Raamatu e-versioon - Sulev Nurme

elulood
Nicola Michetti
Nicola (Niccolò) Michetti on Eestiga seotud vaid episoodiliselt, kuid sellest hoolimata
on ta jätnud siia sügava jälje: 1718 kavandas ta Eesti pargikunsti visiitkaardi
– Kadrioru pargi.
Nicola Michetti sündis 7. detsembril 1675 Roomas. Oma arhitektuurihariduse
ja -kogemuse sai ta tollase tuntud Rooma arhitekti Carlo Fontana käe all. Fontana
õpilasena võttis ka Michetti omaks klassikalisel orderil põhineva mahu- ja vormikäsitluse,
väljendades ajastuomast dünaamikat eeskätt rikkaliku dekoori kaudu.
Õpipoisiaastatel osales ta Fontana abilisena Ospizio di San Michele kavandamisel.
Michetti kavandas sel ajal ka iseseisvalt, nt esitas ta 1704 Trevi väljaku purskkaevude
lahenduse (tema kavandid ei osutunud valituks) ja 1712 Sant’Ignazio di
Loyola a Campo Marzio kiriku altari kavandi. Peale Fontana surma 1714 lõpetas ta
mitu viimasel pooleli jäänud tööd ning temast sai üks Rooma tuntuimaid arhitekte.
Michetti olulisimad tööd aastatel 1715–1718 olid San Michele a Ripa kiriku Pallavicini-Rospigliosi
kabel ja Zagarolo Püha Peetruse kirik. 1715 võttis ta koos mainekate
arhitektide Filippo Juvara ja Antoni Canevariga osa Vatikani Püha Peetruse
katedraali käärkambri kavandi konkursist.
1718 kutsus Peeter I Michetti Venemaale. Arhitekti esimeseks tööks sai Tallinna
Kadrioru pargi kavandamine. Peale tollase Peterburi peaarhitekti, prantslase Jean-
Baptiste Alexandre Le Blond’i surma 1719 võttis Michetti üle tema ülesanded ning
asus juhtima ja kavandama ehitustöid Peterburis ja selle ümbruses, Tallinnas ja
Riias. Tema peamiseks tööks oligi Le Blond’i alustatu lõpetamine, edasiarendamine
või täiendamine, nt tsaari residentsid Strelnas ja Peterhofis ja Ermitaaž. Michetti
projektidest jäid mitmed teostamata või pooleli (Kroonlinna majakas Kotlini saarel,
Peetri aed jt). Ka Strelnas suurejooneliselt alanud ehitustööd seiskusid.
Michetti panus Eesti kunsti ajalukku on Kadrioru lossiansambel – „kõige silmapaistvam
ehitis, mis 18. sajandil Eestimaa pinnale püstitati”, nagu kirjutab Jüri
Kuuskemaa raamatus „Kadriorg. Lossi lugu”. Sellest hoolimata, et Kadrioru parki
kunagi Michetti kavandite järgi lõpuni valmis ei ehitatud, on see Eestis barokse
aiakunsti eredaim näide.
1723 lahkus Michetti Venemaalt ja asus taas tööle Roomas. 1725 sai ta Accademia
di San Luca liikmeks ning ta valiti Apostelliku Koja (Camera Apostolica) arhitektiks.
Michetti jätkas tööd arhitektina, täites väiksemaid tellimusi, nt kavandades
interjööre, kuid ka teatridekoratsioone. Tema selle aja üks olulisi töid oli Roomas
Palazzo Colonna ümberehitus.
Nicola Michetti suri 12. novembril 1759 Roomas.
80