Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
villa – V<br />
Eestis hakati viljapuuaedu mõisate juurde rajama arvatavasti juba enne 17. sajandit.<br />
Põhjasõja järel rajatud mõisaansamblites asus viljapuuaed tavapäraselt muust<br />
ansamblist piirdemüüriga eraldatud alal omaette (nt Palmses) või muu tarbeaiaga<br />
koos (nt Õisus).<br />
Vt ka hortus, pomarium<br />
villa<br />
(< lad villa maamaja, talu, mõis) nüüdisajal maal või linna servas paiknev (enamasti<br />
puhkeotstarbeline) eraldiseisev esinduslik eramu (nt Le Corbusier’ kavandatud<br />
Villa Savoye Pariisi lähedal Poissys, Frank Lloyd Wrighti Fallingwater Pittsburghi<br />
lähedal).<br />
Ajalooliselt on nimetatud villaks Vana-Rooma üliku maal asuvat residentsi, mis<br />
oli mõeldud puhkamiseks ja suurejoonelisteks lõbustusteks. Rooma villa oli ka<br />
maamajand ning koosnes rikkaliku kujundusega elu- ja majandushooneist. Roomaaegsetest<br />
villadest on varemetena säilinud Hadrianuse villa Rooma lähedal Tivolis<br />
ja Villa dei Papiri Herculaneumis, Vettiuse villa Pompeis jt. Rooma villad jagunesid<br />
järgmiselt:<br />
villa urbana – luksuslik linnavilla, mis asus harilikult teistest elamutest veidi eraldi<br />
ning mida ümbritses iluaed; sealt avanesid ilusad vaated ümbruskonnale;<br />
villa suburbana – eeslinnavilla, mille juures ei olnud majandushooneid;<br />
villa rustica – suur maamõis, kus peale omaniku ja tema pere elasid ka töölised<br />
ja teenijad, hoiti majapidamistarbeid ja peeti loomi;<br />
villa maritima – mereäärne villa;<br />
villa fruktuaria – villa, kus toodeti veini.<br />
14.–15. sajandi Itaalias oli villa maal asuv linnuselaadne residents või mõis. Villa<br />
arengut mõjutas renessansiajastu filosoofia ning ehituskunstis klassikalise arhitektuuri<br />
põhimõtete rakendamine. Esimesed uue filosoofia kohaselt loodud villad<br />
tekkisid Firenze lähedal, nt Medicite villad Fiesoles, Poggio a Caianos ja Castellos<br />
(La Petraia). Sealt levisid need ka mujale Itaaliasse ning hilisrenessansis ja<br />
barokis kogu Euroopas. Villaarhitektuuri arengus oli tähtis osa Andrea Palladiol<br />
(1508–1580), kes avaldas ühe selle ajastu olulisima arhitektuurikäsitluse „Quattro<br />
libri dell’architettura” ning oli ka viljakas praktik, ehitades Vicenza ja Veneetsia<br />
ümbrusse hulga silmapaistvaid villasid, nt Villa Emo, Villa Godi, Villa Foscari, Villa<br />
Capra (La Rotonda) jt. Palladio järgi on saanud nime antiikeeskujudele toetuv arhitektuuristiil<br />
– palladionism. Villakultuurile omane ideestik väljendus kujukalt Inglise<br />
pargistiilis ja klassitsismis (Chiswick House, Castletown House jt). Palladionistlikke<br />
ideid rakendati otseselt pargikunstis (nt nn Palladio sild, mis on rajatud mitmesse<br />
Inglismaa parki, sh Prior Parki ja Stowe’i parki).<br />
Põhjasõja-järgset Balti mõisakultuuri on võrreldud villakultuuriga (Balti villa rustica),<br />
kuna selle ideestik ja väljund põhinevad samadel vaimsetel väärtustel ning<br />
esteetilistel ideaalidel.<br />
Vt ka mõisapark<br />
viridaarium<br />
(< lad viridarium) Vana-Rooma iluaed. Rooma aed kujunes hellenistliku aiakunsti<br />
alusel ning laenas ideid ka Egiptusest ja Pärsiast. Aiad rajati tavapäraselt peristüülidesse,<br />
sammastega piiratud siseõuedesse. Peristüülaiana oli kujundatud ka keiser<br />
Augustuse (63 eKr – 14 pKr) rajatud Rooma tuntuim avalik aed, Porticus Liviae<br />
aed. Rooma aed koosnes kolmest osast: xystus – avatud terrass, mis ühendas eluruume<br />
aiaga ja kust avanes vaade aiale; ambulatio (< kesklad ambulatorium jalutamiskoht<br />
< ambulare jalutama) – lillede ning madalate puude ja põõsastega aed;<br />
gestatio (lad ’kandmine’) – varjuline puiestee, mis tavaliselt ümbritses ambulatio’t,<br />
66
Change language