Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
A – aednik<br />
aednik – kärner<br />
aiandusspetsialist, kes tegeleb köögi- ja puuviljade või ilutaimede taimede kasvatamisega<br />
ning parkide, aedade ja muude haljasalade hooldamisega või juhib aiandi,<br />
puukooli vms asutuse tööd. Aednik võib olla spetsialiseerunud kas puuviljandusele,<br />
köögiviljandusele, iluaiandusele või katmikaiandusele.<br />
Parkide ja aedade hooldaja varasem eestikeelne nimetus oli kärner, see sõna<br />
tuleb saksakeelsest sõnast Gärtner, mis tähendab aednikku.<br />
Vt ka aiandus, iluaednik, topiarius<br />
ahaa – ahaa-efekt, ha-ha<br />
(< ingl ha-ha) pargimaastikku peidetud püstseinaga kraav, mis peab ilma silmale<br />
nähtava tõkketa takistama loomade pääsu pargialale. Mõiste võttis 18. sajandil<br />
kasutusele Charles Bridgeman. Selliseid kraave kasutati laialdaselt Inglise stiilis<br />
maastikuparkides, kus nad võimaldasid pargi visuaalset sidumist ümbritseva<br />
maastikuga. Nii loodi valitud vaatesuundades lõputult maastikus jätkuva pargi<br />
illusioon.<br />
Ka Eesti mõisaparkides on mõnel juhul seda põhimõtet kasutatud. Hästi on säilinud<br />
ahaa-kraavid nt Heimtali mõisnike kalmistul, kus matmisala ümbritsev kraav<br />
takistab loomade pääsu haudadele.<br />
Ahaa-kraav Inglismaal Stowe’i pargis<br />
Vt ka piirdeaed<br />
ahaa-efekt vt ahaa<br />
aiaarhitektuur<br />
kitsamas tähenduses arhitektuuri haru, mis tegeleb ilu- ja tarbeaedade kujundamisega,<br />
selles tähenduses kasutati seda terminit valdavalt 19. ja 20. sajandil. Laiemas<br />
tähenduses on aiaarhitektuuri mõnikord kasutatud kogu maastikukujunduse valdkonda<br />
hõlmava mõistena, vahel ekslikult ka maastikuarhitektuuri sünonüümina.<br />
Tänapäeval tähistatakse selle terminiga üht kitsast maastikuarhitektuuri valdkonda.<br />
Kõnekeeles on aiaarhitektuuriks nimetatud ka aia ruumilist ülesehitust või aias<br />
asuvaid arhitektuurseid rajatisi.<br />
Vt ka maastikuarhitektuur, pargiarhitektuur<br />
aiakunst vt pargikunst<br />
aiamüür – piirdemüür<br />
aeda, parki vm maa-ala piirav kivimaterjalist (looduskivi, tehiskivi, betoon jm) müür,<br />
iseloomulik aedadele ja parkidele, millele ligipääsu soovitakse piirata. Eristatakse<br />
mördiga laotud aiamüüre ja nn kuivalt laotud kiviaedu. Mördiga laotud aiamüürid<br />
olid iseloomulikud nt 18.–19. sajandi Eesti mõisaparkidele, kus park, sageli ka eri<br />
pargiosad piirati lihtsate kohalikust kivist või tellistest müüriga. Suhteliselt kõrgeid<br />
looduskivist piirdemüüre on nt Hiiu-Suuremõisa, Vääna, Lustivere ja Vatla mõisapargis.<br />
Tellistest müüre rajati pargi piiramiseks või pargiosade eraldamiseks 18. sajandi<br />
teisel poolel nt Õisu ja Puurmani mõisas, spetsiaalsetest savikividest aiamüüre<br />
on nt Põlgaste ja Lahe mõisas. Krohvitud kivimüüriga on piiratud Tartu botaanikaaia<br />
ala, selliseid kivimüüre on kasutatud paljudes mõisaansamblites peahoone ja<br />
kõrvalhoonete vahel esiväljaku ja tagaväljaku eraldamiseks.<br />
Alatskivi mõisa väravaehitis<br />
Vt ka piirdeaed<br />
aia- ja pargikunst vt pargikunst<br />
Puurmani mõisa müür