Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
elulood Kadrioru pargi Lilleaed 81
elulood Aleksander Niine EAM FK255F Aleksander Niine Maastikuarhitekt Aleksander Niine on läinud Eesti maastikuarhitektuuri ajalukku peamiselt oma pikaajalise praktiseerimise ning erialaste kirjutistega. Ta kasutas 1965 kaitstud põllumajandusteaduse kandidaadi väitekirjas „Maastikuarhitektuuri probleeme Eesti NSV-s” esimesena maastikuarhitektuuri mõistet ning selgitas maastikuarhitektuuri kui omaette valdkonna olemust ja tähtsust. Aleksander Niine (sünnijärgne perekonnanimi Spuhl) sündis 10. augustil 1910 Läänemaal Lääne-Nigula kihelkonnas Keediku külas aedniku perekonnas. Kooliaeg möödus Haapsalus, kus ta 1929 lõpetas Läänemaa Ühisgümnaasiumi. 1929–1931 õppis ta Vahi aiandus-mesinduskoolis (kool tegutses Tartu vallas Vahi külas aastatel 1918–1944). Peale Vahi kooli lõpetamist töötas ta aasta jagu Tartus Eerika puukoolis ja aiaäris ning 1932–1933 teenis kaitseväes. 1934 hakkas ta tööle Haapsalu linnaaednikuna. 1936 taotles Aleksander Spuhl presidendi stipendiumi õppimiseks Inglismaal Readingi ülikoolis ning sai selle tingimusel, et vahetab nime eestipärasema vastu. Nii õppis ta Readingi ülikoolis kuni 1939. aastani juba Aleksander Niinena. Peale Readingist naasmist asus ta Maarjamaa ainsa kõrgharidusega iluaiandusspetsialistina tööle Tallinnas Loodushoiu ja Turismi Instituudis. Aastatel 1940–1950 töötas Aleksander Niine Tallinna linna aiandusosakonna juhatajana, säilitades oma koha kõigi üksteisele järgnenud erinevate riigivõimude ajal. Üks tema olulisi ülesandeid oli juhtida sõjajärgsel Tallinna taastamisel haljastustöid. 1950–1975 oli Niine ametis Eesti NSV Teaduste Akadeemias ning kuulus 1955– 1975 ka selle looduskaitse komisjoni. Peale Tallinna Botaanikaaia asutamist 1961 oli ta tegev Vello Veski juhitud dekoratiivaianduse sektoris (nimetati 1979 ümber maastikuarhitektuuri sektoriks). 1942–1974 oli Aleksander Niine Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) õppejõud, sh 1944–1950 dotsendi kohusetäitja. 1944–1955, kui ERKI-s anti aiaarhitektuurialast õpet, omandas aia- ja pargikujunduse kunstniku diplomi kokku 11 lõpetajat. Kuigi Aleksander Niine alustas aedade kavandamist juba Haapsalu linnaaednikuna töötades, valmis enamik tema kavandeist Nõukogude ajal. Niine on projekteerinud Eestis ligikaudu 40 haljasala. Tema tuntuimad tööd on 1945 kavandatud Viru tänava nurga skväär ja 1959–1968 Tallinna Botaanikaaias tehtu (botaanikaaia planeering, rosaariumi kavandid jne). Vähem teatakse 1959 projekteeritud Tõravere observatooriumi haljasalasid. Niine kavandatud oli ka Moskvas Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni aed (1953). Mitu tema projekti viidi ellu osaliselt (nt Jägala looduspark, projekteeritud 1969, ja Tartu ülikooli peahoone ümbrus, 1966) või jäid üldse realiseerimata (Tallinna Polütehnilise Instituudi õppehoonete ümbrus Mustamäel, 1966). Niine loomingut iseloomustab vormilihtsus ja looduslähedus. Ta rõhutas oma kirjutistes, kui oluline on kasutada looduslikke liike, ja eelistas kodumaiseid liike ka oma kavandeis. Esteetilisus, funktsionaalsus ja ökonoomsus – need kolm Niine sõnastatud maastikukujundamisprintsiipi on ajatud. Tema mõtteviisi headeks näideteks on Tallinna Botaanikaaia ja Jäneda pargi rosaarium, kus lihtsate geomeetriliste vormidega mängides on saavutatud uudne ja tollasest pargikunstist selgelt eristuv tulemus. Ilmselt on Aleksander Niine olulisim panus Eesti aiakunsti edendamisse tema kirjutised – ta on avaldanud üle 60 teadusartikli ning hulga populaarteaduslikke kirjutisi. Esimesed artiklid avaldas ta juba 1930. aastate alguses ajakirjas Aed, oma mõtete ajakirjanduses avaldamist jätkas ta edaspidigi. 1965 väitekirjana valminud ja hiljem raamatuna ilmunud „Maastikuarhitektuuri probleeme Eesti NSVs” ei ole üldpõhimõtetes minetanud aktuaalsust tänini. 1950. aastatel ilmusid 82
- Page 31 and 32: kaaristu - K K kaaristu - arkaad sa
- Page 33 and 34: konteinerhaljastus - K konteinerhal
- Page 35 and 36: lillemuru - L lillemuru vt aasamuru
- Page 37 and 38: maastikuhoolduskava - M maastikuhoo
- Page 39 and 40: monumentaalmaastik - M Vanimaks pee
- Page 41 and 42: niidumuru - N N niidumuru vt aasamu
- Page 43 and 44: palmimaja - P palmimaja kõrge kasv
- Page 45 and 46: parkmets - P Kuni 18. sajandi teise
- Page 47 and 48: peenar - P peenar ilu- või tarbeta
- Page 49 and 50: pomarium - P pomarium (lad; pr verg
- Page 51 and 52: puittaim - P puittaim puituvate võ
- Page 53 and 54: aamistus - R R raamistus vaadet pii
- Page 55 and 56: idaistutus - R Rondeel Palmse mõis
- Page 57 and 58: serpentiin - S serpentiin (< lad se
- Page 59 and 60: sõlmparter - S sõlmparter ornamen
- Page 61 and 62: teraapiline aed - T sooviti, valiti
- Page 63 and 64: topiarius - T Lõikusviisi, mille p
- Page 65 and 66: vaatekoridor - V Vaas Inju mõisa p
- Page 67 and 68: villa - V Eestis hakati viljapuuaed
- Page 69 and 70: väikevahend - V Vastseliina, Asu,
- Page 71 and 72: elulood Ethel Brafmann EAM FK392Fb
- Page 73 and 74: elulood Moritz Alexander Walter von
- Page 75 and 76: elulood Georg Friedrich Ferdinand K
- Page 77 and 78: elulood Eerik Lepp EABL Eerik Lepp
- Page 79 and 80: elulood Arnold Matteus EAM FK2176Fd
- Page 81: elulood Nicola Michetti Nicola (Nic
- Page 85 and 86: elulood Valve Pormeister EAM FK1185
- Page 87 and 88: elulood Nora Tammoja EAM FK6454F No
- Page 89 and 90: elulood Friedrich Winkler Friedrich
- Page 91 and 92: valik termineid Valik termineid ees
- Page 93 and 94: valik termineid H haljak - square -
- Page 95 and 96: valik termineid O obelisk - obelisk
- Page 97 and 98: valik termineid tempel - temple - t
elulood<br />
Aleksander Niine<br />
EAM FK255F<br />
Aleksander Niine<br />
Maastikuarhitekt Aleksander Niine on läinud Eesti maastikuarhitektuuri ajalukku<br />
peamiselt oma pikaajalise praktiseerimise ning erialaste kirjutistega. Ta kasutas<br />
1965 kaitstud põllumajandusteaduse kandidaadi väitekirjas „Maastikuarhitektuuri<br />
probleeme Eesti NSV-s” esimesena maastikuarhitektuuri mõistet ning selgitas<br />
maastikuarhitektuuri kui omaette valdkonna olemust ja tähtsust.<br />
Aleksander Niine (sünnijärgne perekonnanimi Spuhl) sündis 10. augustil 1910<br />
Läänemaal Lääne-Nigula kihelkonnas Keediku külas aedniku perekonnas. Kooliaeg<br />
möödus Haapsalus, kus ta 1929 lõpetas Läänemaa Ühisgümnaasiumi. 1929–1931<br />
õppis ta Vahi aiandus-mesinduskoolis (kool tegutses Tartu vallas Vahi külas aastatel<br />
1918–1944). Peale Vahi kooli lõpetamist töötas ta aasta jagu Tartus Eerika puukoolis<br />
ja aiaäris ning 1932–1933 teenis kaitseväes. 1934 hakkas ta tööle Haapsalu<br />
linnaaednikuna.<br />
1936 taotles Aleksander Spuhl presidendi stipendiumi õppimiseks Inglismaal<br />
Readingi ülikoolis ning sai selle tingimusel, et vahetab nime eestipärasema vastu.<br />
Nii õppis ta Readingi ülikoolis kuni 1939. aastani juba Aleksander Niinena. Peale<br />
Readingist naasmist asus ta Maarjamaa ainsa kõrgharidusega iluaiandusspetsialistina<br />
tööle Tallinnas Loodushoiu ja Turismi Instituudis.<br />
Aastatel 1940–1950 töötas Aleksander Niine Tallinna linna aiandusosakonna<br />
juhatajana, säilitades oma koha kõigi üksteisele järgnenud erinevate riigivõimude<br />
ajal. Üks tema olulisi ülesandeid oli juhtida sõjajärgsel Tallinna taastamisel<br />
haljastustöid.<br />
1950–1975 oli Niine ametis Eesti NSV Teaduste Akadeemias ning kuulus 1955–<br />
1975 ka selle looduskaitse komisjoni. Peale Tallinna Botaanikaaia asutamist 1961<br />
oli ta tegev Vello Veski juhitud dekoratiivaianduse sektoris (nimetati 1979 ümber<br />
maastikuarhitektuuri sektoriks).<br />
1942–1974 oli Aleksander Niine Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) õppejõud,<br />
sh 1944–1950 dotsendi kohusetäitja. 1944–1955, kui ERKI-s anti aiaarhitektuurialast<br />
õpet, omandas aia- ja pargikujunduse kunstniku diplomi kokku 11<br />
lõpetajat.<br />
Kuigi Aleksander Niine alustas aedade kavandamist juba Haapsalu linnaaednikuna<br />
töötades, valmis enamik tema kavandeist Nõukogude ajal. Niine on projekteerinud<br />
Eestis ligikaudu 40 haljasala. Tema tuntuimad tööd on 1945 kavandatud<br />
Viru tänava nurga skväär ja 1959–1968 Tallinna Botaanikaaias tehtu (botaanikaaia<br />
planeering, rosaariumi kavandid jne). Vähem teatakse 1959 projekteeritud Tõravere<br />
observatooriumi haljasalasid. Niine kavandatud oli ka Moskvas Üleliidulise Põllumajandusnäituse<br />
Eesti paviljoni aed (1953). Mitu tema projekti viidi ellu osaliselt<br />
(nt Jägala looduspark, projekteeritud 1969, ja Tartu ülikooli peahoone ümbrus,<br />
1966) või jäid üldse realiseerimata (Tallinna Polütehnilise Instituudi õppehoonete<br />
ümbrus Mustamäel, 1966).<br />
Niine loomingut iseloomustab vormilihtsus ja looduslähedus. Ta rõhutas oma<br />
kirjutistes, kui oluline on kasutada looduslikke liike, ja eelistas kodumaiseid liike<br />
ka oma kavandeis. Esteetilisus, funktsionaalsus ja ökonoomsus – need kolm Niine<br />
sõnastatud maastikukujundamisprintsiipi on ajatud. Tema mõtteviisi headeks näideteks<br />
on Tallinna Botaanikaaia ja Jäneda pargi rosaarium, kus lihtsate geomeetriliste<br />
vormidega mängides on saavutatud uudne ja tollasest pargikunstist selgelt<br />
eristuv tulemus.<br />
Ilmselt on Aleksander Niine olulisim panus Eesti aiakunsti edendamisse tema<br />
kirjutised – ta on avaldanud üle 60 teadusartikli ning hulga populaarteaduslikke<br />
kirjutisi. Esimesed artiklid avaldas ta juba 1930. aastate alguses ajakirjas Aed,<br />
oma mõtete ajakirjanduses avaldamist jätkas ta edaspidigi. 1965 väitekirjana valminud<br />
ja hiljem raamatuna ilmunud „Maastikuarhitektuuri probleeme Eesti NSVs”<br />
ei ole üldpõhimõtetes minetanud aktuaalsust tänini. 1950. aastatel ilmusid<br />
82
Change language