiud.”Jõhvi<br />

kirik on omanäoliseim teiste<br />

Eesti kirikute seas,” sõnas Reimaa.<br />

Tema sõnul on kirik oma<br />

mõõtmetelt suurem, kui tavapärased<br />

koguduste kirikud.”Jõhvi<br />

koolivõrk oli 17.-19. sajandini<br />

Eesti tihedaim, Jõhvis oli samapalju<br />

koole kui Lääne-Virus tervikuna,”<br />

ütles Reimaa. Reimaa<br />

sõnul on Jõhvi üks neist Eesti<br />

linnadest, mis on arenenud ilma<br />

keskvõimu erilise soosinguta,<br />

andes märku selllest, et Jõhvi<br />

asukoht on nii hea, et linn kulgeb<br />

ise edasi.Reimaa väitel on Jõhvi<br />

üheks arengutrumbiks asukoht,<br />

enamik teid, mis toob tänapäeval<br />

Jõhvi, on algselt olnud kirikuteed.<br />

Ajaloolane ütles, et ehkki<br />

muinasajal läks Jõhvil väga<br />

hästi, on omavalitsuse hiilgeajad<br />

kindlasti alles ees.Konverentsil<br />

rääkis ajaloolane Arthur Ruusmaa<br />

tuntud jõhvilastest, kellega<br />

tal on olnud isiklik kontakt. Ta<br />

meenutas teiste hulgas ka koduloo-uurijaid<br />

August Martinit<br />

ja Lembit Kiismaad.Ajaloolane<br />

David Vseviov kõneles võimu<br />

kujunemisest nõukogude võimu<br />

näitel. JT<br />

Jõhvi kunstikooli õpetaja Olesja Katšanovskaja tegi 3. mail<br />

väikeste lastega elava skulptuuri, peenelt öeldes performance`i<br />

“Palju õnne sünnipäevaks, Jõhvi!” MATI RAUTSO foto<br />

Naisrühmas Gevi keerutasid juubeli puhul jalga vallavanem<br />

Tauno Võhmar ning abivallavanem Kristi Klaamann<br />

ERIKA PRAVE foto<br />

Natalie Neigla lastepäeva juhina<br />

Tanel Padari kontsert tõi kokku hulga noori<br />

Lisaks kultuuritoidule pakuti<br />

külalistele ka maisemaid palakesi<br />

kringli näol<br />

Keskväljaku karud joondusid kontserdi kuulamiseks ühte ritta<br />

ja olid ühtlasi väikestele jõhvilaste tõmbenumbriks<br />

Ajaloolane Vallo Reimaa andis<br />

ülevaate Jõhvi sünnist aegade<br />

algusest peale, kuulajad<br />

said muuhulgas teada, kuidas<br />

Jõhvis elati pronksiajal.<br />

3xERIKA PRAVE foto<br />

Rünnakule Jõhvi versus IVOL. Pildil paremal Jõhvile ainsa värava<br />

löönud Karel Niine ja vasakul vallakunstnik Kalev Prits<br />

3xDMITRI VOROBJOVI foto

8 Teated <strong>Mai</strong> - juuni <strong>2008</strong><br />

UUED VALLAKODANIKUD<br />

Aprillis ja mais registreeriti Jõhvi kodanikeks<br />

järgmised vastsündinud:<br />

Karle Niinepuu<br />

Kira Stjopkina<br />

Jelizaveta Zaprudskaya<br />

Roland Toikko<br />

Anna Flotskiy<br />

Marianne Gansen<br />

Konstantin Rondalainen<br />

Toomas Bogdanov<br />

Marcus Kristofer Epmann<br />

Romet Roosipuu<br />

Liana Sterlikova<br />

ÕNNITLEME!<br />

Suvel tähistavad oma juubelit või<br />

sünnipäeva järgmised väärikas<br />

eas jõhvilased:<br />

94<br />

Johannes Varnas 24. juunil<br />

93<br />

Elma Josepson 10. juunil<br />

92<br />

Feodosiya Shmileva 6. juunil<br />

Zinaida Stepanova 22. juunil<br />

90<br />

Anna Pinezhko 1. juunil<br />

89<br />

Fevronia Harlamova 8. juunil<br />

88<br />

Nadežda Litvinjuk 18. juunil<br />

Antonina Khrustaleva 21. juuni<br />

87<br />

JutaPloom 2. juunil<br />

Meeri Odar 3. juunil<br />

Virve Lamp 13. juunil<br />

Hilja-Ljudmila Tampu13. juunil<br />

86<br />

Virve Rekor 2. juunil<br />

85<br />

Klavdiya Pyshnaya 5. juunil<br />

80<br />

LehteViljaste 4. juunil<br />

Ekaterina Semenova 6. juunil<br />

Paul Kasemaa 8. juunil<br />

Ivan Lõssjanski 8. juunil<br />

Margarita Demidova 9. juuni<br />

Antonina Gavrilova 9. juunil<br />

Nina Rassadina10. juunil<br />

Meinhard Mägi 13. juuni<br />

Nina Penezhko 13. juuni<br />

Olga Sügijäinen 14. juuni<br />

Linda Timusk 15. juunil<br />

Asta Stotškus 25. juunil<br />

Peeter Olde 30. juunil<br />

75<br />

Stepan Luga 1. juunil<br />

Toivo Rähmonen 9. juunil<br />

Õilme Tang 10. juunil<br />

Tamara Mozharskaya 15. juunil<br />

Nikolai Kalašnikov 18. juuni<br />

Elsa Koort 24. juunil<br />

Tiiu Viljak 25. juunil<br />

Asta Kütt 29. juunil<br />

Juulis<br />

95<br />

Praskovia Bulanova 25. juuli<br />

94<br />

Veera Poland 21. juuli<br />

93<br />

Ellen-Vilhelmine Schmidt 7. juulil<br />

90<br />

Hilda Nemtsova 30. juulil<br />

89<br />

Harry Painik 10. juulil<br />

87<br />

MiraldaUustal 5. juulil<br />

Helga Roos 12. juulil<br />

86<br />

Erich Lepp 8. juuli<br />

Helmi Hämälainen 14. juulil<br />

Pjotr Vinogradov 16. juulil<br />

85<br />

Elena Sokolova 26. juulil<br />

Tatiana Ageeva 29. juulil<br />

80<br />

Maria Ivanova 2. juulil<br />

NÄITUSED<br />

KUNSTIKOOLIS<br />

Kunstikooli diplomitööde<br />

näitus avatud<br />

15.maist septembrini<br />

Jekaterina Špakova 3. juulil<br />

Elmar Arol 3. juulil<br />

Leonhard Valge 5. juulil<br />

Maria Kotova 11. juulil<br />

Olli Kollo 12. juulil<br />

Rudolf Keel 22. juulil<br />

Jefi ma Kärner 24. juulil<br />

Hugo Leps 24. juulil<br />

Boriss Popov 25. juulil<br />

75<br />

Ignotas Skapas 1. juulil<br />

Nikolai Slotin 5. juulil<br />

Heino Pärna 8. juulil<br />

Tatjana Kolpakova 9. juulil<br />

Laine Saarmets 15. juulil<br />

Kalev Sokman 15. juulil<br />

Ellen Tark 19. juulil<br />

Anna Šutovitš 19. juulil<br />

Heli Tupp 24. juulil<br />

Augustis<br />

97<br />

Salme Sabolotny 2. augustil<br />

96<br />

Helmi Ööpik 24. augustil<br />

94<br />

Serafi ma Teplova 15. augustil<br />

92<br />

Leida Kaibre 3. augustil<br />

89<br />

Veera Koževnikova 13. augustil<br />

Endla Karp 14. augustil<br />

88<br />

Lille Tisler 23. augustil<br />

87<br />

Laine-Miralda Riga 20. augustil<br />

Sophia Avdejenko 22. augustil<br />

Niina Matjaš 29. augustil<br />

86<br />

Ilya Ostrovskiy 2. augustil<br />

Maria Plotnikova 18. augustil<br />

Antonina Plavinskaia 24. augustil<br />

85<br />

Jugan Filippov 8. augustil<br />

Tatjana Poddubnaja 10. augustil<br />

HeljuUrbala 21. augustil<br />

Natalia Ryabushenko 26. augustil<br />

80<br />

Erika Karin 1. augustil<br />

Rimma Fomenko 2. augustil<br />

Vilma Kroon 4. augustil<br />

Artur Kandelin 6. augustil<br />

Endla Välja 9. augustil<br />

Paraskeva Ankru 13. augustil<br />

Valentina Sologubova 14. augustil<br />

Vasily Novik 14. augustil<br />

Elina Kabanen 30. augustil<br />

Elvi Viitla 31. augustil<br />

75<br />

Liidia Raudsepp 1. augustil<br />

Jekaterina Atenina 3. augustil<br />

Ariadna Bukhteeva 3. augustil<br />

Alexander Ivanov 5. augustil<br />

Niina Ivanova 6. augustil<br />

Alevtina Kitas 9. augustil<br />

Ülo Piller 9. augustil<br />

Antonina Nikitina 12. augustil<br />

Jevgeni Belogorski 12. augustil<br />

Auguste Sarapuu 13. augustil<br />

Vassili Mitrofanov 14. augustil<br />

<strong>Mai</strong>e Piller 19. augustil<br />

Otto Mägi 24. augustil<br />

Maria Kauler 25. augustil<br />

Valentina Sivashenko 27. augustil<br />

Vasily Osipov 27. augustil<br />

Nikolay Chertovikov 28. augustil<br />

KULTUURITEATED<br />

KONTSERDIMAJAS<br />

Laupäeval, 7. juunil kell 19 kammersaalis<br />

VIVA ESPANOL<br />

Neljapäeval, 12. juunil kell 19<br />

Tšellokvartett C-JAM ja Luisa Värk<br />

Neljapäeval, 03. juulil kell 19 kammersaalis<br />

MILONGAST ZAMBANI<br />

Reedel, 11.juulil kell 19 suures saalis<br />

SEITSME LINNA MUUSIKAFESTIVALI AVAKONTSERT<br />

Teisipäeval, 15. juulil kell 19 kammersaalis<br />

CRYSTAL HARMONY (Venemaa)<br />

Reedel, 18. juulil kell 18 Kalvi mõisas<br />

FESTIVALI LÕPPKONTSERT<br />

Kolmapäeval, 6. augustil kell 19 Saka mõisas<br />

SUVEMAASTIKUD<br />

Neljapäeval, 14. augustil kell 19 kammersaalis<br />

SOLVEIGI LAUL<br />

Kolmapäeval, 27. augustil kell 19 kammersaalis<br />

ILUS LAUL<br />

Pühapäeval, 1. juunil kell 11- 16 kontserdimaja juures platsidel<br />

MÄNGUDE FESTIVAL<br />

PARGIS<br />

Esmaspäeval, 23. juunil kell 19<br />

JAANIPÄEV<br />

KESKVÄLJAKUL<br />

Laupäeval, 19. juulil kell 11<br />

Rahvuskultuuriseltside Loomepada<br />

MIHKLI KIRIKU JUURES<br />

Laupäeval, 30. augustil<br />

MUINASPÄEV<br />

Kauaaegset Jõhvi linnapead<br />

Aavo Keermet<br />

õnnitleb 60. sünnipäeval<br />

volikogu ja vallavalitsus<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

Rõõmus uudis lastevanematele!<br />

Baby Style<br />

lastekauplus asub<br />

Jewe keskuse II korrusel.<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

Kvaliteetsed mänguasjad, lasteriided ja jalanõud.<br />

NB! Saadaval imearmsad ja eksklusiivsed<br />

rannariided ning suvemütsid.<br />

Tulge kindlasti uudistama!<br />

REKLAAMTEKST<br />

Eesti Energia korraldab<br />

elektritöid<br />

kodu- ja äriklientidele<br />

Kui varasemalt tegi Eesti Energia<br />

elektritöid vaid oma vastutusalasse<br />

kuuluvas elektrivõrgus, siis<br />

alates eelmise aasta novembrist pakub<br />

energiafirma oma klientidele<br />

terviklikku sise- ja väliselektritööde<br />

teenust. Uuteks teenusteks on<br />

elektripaigaldise projekteerimine,<br />

ehitamine, ümberehitamine ning<br />

elektripaigaldise tehniline kontroll.<br />

Elektritööde teenuseid pakub<br />

Eesti Energia ühtviisi nii kodu- kui<br />

äriklientidele. Ettevõtte Virumaa<br />

piirkonna juhtivkonsultandi Hannes<br />

Leuska sõnul korraldatakse kõiki<br />

elektriga seotud töid, esialgu vaid<br />

mitte avariitöid. “Otsustasime elektritööde<br />

teenusega turule tulla, sest<br />

selle vastu on olnud klientide pidev<br />

huvi. Kliendil on mugav, kui ta saab<br />

kõik elektriga seotud teenused ühest<br />

kohast tellida; lisaks on meil kogu<br />

Virumaa piirkonda kattev teenindusvõrk,”<br />

räägib ta. “Enamasti ei ole<br />

kliendid elektriala inimesed, mistõttu<br />

meie abiga leitakse elektriettevõtetega<br />

lihtsamini ühine keel.”<br />

“Aasta jooksul plaanime elektritööde<br />

teenuseid Virumaa piirkonnas<br />

pakkuda vähemalt 120 kodu- ja<br />

ärikliendile, kuid tegelik projektide<br />

arv sõltub nii nõudlusest kui ka<br />

projektide keerukusest,” nendib<br />

Leuska. “Lisaks on kavas laiendada<br />

teenust lähitulevikus nõrkvooluga<br />

seotud töödele, mille alla kuuluvad<br />

arvuti- ja televõrgud, tulekahju- ja<br />

valvesignalisatsioonid. Paari kuu pärast<br />

hakkame rentima ehitusaegseid<br />

elektrikilpe ajutiste võrguühenduste<br />

kasutajatele.”<br />

Elektritöid saab klient tellida esitades<br />

tellimuse oma piirkonna kliendihaldur<br />

Liina Arele, külastades kohalikku<br />

klienditeenindusbürood või<br />

vormistades taotluse Elektritööde<br />

kodulehel www.elektritood.com.<br />

Et lihtsustada pakkumise tegemist,<br />

tuleks kliendil kohe esitada ka<br />

võimalikult palju lisamaterjale, näiteks<br />

objekti projekt või majaplaan.<br />

Vajadusel täpsustab Eesti Energia<br />

projektijuht tellimuse ja meie valime<br />

välja kliendi jaoks parima hinnapakkumise.<br />

Lõpliku otsuse hinnapakkumise<br />

sobivuse osas langetab klient,<br />

misjärel sõlmitakse töövõtuleping.<br />

Pärast lepingu sõlmimist juhib Eesti<br />

Energia projekti kulgu, suhtleb ise<br />

tööde teostajaga ning vastutab tööde<br />

kvaliteetse ja õigeaegse lõpetamise<br />

eest. Eesti Energia annab tehtud<br />

tööle kaheaastase garantii.<br />

JÕHVI AJALOOST KEVAD-JA SUVEKUUDEL<br />

ARTHUR<br />

RUUSMAA<br />

1.maist 1932.aastal lõpetati Jõhvi<br />

alevis vaeslastele toiduandmine,<br />

kuna riigi poolt saadud summad ning<br />

tagavarad lõppesid. Et see pani paljud<br />

vaeslapsed raskesse seisukorda, võttis<br />

Jõhvi kaitseliidu patarei naisjaoskond<br />

puudustkannatavate laste toitlustamise<br />

enda peale kuni kooliaja lõppemiseni.<br />

Kaitseliidu abi sai 52 alatoitlusega last,<br />

kirjutas ajaleht Postimees.<br />

1. mail 1948.aastal avati esimene<br />

sõjajärgne ühiskondlik hoone Jõhvis -<br />

Ehitajate Klubi, hilisem Jõhvi Teatrimaja.<br />

Linn sai endale lavaga saali ja statsionaarse<br />

kino. Hoone ehitasid saksa sõjavangid<br />

ja seintena kasutati endise Altkõrtsi parempoolse<br />

talli kiviseinu. Praegu kõrgub<br />

selles kohas “Tsentraal”, mille ehitamise<br />

ajal lubati ka osa säilinud kiviseinu uude<br />

hoonesse säilitada, kuid …<br />

Omal ajal oli siin ka Eesti Põlevkivi<br />

teaduslik raamatukogu ja tähistati pidulikult<br />

Jõhvi teatritegemise juubeleid.<br />

Samal ajal alustasid saksa sõjavangid<br />

ka Rakvere tänava majade ehitamist.<br />

11. juunil 1933. aastal tähistas Jõhvi<br />

Muusikakoor oma 25 tegevusaasta<br />

juubelit. Kooris oli toona üle 20 pillimehe<br />

ja neid juhatas Pribatkin. Aasta<br />

jooksul oli kooril üle 70 proovi ja esineti<br />

50 kontserdil.<br />

18. juunil 1933.aastal sai kaitseliidu<br />

Jõhvi Malevkond lipu. Turuplatsil<br />

õnnistasid lippu Jõhvi pastor Varik ja<br />

preester Männik. Lipu andis üle kindral<br />

Aleksander Tõnisson. Sündmus leidis<br />

aset umbes samal kohal, kus praegu on<br />

Tõnissoni monument. Lipu kujundas<br />

Jõhvist pärit kunstnik Kask ja selle tikkisid<br />

valmis Narva naiskutsekooli õpilased.<br />

21. juunil 1953.aastal oli Toila vanal<br />

laululaval Jõhvi Rajooni laulupäev<br />

23. juunil 1868. aastal oli Jõhvis<br />

suur tulekahju praeguse Linnaisa kohviku<br />

piirkonnas, milles põles maha Jõhvi<br />

apteek, kõrts, mitu poodi ja mitmed<br />

kivimajad.<br />

1931 aasta juulis oli Jõhvi kimpus<br />

huntidega. Puru külas murdis hallivati<br />

mees talupidaja Ento karjast lamba,<br />

mille viis metsa. Aasta tagasi murdsid<br />

kriimsilmad Jõhvi ümbruskonnas<br />

maha üle poolesaja lamba, kirjutas<br />

ajaleht Postimees.<br />

20. juulil 1888. aastal pandi pidulikult<br />

nurgakivi Jõhvi Ministeeriumikoolile,<br />

mis asus Narva mnt. lõpus.<br />

Detsembris võeti kooli vastu esimesed<br />

õpilased. Kool sai tuntuks rahvakoolide<br />

õpetajate ettevalmistamisel,<br />

selleks moodustati lausa erikursus.<br />

1978. aasta suvel avati peale<br />

kandetugede täiendavat tugevdamist<br />

liikluseks Jõhvi viadukt. Rahvapärase<br />

nimetusega Dudkini küür, seda toona<br />

Kohtla-Järve Linna Täitevkomitee esimehe<br />

seltsimees Dudkini nime järgi.<br />

Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, töötel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel<br />

Trükkija: trükikoda TRÜKIS

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!