Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
T – tervendav aed<br />
Terrassimine oli tavaline ka Eesti 18.–19. sajandi parkides, mis olid rajatud reljeefsele<br />
alale. Nt Õhne jõe orgu rajatud Uue-Suislepa mõisapargi tagaväljakuosa<br />
laskub jõe poole mitme kitsa terrassina, sellega sarnaselt on kujundatud ka Väimela<br />
pargi tagaväljakuosa. Üks Eesti kõige suuremal määral ümber kujundatud<br />
reljeefiga mõisaparke on arvatavasti Õisu park oma keeruliselt liigendatud nõlvajoonega,<br />
mille loob neljast tasapinnast koosnev terrassistik.<br />
tervendav aed<br />
(ingl healing garden) valdavalt looduslike elementidega, põhiliselt vee ja taimedega<br />
(rohttaimed, lilled) kujundatud aed, mille põhieesmärk on aidata inimestel saavutada<br />
füüsilist, psühholoogilist ja vaimset heaolu. Tervendavad aiad asuvad üldiselt<br />
haiglate jt tervishoiuasutuste vahetus läheduses ning on kõigile ligipääsetavad.<br />
Nende kujundamisel on peetud silmas mitut kasutajate rühma (patsiendid, külalised,<br />
personal). Aias toimuva passiivse ja/või aktiivse tegevuse kaudu taastuvad<br />
keha funktsioonid. Tervendavad aiad võivad koosneda mitmest erineva eesmärgiga<br />
osast, sh teraapilistest aedadest.<br />
Vt ka teraapiline aed<br />
topiaar<br />
(< lad topiaria aiandus) vormpuu või -põõsas, puu või põõsas, millele võrale on<br />
antud pügamisega kunstipärane vorm.<br />
Vt ka spaleerpuu, topiaarkunst<br />
topiaarkunst – ars topiariae<br />
(lad ars topiariae) puude ja põõsaste vormi kujundamise kunst. Topiaarkunsti eesmärk<br />
on anda pügamisega taimedele soovitud kuju. Topiaar- ehk vormilõikust tehakse<br />
nii okas- kui ka lehtpuudele ja põõsastele, sagedamini pukspuule, valgepöögile,<br />
ligustrile ja jugapuule.<br />
Esimesed teated puude ja põõsaste pügamisest pärinevad Plinius Noorema<br />
Rooma villade aedade kirjeldustest. Topiaarkunsti harrastati ka keskajal, kuid tema<br />
õitseaeg oli renessanss ja barokk, kui kogu aedade-parkide kujundus allus vormilõikuse<br />
diktaadile. Erilise detailirikkuse saavutas topiaarkunst barokkstiili kõrgajal.<br />
Versailles’ eeskujul kujundati taimedest kõikvõimalikke arhitektuurseid vorme, nt<br />
sambaid, pilastritega seinu, kaaristuid, obeliske jne, samuti geomeetrilisi vorme,<br />
skulptuure jne. Äärmise keerukusega paistis silma 17. sajandi teise poole Hollandi<br />
topiaarkunst. Inglise pargistiili levikuga vähenes topiaarkunsti viljelemine oluliselt,<br />
ent see elustus 19. sajandi teisel poolel taas historitsistlikus aia- ja pargikunstis.<br />
Ühe esimesena hakkas topiaarkunsti oma kirjutistes taas tutvustama John Claudius<br />
Loudon (1783–1843).<br />
Taimede topiaarlõikust rakendatakse tänini, eriti Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis,<br />
kus see on saanud traditsioonilise aiakunsti osaks. Seal on seda kasutatud<br />
palju ka nüüdisaegsete avalike parkide kujundamisel (nt 1990. aastate alguses Pariisis<br />
rajatud Parc André Citroën). Ka 2000 Londonis valminud Thames Barrier Parki<br />
kujunduses on suur osa kunstipäraselt pöetud taimedel. Eestis kasutatakse topiaarlõikust<br />
vähe, enamasti piirdutakse puuvõrade vormilõikusega (nt Kadrioru pargi<br />
Luigetiigi äärsed puuderead ning Palmse mõisa pargi pöetud puud ja hekid).<br />
Topiaarid Raadi pargis 20. sajandi algul.<br />
ERM 990.12<br />
Vt ka topiaarlõikus, topiarius<br />
topiaarlõikus – vormilõikus<br />
vormpuude ehk topiaaride lõikamine, ilu- ja viljapuude või põõsaste võrade spetsiifiline<br />
hooldusviis, mille puhul antakse okste kärpimisega võrale soovitud kuju,<br />
lõigates tagasi sama aasta kasvud.<br />
Kadrioru pargiäärsed pügatud puuderead<br />
61
Change language