Raamatu e-versioon - Sulev Nurme

vaatekoridor – V
Vaas Inju mõisa pargis
Vaas Kadrioru lossiaias
amfora (< lad amphora < kr amphoreus) – kõrge kahe kõrvaga ning laia jala ja
kitsa, lehtrikujulise kaelaga kõhukas anum, mida kasutati õli ja veini hoidmiseks,
surnu tuha säilitamiseks või valimisurnina. Kuju järgi eristatakse kõht-, kael- ja teravapõhjalisi
amforaid;
alabastron (kr) – algselt alabastrist, hiljem klaasist, metallist või savist piklik kumera
põhja ja lameda suuga pudelikujuline salvinõu. Pudelisuu tugevdamiseks on
alabastronile kinnitatud kõrvad;
aryballos (kr) – kera-, muna- või pirnikujuline põletatud savist salvinõu, millel on
enamasti kunstipärane dekoor;
hüdria (< kr hydria) – põletatud savist või metallist veenõu, millel on kaks rõhtsat
külgsanga ning suu ja kandilise õla vahel ka püstloodne kaelasang. Nõu keret
katab maalitud dekoor. Varased hüdriad olid kandilise kujuga, mistõttu kerele
mahtus palju suurem pilt. Hüdria erikuju on kalpis, millel on ainus maalinguks sobiv
koht õlg (kere ja kaela vahepealne osa);
kantharos (kr) – peekrikujuline kahe sanga ja harilikult kõrge jalaga, põletatud
savist või metallist jooginõu;
krateer (< kr krater) – mahukas jalal seisev, laia suuava ja kahe sangaga, harilikult
põletatud savist või metallist veinisegamisnõu;
kyathos (kr) – peekrikujuline metallist või põletatud savist ühe sangaga nõu,
mida kasutati peamiselt pidudel joomanõuna;
kylix (kr) – metallist või põletatud savist, kahe horisontaalse kõrvaga ning jässaka
või peene venitatud jalaga lame jooginõu, mida väljastpoolt kaunistab enamasti
mütoloogilisi või igapäevaelu sündmusi kujutav dekoor ning seestpoolt, nõu
põhjast, tantsimis- või joomisstseeni kujutis;
lekythos (kr) – piklik, algselt jässakas peene kaelaga ja laieneva suuga õlinõu,
mille keret ääristab kandiline õlg; oli kasutusel hauakultuses. 5. sajandist eKr pärinevatele
valgepõhjalistele lekythos’tele on maalitud pilte surnute mälestuseks.
Suurt reljeefkaunistustega marmorist lekythos’t kasutati hauakivina;
oinochoe (kr) – põletatud savist, pronksist vm materjalist ühesangaline kann,
mida kasutati eeskätt veini kallamiseks. Oinochoe’sid oli mitmesuguse kujuga;
pelike (kr) – põletatud savist, alt kumerduv, kahe püstloodse sangaga nõu, mida
kasutati säilitusanumana;
stamnos (kr) – lühikese kaela ja laia suuga, sagedasti ülaosas asuvate rõhtsangadega
põletatud savist või metallist anum, mida kasutati veininõuna;
skyphos (kr), ka kotyle (kr), enamasti põletatud savist, laia suuava ja kahe sangaga
kausikujuline jooginõu.
Vaas Käravete mõisa pargis
Ajalooliste fotode põhjal võib väita, et Eestis on 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi
algul kaunistatud vaasidega nii mõisaparke kui ka linnaaedu. Autentseid vaase on
säilinud vähe. Ühed parimini säilinud suured vaasid asuvad Käravete mõisapargi
tagaväljakul.
Vt ka urn
vaatekoridor
vaatesektor, vaatepunkti ja fookuse vahel olev ruumiliselt avatud ala. Vaatekoridori
mõõtmed sõltuvad inimese vaatenurgast (orienteerivalt 28–30° horisontaaltasandil)
ning sellest tulenevast vaatelaiusest. Eristatakse kitsast ja laia vaatekoridori.
Kitsas vaatekoridor võrdub enam-vähem inimese normaalse vaatelaiusega. Lai vaatekoridor
on normaalsest vaatelaiusest laiem.
Vaatekoridori laiuse järgi eristatakse vaateid. Normaalse või sellest kuni kaks
korda laiema vaatekoridoriga vaadet nimetatakse lihtsalt vaateks. Normaalsest
vaatelaiusest kitsama vaatekoridoriga vaadet nimetatakse vista’ks, normaalsest
mitu korda laiema vaatekoridoriga vaadet aga panoraamiks.
Vt ka panoraam, vaade, vista
64