Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
väikevahend – V<br />
Vastseliina, Asu, Heimtali, Polli, Õisu jmt mõisas). Üks liigirikkaimaid parke oli<br />
Robert von Tolli rajatud Kukruse park, kus leidus ka haruldasi liike. 19. sajandi lõpul<br />
huvi võõrliikide kasutamise vastu elavnes. Liikide süstemaatilise katsetamisega tegelnutest<br />
on olulisimad Friedrich von Berg, kes rajas Sangaste metsapargi liigirikka<br />
puittaimede kollektsioonina, ning Õisu mõisast pärit Maximilian von Sivers, kes<br />
rajas oma Põhja-Lätis asuvasse Römershofi (Skrīveri) mõisa Baltikumi suurima arboreetumi,<br />
kus 1902. aastal oli 500 taksonit puittaimi. Enne II maailmasõda jätkas<br />
võõrliikide uuringuid Andres Mathiesen, Eesti üks silmapaistvaimaid dendrolooge,<br />
kelle asutatud on Järvselja õppe-katsemetskond, Kuusnõmme bioloogiajaam ja<br />
Raadi dendraarium.<br />
Vt ka eksoot(taim)<br />
väikevahend vt arhitektuurne väikevorm<br />
väikevorm vt arhitektuurne väikevorm<br />
väärtuslik maastik<br />
ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi-<br />
või puhkeväärtus. Väärtuslik maastik on määratletud maakonna teemaplaneeringus<br />
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”.<br />
Vt ka maastik<br />
Ä<br />
ääristus vt bordüür<br />
Ü<br />
ürdiaed – hortus sanitatis<br />
(lad hortus sanitatis) aed, kus kasvatatakse ravimtaimi. Ürdiks (lad herba) nimetatakse<br />
ravimtaime maapealset osa (kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa).<br />
Ürdiaedu hakati rajama kloostrite juurde. Esimene ürdiaed oli arvatavasti<br />
9. sajandil St. Galleni kloostris, selle plaanil on aed (herbularis) näidatud haigemaja<br />
kõrval. Hiljem hakati ürdiaedu rajama ka botaanikaaedadesse. Algul asusid ürdiaiad<br />
hoonete sisehoovides, mistõttu nad olid põhiplaanilt nelinurksed. Ürdiaiad<br />
jaotati ruudu- või ristkülikukujulisteks väiksemateks istutusaladeks, tavapäraselt<br />
punutise või laudisega tõstetud peenraiks (kõrgpeenrad). Nüüdisajal nimetatakse<br />
ürdiaiaks nii ravim- kui ka maitsetaimede aeda. Uued ürdiaiad on rajatud nt Põhjaka<br />
ja Pädaste mõisa juurde.<br />
Vt ka hortus, potager, sõlmparter<br />
68
Change language