Raamatu e-versioon - Sulev Nurme

elulood
Meremäe lastekodu generaalplaan
EAM
1944 määrati Arnold Matteus Tartu linna peaarhitektiks. Tema juhtimisel koostati
tegevuskava sõjas purustatud linna taastamiseks, see kava sai koostatava linna
generaalplaani aluseks. Kesklinna varemete asemele rajati Matteuse kavade kohaselt
haljasalad (Keskväljak, Kaubahoovi park jt). Matteuse kavandite järgi taastati
paljud Tartu kesklinna hooned (Raekoja plats 3 ja 9, Küüni t 5) ning ehitati varemete
asemele uusi hooneid (Küüni t 2/4). Matteus kavandas pärast sõda avalikke
hooneid ka Tartust väljapoole (Väimela Sovhoostehnikumi peahoone, 1946; Antsla
kultuurimaja, 1950; Elva kaubamaja, 1953).
Arnold Matteus ei näinud kesklinnas kohta tüüpprojektide järgi ehitatavatele
nn hruštšovkadele, vaid ta tõrjus need sealt kaugemale. 1959. aastal, kui otsustati
ehitada siiski üks selline elamu Tartu Jaani kiriku kõrvale, lahkus Matteus linnaarhitekti
kohalt.
1960 alustas Matteus tööd Kommunaalprojektis, kus ta töötas kuni 1979. aastani.
Selle ajajärgu olulisimad tööd on Valga kino Saluut rekonstrueerimise projekt
(1974), Tartu Gogoli-nimelise raamatukogu juurdeehituse projekt (1975) ja Viljandi
stomatoloogiapolikliiniku rekonstrueerimise projekt (1976).
Matteuse loomingut iseloomustab väga hästi Helmi Sakkov oma artiklis, mis
ilmus 1998. aasta 16. jaanuari Eesti Ekspressis: „Arnold Matteus oli hea arhitekt,
kes teenis tellijat, mitte ei surunud talle oma arvamust peale. Matteus suutis ühendada
tellija soovid, hoone funktsioonid, oma esteetilised tõekspidamised ja hoone
asukohast tingitud linnaehituslikud nõuded ühte harmoonilisse tervikusse.” Matteuse
enda tõekspidamisi väljendab ilmselt 1938 kunstiühingu Pallas juubelialmanahhis
avaldatud artikkel „Stiiliprobleeme tänapäeva kunstis”, milles ta ütleb järgmist:
„Kultuuri ei loo veel üksikud paleed agulis, tähtis on, et ka agul omaks stiilset ja
kultuurilist palet.”
Arnold Matteus osales mitme organisatsiooni töös. 1927–1935 kuulus ta Vanemuise
Seltsi juhatusse ning oli 1931–1934 kunstiühingu Pallas esimees, ta oli ka
Tartu Rotary klubi ja korporatsiooni Ugala liige. Pärast sõda kuulus ta Tartu linnaehitusnõukogusse
ja ENSV Arhitektide Liitu. Ta õpetas Tartu Poeglastegümnaasiumis
ning oli 1945–1953 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, 1945–1948 Tartu Ehitustehnikumi
ja 1960–1968 Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõud
(luges spordiehitiste kursust).
Arnold Matteus suri 3. novembril 1986 Tartus.
79