Kurmet Ojamaa-35c47.pdf

Euroopa regulatsioonide mõju
Eesti arvestuspoliitikale –
lähiaeg ja keskpikk perspektiiv
18.10.2012

Muutuv regulatsioon
• 4. direktiiv 78/660/EMÜ – aruandluse vorm ja sisu –
25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike
3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute
raamatupidamise aastaaruandeid
• 7. direktiiv 83/349/EMÜ – arvestus ja aruandlus
kontsernis – 13. juuni 1983, mis põhineb asutamislepingu
artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud
aastaaruandeid
• 8. direktiiv 2006/43/EÜ – audiitortegevus – 17. mai
2006, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis
käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja
konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit
2

Raamatupidamisvaldkond

Audiitortegevus
8. direktiiv
2006/43/EÜ

4. ja 7. direktiiv,
st Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2011/684
5

Direktiiv 2011/684 – Euroopa Komisjon
• Direktiivide läbivaatamise eesmärkideks on lisaks
halduskoormuse vähendamisele (st väikeettevõtjate nõuete
lihtsustamine), finantsaruandluse selguse ja võrreldavuse
suurendamine, kolmandate osapoolte vajaduste kaitse ning
mäetööstusega ja ürgmetsade raiega tegelevate ettevõtjate
poolt valitsemissektorile tehtavate maksete läbipaistvuse
suurendamine.
• Eesmärgiks VKE halduskoormuse vähendamine 25% võrra
aastaks 2012 . Sama eesmärk on välja toodud Euroopa 2020
strateegias: läbi aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu nii nagu ka Ühtse turu aktis.
• Maksimumharmoneerimine.
6

Direktiiv 2011/684 – muudatused I
• Luuakse õiguslik alus „mikroettevõtja“, „väikeettevõtja”,
„keskmise suurusega ettevõtja” ja „suurettevõtja”
mõistetele. Säilitatakse tava määrata ettevõtja suurus
kindlaks tema netokäibe, varade mahu ja töötajate koguarvu
põhjal.
• Kui varem said liikmesriigid valida, kas ettevõtjate eri
suurusi nende jurisdiktsioonis tunnustada või mitte, ning
piiratud ulatuses määrata asjaomaseid suuruse kriteeriume,
siis eelnõuga ühtlustatakse suuruse kriteeriumid täielikult.
• MEV - netokäive kuni 700 tuhat eurot, varade maht kuni
350 tuhat eurot ning kuni 10 töötajat.
• VEV - netokäive kuni 8 miljonit eurot, varade maht kuni
4 miljonit eurot ning kuni 50 töötajat. Auditi kohustus!
7

Direktiiv 2011/684 – sidusrühmad
• Konsultatsioonid näitasid, et sidusrühmad on üldjoontes
rahul olemasoleva raamistikuga, kuid pooldavad
väikeettevõtjate aruandluse lihtsustamist.
• Teiselt poolt on sidusrühmi, nagu finantsteenuse
pakkujad, kes on väljendanud soovi, et raamistikku peaks
kaasajastama, kuid seda mitte läbi lihtsustamise.
• Raamatupidajate organisatsioonid ning teenust pakkuvad
firmad on olnud toetavad lihtsustamise ja täiendamise osas
niikaua, kui finantsaruandluse väärtus ei vähene.
8

Direktiiv 2011/684 – mõju I
• MEV osatähtsus (arvuline)
– Eesti 94,3%
– EL 27 78,0%
• MEV osatähtsus Eestis
– kogukäibest 14%
– varade mahust 23%
• VEV osatähtsus (arvuline)
– Eesti 99,3%
– EL 27 96,0%
• Algne kompromissettepanek (praegune redaktsioon seda
võimalust ette ei näe): piirmäärade muutmine ±10%, mõju
Eesti seisukohast ebaoluline, sest puudutaks ca 60
ettevõtjat.
9

Direktiiv 2011/684 – mõju II
• Eesti ettevõtjale toob direktiivi muudatus kaasa loobumise
kahest põhiaruandest (rahavoogude aruanne, omakapitali
muutuste aruanne) ning umbes pooltest (6-7) lisadest.
• 2010. aasta RPAA kohaselt koostavad Eesti ettevõtjad
põhiaruannete selgituseks keskmiselt 15 lisa. Direktiivi
nõuete kohaselt, kui Eesti ei kasuta väljapakutud
täiendavaid valikuid (keskmise suurusega ettevõtjatele
ettenähtud lisad, mida liikmesriik võib nõuda ka
väikeettevõtjatelt), oleks avalikustatavate lisade arv 3–4.
Juhul kui Eesti peab vajalikuks kasutada täiendavaid
valikuid, lisanduks eeldatavalt 2–3 kohustuslikku lisa.
10

Direktiiv 2011/684 – mõju (lisade loetelu)
• Kohustuslikud lisad: arvestuspõhimõtted, finantsvarad
õiglases väärtuses, pikaajalised laenukohustused, seotud
osapooled.
• Liikmesriik võib otsustada, kas nõuda järgmiseid lisasid:
materiaalsed ja immateriaalsed varad ja bilansipäeva
järgsed sündmused.
• Teatud informatsioon, mida oleme seni kajastanud lisades
(n: varude alajaotused) tuleb kajastada edaspidi bilansis.
Ideoloogiline muudatus: vastupidiselt senisele
lähenemisele: lühikesed põhiaruanded ja rohkem lisasid,
võtame üle lähenemise: pikemad põhiaruanded ja vähem
lisasid.
11

Direktiiv 2011/684 – mõju III
• Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt väheneks
halduskoormus direktiivi eelnõu ettepanekute põhjal Eestis
mikroettevõtjatel ca 1,6 miljonit eurot ning
väikeettevõtjatel ca 0,2 miljonit eurot. Vähenenud
läbipaistvus avaldab aga mõju finantseeringute kaasamisele,
laenuportfelli kvaliteedile ning seeläbi krediidikulukusele.
• Eesti Panga andmetel on äriühingute laenujääk märtsis
2012 ca 6 miljardit eurot ning tähtajaks tasumata laenude
protsent 8,8. Lihtsustamisega kaasnev 1,8 miljoni euro
kokkuhoid on 0,03% laenujäägist.
• Lihtsustamise mõju ei ole võrreldava suurusjärguga,
võrreldes laenuportfelli kvaliteedi langusest potentsiaalselt
finantsasutustele tekkiva koormusega.
12

Direktiiv 2011/684 – mõju IV
• Direktiivi eelnõu mõjuanalüüsis on öeldud, et
liikmesriikidel, kes ei ole kasutanud enamikke kehtiva
direktiivi valikuvõimusi, võib eelnõu rakendamisel
halduskoormus suureneda, mitte väheneda. Ka Eesti
on üks neist riikidest, kus võib näha halduskoormuse
suurenemist, mille tagajärjeks võib saada Eesti ettevõtete
konkurentsivõime vähenemine EL-is ning
majanduskeskkonna usaldusväärsuse langus.
• Usaldusväärsus langeb – riskid kasvavad – nõutav
tulunorm kasvab – kapitali kaasamise kulu suureneb.
13

Direktiiv 2011/684 – Eesti positsioon I
1. Direktiivi eelnõu väljatöötamisel tuleks lähtuda
põhimõttest, et alanema peab ettevõtjate summaarne
halduskoormus ning väljendame skeptilist suhtumist
lahenduste osas, kus halduskoormus väheneb seose
majandusaasta aruandega, kuid suureneb samavõrra
muudes kanalites.
2. Mitte toetada direktiivi eelnõu sätteid, mis mõistete,
alusprintsiipide või arvestuspõhimõtete poolest erinevad
märkimisväärselt rahvusvahelistest finantsaruandluse
standarditest või millega tehakse erandeid ettevõtjatele
tulenevalt nende suurusest.
14

Direktiiv 2011/684 – Eesti positsioon II
3. Direktiivi eelnõus väljatoodud piirmäärad ettevõtjate
jaotamisel kategooriatesse ja eelkõige piirmäär
väikeettevõtjale on liiga kõrged ning väljapakutud
paindlikkus ei ole küllaldane. Liikmesriikidel peab kas
säilima kategooriate piirmäärade sätestamise õigus, võttes
arvesse liikmesriigi ettevõtjate tegevusmahtusid, senist
tava ja majanduslikku olukorda, või
maksimumharmoneerimine peaks toimuma
mikroettevõtjate tasemel.
4. Peame soovitavaks, et direktiivi eelnõus ei sätestataks
otsest loetelu väikeettevõtja RPAA-s kajastatavate lisade
kohta ning soovime, et liikmesriikidel säiliks võimalus
nõuda lisateavet, kui see on asjakohane.
15

Direktiiv 2011/684 – Eesti positsioon III
5. Peame soovitavaks, et direktiivi eelnõusse lisataks nõue,
mis keelaks liikmesriikidel nõuda ettevõtjatelt dubleerivalt
neid andmeid, mida ettevõtjad on majandusaasta
aruandega riigile esitanud. Riik peaks sellisel juhul
vajaminevad andmed edastama administratiivse
andmebaasipäringu vastusena, mis põhineks
majandusaasta aruande andmetel.
16

Direktiiv 2011/684 – edasine menetlus
Direktiivi eelnõu on Euroopa Parlamendi menetluses.
Raamatupidamise seaduse eelnõu menetlus alates IV kv 2012.
Direktiivi jõustumine eeldatavalt alates 2015. aasta algusest.
RpS vastuvõtmine alates 2013. aasta IV kv.
RpS käsitletavad põhiteemad:
-direktiivi nõuete ülevõtmine;
-uus RP Toimkonna juhendite jõustamismehhanism;
-põhimõistete ja terminite uuendamine;
-raamatupidaja sertifitseerimine, järelevalve.
17

8. direktiiv,
st Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2011/778
18

Direktiiv 2011/778 – Euroopa Komisjon I
• Audit on määrava tähtsusega üldise usalduse ja turu usalduse
taastamisel. See aitab kaitsta investoreid, pakkudes
äriühingute raamatupidamise aastaaruannete kohta kergesti
kättesaadavat, kulutõhusat ja usaldusväärset teavet. Samuti
võib see vähendada auditeeritavate äriühingute jaoks
kapitalikulusid, tagades raamatupidamise aastaaruannete
suurema läbipaistvuse.
• Kõrge kontsentratsiooni tase audititurul ning asjaolu, et
piiriüleste kohustuslike auditite teostamiseks on vaja läbida
suur hulk tunnustamise menetlusi, takistavad väikestel ja
keskmise suurusega audiitorühingutel saada kasu siseturust.
Tugevdada kohustuslike auditite siseturgu, et väikesed ja
keskmise suurusega audiitorühingud saaksid kasvada ning et
soodustada uute osaliste turulepääsu.
19

Direktiiv 2011/778 – Euroopa Komisjon II
• Audiitorühingute audititavasid, sõltumatust ja sisekontrolli
käsitlevate standardite ühtlustamine kogu ELis, kehtestades
selleks rahvusvahelised auditeerimisstandardid, tagamaks et
auditeerimisstandardid on kogu ELis samad; siseriiklikud
täiendused oleksid vajaduse korral lubatud;
• Auditistandardite kohandamine auditeeritava üksuse
suurusele, nõudes liikmesriikidelt selle tagamist, et väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtjate puhul on võimalik teostada
proportsionaalne ja lihtsustatud audit.
• Komisjoni ettepanek 8. direktiivi muudatuste kohta kehtib
samaaegselt määruse ettepanekuga avaliku huvi üksuste
kohustusliku auditi erinõuete kohta. Need 2 ettepanekut on
finantssektori eri valdkondades käimasoleva õigusreformi osa.
20

Direktiiv 2011/778 – mõju I
• Järelevalvetegevuste mahu kiire kasv toob tõenäoliselt kaasa
halduskulude hüppelise suurenemise. Lisaks võimalikule
negatiivsele mõjule riigieelarvele, tuleb selle aspektiga seotud
riskide realiseerumisel kaaluda turuosaliste panuse
suurendamise võimalusi järelevalvemudeli osaliseks
rahastamiseks.
• Teenuste piirmäärade üleeuroopaline, ühetaoline ja liiga kiire
tõstmine võib vähendada aruandluse kvaliteeti ja nõrgestada
valdkondlikku konkurentsiolukorda Eestis. Tulemuseks ühelt
poolt kapitali kaasamise kulude kasv Eesti majandusruumis ja
majanduskeskkonna usaldusväärsuse langus ning teisalt
audititeenuste turu veelgi suurem kontsentreeritus ja
elujõulise kutse tuumiku nõrgenemine.
21

Direktiiv 2011/778 – Eesti positsioon I
1. Toetada seisukohta, et kõik kohustuslikud auditid tuleb
teostada rahvusvaheliste auditeerimisstandardite
alusel, mis on osa Rahvusvahelise Arvestusekspertide
Föderatsiooni (IFAC) poolt 2009. aastal avaldatud selguse
projektist, et tagada auditite kõrge kvaliteet.
2. Toetada seisukohta, mille kohaselt on vaja võimaldada
vannutatud audiitoritel ja audiitorühingutel arendada oma
kohustusliku auditi teenusega seotud tegevust Euroopa
Liidus, pakkudes neile võimalust osutada selliseid
teenuseid muus liikmesriigis kui seal, kus nad on
tunnustatud.
22

Direktiiv 2011/778 – Eesti positsioon III
3. Toetada seisukohta, mille kohaselt laiendatakse üldsusele
avalikustatava auditiaruande sisu nii, et selles
selgitatakse kasutatud metoodikat, eriti seda, kui suurt osa
bilansist on otseselt kontrollitud ja kui suures osas on
tuginetud süsteemi ja vastavustestimisele, auditi läbiviimisel
rakendatud olulisuse tasemeid, raamatupidamisaruandes
esineda võivate oluliste väärkajastamiste riski peamisi
valdkondi, kas kohustuslik audit oli ette nähtud pettuse
tuvastamiseks ning juhul, kui on esitatud märkustega
arvamus või vastupidine arvamus või arvamuse avaldamisest
on loobutud, siis sellise otsuse põhjusi.
23

Direktiiv 2011/778 – edasine menetlus
Direktiivi eelnõu on nõukogu töörühma menetluses.
AudSi eelnõu menetlus 2-etapis:
- alates IV kv 2012 („selguse projekt II“) ja
- alates III kv 2013.
AudSi („selguse projekt II“) jõustumine alates 2013. aasta II kv.
Direktiivi jõustumine eeldatavalt alates 2015. aasta algusest(?)
24

Tänan tähelepanu eest!
25