01.11.2013 Views

Raamatu e-versioon - Sulev Nurme

Raamatu e-versioon - Sulev Nurme

Raamatu e-versioon - Sulev Nurme

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

elulood<br />

Eerik Lepp<br />

EABL<br />

Eerik Lepp<br />

Eerik Lepp oli esimese Eesti Vabariigi ajal üks väheseid professionaalseid aedade ja<br />

parkide kujundajaid. Kuigi tema tegutsemisaeg jäi suhteliselt lühikeseks, võib teda<br />

pidada Eesti 1930. aastate üheks tähelepanuväärseimaks praktikuks ning üheks<br />

olulisimaks erialapedagoogiks.<br />

Eerik (Erich) Lepp sündis 4. jaanuaril 1903 Tallinnas. Tema isa Hans Lepp oli tunnustatud<br />

aednik, kes alustas tegevust Ohekotsu mõisas aednikupoisina ning saavutas<br />

laiema tuntuse aastatel 1907–1940 Tallinna linnaaednikuna. Eerik Lepp lõpetas<br />

1923 Tallinna Peetri Reaalkooli ning siirdus seejärel Ungarisse, kus ta lõpetas 1927<br />

Budapesti Aiandusinstituudi ning täiendas end 1929. aastani Debreceni Põllumajandusakadeemia<br />

aianduse ja põllumajanduse teaduskonnas.<br />

Peale õpinguid naasis Eerik Lepp Eestisse ja asus tööle Tallinna Pedagoogiumis<br />

aiandusõpetajana. Kuni 1941. aastani õpetas ta aiandust mitmes Tallinna<br />

koolis: pedagoogiumis (1929–1935 ja 1938–1941), naiskutsekoolis (1933–1937),<br />

kodumajanduskoolis (1937–1940) ja Jaan Koorti nimelises Rakenduskunsti Koolis<br />

(1940–1941).<br />

1930. aastate alguses avas Lepp oma büroo, mis oli tol ajal Eestis ainus omataoline.<br />

Büroos töötas peale Lepa veel kaks inimest. Koostati linnahaljasalade ja<br />

eraaedade kujundamise projekte. Avalikest haljasaladest on Lepa kavandatud nt<br />

Eesti Panga Tartu hoone esine haljasala, mis rajati endise lihaturu asemele (1938),<br />

Viljandi Valuoja park (1938), Pirita rannahoone esine (1934) ja Suure Munamäe<br />

vaatetorni ümbrus (1939). Suure osa büroo tööst moodustas eraaedade kujundamine.<br />

Lepa büroos on nt projekteeritud Kristjan Palusalu talu aed Pillapalus (1937)<br />

ning Tallinnas Vaarika t 9 (1933) ning Nõmmel Lõuna t ja Ravila t nurgal olev aed<br />

(mõlemad osaliselt säilinud).<br />

Eerik Lepa teoks saanud töid on vähe säilinud. Ta käsitles aeda pigem kui väljaspool<br />

hoonet olevat eluruumi, milles kasvavad taimed moodustavad hoonega kontrastse<br />

terviku. Selles võib aimata 20. sajandi alguse mõjukate Saksa kultuuriruumi<br />

arhitektide Hermann Muthesiuse, Joseph Maria Olbrichi ja Peter Behrensi mõju.<br />

Lepa kujundatud aedades ilmneb modernistlikke sugemeid ja selge rõhuasetus<br />

funktsionaalsusele.<br />

Aastatel 1932–1940 tegutses Eerik Lepp õppetöö ja praktiseerimise kõrvalt Eesti<br />

Linnade Liidu aiandusnõuandjana ning tegi kaastööd Eesti Aiandus-Mesinduse<br />

Keskseltsi ajakirjale Aed (viimase aasta tegevtoimetajana) ja mitmele teisele ajakirjale,<br />

avaldades üle 50 erialase artikli. 1932 avaldas ta puuviljandusalase brošüüri<br />

„Viljapuude ja marjapõõsaste haigused ja kahjurid”. Koos Karl Hinno ja Aleksander<br />

Primaga koostatud raamat „Maakodu ümbrus kaunimaks” nägi trükivalgust 1937<br />

Kodukaunistamise Hoogtöö Peakomitee väljaandena. Lepa koostatud taluaiakavandid,<br />

mis ta esitas 1936 Kodukaunistamise Hoogtöö Peakomitee moodustatud<br />

aianduse erikomisjoni korraldatud konkursile, trükiti 1937 ajakirjas Aed ja brošüüris<br />

„Auhinnatud aiakavandeid” (Kodukaunistamise Hoogtöö Peakomitee väljaanne).<br />

Saksa okupatsiooni ajal, 1941–1944 töötas Eerik Lepp Tehnikadirektooriumi<br />

Ehitusvalitsuses haljasalade inspektorina. 1944 emigreerus ta represseerimise kartuses<br />

Saksamaale, viibis mõnda aega põgenikelaagris ja siirdus siis Inglismaale.<br />

1947 alustas ta õpinguid maastikuarhitektuuri alal Kesk-Inglismaal mainekas Durhami<br />

ülikoolis. Ta lõpetas ülikooli edukalt 1949 ja töötas järgmised viis aastat sama<br />

ülikooli juures, tegeldes maastiku- ja keskkonnakaitse küsimustega. Sellest ajast<br />

pärineb ka tema üks maailmas enim tuntud kirjatöid, 1952 väljaandes Journal of<br />

Environmental Planning and Management avaldatud „Food production and the<br />

landscape”.<br />

76

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!