Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
V – vista<br />
seal sai aia omanik ratsutada, jalutada või lasta orjadel end kandetooliga kanda.<br />
Rooma aed oli vaatamise ja olemise, linnamelust eemaldumise koht. Ta oli ülesehituselt<br />
regulaarne, teda kaunistati väikeste skulptuuride, purskkaevude, basseinide,<br />
põõsaste, pöetud hekkide ja lilledega. Rooma aiakunst kandus edasi läbi keskaja<br />
ning oli otseselt renessanssaia mõjutajaks. Tüüpilisi Rooma aedu võib näha väljakaevatud<br />
Pompeis, üks tuntuim on Vettiuse villa aed.<br />
Vt ka aed, hortus<br />
vista<br />
(it ’vaade’) kitsas pikk vaatekoridor (sarnaneb metsasihiga), mida kasutatakse<br />
vaate koondamiseks olulisele punktobjektile. Vaate fookus asub vaatekohast<br />
lähtuvalt perspektiivi koondumispunktis, s.o vaatepunktiga ühel sirgel. Vista<br />
võimaldab suunata tähelepanu ka maastikus vaatajast kaugel paiknevatele või<br />
väikestele objektidele. Sageli on vista’t kasutatud pargist väljapoole jäävate maamärkide<br />
või maastiku vaateliseks sidumiseks pargiga. Levinud kujundusvõte oli<br />
vista Inglise pargis. Vista saavutati sageli vaid puuvõradest vaatesihis ette jäävate<br />
üksikute okste eemaldamisega.<br />
Vt ka vaade<br />
vormilõikus vt topiaarlõikus<br />
võsa<br />
metsavöötmes jäätmaal, kasutamata rohumaal, raiesmikul vm kasvav peente tüvedega<br />
väheväärtuslik lühiealiste lehtpuu- ja põõsaliikide looduslik uuendus.<br />
Vt ka haljastus<br />
võõrliik – introdutseeritud liik<br />
mittepärismaine liik, mis on kohalikku ökosüsteemi sattunud inimese kaasabil.<br />
Mingi taime- või loomaliigi viimist aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem pole<br />
olnud, nimetatakse introduktsiooniks (< lad introductio sisseviimine). Eristatakse<br />
sihipärast ja sihipäratut introduktsiooni. Iluaianduses on sihipärase introduktsiooniga<br />
toodud sisse dekoratiivseid puit- ja rohttaimeliike, et kasutada neid haljastuses.<br />
Sihipäratu introduktsiooni puhul on taimed sisse toodud tahtmatult, ilma inimese<br />
enese teadmata. Tahtmatult sissetoodud taimeliike nimetatakse tulnuktaimedeks.<br />
Võõrliigid võivad looduslikes kooslustes naturaliseeruda (kohaneda). Võõrliike, mis<br />
naturaliseeruvad ulatuslikult ja võivad olla seetõttu kohalikele liikidele ohtlikud,<br />
hõivates nende kasvualasid, nimetatakse invasiivseteks liikideks.<br />
Eestisse on introdutseeritud üle 560 puittaimeliigi (siberi nulg, siberi lehis, punane<br />
tamm, harilik hobukastan, suurelehine pärn, läänepärn, suur läätspuu, harilik<br />
sirel, ebajasmiin jpt). Võõraid puittaimi (roosid, sirelid, suurelehine pärn jt) hakati<br />
Eestis kasvatama juba arvatavasti 16. sajandil. Peale Põhjasõda võõrliikide sissetoomine<br />
elavnes, nt Kadrioru pargi rajamisega seoses toodi Eestisse harilik hobukastan.<br />
Esimesed elupuud istutati Vana-Vigala parki ning euroopa lehised Kambja<br />
mõisaparki. Võõrpuuliike toodi sisse ja katsetati teaduslikul eesmärgil Tartu ülikooli<br />
botaanikaaias, kuid sellega tegelesid ka entusiastid (1792 asutatud Liivimaa Üldkasuliku<br />
ja Ökonoomilise Sotsieteedi ning 1878 rajatud Eestimaa Metsaseltsi liikmed<br />
jt). Palju taimi toodi kaasa ekspeditsioonidelt, sh Kesk-Euroopa mäestikualadelt,<br />
Siberist, Kaug-Idast ja Põhja-Ameerikast. Tartu ülikooliga seotud võõrliigiuurijaist<br />
nimekaimad on C. J. Maximowicz, C. F. Ledebour ja R. Maack. Mõisates katsetati<br />
võõrliike metsanduslikust huvist, ent tähelepanu pöörati ka dekoratiivsetele<br />
puittaimedele (nt võõrliikide kultuurid ja istutused Vana-Vigala, Loodi, Olustvere,<br />
67