Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
elulood<br />
Eerik Lepp<br />
EABL<br />
Eerik Lepp<br />
Eerik Lepp oli esimese Eesti Vabariigi ajal üks väheseid professionaalseid aedade ja<br />
parkide kujundajaid. Kuigi tema tegutsemisaeg jäi suhteliselt lühikeseks, võib teda<br />
pidada Eesti 1930. aastate üheks tähelepanuväärseimaks praktikuks ning üheks<br />
olulisimaks erialapedagoogiks.<br />
Eerik (Erich) Lepp sündis 4. jaanuaril 1903 Tallinnas. Tema isa Hans Lepp oli tunnustatud<br />
aednik, kes alustas tegevust Ohekotsu mõisas aednikupoisina ning saavutas<br />
laiema tuntuse aastatel 1907–1940 Tallinna linnaaednikuna. Eerik Lepp lõpetas<br />
1923 Tallinna Peetri Reaalkooli ning siirdus seejärel Ungarisse, kus ta lõpetas 1927<br />
Budapesti Aiandusinstituudi ning täiendas end 1929. aastani Debreceni Põllumajandusakadeemia<br />
aianduse ja põllumajanduse teaduskonnas.<br />
Peale õpinguid naasis Eerik Lepp Eestisse ja asus tööle Tallinna Pedagoogiumis<br />
aiandusõpetajana. Kuni 1941. aastani õpetas ta aiandust mitmes Tallinna<br />
koolis: pedagoogiumis (1929–1935 ja 1938–1941), naiskutsekoolis (1933–1937),<br />
kodumajanduskoolis (1937–1940) ja Jaan Koorti nimelises Rakenduskunsti Koolis<br />
(1940–1941).<br />
1930. aastate alguses avas Lepp oma büroo, mis oli tol ajal Eestis ainus omataoline.<br />
Büroos töötas peale Lepa veel kaks inimest. Koostati linnahaljasalade ja<br />
eraaedade kujundamise projekte. Avalikest haljasaladest on Lepa kavandatud nt<br />
Eesti Panga Tartu hoone esine haljasala, mis rajati endise lihaturu asemele (1938),<br />
Viljandi Valuoja park (1938), Pirita rannahoone esine (1934) ja Suure Munamäe<br />
vaatetorni ümbrus (1939). Suure osa büroo tööst moodustas eraaedade kujundamine.<br />
Lepa büroos on nt projekteeritud Kristjan Palusalu talu aed Pillapalus (1937)<br />
ning Tallinnas Vaarika t 9 (1933) ning Nõmmel Lõuna t ja Ravila t nurgal olev aed<br />
(mõlemad osaliselt säilinud).<br />
Eerik Lepa teoks saanud töid on vähe säilinud. Ta käsitles aeda pigem kui väljaspool<br />
hoonet olevat eluruumi, milles kasvavad taimed moodustavad hoonega kontrastse<br />
terviku. Selles võib aimata 20. sajandi alguse mõjukate Saksa kultuuriruumi<br />
arhitektide Hermann Muthesiuse, Joseph Maria Olbrichi ja Peter Behrensi mõju.<br />
Lepa kujundatud aedades ilmneb modernistlikke sugemeid ja selge rõhuasetus<br />
funktsionaalsusele.<br />
Aastatel 1932–1940 tegutses Eerik Lepp õppetöö ja praktiseerimise kõrvalt Eesti<br />
Linnade Liidu aiandusnõuandjana ning tegi kaastööd Eesti Aiandus-Mesinduse<br />
Keskseltsi ajakirjale Aed (viimase aasta tegevtoimetajana) ja mitmele teisele ajakirjale,<br />
avaldades üle 50 erialase artikli. 1932 avaldas ta puuviljandusalase brošüüri<br />
„Viljapuude ja marjapõõsaste haigused ja kahjurid”. Koos Karl Hinno ja Aleksander<br />
Primaga koostatud raamat „Maakodu ümbrus kaunimaks” nägi trükivalgust 1937<br />
Kodukaunistamise Hoogtöö Peakomitee väljaandena. Lepa koostatud taluaiakavandid,<br />
mis ta esitas 1936 Kodukaunistamise Hoogtöö Peakomitee moodustatud<br />
aianduse erikomisjoni korraldatud konkursile, trükiti 1937 ajakirjas Aed ja brošüüris<br />
„Auhinnatud aiakavandeid” (Kodukaunistamise Hoogtöö Peakomitee väljaanne).<br />
Saksa okupatsiooni ajal, 1941–1944 töötas Eerik Lepp Tehnikadirektooriumi<br />
Ehitusvalitsuses haljasalade inspektorina. 1944 emigreerus ta represseerimise kartuses<br />
Saksamaale, viibis mõnda aega põgenikelaagris ja siirdus siis Inglismaale.<br />
1947 alustas ta õpinguid maastikuarhitektuuri alal Kesk-Inglismaal mainekas Durhami<br />
ülikoolis. Ta lõpetas ülikooli edukalt 1949 ja töötas järgmised viis aastat sama<br />
ülikooli juures, tegeldes maastiku- ja keskkonnakaitse küsimustega. Sellest ajast<br />
pärineb ka tema üks maailmas enim tuntud kirjatöid, 1952 väljaandes Journal of<br />
Environmental Planning and Management avaldatud „Food production and the<br />
landscape”.<br />
76