Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
aiandus – A<br />
aiandus – hortonoomia<br />
intensiivse maaviljeluse haru, mis hõlmab köögiviljakasvatust (köögiviljandus),<br />
puuvilja- ja marjakasvatust (puuviljandus), katmikaiandust (taimekasvatus katmikalal)<br />
ja iluaiandust. Aiandust viljeldakse tavapäraselt viljaka mullaga, soodsate<br />
niiskusoludega, tuulevarjulisel maastikul tehis- või loodusliku piirdega eraldatud<br />
maa-alal (aedades), kus on võimalik lihtsalt korraldada saaduste äravedu. Aianduses<br />
rakendatakse tõhusat agrotehnikat (sügav mullaharimine, tugev väetamine,<br />
hoolikas taimekaitse, kastmine) ning ehitatakse lavasid ja kasvuhooneid<br />
(katmikaiandus), avamaal parandatakse mikrokliimat tuulekaitseribade, kulisside<br />
või ajutiste katetega.<br />
Vt ka aednik, iluaiandus<br />
ajalooline aed (park)<br />
Firenze harta järgi mälestis, arhitektuurne ja aiakunstiline kompositsioon, mis pakub<br />
avalikkusele ajaloolist või kunstilist huvi. Kultuuri ja looduse sidemete väljendajana<br />
on ajalooline aed tähtis maailmapildi vahendaja, kandes kindla kultuuri, stiili<br />
ja ajastu tõekspidamisi ja ideaale. Ajalooline aed koosneb peamiselt taimedest,<br />
mistõttu ta on ajas muutuv ja teisenev, tema ennistamisel ei saa kasutada rajatiste<br />
restaureerimise filosoofiat ning meetodeid ja tehnoloogiaid.<br />
Ajaloolised aiad on mis tahes mälestisena olulised vanad aiad ja pargid, olenemata<br />
nende asukohast, stiilist, tekkeloost või suurusest.<br />
Vt ka Firenze harta<br />
aktsenttaim<br />
(< lad accentus rõhk, rõhutamine) kompositsioonist kvalitatiivselt (vormi, värvuse,<br />
suuruse vm morfoloogilise omaduse tõttu) eristuv taim. Aktsenttaimi kasutatakse<br />
mitmeliigilises kompositsioonis rühmiti või üksikult dominantsete elementidena või<br />
vaadete suunamiseks, üksikult ka taime dekoratiivsete omaduste esiletoomiseks.<br />
Aktsentsed nulugrupid Räpina mõisa pargis<br />
Järve mõisa allee<br />
alkoov (< pr alcôve) vt nišš<br />
allee – puiestee<br />
(< pr allée < kr allēlōn vastastikku, üksteist) kahel või ühel pool teed korrapäraste<br />
vahedega ühes või mitmes reas istutatud puud või põõsad. Üldjuhul tähistatakse<br />
sõnaga „allee” parkide ja aedadega seotud puiesteid. Puu- ja põõsaridadega ääristatud<br />
tänavaid ehk tänavpuiesteid on nimetatud sõltuvalt tänava asukohast, laiusest<br />
ning kohalikust traditsioonist ka avenüüdeks, bulvariteks, esplanaadideks jm.<br />
Enamasti kasutatakse neid mõisteid sünonüümidena, kuid mõnikord tähistatakse<br />
nendega ka erinevat tüüpi puiesteid.<br />
Allee on üks vanimaid maastikukujundusvõtteid. Ta suunab tähelepanu tee sihtpunktile,<br />
mistõttu teda kasutati palju võimukandjate paleede juurde viivate teede<br />
ääres. Varaseimaks alleeks peetakse Egiptuses Karnaki ja Hatšepsuti templi vahelist<br />
teed, mida ääristasid peale sfinkside ka lilled ja puud. Üks olulisimaid kujunduselemente<br />
oli allee barokiajastu aiakunstis, kus alleede abil kujundati aedade ja parkide<br />
põhiline ruumiline raamistik. Eestis hakati alleesid rajama 18. sajandi lõpus<br />
mõisaparkides mõisasse suunduvate peateede äärde. 19. sajandil, kui suuremate<br />
linnade kindlustused minetasid oma sõjalise tähtsuse, haljastati alleedega linnakindlustuste<br />
muldkehi.<br />
Eestis on tüüpilised alleepuud valdavalt kodumaised lehtpuuliigid, nt harilik pärn,<br />
harilik saar, harilik vaher ja harilik tamm. Esimeses Eesti Vabariigis ning Nõukogude<br />
ajal istutati ka palju paplialleesid (nt 1930. aastatel Emajõe-äärsed paplialleed).<br />
Harvem on kasutatud alleepuudena okaspuid, eeskätt mõisasse viiva peatee ääres
Change language