Jõhvi Teataja Mai 2011 est - Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi Teataja Mai 2011 est - Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi Teataja Mai 2011 est - Jõhvi Vallavalitsus
2 Uudised JÕHVI TEATAJA Mai 2011 Lasteasutused hädas koerajulkadega Lasteaia Kalevipoeg aia ümber oma lemmikloomadega jalutavad ja nende järelt koristamata jätvad koera- ja kassipidajad on laste elu ebamugavaks muutnud. Koerakakased jalanõud on saanud laste ja nende vanemate igapäevaseks mureks. „Lasteaia koolipoolne serv on nagu miiniväli, niisamuti on üks suur väli-WC gümnaasiumi staadioni äärne ala,” pahandas kolme lapse ema Kersti Sass. Tema sõnul väldivad vanemad teadlikult jalutamist lasteaiatagusel paplialleel, sest selle läbimine osutub suure hulga junnide tõttu üsna keeruliseks. „Olen näinud, et talvel lükkab mõni oma looma väljaheidetele lund peale, aga et keegi need ära korjaks, pole küll silma jäänud,” märkis Sass. „Ei ole just eriti kena, et inimesed käivad lasteasutuste juures oma lemmikuid – ma ütlen otse välja – situtamas.” Koerajulkadest palistatud lasteaiaäärsed olid mureteemaks ka viimasel Kalevipoja hoolekogu koosolekul. „Meie territooriumile tõenäoliselt koerte-kassidega ei tulda, ka hulkuvaid loomi pole sel aastal näha olnud,” ütles lasteaia juhataja Malle Tenno, kuid lisas, et kutsumata külalisi käib lasteaia hoovi peal ometi – nii on hoovis asuv puidust mängumaja tänavu kaks korda ära lõhutud. Vallavalitsuse korrakaitseametnik Paul Lek ütles koerte ja kasside pidamise eeskirjale tuginedes, et lasteasutuse territooriumil ei tohi lemmikloomaga jalutada. „Meie inimeste vastutustunne pole selleni arenenud, et nad oma looma järelt ka ära korjaksid, kuigi see peaks olema endastmõistetav.” Lek kinnitas, et hooletutele koerakakatajatele on suulisi märkusi tehtud, kuid enamasti vastatakse nendele küsimusega: kuhu siis minna? Korrakaitseametnik ütles, et hooletuid koera- ja kassipidajaid on ka trahvitud, trahv ulatub 400 eurost 800 euroni. „Aga tundub, et sellel peab veel hoolsamalt silma peal hoidma. Loodetavasti paraneb asi siis, kui tööle asub menetlusteenistus,” arvas Lek. Tema sõnul on koera- ja kassipidajate eksimused teemaks ka kuu lõpus peetaval ühisnõupidamisel politseiga. JT Seekord on ohvriks langenud Kaare tänava bussiootepaviljoni klaasid. Lõhutu taastamiseks kulub tuhandeid eurosid Jõhvi linnas on sel kevadel rohkem lõhkumist kui varem. Puruks pekstakse valgusteid ja bussiootepaviljonide klaase ning kõveraks väänatakse pargipinke. Varaste lemmiktegevus on aga siilide pealt lillede minematassimine. „Sel kevadel on pargis ära lõhutud 26 pinki. Ühe pingi parandamine maksab keskmiselt 191 eurot, nii et pinkide parandamise eest tuli maksta umbes 5000 eurot,” rääkis vallavanem Tauno Võhmar. Selle raha eest oleks saanud teha näiteks veel ühe mänguväljaku. Et valla eelarves lõhutud Jaama tänav, mille põhjalikku remonti alustati juba möödunud aastal, valmib kahes jaos sel suvel. See osa, mis jääb raudtee ja Rakvere tänava vahele, saab kavakohaselt korda jaanipäevaks, ja teine pool, Rakvere tänavast Veski tänavani, peab valmis olema juuli lõpuks. „Need tärminid on praegu paika pandud ja peaksid püsima,” ütles abivallavanem Priit Kesler. Tema sõnul on väljaöeldud kuupäevad reaalsed, sest nendeks töödeks on raha olemas ja takistusi, mis võiksid plaane nurjata, ette näha pole. JT vara taastamise kulude jaoks eraldi rida ei ole, tasutakse pinkide parandamise eest haljastuse eelarvest. „Sellist lõhkumist märgates tekib täitsa kõhe tunne – mis saab promenaadist? See tuleb väga väärikas ja ilus ning peaks linna kaunistama, aga kui seal hakatakse samamoodi lõhkuma...” oli vallavanem nördinud. Tema sõnul teeb vallavalitsus lõhkujate leidmiseks politseiga tihedat koostööd, kuid nende kindlakstegemine oleks veel tulemuslikum, kui linnarahvas annaks lõhkujaid või vargaid märgates sellest teada. Jaama tänav valmib kahes etapis Vallavalitsus sai Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) peaaegu pool miljonit eurot erasektori soojustorustiku renoveerimiseks. Et terve torustikusüsteem korda teha, on vaja veel teist sama suurt summat. Vallavalitsus loodab soojustorustiku renoveerimiseks raha saada kahest eri projektist. KIKile esitatud taotlus sai juba jaatava vastuse, Euroopa Liidu programmile Interreg esitatud projekti kohta tuleb vastus juulis. Abivallavanem Priit Kesleri sõnul on soojustorude renoveerimine väga keeruline projekt, mis nõuab põhjalikku etteval- Jaama tänav. Pool soojustorustiku rahast on olemas mistust ja läbimõtlemist. „Seda ei saa teha siis, kui on kütteperiood, aga ka suvel on tööde tegemine raske, sest inimesed on vanadele soojustrassidele taimed istutanud,” ütles Kesler. Asja teeb veel keerulisemaks see, et uue torustikuga peavad korraga liituma kõik kaugkütte tarbijad, sest vana torustik võetakse üles ja selle kaudu enam soojust ei saa. Uued soojustorud ulatuvad kuni elevaatorini. Parasjagu peamurdmist on ka KIKilt saadud summale omaosaluse lisamisega. Vahepeal on Kohtla-Järve Soojuse omanik vahetunud ja nüüd on see Viru Keemia Grupi (VKG) tütarettevõte. Foto: Kalle Pärt Sama palutakse teha siis, kui märgatakse neid, kes kalmistu konteineritesse mujalt prügi veavad. „Me püüame küll silma peal hoida, aga see pole puhtfüüsiliselt lihtsalt võimalik. Seepärast oleks väga hea, kui kaaskodanikud ei läheks ükskõikselt mööda, vaid annaksid korrarikkumistest politseile teada. Ei pea tingimata ise juurde minema ja korrale kutsuma, aga kindlasti tuleks politseid teavitada, tähele panna, kes tegi, kuhu lahkus, milline välja nägi,” ütles Võhmar. JT Foto: Kalle Pärt „Läbirääkimistel VKGga jäi kõlama positiivne noot, ettevõte arvab, et võib meie omaosalusest katta rohkem kui poole,” valgustas Kesler esialgseid plaane. Vanad keskküttetorud saab Kohtla-Järve Soojus endale. Jõhvi taotles programmist Interreg raha koos Venemaa Kingissepa linnaga. See sõpruslinn soovib toetuse eest soojustada oma sotsiaalobjekte, Jõhvi kulutab raha soojustorustikule. Jõhvi linnas on umbes 14 kilomeetrit soojustorusid, mis tõenäoliselt järgmisel suvel välja vahetatakse. JT ÜKS KÜSIMUS Miks käis vallavalitsuse kolmeliikmeline esindus Saksamaal Norderstedtis? Vallavanem Tauno Võhmar (fotol): Sellel käigul oli mitu eesmärki. Osalesime sealsel suurel maastikukujundusmessil – üks söötijäetud, umbes Toila pargi suurune endine tööstusala oli kujundatud ümber mitmekesiste puhkamisvõimalustega pargiks. Saime sealt mitu ideed Jõhvi pargi kujundamiseks, aga ka pildi sellest, kuidas sakslased oma puhkeala arendasid – näiteks sulgesid nad selleks ajaks kogu territooriumi ja avasid väravad alles siis, kui kõik oli valmis. Ja sealjuures küsitakse inimestelt korrastatud puhkealale minemise eest raha. Meie eriline soov oli näha, kuidas töötab Norderstedti linnavalitsuse juures linnaplaneerimise osakond. Ka sellest saime ülevaate. Sakslastelt on väga palju õppida energiasäästmise valdkonnas, nad on selle poolest väga kaugele arenenud – näiteks sealsed valgusfoorid töötavad kokkuhoiule mõeldes valgusdioodlampidega, hoonete soojustamisest ja muust ei maksa rääkidagi. Üks külastuse mõte oli ka teha selgeks, mis tasemel on meie kahe linna sõprussuhted. Nende algus ulatub nõukogude aega, mil eestvedajaks oli toonane Kohtla-Järve. Sai selgeks, et meil oleks palju kultuuri- ja õpilasvahetuse võimalusi. Aga selliseid ühiseid majanduskeskkonda parandavaid projekte, mida me näiteks koos Venemaa Kingissepaga teeme, tõenäoliselt ette võtta ei õnnestu. Tammiku spordihoonest võib saada harrastusspordikeskus Tammiku spordihoonele loodetakse uuest hooajast hing sisse puhuda – sellest peaks saama harrastusspordikeskus, kus leiavad tegevust nii eakad kui ka lapsed. „Eesmärk on pakkuda hoones võimalikult paljudele meelepärast tegevust,” ütles vallavalitsuse spordispetsialist Hardi Raiend. Tema sõnul on tegemist heas kohas asuva ja heas korras oleva spordihoonega, mille sisulise poolega pole seni ehk kõige rohkem tegeldud. „On kaks võimalust – kas kuulutame välja konkursi kohalikele MTÜdele ja spordiklubidele, kes võtaksid selle maja haldamise ja sisulise poolega tegelemise enda peale, või võtame samuti konkursi korras tööle sportliku taustaga administraatori, kes oleks autoriteet võimalikult mitmel alal, oskaks vajaduse korral teisi juhendada ja tooks elu majja tagasi,” kõneles Raiend. Tema peab oluliseks, et Tammiku spordihoone ülalpidamiskulud väheneksid ja hoones pakutaks võimalikult palju erisugust tegevust. „Näiteks eakate tervisevõimlemine, lastele oleks pärast kooli oma aeg, kus nad saaksid paar tundi palli mängida, õhtune aeg jääks aga spordiklubidele,” loetles Raiend. Ta rõhutas, et spordihalli on oodatud eelkõige Tammiku ja terve Jõhvi valla elanikud, aga kui nende harrastustest jääb aega üle, kaalutakse võimalust halli teistele ka välja üürida. Tammiku spordihoone küsimus kerkis päevakorda, sest selle ülalpidamine maksab umbes 19 000 eurot aastas, aga pidevalt tegeleb seal spordiga ainult spordiklubi Edu. Nüüd loodetakse hoonele rohkem kasutajaid leida. JT Tõstjad said kaheksa medalit Albus peetud Eesti meistrivõistlustel tõstmises said spordiklubi Edu võistlejad kaheksa medalit: kolm kuldset, neli hõbedast ja ühe pronksi. Eesti meistriks tulid Pavel Gratšjov ja Pavel Gordienko. Esikohale jõuti ka võistkondlikus arvestuses. Edu president on Agu Aadumäe ja sportlased treenivad Aleksandr Rumjantsevi käe all. Turniiri noorimaks võistlejaks oli kümneaastane Vitali Šahhalevitš, kes teenis välja hõbemedali, parandades kõiki oma isiklikke rekordeid. Hõbemedali sai ka esmakordselt meistrivõistlustel osalenud Danil Gokolo, kes võistles kuni 45 kg võistlejate kategoorias. Kolmanda koha kuni 69 kg võistluskategoorias sai Artur Petuhhov. Tublilt võistlesid veel Kristjan Pikhof ja Mark Väät. JT Lapsehoiutoetust juunist ei maksta Volikogu tunnistas kehtetuks lapsehoiutoetuse maksmise ning lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korra, mille alusel maksti toetust erahoidu kasutavatele lastevanematele. Toetuse maksmine lõpetatakse, sest uus lasteaed Pillerkaar lahendas põhimõtteliselt vallas lasteaiakohtade probleemi. Samas lisandus vallaeelarvesse täiendav kuluartikkel uue lasteaia tegevuskulude näol, seega pole vallal raha lapsehoiuteenuse eest maksmiseks. Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Sirli Tammiste ütles, et aprillis kasutas erahoiuteenust 14 mudilast; sügiseks prognoositakse, et seda vajaks kümmekond peamiselt sõimeealist last. Praegu osutab Jõhvis lapsehoiuteenust lapsehoiukeskus Päikseke ja FIE Maila Talen. OÜ Montessori Lastekeskus ja MTÜ Naerunaba on lõpetanud erahoiu pakkumise. JT
Mai 2011 JÕHVI TEATAJA Nõiatrall Kalevipojas Mai alguses riietasid lasteaia Kalevipoeg lapsed end nõidadeks ja trall võis alata. Õues tervitas ülemnõid kõiki väikesi nõidu ja viis läbi sportliku nõiatreeningu. Pärast seda said väikesed nõiad esimese ülesande: võluda välja päikene, et õues oleks mõnus ja soe. Väikesed nõiad pühkisid pilved minema ja võlusid päikese välja. Ülemnõid kiitis nõialapsi, nad said ülesandega väga hästi hakkama. Seejärel pandi proovile väikeste nõidade teadmised, oskused, nutikus ja kiirus – algas nõidade orienteerumine. Selle käigus pidid väikesed nõiad nõiakaarti kasutades üles leidma erinevate putukate asukohad. Ülesanne sisaldas kaardilugemisoskust, arutelu, putukate tundmist ja meeskonnatööd. Igas nõiapunktis otsiti erinevat putukat: ühes kärbest, teises sipelgat, kolmandas liblikat. Et oma lasteaia õueala on tuttav paik, siis tingmärkide abil orienteerumine väga raske ei olnudki. Kõik leidsid putukad üles. Järgnesid nõiatantsud ja mängud. Lusti ja rõõmu oli palju. Seejärel ehitati ülemnõia juhendamisel valmis luudadest nõiamaja. Lustlik nõidade ühistants ümber nõiamaja lõpetas väikeste nõidade peo. Võlusõnade saatel ajasid nõiad ära külmad ilmad ning soovisid lasteaiale päikest ja soojust. Aga endale soovisid väikesed nõiad kommi. Ja ennäe, soov täitus! Kommipada potsataski õuele. Vaat sellised võlurid on need väikesed nõiapoisid ja -plikad! MALLE TENNO Lasteaia Kalevipoeg õppealajuhataja Ülemnõia juhendamisel valmis luudadest nõiamaja. Foto: erakogu Mihkli kirik näitas oma aardeid Mai keskel näitas Mihkli kirik muuseumiöö raames oma aardeid ja saladusi – külastajad võisid ronida kiriku kellatorni ja turnida müüripealsetel, lapsed otsisid uhkest iidsest hoonest aardeid ja kuulamist-vaatamist vääris ka kontsert, mille teema haakus üldise muuseumiöö juhtmõttega „Öös on aardeid”. Kindluskiriku muuseumis sai iga huviline ülevaate muistse Alutagusemaa muinasaaretest ja sellest, milliseid aardeid on peitnud endas Jõhvi Mihkli kiriku müürikäigud. Asjakohaseid kommentaare jagas üks muuseumiseltsi asutajaliikmetest Vallo Reimaa. Muuseumiöö külastajatele esinesid öölaulude kontsertprogrammiga Svetlana Jefimova, Jelena Anufrikova, Leonid Zacharenko ja Inna Badina. Põneva õhtu kindluskirikus korraldas Jõhvi muuseumi selts, ettevõtmine kuulus üle-eestilisse muuseumiöö ürituste sarja. JT Tähistati akordionipäeva Ülemaailmse akordionipäeva puhul pani Jõhvi muusikakooli õpetaja Jelena Pajuste koos oma õpilastega ja klaveriõpetaja Jelena Anufrikova kaasabil kokku värvika kontsertprogrammi, millega esineti vene gümnaasiumi noorematele klassidele. Üles astusid nii solistid kui ka ansamblid, nii õpilased, kes alles mõni kuu pilli õppinud, kui ka need, kellel muusikakooli lõputunnistus juba käes. Muusikapalade vahel sai kuulda ka luuletusi ja põnevaid fakte akordioni ajaloost. Aktiivsemaid kontserdikuulajaid tänati väikeste meenetega. Paljude muusikainstrumentide hulgas on arvatavasti üsna vähe neid, mille sünnipäeva võib tähistada lausa kuupäevalise täpsusega. Üheks selliseks pilliks on akordion, mille Viini oreli- ja klaverimeister Cyrill Demian patentis 6. mail 1829. aastal ja mis tähistas käesoleval kevadel auväärset 182. sünnipäeva. Esimene akordioni nime kandev pill oli tänapäevastest tunduvalt väiksem, ainult 22 x 9 x 6 sentimeetrit, ja seda instrumenti võivad huvilised näha Viini tehnikamuuseumis. MARGIT RAAG Muusikakooli direktor Foto: Akordioniansambel Leonid Hobotov ja Kirill Grjaznov. Uudised Kolm tähtpäeva Mai keskel tähistati seltsimajas ühel õhtupoolikul kolme eri tähtpäeva. Pidulikult meenutati Jõhvi esmamainimise 770. aastapäeva ja nimetati sealjuures mitmeid olulisi teetähiseid linna pikas ajaloos. Näiteks Mihkli kirikut on kirjalikes allikais esmakordselt mainitud 1364. aastal, Jõhvi kõrtsist on aga märkmeid 1543. aastast. Piduliku õhtuga tähistati ka emadepäeva. Sel puhul tervitati Jõhvi valla tänavust aasta ema Heli Vähki, kes esitas talle meelepäraseid luuletusi emast ja laulis koos peolistega laule emast. Lõviosa üritusest oli pühendatud aga Jõhvi draamaringi 116. aastapäevale. Allakirjutanu andis ülevaate näitemängu viljelemise ajaloost Jõhvis, alustades 1895. aasta 30. aprillil toimunud etendusest „Möldripapa haigus ehk Tohter Balsam”, millest sai Jõhvi valla tänavune aasta ema Heli Vähk. Kultuuri- ja huvikeskusel oli edukas hooaeg Kogu hooaja jooksul on meie kollektiivid osalenud mitmesugustel konkurssidel ja festivalidel. Allpool toon esile parimad saavutused. Raili Tamme näiteringi edu maakondlikul kooliteatrite festivalil etendusega „Mamma” viis nad kooliteatrite üleriigilisele konkursile Rakverre, kust naasti eripreemiaga sotsiaalse tundlikkuse eest. Meeldejääva rollisoorituse eest tunnustati Iris-Maria Sööti. Eripreemia pälvis maakondlikul festivalil ka erivajadustega inimeste näitetrupp (juhendaja Raili Tamm) etenduste „Meie kodune altar – televiisor” ja „Mäng” eest. Noorteteatri Post Scriptum (juhendaja Natalja Lessina) saavutustest väärib esiletõstmist maakondlikul kooliteatrite festivalil teenitud eripreemia etenduse „Down-way” eest, näitleja Jevgeni Sirotkini laureaaditiitel rahvusvaheliselt Puškini-nimeliselt festivalilt ja esikoht Maardu teatrifestivalilt „Minu teater – minu kapriis”. Samuti toodi võit koju Narvas peetud vabariiklikult noorte loomingufestivalilt „Talentide vikerkaar”. Teatrifestivalil „Kuldkalake” saatis edu etendust „Väga lihtne lugu”. Näitlejapreemia said Jevgeni Sirotkin, Dmitri Slinko, Jevgeni Rezepkin, Darja Šahhova, Darja Hripkova ja Aleksandra Musajeva. Näitlejameisterlikkuse eest pälvisid preemia ka Aleksandra Popova ja Jevgeni Soldatov, kes mängisid etenduses „Pidu katku ajal”. „Kuldkalakeselt” naasid preemiaga „liigutava dueti” eest ka teatrikollektiivi Eksprompt (juhendaja Urmas Laada) liikmed Natalja Graštšenko ja Ivan Baumbah. alguse näitemängu tegemine Jõhvis. Teatritegemine on sellest ajast kuni siiani kulgenud ilma vaheaegadeta. Vähemalt üks trupp on ikka tegutsenud ja järjepidevuse kandja olnud: see on draamaring MASK, mis on lavale toonud üle saja loo. Näitemängu 116. sünnipäeva tähistati Dömovi naljalooga „Lilla kübaraga daam”, milles astusid üles Kaie Raidma, Klaara Livamägi, Heiki Pokk ja Lembit Aljaste. Praegu veavad MASKI vankrit lisaks eelnimetatutele veel Dea Proode, Aime Kuningas, Heli Vähk, Anne Variksoo, Urmas Breivel, Lembit Prits, kunstnik-kujundaja Aivens Tohva, etenduse juht Viivi Lehova ja allakirjutanu. EUGEN VAHER Draamaringi MASK kunstiline juht Foto: erakogu Tublid tantsu- ja laululapsed Tantsuvaldkonnas tõid Eesti meistrivõistlustelt „Nord-East Battle 2011” esikoha koju meie väikesed breikarid (juhendaja Andrei Luberg). „Koolitantsul” sai nüüdistantsuklassi juhendaja Julia Bukovšina pärjatud parima juhendaja tiitliga. Vokaalstuudio Yes (Jelena Skrebneva) osales edukalt lauluvõistlusel „Jõhvi laulukevad 2011”, kus Darja Nikolajeva pälvis laureaaditiitli 5–6aastaste lauljate seas. Noorima osaleja eripreemia sai kolmeaastane Alice Kuzmina ja musikaalsuse eripreemia Evelina Seimar. Aprillis toimus Tallinnas rahvusvaheline laulukonkurss „Jürikuu”, kus Evelina Seimar ja Darja Nikolajeva pälvisid esikoha, Jekaterina Zidkova sai teise koha ja kolmandale kohale jõudsid Jelizaveta Kolganova, Ksenia Denissova, Viktoria Kotškina ja Anastassia Židkova. Alina Nikolajevat on tunnustatud eripreemiaga nii eelnimetatud konkursil kui ka Tartus toimunud vabariiklikul laste lauluvõistlusel „Viisivärtnake”. „Jõhvi laulukevade” tänavune laureaat on ka Kristiin-Heleen Toovis, kes harjutab õpetaja Kersti Pärnametsa lauluringis. Mitmetel konkurssidel on osalenud ka multimeediastuudio. Ilja Gritsinenkole omistati laureaaditiitel vabariiklikul fotokonkursil „Talv ja minu sõbrad”. Narvas peetud noorte disainerite konkursil „Talveetendus 2010”. kuulus grand prix meie stuudiole. Taimeseaderingi Õlekubuke (juhendaja Endla Lipp) liikmed osalesid maakondlikul käsitöökonkursil „Eesti oma ehe”, millel valiti huvikoolide õpilaste seast parimaks Elen Niemeistri töö. ANNE UTTENDORF Kultuuri- ja huvikeskuse direktori kohusetäitja Tänavused koolilõpetajad JÕHVI GÜMNAASIUM Kuldmedalikandidaadid Janeli Mänd Martin Kooga Helle Peterson Mona Teppor Triin Avikainen Gerit Tiirik Hõbemedali kandidaadid Rudolf Aro Heidy Roosimägi 12.a Borman Reelika Hindo Kerli Järve Ingmar Konsa Marko Koort Kristel Krasnenko Stepan Kruut Kärolin Kuusemets Robert Köök Romet Leis Kaie Lüüde Triinu Meldre Maila Orasmaa Mikk Pirk Triinu Pärn Marek Ruven Eliis Rääsk Kadriliis Saar Germo Sallert Helena Spielberg Kati Sööt Iris Marie Tinno Marilin Tisler Eneli Tjutrjumov Oleg Toome Tõnu Vähk Tanel 12.b Brause Martin Egorov Sigrid Hiiekivi Merlin Hans Kristjan Rauno Kudinova Paula Lehtsaar Siim Liepkalns Erki Lõhmus Reelika Meiel Joanna Mironjuk Marina Mogilnikov Andrei Moldau Jaanis Nikolajev Aleksandr Nikolajev Aleksei Paju Marko Pärnpuu Triin Reemi Veiko Reilent Martin Reino Elli Salvan Laur Kristjan Sokman Tanel Svežova Margarita Tark Kalle Uustal Merje Veiram Johannes VENE GÜMNAASIUM Kuldmedalikandidaadid Mark Rubtsov Viktoria Iljenkova Natalja Šabartšina Maie Metus Aleksandra Kalinina Kristina Voveris Hõbemedalikandidaadid Jekaterina Toivonen Alina Petuhhova Alina Anikina Roman Aleksejuk Alina Anikina Ivan Bocharov VENE GÜMNAASIUM Jelizaveta Brovtseva Julia Bulajeva Svetlana Fajuršina Andrei Galõnski Ekaterina Gureeva Viktoria Iljenkova Jekaterina Jerjomenko Valeria Judina Aleksandra Kalinina Tatjana Kondranina Ljubov Kuzmina Ilona Leek Galina Martõšina Maie Metus Valeria Mihhailova Ksenija Pavlova Alina Petuhhova Vladimir Pissarev Anton Reksnevitš Mark Rubtsov Jelizaveta Russkihh Natalja Šabartšina Yuliya Shcherbakova Eduard Štolf Dmitri Timoškin Jekaterina Toivonen Kristina Voveris Anna Zahharova Jelizaveta Žandarova KUNSTIKOOL Anna- Karin Freiberg Kadri-Ann Freiberg Tiiu Hallik Reelika Hindo Kristin Kaskema Laura Kiir Elisabeth Niido Kristjan Põld Sigrid Sikk Anu Veidner Nadežda Avanessova Sofia Bogens Jelizaveta Lebedeva Izabella Neff Jevgeni Šuvalov Maria Tegleva MUUSIKAKOOL Clara Regina Pentel – klaver (kiituskirjaga) Anne-Liia Maido – klaver (kiituskirjaga) Heigo Ers – klaver (kiituskirjaga) Tõnis Tokman – akordion (kiituskirjaga) Ksenia Gamanko – akordion Kärolin Kruut – kitarr Daniil Soroka – saksofon Robert Pollet – trompet Kadi Toots – klaver Katarina Kiiver – klaver Hannamary Seli – klaver Helen Marie Niine – klaver Kristina Kuzmina – üldkultuuriline osakond (viiul) Sten Veemees – üldkultuuriline osakond (trompet) Marion Jalonen – üldkultuuriline osakond (klaver) Reelika Vallas – üldkultuuriline osakond (klaver) Artjom Berežkov – üldkultuuriline osakond (klaver) 3
2 Uudised JÕHVI TEATAJA <strong>Mai</strong> <strong>2011</strong><br />
Lasteasutused<br />
hädas<br />
koerajulkadega<br />
Lasteaia Kalevipoeg aia<br />
ümber oma lemmikloomadega<br />
jalutavad ja nende<br />
järelt koristamata jätvad<br />
koera- ja kassipidajad on<br />
laste elu ebamugavaks<br />
muutnud.<br />
Koerakakased jalanõud<br />
on saanud laste ja nende<br />
vanemate igapäevaseks mureks.<br />
„Lasteaia koolipoolne<br />
serv on nagu miiniväli,<br />
niisamuti on üks suur väli-WC<br />
gümnaasiumi staadioni<br />
äärne ala,” pahandas<br />
kolme lapse ema Kersti<br />
Sass. Tema sõnul väldivad<br />
vanemad teadlikult jalutamist<br />
lasteaiatagusel paplialleel,<br />
s<strong>est</strong> selle läbimine<br />
osutub suure hulga junnide<br />
tõttu üsna keeruliseks.<br />
„Olen näinud, et talvel<br />
lükkab mõni oma looma<br />
väljaheidetele lund peale,<br />
aga et keegi need ära korjaks,<br />
pole küll silma jäänud,”<br />
märkis Sass. „Ei ole<br />
just eriti kena, et inimesed<br />
käivad lasteasutuste juures<br />
oma lemmikuid – ma ütlen<br />
otse välja – situtamas.”<br />
Koerajulkad<strong>est</strong> palistatud<br />
lasteaiaäärsed olid mureteemaks<br />
ka viimasel Kalevipoja<br />
hoolekogu koosolekul.<br />
„Meie territooriumile<br />
tõenäoliselt koerte-kassidega<br />
ei tulda, ka hulkuvaid<br />
loomi pole sel aastal näha<br />
olnud,” ütles lasteaia juhataja<br />
Malle Tenno, kuid lisas,<br />
et kutsumata külalisi käib<br />
lasteaia hoovi peal ometi –<br />
nii on hoovis asuv puidust<br />
mängumaja tänavu kaks<br />
korda ära lõhutud.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e korrakaitseametnik<br />
Paul Lek ütles<br />
koerte ja kasside pidamise<br />
eeskirjale tuginedes, et lasteasutuse<br />
territooriumil ei<br />
tohi lemmikloomaga jalutada.<br />
„Meie inim<strong>est</strong>e vastutustunne<br />
pole selleni arenenud,<br />
et nad oma looma järelt<br />
ka ära korjaksid, kuigi see<br />
peaks olema endastmõistetav.”<br />
Lek kinnitas, et hooletutele<br />
koerakakatajatele<br />
on suulisi märkusi tehtud,<br />
kuid enamasti vastatakse<br />
nendele küsimusega: kuhu<br />
siis minna?<br />
Korrakaitseametnik ütles,<br />
et hooletuid koera- ja<br />
kassipidajaid on ka trahvitud,<br />
trahv ulatub 400<br />
eurost 800 euroni. „Aga<br />
tundub, et sellel peab veel<br />
hoolsamalt silma peal<br />
hoidma. Loodetavasti paraneb<br />
asi siis, kui tööle<br />
asub menetlusteenistus,”<br />
arvas Lek. Tema sõnul on<br />
koera- ja kassipidajate eksimused<br />
teemaks ka kuu<br />
lõpus peetaval ühisnõupidamisel<br />
politseiga.<br />
JT<br />
Seekord on ohvriks langenud Kaare tänava bussiootepaviljoni klaasid.<br />
Lõhutu taastamiseks kulub tuhandeid eurosid<br />
Jõhvi linnas on sel kevadel<br />
rohkem lõhkumist kui<br />
varem. Puruks pekstakse<br />
valgusteid ja bussiootepaviljonide<br />
klaase ning kõveraks<br />
väänatakse pargipinke. Varaste<br />
lemmiktegevus on aga<br />
siilide pealt lillede minematassimine.<br />
„Sel kevadel on pargis ära<br />
lõhutud 26 pinki. Ühe pingi parandamine<br />
maksab keskmiselt<br />
191 eurot, nii et pinkide parandamise<br />
e<strong>est</strong> tuli maksta umbes<br />
5000 eurot,” rääkis vallavanem<br />
Tauno Võhmar. Selle raha e<strong>est</strong><br />
oleks saanud teha näiteks veel<br />
ühe mänguväljaku.<br />
Et valla eelarves lõhutud<br />
Jaama tänav, mille põhjalikku<br />
remonti alustati juba<br />
möödunud aastal, valmib<br />
kahes jaos sel suvel.<br />
See osa, mis jääb raudtee<br />
ja Rakvere tänava vahele, saab<br />
kavakohaselt korda jaanipäevaks,<br />
ja teine pool, Rakvere<br />
tänavast Veski tänavani, peab<br />
valmis olema juuli lõpuks.<br />
„Need tärminid on praegu<br />
paika pandud ja peaksid püsima,”<br />
ütles abivallavanem Priit<br />
Kesler. Tema sõnul on väljaöeldud<br />
kuupäevad reaalsed,<br />
s<strong>est</strong> nendeks töödeks on raha<br />
olemas ja takistusi, mis võiksid<br />
plaane nurjata, ette näha<br />
pole.<br />
JT<br />
vara taastamise kulude jaoks<br />
eraldi rida ei ole, tasutakse<br />
pinkide parandamise e<strong>est</strong> haljastuse<br />
eelarv<strong>est</strong>.<br />
„Sellist lõhkumist märgates<br />
tekib täitsa kõhe tunne –<br />
mis saab promenaadist? See<br />
tuleb väga väärikas ja ilus ning<br />
peaks linna kaunistama, aga<br />
kui seal hakatakse samamoodi<br />
lõhkuma...” oli vallavanem<br />
nördinud. Tema sõnul teeb vallavalitsus<br />
lõhkujate leidmiseks<br />
politseiga tihedat koostööd,<br />
kuid nende kindlakstegemine<br />
oleks veel tulemuslikum, kui<br />
linnarahvas annaks lõhkujaid<br />
või vargaid märgates sell<strong>est</strong><br />
teada.<br />
Jaama tänav valmib kahes etapis<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> sai Keskkonnainv<strong>est</strong>eeringute<br />
Keskuselt<br />
(KIK) peaaegu pool miljonit<br />
eurot erasektori soojustorustiku<br />
renoveerimiseks. Et terve<br />
torustikusüsteem korda<br />
teha, on vaja veel teist sama<br />
suurt summat.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> loodab soojustorustiku<br />
renoveerimiseks<br />
raha saada kah<strong>est</strong> eri projektist.<br />
KIKile esitatud taotlus sai<br />
juba jaatava vastuse, Euroopa<br />
Liidu programmile Interreg<br />
esitatud projekti kohta tuleb<br />
vastus juulis.<br />
Abivallavanem Priit Kesleri<br />
sõnul on soojustorude renoveerimine<br />
väga keeruline projekt,<br />
mis nõuab põhjalikku etteval-<br />
Jaama tänav.<br />
Pool soojustorustiku rahast on olemas<br />
mistust ja läbimõtlemist. „Seda<br />
ei saa teha siis, kui on kütteperiood,<br />
aga ka suvel on tööde<br />
tegemine raske, s<strong>est</strong> inimesed<br />
on vanadele soojustrassidele<br />
taimed istutanud,” ütles Kesler.<br />
Asja teeb veel keerulisemaks<br />
see, et uue torustikuga peavad<br />
korraga liituma kõik kaugkütte<br />
tarbijad, s<strong>est</strong> vana torustik võetakse<br />
üles ja selle kaudu enam<br />
soojust ei saa. Uued soojustorud<br />
ulatuvad kuni elevaatorini.<br />
Parasjagu peamurdmist<br />
on ka KIKilt saadud summale<br />
omaosaluse lisamisega. Vahepeal<br />
on Kohtla-Järve Soojuse<br />
omanik vahetunud ja nüüd on<br />
see Viru Keemia Grupi (VKG)<br />
tütarettevõte.<br />
Foto: Kalle Pärt<br />
Sama palutakse teha siis,<br />
kui märgatakse neid, kes kalmistu<br />
konteineritesse mujalt<br />
prügi veavad.<br />
„Me püüame küll silma<br />
peal hoida, aga see pole puhtfüüsiliselt<br />
lihtsalt võimalik.<br />
Seepärast oleks väga hea, kui<br />
kaaskodanikud ei läheks ükskõikselt<br />
mööda, vaid annaksid<br />
korrarikkumist<strong>est</strong> politseile<br />
teada.<br />
Ei pea tingimata ise juurde<br />
minema ja korrale kutsuma,<br />
aga kindlasti tuleks politseid<br />
teavitada, tähele panna, kes<br />
tegi, kuhu lahkus, milline välja<br />
nägi,” ütles Võhmar.<br />
JT<br />
Foto: Kalle Pärt<br />
„Läbirääkimistel VKGga<br />
jäi kõlama positiivne noot,<br />
ettevõte arvab, et võib meie<br />
omaosalus<strong>est</strong> katta rohkem<br />
kui poole,” valgustas Kesler<br />
esialgseid plaane. Vanad keskküttetorud<br />
saab Kohtla-Järve<br />
Soojus endale.<br />
Jõhvi taotles programmist<br />
Interreg raha koos Venemaa<br />
Kingissepa linnaga. See sõpruslinn<br />
soovib toetuse e<strong>est</strong><br />
soojustada oma sotsiaalobjekte,<br />
Jõhvi kulutab raha soojustorustikule.<br />
Jõhvi linnas on umbes 14<br />
kilomeetrit soojustorusid, mis<br />
tõenäoliselt järgmisel suvel<br />
välja vahetatakse.<br />
JT<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
Miks käis vallavalitsuse kolmeliikmeline<br />
esindus Saksamaal Norderstedtis?<br />
Vallavanem Tauno Võhmar<br />
(fotol):<br />
Sellel käigul oli mitu eesmärki.<br />
Osalesime sealsel suurel<br />
maastikukujundusmessil – üks<br />
söötijäetud, umbes Toila pargi<br />
suurune endine tööstusala oli<br />
kujundatud ümber mitmekesiste<br />
puhkamisvõimalustega pargiks.<br />
Saime sealt mitu ideed Jõhvi<br />
pargi kujundamiseks, aga ka pildi<br />
sell<strong>est</strong>, kuidas sakslased oma<br />
puhkeala arendasid – näiteks<br />
sulgesid nad selleks ajaks kogu<br />
territooriumi ja avasid väravad<br />
alles siis, kui kõik oli valmis. Ja sealjuures küsitakse inim<strong>est</strong>elt korrastatud<br />
puhkealale minemise e<strong>est</strong> raha.<br />
Meie eriline soov oli näha, kuidas töötab Norderstedti linnavalitsuse<br />
juures linnaplaneerimise osakond. Ka sell<strong>est</strong> saime ülevaate.<br />
Sakslastelt on väga palju õppida energiasäästmise valdkonnas, nad<br />
on selle pool<strong>est</strong> väga kaugele arenenud – näiteks sealsed valgusfoorid<br />
töötavad kokkuhoiule mõeldes valgusdioodlampidega, hoonete<br />
soojustamis<strong>est</strong> ja muust ei maksa rääkidagi.<br />
Üks külastuse mõte oli ka teha selgeks, mis tasemel on meie kahe<br />
linna sõprussuhted. Nende algus ulatub nõukogude aega, mil e<strong>est</strong>vedajaks<br />
oli toonane Kohtla-Järve. Sai selgeks, et meil oleks palju<br />
kultuuri- ja õpilasvahetuse võimalusi. Aga selliseid ühiseid majanduskeskkonda<br />
parandavaid projekte, mida me näiteks koos Venemaa<br />
Kingissepaga teeme, tõenäoliselt ette võtta ei õnn<strong>est</strong>u.<br />
Tammiku spordihoon<strong>est</strong> võib saada<br />
harrastusspordikeskus<br />
Tammiku spordihoonele loodetakse uu<strong>est</strong> hooajast hing sisse puhuda<br />
– sell<strong>est</strong> peaks saama harrastusspordikeskus, kus leiavad<br />
tegevust nii eakad kui ka lapsed.<br />
„Eesmärk on pakkuda hoones võimalikult paljudele meelepärast<br />
tegevust,” ütles vallavalitsuse spordispetsialist Hardi Raiend. Tema<br />
sõnul on tegemist heas kohas asuva ja heas korras oleva spordihoonega,<br />
mille sisulise poolega pole seni ehk kõige rohkem tegeldud.<br />
„On kaks võimalust – kas kuulutame välja konkursi kohalikele<br />
MTÜdele ja spordiklubidele, kes võtaksid selle maja haldamise ja<br />
sisulise poolega tegelemise enda peale, või võtame samuti konkursi<br />
korras tööle sportliku taustaga administraatori, kes oleks autoriteet<br />
võimalikult mitmel alal, oskaks vajaduse korral teisi juhendada ja<br />
tooks elu majja tagasi,” kõneles Raiend. Tema peab oluliseks, et<br />
Tammiku spordihoone ülalpidamiskulud väheneksid ja hoones pakutaks<br />
võimalikult palju erisugust tegevust.<br />
„Näiteks eakate tervisevõimlemine, lastele oleks pärast kooli<br />
oma aeg, kus nad saaksid paar tundi palli mängida, õhtune aeg<br />
jääks aga spordiklubidele,” loetles Raiend. Ta rõhutas, et spordihalli<br />
on oodatud eelkõige Tammiku ja terve Jõhvi valla elanikud, aga kui<br />
nende harrastust<strong>est</strong> jääb aega üle, kaalutakse võimalust halli teistele<br />
ka välja üürida.<br />
Tammiku spordihoone küsimus kerkis päevakorda, s<strong>est</strong> selle<br />
ülalpidamine maksab umbes 19 000 eurot aastas, aga pidevalt tegeleb<br />
seal spordiga ainult spordiklubi Edu. Nüüd loodetakse hoonele<br />
rohkem kasutajaid leida. JT<br />
Tõstjad said kaheksa medalit<br />
Albus peetud E<strong>est</strong>i meistrivõistlustel tõstmises said spordiklubi<br />
Edu võistlejad kaheksa medalit: kolm kuldset, neli hõbedast ja<br />
ühe pronksi.<br />
E<strong>est</strong>i meistriks tulid Pavel Gratšjov ja Pavel Gordienko. Esikohale<br />
jõuti ka võistkondlikus arv<strong>est</strong>uses. Edu president on Agu Aadumäe<br />
ja sportlased treenivad Aleksandr Rumjantsevi käe all.<br />
Turniiri noorimaks võistlejaks oli kümneaastane Vitali Šahhalevitš,<br />
kes teenis välja hõbemedali, parandades kõiki oma isiklikke<br />
rekordeid.<br />
Hõbemedali sai ka esmakordselt meistrivõistlustel osalenud Danil<br />
Gokolo, kes võistles kuni 45 kg võistlejate kategoorias.<br />
Kolmanda koha kuni 69 kg võistluskategoorias sai Artur Petuhhov.<br />
Tublilt võistlesid veel Kristjan Pikhof ja Mark Väät. JT<br />
Lapsehoiutoetust juunist ei maksta<br />
Volikogu tunnistas kehtetuks lapsehoiutoetuse maksmise ning<br />
lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korra, mille alusel<br />
maksti toetust erahoidu kasutavatele lastevanematele.<br />
Toetuse maksmine lõpetatakse, s<strong>est</strong> uus lasteaed Pillerkaar lahendas<br />
põhimõtteliselt vallas lasteaiakohtade probleemi. Samas lisandus<br />
vallaeelarvesse täiendav kuluartikkel uue lasteaia tegevuskulude<br />
näol, seega pole vallal raha lapsehoiuteenuse e<strong>est</strong> maksmiseks.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e sotsiaalosakonna juhataja Sirli Tammiste ütles, et<br />
aprillis kasutas erahoiuteenust 14 mudilast; sügiseks prognoositakse,<br />
et seda vajaks kümmekond peamiselt sõimeealist last.<br />
Praegu osutab Jõhvis lapsehoiuteenust lapsehoiukeskus Päikseke<br />
ja FIE <strong>Mai</strong>la Talen. OÜ Montessori Lastekeskus ja MTÜ Naerunaba<br />
on lõpetanud erahoiu pakkumise. JT
Change language